2-23-109173/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

26.05.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-109173

Tsiviilasi

MENU RESTORAN OÜ hagi X vastu. Hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

MENU RESTORAN OÜ määruskaebus

Menetlusosalined ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): MENU RESTORAN OÜ,

seaduslik esindaja juhatuse liige PJ

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.05.2023 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. MENU RESTORAN OÜ (hageja) esitas 02.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 1863 € ja viivise nõudes. Kostja esitas

makseettepanekule vastuväite ja asi anti üle hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule

(edaspidi: maakohus).

2. Hageja esitas 11.05.2023 maakohtule hagiavalduse 8000 € nõudes. Hageja väitel sõlmisid

pooled 26.10.2022 laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 25 000 €. Hageja ütles

lepingu 07.03.2023 üles ja nõudis laenu tagastamist hiljemalt 22.03.2023. Kostja ei ole seda

rahalist kohustust täitnud. Hageja nõuab praegu hagis osakohustusena 8000 € maksmist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 15.05.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 371 lg 1 p 2

alusel menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hagi

ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete, sh määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I bis

määrus) art 4 p 1 järgi Eesti kohtule, sest Eesti rahvastikuregistri järgi on kostja elukoht

Soomes. Hageja on kostja aadressina märkinud hageja enda aadressi, aga see ei nähtu

rahvastikuregistrist.

2 (2)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Hageja esitas 24.05.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Hageja väitel elab kostja Eestis ja rahvastikuregistri kanne ei kajasta tegelikku elukohta. Lisaks

allub hagi Eesti kohtule Brüsseli I bis määruse art 7 [p 1] alapunkti a järgi kui lepingulise

kohustuse täitmisele suunatud nõue.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 25.05.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

7. Riigikohus on selgitanud, et rahvastikuregistri kandest saab iseenesest järeldada, et kostja

elukoht ei ole Eestis, kuid üldjuhul tuleks küsida kohtualluvuse ja kostja alalise elukoha kohta

ka kostja seisukohta, mis annab kohtule rohkem teavet. Kohtu omal algatusel hagi

menetlemisest keeldumise eelduseks on Brüsseli I bis määruse art 28 lg 1 järgi kostja kohtusse

mitteilmumine (vt RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 9). Kostja kohtusse ilmumise korral

võib aga kostja Brüsseli I bis määruse art 26 lg 1 järgi nõustuda asja allumisega Eesti kohtule

(vt ka RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-40-14, p 13). Neil kaalutlustel ei olnud maakohtul alust

keelduda üksnes rahvastikuregistrist pärineva teabe põhjal omal algatusel hagi menetlemast.

Maakohus peab asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel tegema mõistlikke pingutusi selleks,

et selgitada välja kostja alaline elukoht. Võttes arvesse, et kostja esitas vastuväite maksekäsu

kiirmenetluses, siis ei saa eeldada, et kostja ei nõustu vaidluse lahendamisega Eesti kohtus.

8. Kui maakohus tuvastab, et kostja tegelik alaline elukoht ei ole Eestis ja kostja ei nõustu

vaidluse läbivaatamisega Eesti kohtus, siis tuleb täiendavalt kontrollida, kas asi võib siiski

alluda Eesti kohtule valikulise kohtualluvuse sätete, sh Brüsseli I bis määruse art 7 p 1 ala-

punkti a järgi. Viidatud sätte kohaselt saab hagi esitada ka teises liikmesriigis peale kostja

alalise elukoha, kui nõtakse lepingulise kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise koha võimaldab

määrata samas alapunkt b. Viidatud sätete kohaldamiseks tuleb eelkõige hageja väidete põhjal

välja selgitada lepingulise kohustuse sisu ja seejärel määrata täitmise koht. Kui ei ole kokku

lepitud teisiti, siis laenulepingu puhul on täitmise koht krediidi andja asukoht (vt nt EKo,

15.06.2017, C-249/16, p 42–44)

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)