2-20-18751/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18751

Kohtuasi

Estmak Capital Aktiengesellschaft´i hagi Capital Mill

OÜ vastu lepingu täitmiseks ning kahjuhüvitise ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Estmak Capital Aktiengesellschaft´i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Estmak Capital Aktiengesellschaft

(Liechtensteini Vürstiriigi registrikood FL-0002.473.964-

9), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal

Kostja (vastustaja) Capital Mill OÜ (registrikood

11331881), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramon

Rask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada 30.05.2023 algusega kell 10 määratud kohtuistungi aeg.

2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-20-18751 Estmak Capital Aktiengesellschaft´i ja Capital

Mill OÜ vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Estmak Capital Aktiengesellschaft loobub tsiviilasjas nr 2-20-18751 Capital

Mill OÜ vastu esitatud nõuetest:

2.1.1. kohustada Capital Mill OÜ-d andma X-le korraldus astuda tagasi SIA

Krasta SPV juhatuse liikme kohalt;

2.1.2. kohustada

Capital

Mill

OÜ-d

esitama

Estmak

Capital

Aktiengesellschaft´ile 01.02.2015 sõlmitud juhtimisteenuse lepingu p 2.2.2

järgi kuuaruanded alates 2018. a novembrist kuni kohtuotsuse

jõustumisele eelneva kalendrikuuni;

2.1.3. mõista Capital Mill OÜ-lt Estmak Capital Aktiengesellschaft´i kasuks

välja kahjuhüvitis 425 626 eurot ja sellelt viivis;

2.2. menetluskulud jäävad poolte enda kanda;

2-20-18751

2.3. pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded seoses

hagi aluseks olnud asjaoludega, menetluses esitatud nõuetega ja antud

tsiviilasjaga.

3. Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-18751 osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni p-d 3, 4,

6 ja 7), ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. Ülejäänud osas (resolutsiooni

p-d 1, 2 ja 5) on maakohtu otsus jõustunud.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kummagi poole enda kanda.

5. Tagastada Estmak Capital Aktiengesellschaft´i apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivust pool, s.o 1350 eurot, ja kanda see Estmak Capital Aktiengesellschaft´i

pangakontole nr LI42 0880 3103 7087 0000 0 (Bendura Bank AG, Schaaner

Strasse 27, 9487 Gamprin-Bendern, Liechtenstein, BIC: HYIBLI22).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 2–4) võib esitada Riigikohtule

määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Estmak Capital Aktiengesellschaft (hageja) esitas 20.12.2020 Harju Maakohtule Capital Mill

OÜ (kostja) vastu hagi (täiendatud ja muudetud 07.05.2021 ja 16.09.2021), milles palus

kohustada kostjat 01.02.2015 sõlmitud juhtimisteenuse osutamise lepingu (leping) p 1.3.2

alusel andma X-le korraldus astuda tagasi SIA Krasta SPV juhatuse liikme kohalt, kohustada

kostjat lepingu p 2.2.2 alusel esitama hagejale kuuaruanded alates 2018 novembrist kuni

kohtuotsuse jõustumisele eelneva kalendrikuuni ning mõista kostjalt lepingu p 1.3.7 rikkumise

tõttu hageja kasuks välja kahjuhüvitise 308 576 eurot (algselt 425 626 eurot) ja alates hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni seaduses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus jättis 01.11.2021 otsusega hagi läbi vaatamata osas, milles hageja nõudis

kahju hüvitamist 117 050 euro ulatuses ning palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi

esitamisest 308 576 eurot ületavalt kahjuhüvitiselt. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi

osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andma X-le korraldus

astuda tagasi ühingu juhatuse liikme kohalt, samuti kahjuhüvitise ja sellelt viivise saamise

nõude. Maakohus rahuldas hageja kuuaruannete nõude ja kohustas kostjat esitama hagejale

juhtimislepingu p 2.2.2 alusel kuuaruanded iga kalendrikuu kohta alates 2018. a novembrist

(k.a.) kuni kohtuotsuse jõustumisele eelneva kalendrikuuni (k.a.). Menetluskulud jättis

maakohus 99,25% ulatuses hageja ja 0,75% ulatuses kostja kanda.

2-20-18751

4. Hageja esitas 30.11.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja osa

menetluskuludest hageja kanda. Hageja palus teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada

täielikult, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

6. Pooled esitasid ringkonnakohtule 30.09.2022 taotluse menetluse peatamiseks ja 04.10.2022

määratud kohtuistungi aja tühistamiseks. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ja peatas tsiviilasja

menetluse kuni poolte vahel 09.05.2022 sõlmitud kohtuvälise tingimusliku kompromissi

täitmise selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.11.2022. Ringkonnakohus selgitas, et poolte

ühise taotluse alusel on võimalik menetluse peatamist pikendada kuni 09.01.2023, ning

kohustas hagejat ja kostjat esitama hiljemalt 09.11.2022 teavet 09.05.2022 kohtuvälise

kompromissi täitmise seisu kohta, samuti tühistas 04.10.2022 määratud kohtuistungi aja.

6.1. Ringkonnakohus määras pooltele 11.11.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohtuvälise

kompromissi täitmise seisu kohta teabe andmiseks. Pooled tähtajaks teavet ei esitanud.

Ringkonnakohus uuendas omal algatusel 28.11.2022 määrusega menetluse ja määras uue

kohtuistungi aja.

7. Pooled esitasid 24.05.2023 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille

kohaselt hageja loobub selles tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõuetest ning menetluskulud

jäävad poolte kanda. Pooled palusid kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse tühistada ja

menetluse lõpetada, samuti tagastada hagejale pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium

leiab,

et

ringkonnakohtule

esitatud

kompromissikokkulepe

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada. Kompromissi kinnitamise

tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel apellatsioonkaebusega vaidlustatud

osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.

9. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni TsMS § 4 lg 3 ja

§ 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega lõpetada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust

keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause

järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430

lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid

kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

Siinsel juhul esitas hageja kostja vastu nõuded, millega palus kohustada kostjat lepingut täitma

(andma X-le korraldus astuda tagasi SIA Krasta SPV juhatuse liikme kohalt ja esitama

kuuaruanded alates 2018 novembrist kuni kohtuotsuse jõustumisele eelneva kalendrikuuni)

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingurikkumisega põhjustatud kahju ja

kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras viivis. Pooled on ringkonnakohtule esitatud

kompromissilepingus leppinud kokku, et hageja loobub neist nõuetest kostja vastu.

2-20-18751

Ringkonnakohtu hinnangul on poolte tahe selge ning selline kokkulepe on materiaalõiguslikult

lubatav. Sisuliselt on tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 lg 1 tähenduses, milles

sisaldub poolte kokkulepe võlasuhte lõpetamiseks VÕS § 186 p 4 ja § 207 lg 1 järgi selliselt, et

võlausaldaja (hageja) loobub neist võlasuhtest tulenevatest nõuetest, mis on praeguse

kohtumenetluse esemeks. Seega tuleb poolte kompromissikokkulepe kinnitada.

10. Kuigi pooled taotlesid kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsuse tühistamist, ei saa

ringkonnakohus tühistada maakohtu otsust kogu ulatuses, sest see on osaliselt jõustunud.

Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel

tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 järgi määrusega ka esimese astme kohtu otsuse ja

lõpetab asja menetluse. Siiski saab ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse üksnes osas,

milles see ei ole jõustunud. Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi eelkõige siis, kui

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Apellatsioonkaebus seab ka TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsioonimenetlusele piirid.

Siinsel juhul jättis maakohus hagi osaliselt läbi vaatamata ja rahuldas ülejäänud osas hagi

osaliselt. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas maakohtu otsuse üksnes hagi

rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud. Seega osas, milles pooled ei ole maakohtu otsust tähtaegselt vaidlustanud (hagi

osaline läbi vaatamata jätmine ja hagi osaline rahuldamine), on maakohtu otsus TsMS § 456

lg 2 p 1 järgi jõustunud, ning selles osas maakohtu otsuse tühistamine väljuks

apellatsioonimenetluse piiridest TsMS § 651 lg 1 tähenduses. Seetõttu tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas

menetluskulud.

11. Kuigi ringkonnakohus ei tühista kompromissi kinnitava määrusega maakohtu otsust

vaidlustamata osas, on hageja ringkonnakohtu kinnitatud kompromissilepinguga loobunud ka

sellest nõudest, mille maakohus rahuldas ja mille osas on maakohtu otsus jõustunud. Kuna

hageja on pärast maakohtu otsuse jõustumist loobunud sellest nõudest, on hageja nõue pärast

maakohtu otsuse jõustumist lõppenud, mistõttu ei ole hagejal enam õigust nõuda maakohtu

otsusega rahuldatud nõude täitmist, sh nõuda kostjalt selle nõude täitmist täitemenetluse korras.

Sellise nõude sundtäitmine oleks täitemenetluse seadustiku § 221 lg-te 1 ja 2 alusel lubamatu.

12. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

13. Hageja taotluse alusel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 1350 eurot.

14. Pooled ei loobunud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ega lühendanud

kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise

tähtaega. Seega saab määruse peale kaevata 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

(TsMS § 645 lg 2 ja § 698 lg 2). Riigilõivu tagastamise taotluse osas ei saa määruskaebust

esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Gea Lepik, Fred Fisker