2-21-11443/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-11443

Tsiviilasi

Lasten Ehitus OÜ hagi ESTBaltic OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

32 483,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lasten Ehitus OÜ (registrikood 14048507,

asukoht Mere 7, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond), esindaja juhatuse liige Raimo Kotkas (e-

post raimo@lasten.ee, xxx); hageja lepinguline esindaja

hagiavalduse esitamisel advokaat Kardo Karon (AB

LINDEBERG,

teatas

esindusõiguse

lõppemisest

14.12.2022)

Kostja: ESTBaltic OÜ (registrikood 12718843,

asukoht Lääne tn 4, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond, e-post: estbaltic@hotmail.com), esindaja

juhatuse liige Erti Tammann; kostja lepinguline

esindaja Taavi Käärid (Lindt ja Käärid OÜ,

esindusõigus lõppes volikirja kehtivuse lõppemisega

31.12.2021)

Kohtuistung

25. mai 2023 osales hageja esindaja Raimo Kotkas

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EstBaltik OÜ-lt Lasten Ehitus OÜ kasuks võlgnevus 34 827,98 eurot

(millest põhivõlgnevus 30 077,4 eurot ning perioodi 21. juuli 2021 kuni 26. mai 2023

(kaasa arvatud) eest arvestatud viivis 4750,58 eurot).

3. Välja mõista EstBaltik OÜ-lt Lasten Ehitus OÜ kasuks alates 27. maist 2023 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga

30 077,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas.

Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 10,5% aastas).

4. Menetluskulud jäävad kostja ESTBaltic OÜ kanda. Kulude suuruse määrab kohus

kindlaks täiendavalt määrusega pärast tagaseljaotsuse jõustumist.

Tsiviilasi nr 2-21-11443

2 (6)

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGIAVALDUS

1. Lasten Ehitus OÜ esitas 21. juuli 2021 Pärnu Maakohtule hagi ESTBaltic OÜ vastu

võlgnevuse 30 077,40 euro ning alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud määras

viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 23. märtsil 2020 töövõtulepingu nr

130320/202-1, mille järgi pidi kostja töövõtjana tegema tähtaegselt hageja kui tellija poolt

tellitud, töövõtulepingus ja selle lisades kokkulepitud töö. Tööde teostamise käigus ilmes

vajakajäämisi kostja töö kvaliteedis ja tähtaegadest kinni pidamises. Hageja, tuginedes

töövõtulepingu punktidele 6.4.3. ja 6.4.4., ütles töövõtulepingu üles. Hageja esitas kostjale

01. veebruaril 2021 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse, millega luges töövõtulepingu üles

öelduks alates 03. veebruarist 2021.

Tsiviilasi nr 2-21-11443

3 (6)

3. Koos ülesütlemisavaldusega esitas hageja kostjale ka leppetrahvinõude. Hageja nõuab

leppetrahvi töövõtulepingu punktides 3.7. ja 3.9. sätestatud alustel ja määras. Leppetrahvide

aluseks oli ja on asjaolu, et kostja on ületanud töövõtulepingu punktis 2.2. toodud tähtaega ning

kostja lepingurikkumise tõttu hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles.

3.1. Töövõtulepingu punkti 3.7. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist 0,5 %

lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu

maksumusest. Lepingu maksumuseks punkti 3.3. kohaselt oli 85 935,44 eurot. Kostja oli

viivituses sisuliselt töö iga osaga, mis tuli etapiviisiliselt üle anda. Tööde lõpetamise

lõpptähtaeg oli 30. november 2020. Seisuga 01. veebruar 2021 ei olnud töö valmis.

Töövõtulepingu punkti 3.7. sätestatud määras 0,5% iga päeva eest arvestatud leppetrahvi suurus

leppetrahvi nõude 01. veebruaril 2021 esitamise hetkel oli 62 päeva eest 26 640,16 eurot

(429,68x62). Summa ületab leppetrahvi piirmäära 10 % töö maksumusest ning hagejal oli ja on

õigus nõuda kostjalt tähtaegade ületamise eest leppetrahvi 8593,54 eurot (85 935,44 x 10/100).

3.2. Töövõtulepingu punkti 3.9. järgi on kostja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti lepingu

erakorralisel lõpetamisel lepingu punktis 6.4.3. või 6.4.4. sätestatud alustel hagejal õigus nõuda

kostjalt leppetrahvi tasumist 25 % lepingu maksumusest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi

25 % ulatuses kogu töö maksumusest, mis on 21 483,86 eurot (85 935,44x25/100).

4. Kokku on hagejal kostja vastu lepingu rikkumisest tulenev leppetrahvi nõue 30 077,40 eurot

(8593,54+21 483,86). Hageja nõudis 01. veebruari 2021 kirjas leppetrahvi tasumist hiljemalt

08. veebruariks 2021, kuid kostja nõuet ei tasunud.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt 30 077,40 eurot seadusest tulenevas

määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte enam, kui on

nõude summa. Pooled ei ole kokku leppinud viivisemääras, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1

teises lausest tulenev viivisemäär, mis hagi esitamise ajal oli 8 % aastas ehk 0,022 % päevas.

KOSTJA VASTUS

6. Kostja 08. oktoobril 2021 esitatud kirjalikus vastuses hageja nõuet ei tunnista, palub kohtul

jätta nõue rahuldamata ja nõude esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab,

et töövõtulepingu ülesütlemine ja leppetrahvi nõue on alusetud. Hageja on jätnud kostjale

tasumata valminud tööosade eest esitatud arved, kostjal oli õigus tööde tegemisest keelduda.

Valminud tööde kohta on koostatud aktid, töövõtulepingu punktide 3.5 kohaselt loetakse need

hageja poolt allakirjutatuks ja seega tööd hageja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole enne

töövõtulepingu

ülesütlemist

andnud

kostjale

töövõtulepingu

rikkumisest

teada,

ülesütlemisavaldus ja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on kaotanud

õiguse väidetavatele lepingurikkumistele tuginedes lepingut üles öelda ja leppetrahvi nõuda,

sest ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist.

7. Alternatiivselt kostja taotleb juhul, kui kohus peab ülesütlemisavaldust ja leppetrahvinõuet

põhjendatuks, vähendada leppetrahvi summat 10%-ni lepingu maksumusest või kohtu poolt

mõistlikuks peetava summani. Hageja pooltevahelises kirjavahetuses tunnistab võlgnevust

kostja ees, pooled pidasid pärast ülesütlemist läbirääkimisi tööde jätkamise ja tasumata arvete

maksmise üle ning sõlmisid ka vastava kokkuleppe, millest hageja tasus esimese osamakse

hilinemisega ja osaliselt, kuid seejärel asus kostjat ründama, esitades lepingust taganemise

avalduse ja leppetrahvinõude (kohus siinkohal märgib, et kostja kirjalikus vastuses esitatud

tõlgendus, et töövõtulepingut ei ole võimalik üles öelda, ei saa õige olla, sest võlaõigusseaduse

(VÕS) § 655 lg 1 võimaldab selgesõnaliselt töövõtulepingu ülesütlemist).

Tsiviilasi nr 2-21-11443

4 (6)

MENETLUSE KÄIK

8. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtu määratud kohtuistungile 28. veebruaril

2023 algusega kell 11.00 kumbki pooltest ei ilmunud. Poolte juhatuse liikmed on 13. jaanuaril

2023 kinnitanud kohtukutsete kättesaamist, kohtuistungile ilmumata jätmisest ega selle

põhjustest kohut ei teavitatud.

9. Kohus määras asjas uue kohtuistungi 18. aprillile 2023 ning kohustas poolte seaduslikke

esindajaid Raimo Kotkast ja Erti Tammanni istungist isiklikult osa võtma. Istungile ilmus ainult

hageja esindaja Raimo Kotkas, kes taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja seaduslik esindaja

istungile ei tulnud ega teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest. Kostjale toimetati

kohtukutse kätte 17. märtsil 2023 kostja registrijärgsel aadressil Lääne 4, Pärnu linn.

Dokumendid on üle antud sellel aadressil viibinud S.R., kes on märkinud enda seoseks

adressaadiga „ema“.

10. Tagaseljaotsuse vormistamisel rahvastikuregistrist andmete kontrollimisel ilmnes, et S. R.

ei ole Raimo Kotkase ema ning dokumente ei saa kostjale kättetoimetatuks lugeda. Seetõttu

kohus uuendas asja arutamise, määras uue kohtuistungi 25. maile 2023 algusega kell 11.00 ja

toimetas menetlusosalistele uuesti kohtukutsed kätte. Nii hageja, kui kostja esindajale on

kohtukutse ja asjaarutamise uuendamise määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1 alusel

saatmisega kohtule teatatud e-posti aadressidele, sh kostjale registrisse kantud e-posti aadressile

estbaltic@hotmail.com. Kaaskirjas on teatatud, et dokumendid loetakse kättetoimetatuks

28. aprillil 2023.

11. Kohtuistungile 25. mail 2023 ilmus taas üksnes hageja esindaja Raimo Kotkas. Kostja

esindaja kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud kohtuistungile ilmumata jätmisest ega selle

põhjustest. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või

kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 25. mail 2023 toimunud

kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

13. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

14. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, seadusest tulenevalt kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks ja teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi.

TsMS § 413 lg 3 punktides 1 – 3 sätesatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise,

praeguses asjas ei esine. Kohus kohustas kostja juhatuse liiget isiklikult kohtuistungist osa

võtmast. Kostja kutsuti istungile õigel ajal - kostja juhatuse liikmele loetakse kohtukutse

kättetoimetatuks 28. aprillil 2023, s.o rohkem kui 10 päeva enne istungit. Kohtukutses oli

selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, sh võimalust, et hagi rahuldatakse tagaseljaotsusega.

Kostja ei teatanud istungile ilmumata jäämisest ega ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest.

Kostja ei ole ka üheski kohtule edastatud dokumendis avaldanud nõustumist asja lahendamiseks

kirjalikus menetluses, vaid palus 15. septembri 2021 vastuses asja läbivaatamist kohtuistungil.

15. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu

tuleneb 23. märtsil 2020 sõlmitud töövõtulepingust nr 130320/202-1, mille järgi pidi kostja kui

Tsiviilasi nr 2-21-11443

5 (6)

töövõtja teostama tähtaegselt hageja kui tellija poolt tellitud ja töövõtulepingus ja selle lisades

kokkulepitud töö.

Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud töövõtulepingut, kuna töö ei vastanud

lepingutingimustele ning kostja ei ole tööd üle andnud kokkulepitud ajal. Töövõtulepingus on

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma ehk leppetrahv. Leppetrahvi suurus leppetrahvi esmase

esitamise hetkel (01. veebruar 2021) oli punkti 3.7. järgi 26 640,16 (429,68 x 62) eurot, millest

tulenevalt 10% piirangule oli ja on hagejal õigus nõuda 8593,54 (85 935,44x10/100) eurot.

Töövõtulepingu punkti 3.9. järgi on kostja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti lepingu

erakorralisel lõpetamisel lepingu punktis 6.4.3. või 6.4.4. sätestatud alustel hagejal õigus nõuda

kostjalt leppetrahvi tasumist 25% lepingu maksumusest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 25%

ulatuses kogu töö maksumusest, mis on 21 483,86 (85 935,44x25/100) eurot.

Seega on nõutav leppetrahvi summa kokku 30 077,40 eurot.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi

kolmanda lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktide

1, 3, 4 ja 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise

korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.

17. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama

lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad

dokumendid. VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja

valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see

tellijale üle anda.

18. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui

lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni

tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad

lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu

(VÕS § 195 lg 5).

19. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja nõuded

õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid ei hinda. Hageja väited

faktiliste asjaolude kohta loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ning

mõistab EstBaltik OÜ-lt Lasten Ehitus OÜ kasuks põhivõlana välja leppetrahvi 30 077,40

eurot.

20. Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 21. juulil

2021 kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

Tsiviilasi nr 2-21-11443

6 (6)

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled viivisemääras

kokku leppinud ei ole, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne

viivisemäär, see on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas.

21. TsMS § 367 võimaldab taotleda viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. TsMS § 367 teise lause alusel

kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas ning edasi protsendina

põhivõlast.

Perioodil 21. juuli 2021 kuni 26. mai 2023 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 30 077,40 eurot viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kuni 31. detsembrini 2022 oli viivisemäär

8,00% aastas ning alates 01. jaanuarist 2023 kehtib viivisemäär 10,5% aastas) sissenõutavaks

muutunud summas 4750,58 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (hetkel kehtib viivisemäär

10,5% aastas) põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool,

kelle kahjuks lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.

23. TsMS § 174 lg 2 ja 4 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses või

asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

24. Kohus määrab selles tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

tagaseljaotsuse jõustumist. Hageja esitas kohtu nõudmisel oma menetluskulude nimekirja

21. aprillil 2023, kuid ekslikult on nimekiri jäänud kostjale koos kohtukutse ja asjaarutamise

uuendamise määrusega kätte toimetamata. Kohus toimetab hageja menetluskulude nimekirja

kostjale kätte ja annab kostjale tähtaja kulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik