1-21-8034/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-21-8034

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Aular Türk süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi

üldmenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. jaanuari 2023

otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Aular Türgi kaitsja vandeadvokaat Otto

Preem

Prokurör

ringkonnaprokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Aular Türk, isikukood: 38102025717, asukoht: Tartu

Vangla; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga

Advokaadibüroo kaudu 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot 60 senti, sh

käibemaks

39,60

eurot,

vandeadvokaadi

Otto

Preemi

poolt

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista süüdimõistetu Aular Türgilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu,

vandeadvokaadi Otto Preemi poolt osutatud õigusabi eest 237,60 eurot,

riigituludesse.

Süüdistatav Aular Türgil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Aular Türki süüdistatakse KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema 07.06.2021 umbes kella 20-st

kuni umbes kella 24-ni (umbes keskööni) Valga maakonnas Tõrva vallas Kulli külas XXX

kortermajas, kuhu ta läks klaarima oma pikka aega kestnud vihavaenu T.A. i vastu, lõi ta

korteris nr 5 seal elanud T.A. ile ootamatult selja tagant klaasist pudeliga pähe ning seejärel lõi

ta T.A. ile korduvalt nii purunenud klaaspudelist tekkinud nn roosiga ja nugadega erinevatesse

kehapiirkondadesse, s.o pähe, kaela ja selga, mille tagajärjel T.A. suri sündmuskohal. T.A. i

surnukehal tuvastati kokku 48 haava, neist 33 lõike- ja torke-lõikehaava ning terariistavigastust

(koljupõhimikuni ja lülisambakanalisse tungivad torke-lõikehaavad kaela tagapinnal ja seljal

koljupõhimiku, kaela-, rinna- nimmelülide ning lülisambaarteri vigastustega, veri

lülisambakanalis, ajutüve ümber, ajupõhimikul, ajuvatsakeses, lõikehaavad vasakul näopoolel,

kaelal paremal, värsked nahamarrastused ja -kriimustused seljal). Lamava T.A. i peal oma suure

kehakaaluga istudes ja T.A. it selliselt vastu toapõrandat surudes tekitas ta T.A. ile lisaks ka 15

põrutushaava ja pea tömp trauma (põrutushaavad vasakul kõrval, vasaku kõrva taga vasakul

peapoolel, paremal peapoolel, verevalumid kõõlustanul otsmiku-kiirupiirkonnas ja

oimulihastes paremal, mõlemapoolselt oimu- ja kuklapiirkonnas, kergekujuline vasakpoolne

kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkelmealused verevalumid kiiru- ja kuklasagaratel,

väikeajul, ajupõhimikul, põrutuskolded kiirusagarates, värsked nahaalused verevalumid

otsmikul paremal, kõrvadel ja nende taga, kulmukaarel ja sarnapiirkonnas vasakul, ninal,

põskedel, lõual, värsked nahamarrastused ja -kriimustused otsmikul, oimu- ja sarnapiirkonnas

vasakul, kõrvadel ja parema kõrva taga, ninal ja vasakul põsel), samuti 2-8. roide parempoolsed

ja 1. - 9. roide vasakpoolsed murrud, värsked nahaalused verevalumid kaelal, rindkerel ja õlal

vasakul, paremal käel, värsked nahamarrastused ja kriimustused kaelal ja rindkerel vasakul,

vasakul käel, küünarliigestel, paremal säärel.

T.A. i surma põhjus oli liittrauma pea-kaela terava ja pea tömbi traumaga, mille tagajärjel

tekkisid kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse,

lülisambaarteri vigastus ning äge väline verejooks haavadest.

Arvestades kui palju jõupingutusi ehk kümneid lööke, torkeid ja hoope kui ka erinevaid tapmise

toimepanemiseks kohaseid vahendeid ehk mitut nuga ja nn roosiks löödud pudelikaela A. Türk

T.A. ilt elu võtmiseks kasutas ja kui palju erinevaid tervisekahjustusi erinevates inimkeha just

elutähtsate organite piirkondades ta T.A. ile põhjustas, siis välise teopildi alusel seadis ta endale

sündmuskohal eesmärgiks T.A. i surma kiire põhjustamise ja ta ka teadis, et nende vigastuste

tagajärjel T.A. i surm sündmuskohal kiiresti saabubki.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 09.01.2023 otsusega karistati A. Türki KarS § 113 lg 1 järgi 12 aasta

vangistusega.

Tõkend – vahistamine – jäeti A. Türgi suhtes muutmata ning KarS § 68 lg 1 alusel loeti

karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 08.06.2021.

3. Maakohtus leidis, et A. Türgi süü süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

4. Ekspertiisiakti nr 21E-LÕS0016/172 kohaselt oli T.A. i surma põhjuseks liittrauma pea-

kaela terava ja pea tömbi traumaga, mille tagajärjel tekkisid kelmetealused verevalumid

lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, võimalik lülisambaarteri vigastus ning

äge väline verejooks haavadest. Eksperdiarvamuse punkti 9 kohaselt võis isiku surm saabuda

orienteeruvalt mitte vähem kui 6-9 tundi enne kohtuarsti viibimist sündmuskohal (surnukeha

vaatlus toimus 08.06.2021 kell 07.58). Enesekaitsele viitavaid spetsiifilisi kehavigastusi T.A.

il ei esinenud.

Tõendamist on leidnud, et T.A. i surm saabus süüdistuses nimetatud ajal ja viisil, s.o

07.06.2021 umbes kella 20-st kuni 24.00-ni, liittrauma tõttu pea-kaela terava ja pea tömbi

traumaga, mille tagajärjel tekkisid kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus,

peaajupõrutus ja -turse, võimalik lülisambaarteri vigastus ning äge väline verejooks

haavadest.

5. Maakohus analüüsis, kas eelviidatu põhjustas süüdistatav. Olulisem tõendusteave oli

järgmine.

5.1. Tunnistaja M.K. u kui ka T.A. i naabrite (XXX kinnistu korterist nr 4) tunnistajate M.P.

ja M.L. i ütlustest selgub, et 07.06.2021 päeval tarvitati neljakesi (T.A. , M.K. , M.P. ja M.L.

) alkoholi. Tulenevalt sellest, et keegi tunnistajatest päeva jooksul kella ei vaadanud ning

tunnistajad oskasid vaid oletuslikult ja umbkaudu pakkuda palju kell võis mõnel ajahetkel

olla, siis pole võimalik täpselt kindlaks teha, mis kell sel päeval keegi seltskonnaga liitus või

sealt lahkus. Küll aga selgub M.K. u ütlustest, et tema läks 07.06.2021 kella 11 paiku M.P. ja

M.L. i poole. Ka M.P. ja M.L. i ütluste kohaselt liitus M.K. nende seltskonnaga hiljem.

Kuivõrd Ti-Ri äri kaupluse videosalvestiselt nähtub, et kella 10.04 paiku käis M.P. kaupluses

ja ostis sealt muuhulgas 2-liitrise õlle Taurus ning 0,5-liitrise Katyusha viina ning suundus Ti-

Ri kaupluse ees platsil oleva turvakaamera salvestiselt nähtuvalt Valga-Uulu maantee, s.o

XXX kinnistu ehk M.P. ja M.L. i elukoha suunas, siis on põhjust arvata, et M.P. koju jõudes

võisidki tunnistajad M.P. ja M.L. alkoholi tarvitama hakata. M.K. u edasiste ütluste kohaselt

käis M.P. veel enne poes, läks kella 12 ajal ja käis viina järel ning seejärel võtsid M.K. , M.P.

, M.L. ja T.A. koos viina. T.A. liitus seltskonnaga M.K. u hinnangul poole ühe paiku, sest

tuli bussiga linnast. Seda ajalist määratlust toetab ka Ti-Ri äri juures oleva valvekaamera

salvestis, millest nähtub, et T.A. tuli bussi pealt kell 12:32 ning läks seejärel kaupluse Ti-Ri

äri juurde, kust suundus koos poes käinud M.P. ga Valga-Uulu maantee suunas kell 12.34. Ti-

Ri äri valvekaamera salvestiselt nähtub, et M.P. ostis kella 12.34 ajal poest veel ühe Katyusha

viina.

Umbes poole kahe paiku mindi M.K. u ütluste kohaselt T.A. i korterisse kaarte mängima.

Kamba peale joodi ära liiter viina ning M.L. il oli ka õlut. M.P. ja M.L. lahkusid seltskonnast

ning M.K. jäi veel T.A. i poole magama. Kui ärkas, siis läks kõrvalkorterisse M.L. i ja M.P.

juurde ja tegi seal suitsu. Kuna M.L. soovitas veel magada tema pool toas, siis võttis M.K.

jalanõud ära, kuid ei tahtnud seal ikkagi magada ja läks paljajalu koju. Koju jõudis enne kella

kuut õhtul.

5.2. A. Türgi ütluste kohaselt ärkas ta 07.06.2021 hommikul varakult, tegi süüa, käis väljas ja

siis läks poodi ning võttis mõned õlled. Kuna süüdistataval ei ole enda sõnul palju vaja, et

alkoholijoobesse jääda, aeti ta abikaasa ja vanaema poolt tuppa magama. Magas toas ja kui

ärkas, siis läks aiamaad kaevama. Ka A. Türgi vanaema L.T. i kohtueelses menetluses antud

ütluste (kuivõrd L.T. suri 10.11.2021, on tema kohtueelses menetluses antud ütlused võetud

KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel tõendina asja juurde) kohaselt tegi A. Türk 07.06.2021 päeval aias

tööd. Sinna tuli A. Türgi sõnul ka J.M. . Kellaaega, mil J.M. tuli, ei oska öelda, sest telefoni

kaasas ei olnud. Peale A. Türgi ja J.M. i olid süüdistatava sõnul aiamaal ka kaks Hummuli

hooldekodu klienti ja süüdistatava lapsed, kes aitasid rohida ja muru niita. J.M. il oli kaasas

ka viin, kuid ei vaadanud, palju seda oli. Tarvitasid koos viina ning A. Türgi sõnul oli tol

päeval päikesepaisteline ja väga soe ilm, mistõttu hakkas alkohol palju kiiremini toimima.

Tunnistaja J.K. i ütlused kinnitavad samuti, et nägi 07.06.2021 õhtul A. Türki viimase aiamaal

koos J.K. ega. J.K. läks Ti-Ri ärisse ja hiljem tulid nemad tagantjärgi. Pärast kella 8 õhtul

tunnistaja J.K. enam A. Türki ei näinud. Süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja

J.M. i ütlused, kelle sõnul sai ta A. Türgiga kokku peale lõunat, kuid täpset kellaaega ei osanud

ka tema öelda. Oli selleks ajaks üksinda ära joonud pool pudelit viina. A. Türgiga kokku

saades joodi koos paari tunni jooksul ära 0,5 liitrit viina.

5.3. Nii A. Türgi kui ka J.M. i ütlustest nähtub, et seejärel tekkis mõlemal soov minna poodi

viina järele. A. Türk soovis, et J.M. ostaks talle viina. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal ka

endal taskus paarkümmend eurot, kuid ei tahtnud oma raha viinale kulutada ning hoidis seda

selleks, et hiljem veel viina soetada. Nii A. Türgi kui ka tunnistaja J.M. i sõnul mindi jalgsi

koos poodi – Ti-Ri ärisse. Süüdistatava sõnul olid kaasas ka tema kaks last. Mõlema ütlustest

selgub, et J.M. ostis kaks 0,7-liitrist pudelit viina. J.M. i sõnul jäid viinad süüdistatava kätte.

A. Türgi sõnul oli viina margiks „Mõrnaja“.

5.4. Soe külas kauplus Ti-Ri äri juures oleva turvakaamera salvestis kinnitab, et pärast Ti-Ri

ärist väljumist jääb A. Türk hetkeks kaupluse ees trepile seisma, seejärel kõnnib edasi ja istub

trepile. Avab käes oleva pudeli, paneb selle hetkeks enda kõrvale trepile, hiljem hoiab käes

sama pudelit ja purgijooki.

5.5. Tunnistaja I.K. i ütluste kohaselt nägi ta 07.06.2021 õhtul 19.30 paiku Ti-Ri äri juurde

tulles A. Türki istumas poe ees trepil ning tema juures oli kaks 0,7-liitrist või liitrist Mõrnaja

viinapudelit. A. Türgil oli ülakeha paljas, jalas lühikesed püksid ja plätud.

5.6. A. Türgi sõnul läks ta edasi Ti-Ri kaupluse juurest I.K. iga n-ö palvemajja. Teadis maja,

kus T.A. tol ajal elas, kuid korterit ei teadnud. Soovis sinna lihtsalt jooma minna, sest teadis,

et seal on alati alkohoolikud elanud. Kortermajja sisenedes läks trepist üles, sest süüdistatavale

teadaolevalt alumisel korrusel kedagi ei elanud. Sisenes M.P. korterisse, sest seal oli uks lahti

ning ukse vahelt oli M.P. t istumas näha. A. Türgi sõnul oli M.P. temale võõras isik.

Süüdistatava mäletamist mööda istus ta veidi aega M.P. korteris ja võttis viina, kuni hakkas

oksendama. Selle peale tuli tagant toast naisterahvas M.L. , kes hakkas lärmama ning

süüdistatav soovis teada, kus T.A. on. Selle peale vastati talle, et kõrval ning A. Türk läks

enda sõnutsi T.A. juurde. T.A. juurde võttis kaasa ka enda viinapudelid – ühe terve ja teise

pooliku.

5.7. M.P. ütlused kinnitavad samuti, et A. Türk käis 07.06.2021 õhtul tema korteris. M.P.

sõnul küsis A. Türk, et kus krahv on. M.P. arvas, et A. Türk mõtles T.A. t, sest T.A. on ise

rääkinud, et ta on Hummuli krahv. Tunnistaja M.P. hinnangul oli A. Türk närviline. M.P.

vastas A. Türgi küsimusele, et kõrval on. A. Türk andis tunnistaja küsimise peale talle pitsi

viina.

5.8. M.P. ütlustega on kooskõlas ka M.L. i ütlused. 07.06.2021 tuli M.L. i sõnul tema elukohta

võõras mees.

5.9. A. Türgi ütlustest selgub, et T.A. i pool olles võttis süüdistatav koos T.A. iga viina.

Süüdistatava sõnul oli ta väga purjus. Ei oska öelda, palju nad viina ära jõid ega seda, mis

kella paiku ta T.A. i poole jõudis. A. Türgi sõnul hakkas T.A. teda süüdistama, nagu viimasel

purjus peaga kombeks oli, rääkis pahasti A. Türgi laste ja abikaasa kohta. Last, kellel on üks

silm „laisk silm“, kutsus pimedaks värdjaks, mida oli ta ka varem külavahel süüdistatava sõnul

teinud. Naise kohta ütles L-tähega sõna. Selle tulemusena võttis A. Türk enda sõnul ühel

hetkel „Mõrnaja“ pudeli ja lõi sellega T.A. ile vastu kukalt, mispeale kukkus T.A. peaga vastu

piita, kukkus ninuli ja jäigi sinna. Süüdistatava ütluste kohaselt mäletab ta vaid pudeliga

löömist ning läks seejärel omateada ära. A. Türgi sõnul ei mäleta ta tunnistaja E.N. e pool

käimist ega tea, mis kell ta koju jõudis. Edasi mäletab tolle õhtu/öö sündmusi ajast, mil rääkis

Häirekeskusega.

5.10. Nagu selgus A. Türgi ütlustest, siis ei mäleta ta T.A. i pudeliga kuklasse löömisest kuni

Häirekeskusesse helistamiseni toimunud sündmusi. Häirekeskuse andmebaasist Bartcom

tehtud väljavõttest selgub, et esimese kõne Häirekeskusele tegi A. Türk 08.06.2021 kell

00:05:42 ja kõne kestis 43 sekundit. Asitõendi vaatlusprotokollis kõnest tehtud stenogrammist

selgub, et telefonikõnes on kuulda rääkimas tunnistaja L.T. i, kes palub minna kellelgi ära

voodisse. Kõne lõpus on taustal kuulda A. Türki lausumas „Ma tapsin ära inimese.“ Teine

kõne on tehtud samalt telefoninumbrilt 08.06.2021 kell 02:58:18. Kõnes Häirekeskusele

selgitab A. Türk, et Soel on rohelises majas teisel korrusel surnud mees. Mehel on noahaavad

kaelas ja pea peal, on palju verd. A. Türk räägib Häirekeskusele, et toimunud on arvatavasti

pussitamine ja see juhtus eile õhtul. Majas oli joomine ning eile sealt lahkudes nägi A. Türk,

et inimene oli seal lapiti maas ning haavadest oli tulnud verd. Tapetud isikuks oli A. Türgi

sõnul T.A. . Häirekeskusele põhjendas A. Türk alles järgmisel päeval helistamist sellega, et

ärkas äsja. L.T. i ütluste kohaselt tegi A. Türk kõned Häirekeskusele tema telefonilt.

5.11. Vormikaamera salvestis kinnitab 08.06.2021 kiirreageerijate liikumist Hummuli

alevikus XXX kortermaja trepikojas ning sisenemist korterisse nr 6. Korteri köögis akna

juures olnud A. Türk peeti kahtlustatavana kinni ja talle paigaldati käerauad kell 06.45.

A. Türgi käel, sõrmedel ja sõrmeküüntel on näha verekahtlast määrdumist. Kinnipidamisel

tekib A. Türgi ja kiirreageerijate vahel dialoog, milles kiirreageerija küsimusele „Miks me

tulime siis?“ vastab A. Türk „No eilse kakluse pärast“. Samuti räägib A. Türk veel, et ta kakles

T.A. ga ja arvab, et ta ei ole enam elavate kirjas. A. Türk selgitas veel, et tüli sai alguse sellest,

et T.A. süüdistas A. Türki oma lahutuses ja rikkus majarahu, mispeale oli A. Türk kutsunud

talle korduvalt politsei. Lisaks hõikas A. Türk teises toas olnud vanaema L.T. ile: „Pikki

aastaid mind ei näe enam, noh.“

5.12. A. Türgi kohtus antud ütluste järgi mäletab ta vaid T.A. ile seljatagant pudeliga kuklasse

löömist ning enda edasisi tegevusi kuni hädaabikõne tegemiseni ei mäleta. Samas ei väitnud

süüdistatav ka, et T.A. i surnukehal tuvastatud vigastused oleks tekitanud keegi teine peale

tema. Kuna tapmist teadaolevalt keegi pealt ei näinud, siis on käesolevas asjas peale

süüdistatava ja tunnistajate ütluste väga olulisel kohal teised asjas kogutud tõendid.

5.13. 08.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha Valga-Uulu maantee ääres Kulli

külas XXX kinnistul korteris nr 5 T.A. i surnukeha. Surnukeha riietel, pea ja käte ümber,

põrandal, seintel ja esemetel on näha rohkelt verd, veremäärdumisi, -jälgi ja -pritsmeid. Peas,

pea juures, kehal, õlgade ja käte ümber on näha rohkelt klaasikilde. Samuti on surnukeha

läheduses näha muuhulgas nuga, viinapudel, pudeli katkine kael.

5.14. 18.06.2021 vaatlusprotokollis on vaadeldud T.A. il seljas olnud riideid. Ekspertiisiaktist

nr 21E-TR0009 selgub, et T.A. il seljas olnud T-särk ja pakendis nr ST-1 olnud riidetükk

moodustasid varem ühtse terviku. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid T-särgil ja riidetükil

olevad torke- ja lõikevigastused olla tekitatud musta värvi käepideme ja sakilise teraga noaga

(pakend 23) või mõne muu analoogse noaga, kuid mitte rohelise käepidemega noaga (pakend

28) ega pudelikaelaga (pakend 29).

5.15. Surnu keerukaks kohtuarstlikuks ekspertiisiks olid lisaks kiirabikaartidele, AS Valga

Haigla haigusloole ja sündmuskoha 08.06.2021 vaatlusprotokollile esitatud ka pakendites

märgistusega 23, 28 ja 29 sündmuskohalt kaasa võetud esemed (kaks nuga ja lõhutud

pudelikael). Eksperdiarvamuse punkti 2 kohaselt T.A. i surnukehal esinevad:

Eksperdiarvamuse punktist 3 selgub, et T.A. il esinevad ja eelnevas punktis kirjeldatud

kehavigastused võivad olla saadud ekspertiisimääruses kirjeldatud ründe käigus. Roiete

paranemistunnustega murrud, ninaluu murd, põrutuskolle vasakus kuklasagaras, õmmeldud

haav vasakul küünarliigesel, imendumisjärgus nahaalused verevalumid kehatüvel, jäsemetel

ja paranemisjärgus nahamarrastused/kriimustused otsmikul, vasakul ülajäsemel on

iseloomulikud tömbile traumale ning võivad olla saadud 04.06.2021 aset leidnud trauma

(trepil kukkumine) tagajärjel ning osaliselt ka enne mainitud traumat.

6. Kuivõrd A. Türk on ka ise ütlustes tunnistanud, et lõi T.A. ile viinapudeliga kuklasse,

mispeale kukkus T.A. peaga vastu piita, kukkus ninuli ja enam ei tõusnud, põhjustas just A.

Türk T.A. ile pudeliga lüües, mille tagajärjel kukkus T.A. vastu tömpe esemeid (uksepiit,

põrand), ekspertiisiaktis tuvastatud põrutushaavad. Põrutushaavade ning torke-lõikehaavade

tekitamist A. Türgi poolt kinnitavad ka järgnevad tõendid.

6.1. Nagu selgus surnu keerukast kohtuarstlikust ekspertiisist, võisid T.A. i surnukehal

tuvastatud torke-lõikehaavad olla tekitatud pakendites märgetega 23, 28 ja 29 olnud nugade

ja lõhutud pudelikaelaga.

6.2. Kuigi neilt nugadelt ega katkiselt pudelikaelalt ei ole analüüside käigus leitud A. Türgi

DNA-d ega papilaarkurrustiku jälgi, kinnitab nii A. Türgi poolt hädaabikõnes öeldu kui ka

kodus kahtlustatavana kinnipidamisel lausutu (vt kohtuotsuse punktid 20, 24), et tema oli

isikuks, kes T.A. i tappis, sh tekitas lõike- ja torkehaavasid. Nimelt ütleb A. Türk esimese

hädaabikõne lõpus „Ma tapsin ära inimese.“ Teises hädaabikõnes selgitab A. Türk detailselt,

et rohelise maja teisel korrusel on surnud mees, T.A. , kellel on noahaavad kaelas ja pea peal

ning on palju verd. Samuti teadis süüdistatav selgitada, et arvatavasti on toimunud pussitamine

ning see juhtus eelmisel õhtul. Kinnipidamisel teadis süüdistatav samuti, et tuldi eilse

„kakluse“ pärast ning A. Türk arvas, et T.A. ei ole enam elavate kirjas ning hõikas ka oma

vanaemale, et teda ei näe enam pikki aastaid. Seega teadis A. Türk nii seda, et T.A. on surnud,

et viimast pussitati, haavade asukohta ning et kõik see toimus eelmisel õhtul. Kuna isik kõiki

neid detaile teadis ning ka ise pikaks ajaks vangi minekule viitas, saab järeldada vaid seda, et

tema oli kuriteo toimepanijaks. Lisaks on sündmuskohalt leitud veel mitmeid tõendeid, mis

kinnitavad just A. Türgi poolt T.A. i tapmise toimepanemist.

6.3. 17.06.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on muuhulgas vaadeldud sündmuskohalt kaasa

võetud 0,7-liitrist läbipaistvast klaasist viinapudelit (märgistus 27). Pudeli pinnal esines

veremäärdumisi. Pudeli esiküljelt põhja juurest võeti veremäärdumisest DNA proov, mis

tähistati numbriga 27.1, samuti võeti DNA proov pudeli suult ning tähistati numbriga 27.2.

Ekspertiisiakti nr 21E-GE0637 eksperdiarvamuse punktist 14 nähtub, et DNA-analüüsil saadi

veremäärdumisest võetud proovist täisprofiilid, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult.

Segaprofiilides on eristatav peamisena DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Türgi DNA-

profiiliga.

6.4. Seega on nii T.A. i korteris olnud viinapudelilt kui ka XXX kortermaja trepikojast leitud

A. Türgi verd. Kohtu hinnangul on see põhjendatav vaadates kuriteo toimepanemise

asjaolusid. Kui võtta arvesse, et T.A. ile põhjustatud surmavad vigastused olid tekitatud

purunenud klaaspudeli kaela ja nugadega ning võttes arvesse, et vaatlusprotokolli kohaselt oli

surnukeha ümber palju klaasikilde, on tõenäoline, et A. Türk ka end kuriteo toimepanemise

käigus mõne terava esemega vigastas. Niisamuti leiti A. Türgi DNA-d näiteks ka

veremäärdumisega kartulikrõpsust, mis võeti kaasa sündmuskoha vaatluse käigus korterelamu

välisukse lähedalt asunud jalgratta ja plastikust laua vahelt maapinnalt.

6.5. T.A. i DNA-d on leitud A. Türgi elukohas vannitoas pesumasinas olnud käterätikult.

Nimelt on 08.06.2021 aadressil XXX -6, Hummuli alevik, Tõrva vald läbi viidud läbiotsimine.

Selle käigus on võetud DNA-proovid verekahtlastelt määrdumistelt koridorist WC ja vannitoa

uste vahelt, WC seinalt ning trepikojast korteri nr 6 ukse juurest seinalt. Proovid pakendati

vastavalt pakenditesse nr 1, 3 ja 4. Samuti võeti läbiotsimise käigus kaasa ja pakendati

pakendisse nr 2 vannitoas pesumasinast leitud käterätik. Läbiotsimisprotokollile lisatud

fototabelis olevatelt fotodelt on näha nimetatud veremäärdumised, kust võeti DNA-proovid

ning pesumasinas olnud verega määrdunud käterätik. Pole kahtlust, et A. Türgi elukohast

käterätikult on leitud T.A. i DNA-d.

6.6. Arvestades A. Türgi elukohast leitud veremäärdumisi on tõenäoline, et alkoholijoobes

olles 07.06.2021 öösel pärast tapmise toimepanemist koju jõudes, toetus A. Türk nii korteri

välisukse juures olevale seinale kui ka toas WC ja vannitoa vahelisele seinale, soovides jõuda

vannituppa, et end verejälgedest puhastada. A. Türgi enda ütlustest tuleb välja, et ta oli väga

purjus, kõnnak tuigerdav – ei õnnestunud tal käte pesemine laitmatult, sest lisaks vannitoast

leitud käterätikul olnud veremäärdumisele avastati ka isiku kinnipidamisel tema kätelt ja soki

ülaservalt veremäärdumistelt T.A. i DNA-d.

6.7. 08.06.2021 A. Türgi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt on isikul

kinnipidamisel ära võetud lühikeste pükste taskust verekahtlase määrdumisega 20-eurone

kupüür. Isiku läbivaatuse protokolli lisaks olevatelt fotodelt on näha A. Türgi kätel, nii

peopesadel kui ka küüntel kui ka tema jalas olnud hallidel sokkidel olevad verekahtlased

määrdumised. Vasaku käe nimetu sõrme küünelt võetud proovis saadi DNA-analüüsil

täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilides on eristatav peamine DNA-

profiil, mis on kokkulangev T.A. i DNA-profiiliga.

6.8. Arvestades nii A. Türgi elukohast kaasa võetud käterätikult, A. Türgi sõrmedelt ning sokil

olevast veremäärdumisest kui ka A. Türgi pükste taskus olevalt rahatähelt veremäärdumiselt

T.A. i DNA leidmist, kinnitavad need tõendid veelgi kohtu veendumust selles, et kuriteo

toimepanijaks oli A. Türk.

7. Maakohtu hinnangul on erinevate sündmuskoha vaatluste, asitõendite vaatlusprotokollide,

ekspertiiside ning tunnistajate ja süüdistatava ütluste põhjal leidnud tõendamist, et T.A. i

surma põhjustanud vigastused tekitas A. Türk. Kuna A. Türk ei mäletanud ei tunnistaja E.N.

e pool käimist ega lõike-torkehaavade tekitamist T.A. ile, siis ei ole lõplikult selge, millises

järjestuses need sündmused toimusid.

7.1. Kohtu hinnangul on kõiki asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ilmselge, et ka vähesed

ülekandumisjäljed ja üksikud pritsmed, mis M.K. u jalatsitelt leiti, sattusid sinna 08.06.2021

varahommikul T.A. i korteris käies ning viimase vere sisse astudes. Seega ajal, mil T.A. oli

juba surnud. Samas verepritsmete ja määrdumiste rohkus A. Türgi jalatsitel kinnitab veelgi

asjaolu, et antud jalatsid oli A. Türgil jalas just T.A. i tapmise ajal, mille käigus sattusid

verepritsmed ka jalatsite pealisosale. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt M.K. u riietelt verd

ei leitud. Samuti ei nähtu, et M.K. u kehalt oleks leitud veremäärdumisi. Lisaks ei selgunud

ka pealtkuulamise käigus, mida viidi läbi 07.10.2021-07.11.2021 XXX maja korteris nr 4, et

M.K. oleks kuidagi kuriteo toimepanemisega seotud olnud. Seega on ilmselge, et M.K. ei

olnud kuriteo toimepanijaks.

8. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on seega kohtu hinnangul tõendamist

leidnud, et süüdistatav A. Türk lõi T.A. it klaaspudeliga pea piirkonda, mille tulemusel T.A.

kukkus vastu uksepiita ja seejärel põrandale, kuhu jäigi samas asendis lamama. Seejärel

tekitas A. Türk talle hulgaliselt lõike- ja torke-lõikehaavu. Eelneva tagajärjel tekkisid T.A. il

kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, võimalik

lülisambaarteri vigastus ning äge väline verejooks haavadest, millesse T.A. suri.

9. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et A. Türgi tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 115 järgi

kui provotseeritud tapmine.

9.1. Süüdistatava enda ütluste kohaselt tundis ta T.A. it lapsest saati. Perioodil juunist 2020

kuni juunini 2021 tarvitasid aeg-ajalt koos alkoholi. Süüdistatava hinnangul olid tema suhted

T.A. iga neutraalselt head.

9.3. Tugeva hingelise erutuse seisundi vallandasid süüdistataval väidetavalt 07.06.2021 T.A.

i poolt öeldud solvavad sõnad A. Türgi lapse ja abikaasa suhtes. Nimelt oli süüdistatava sõnul,

nagu käsitletud ka käesoleva otsuse punktis 18, nimetanud T.A. A. Türgi last pimedaks

värdjaks ning naist nimetanud L-tähega sõna. A. Türgi ütlustest aga selgub, et last oli T.A. ka

varem külavahel niimoodi kutsunud ning oma naist oli A. Türk ka ise sama sõnaga nimetanud,

kui purjus oli. A. Türk nimetas eelnevat ütlustes „tüüpiliseks külaks“. Tuleb nentida, et T.A.

i käitumine süüdistatava ja tema lähedaste suhtes ei olnud viisakas ja lugupidav. Kui aga ka

A. Türk ise oma naist sellise solvava sõnaga purjuspäi nimetas, siis ei saanud T.A. i poolt selle

kasutamine tekitada A. Türgis tugeva hingelise erutuse seisundit. Samuti oli last A. Türgi

ütlustest selguvalt T.A. varemgi nii kutsunud.

10. Maakohus asus seisukohale, et A. Türk täitis oma tegevusega KarS § 113 lg-s 1 sätestatud

objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tapmise. Põhjuslik seos A. Türgi teo – pudeliga

löömise ning nugade ja katkise klaaspudeli kaelaga torke- ja lõikehaavade tekitamise – ning

tagajärje – T.A. i surma – vahel on olemas, kuivõrd juhul, kui A. Türk ei oleks löönud

kannatanut klaaspudeliga kuklasse ning tekitanud torke- ja lõikehaavu, ei oleks isik antud

asjaoludel surnud. Just süüdistatava tekitatud vigastused tingisid kannatanu surma.

11. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et A. Türk tegutses tapmise toimepanemisel

otsese tahtlusega.

Otsene tahtlus eeldab seda, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab

või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A. Türgi poolt toimepandud tegu,

klaaspudeliga kuklasse löömine ning 33 lõike- ja torke-lõikehaava tekitamine, sealhulgas pea

ja kaela piirkonda, on selline, et ka mõistlikult, objektiivsele kõrvaltvaatajale on üheselt

arusaadav, et teoga kaasneb kannatanu surm. Kohtu hinnangul mõistis ka süüdistatav, et

kannatanu surm on tema teo vältimatu tagajärg.

12. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale A. Türgile süüks

arvatud teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti on kohus seisukohal, et isik on

süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

13. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. T.A. i

surnukehal leiti ekspertiisi käigus hulgaliselt haavu. Teo toimepanemise asjaolusid arvestades

saab hinnata süüdistatava süü suurust keskmisest tunduvalt suuremaks.

Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava

asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

Võttes arvesse karistuse eesmärke, A. Türgi kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust,

tema isikut, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist,

kuriteo toimepanemist otsese tahtlusega, leidis kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS §

113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest reaalse vangistusega KarS § 113 lg-s 1 ettenähtud

sanktsiooni keskmisest suuremas määras, s.o 12 aasta pikkuse vangistusega.

14. Kannatanu K.A. on esitanud tsiviilhagi ning kriminaalasjas on esitatud ka tsiviilhagi

tõendavad dokumendid. Kannatanu K.A. aga loobus kohtuistungil tsiviilhagist, mistõttu tuleb

tema tsiviilhagi jätta KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Apellatsioon

15. Tartu Maakohtu 09.01.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Türgi kaitsja

vandeadvokaat Otto Preem, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega

mõista A. Türk süüdi KarS § 115 järgi ning karistada teda vangistusega sanktsioonis toodud

raamides.

Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja mõista

isikule kergem karistus, vähendades vangistuse tähtaega.

15.1. Kaitsja jääb kaitsekõnes esitatud seisukohtade juurde, kuid maakohus ei ole lahendit

koostades neid osaliselt arvestanud. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et A. Türgi tegu tuleks

kvalifitseerida KarS § 115 järgi kui provotseeritud tapmine või alternatiivselt kvalifikatsiooni

muutmata jätmisel tuleks kergendada karistust.

15.2. KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud

hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud muuhulgas solvamine tapja või tema lähedase

isiku suhtes. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus, mis iseloomustab tema

psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal. See seisund on vahetu vastus isiku suhtes

toimepandud solvamisele. Äkki tekkinud hingelise erutuse seisund ei ole meditsiiniline

pataloogia, vaid emotsionaalne seisund, mille tuvastamiseks pole vaja isegi eksperdi arvamust.

15.3. A. Türk rääkis kohtus, milliseid solvanguid T.A. nii tema abikaasa kui laste suhtes

väljendas ning kaitsja hinnangul võisid need tekitada süüdistataval hingelise erutuse seisundi

KarS § 115 mõttes. Ka süüdistatava mälukaotus ning löökide paljusus viitavad hingelise erutuse

seisundile. Kui lähtuda ekspertiisiaktist 21E-LÕS0016/172 toodud teatud vigastustest-

kelmealused verevalumid peaajus, peaajupõrutus ja turse, siis võisid ainuüksi need vigastused

tuua kaasa letaalse tagajärje. Kohus on neid küsimusi analüüsinud otsuse p-s 60 ning leidnud,

et kohtu hinnangul puuduvad tõendid selles, et 07.06.2021 T.A. i poolt öeldu oli kuidagi eriline

kõigist teistest senistest sõnelustest ja kutsus süüdistataval esile sellise erutusseisundi, mis

võimaldaks toimepandud tegu kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Kohus leidis sedagi, et T.A. i

käitumine süüdistatava ja tema lähedaste suhtes ei olnud siiski viisaks ja lugupidav. Samuti on

märgitud otsuse p-s 60, et kui A. Türk end T.A. i seltskonnas hästi ei tundnud või tajus T.A. i

poolt enda ja oma pere halvustamist või alusetut süüdistamist, oleks A. Türgil olnud võimalik

T.A. ist eemale hoida ja mitte minna ise tema poole alkoholi tarvitama. Sisuliselt on kohus

möönnud, et 07.06.2021 nimetas tapetu süüdistatava naist litsiks ja puudega last pimedaks

värdjaks, aga kuna selline sõnakasutus polnud T.A. i poolt esmakordne, siis ei saagi rääkida

äkki tekkinud hingelise erutuse seisundist.

15.4. A. Türk on küll Hummulist pärit, kuid lahkus sünnikohast 2002 ning naases sinna alles

juunis 2020. Kuna Hummuli näol on tegemist väikese asumiga, siis selle aasta jooksul A. Türk

kohalikku kogukonda ei sulandunud. Kui jätta kõrvale süüdistatava pereliikmed, siis suhtleski

ta juuni 2020-juuni 2021 põhiliselt T.A. iga, keda tundis lapsepõlvest ja lisaks sellele oli isikute

vahel sugulussuhe. Süüdistatav iseloomustas oma suhteid T.A. iga kui sõbralik-neutraalseid.

Muidugi sidus isikuid ka mõlemale omane alkoholilembus. A. Türk sõnul läks ta 07.06.2021

XXX kortermajja seetõttu, et soovis jätkata alkoholi tarvitamist, mida kodus vanaema ja naine

poleks aga lubanud. Teisi tuttavaid peale T.A. i aga A. Türkil Hummulis sisuliselt polnudki.

15.5. A. Türgi ja T.A. i vahel pidi mingi erandlik sündmus, mistõttu varasem ühine alkoholi

tarvitamine päädis tapmisega. Motiiviks võis kaitsja hinnangul olla asjaolu, et T.A. nimetas

A. Türgi puudega last pimedaks värdjaks. Isegi kui keegi oli kuskil küla peal varasemalt midagi

sarnast väljendanud, siis lapsevanemale otseses suhtluses sellise räigelt solvava avalduse

esitamine võib esile kutsuda äkilise hingelise erutuse seisundi. Lapse puue mõjub igale

lapsevanemale rusuvalt ja sellele vulgaarne osundamine võib esile kutsuda ebaadekvaatse

reaktsiooni. Seega saab kaitsja hinnangul kaaluda A. Türgile etteheidetava teo kvalifitseerimist

KarS § 115 järgi.

15.6. Alternatiivselt palub kaitsja juhul, kui ringkonnakohus jätab kohtuotsuse kvalifikatsiooni

muutmata, kaaluda A. Türkile mõistetud karistuse kergendamist. Tegemist on varasemalt kohtu

poolt karistamata isikuga. A. Türk on oma tegu tunnistanud, juhtunut kahetsenud ning

kannatanu ees nii kohtueelses menetluses kui kohtus vabandanud. Lisaks tuleb arvestada

sedagi, et A. Türk teatas juhtunust Häirekeskusesse.

16. Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2023 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks

hilisemalt 15. veebruar 2023.

17. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha prokurör, kes palub süüdistatav A. Türki kaitsja

vandeadvokaat Otto Preemi apellatsioon kui põhjendamatu jätta rahuldamata.

Apellatsioonis ei ole maakohtu järeldusi kummutavat tõendite analüüsi. Prokuratuuri

seisukohalt on maakohtu otsuses tõendeid käsitletud väga põhjalikult, sh ka kvalifikatsiooni

küsimuses ja kohtus uuritud tõendid kõrvaldamata kahtlusteks A. Türki käitumisele õige

õigusliku hinnangu andmisel (KarS § 113 lg 1 vs § 115) ruumi ei jäta.

Samuti maakohtu poolt mõistetud karistusmäär küll veidi ületab (1,5 aasta võrra) sanktsiooni

keskmist, kuid jääb väga oluliselt (3 aasta võrra) alla sanktsiooni ülemmäärale ning A. Türki

süü suurust arvestades pole põhjendatud tema karistuse kergendamine. Kohtu poolt mõistetud

karistusmäär oli niigi 2 aasta võrra kergem prokuratuuri poolt kohtult taotletust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

18. Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle,

otsust, esitatud apellatsiooni ja prokuröri vastust apellatsioonile, leiab et maakohtu otsus tuleb

jätta süüdistatava süüküsimuses ja mõistetud karistuse osas muutmata vastavalt KrMS § 337 lg

1 p-le 1 ning apellatsioon rahuldamata.

19. Apellatsioonis palutakse maakohtu otsus tühistada süüdistatava tapmisteos KarS § 113 lg 1

järgi ja kvalifitseerida tema tegevus KarS § 115 järgi. Kolleegium leiab, et kaitsja esitatud

apellatsiooni ja selles esitatud põhjendusi süüdistatava teo ümberkvalifitseerimiseks edu ei

saada. Nimelt on maakohus juba põhjalikult vaaginud kaitsja poolt tõstatud versiooni,

provotseeritud tapmise küsimuses. See kaitseväide pole aga tõendite analüüsist tehtud

järeldustega osutunud paikapidavaks.

20. Olukord, kus maakohus ei arvesta kaitsja hüpoteese pole midagi ebaharilikku. Maakohus

on tõenditele rajanevalt esitanud oma põhistatud nägemuse sündmuste arengust ning A. Türgi

tegevusest ja taoline siseveendumuse kujunemine on kolleegiumile jälgitav.

21. Kogutud tõenditele ja tähtsust omavatele asjaoludele on juba antud põhjalik hinnang.

Kolleegium märgib, et tõendite kogum käesolevas asjas on mahukas ja asja õigeks

lahendamiseks vajalik teabe baas sündmuse kronoloogia tuvastamiseks on kogutud põhjalikult.

Tõendite analüüsi tulemusena on maakohus tuvastanud, et süüdistatav pani tapmisteo KarS §

113 lg 1 tunnusel toime otsese tahtlusega.

22. Kaitsja taotles juba maakohtus erinevalt süüdistusest süüdistatava tegevuse kvalifitseerimist

KarS § 115 järgi. Maakohus pole seda jätnud tähelepanuta ja on pühendanud selle võimaliku

kvalifikatsiooni analüüsile mitu lehekülge. (Ko To 4 kd, tl 111-112) Siinjuures on kohus

käsitlenud kõike olemasolevat tõendusmaterjali ja teavet, mis süüdistatavat ennast ja tema

suhteid kannatanuga iseloomustab.

23. Põhiküsimuseks on, kas kannatanu võis süüdistatavat sedavõrd solvata, et tal tekkis sellest

tugeva hingelise erutuse seisund. Sellele küsimusele vastust andes on maakohus juhindunud

Riigikohtu lahendist nr 1-18-10214. Selles on märgitud, et äkki tekkinud tugeva hingelise

erutuse seisund tuvastatakse juhtumile tervikhinnangu andmise teel. Kannatanu esile kutsutud

hingelise erutuse seisund peab olema eriline, millele osutab KarS § 115 koosseisukirjelduses

kasutatud sõna „tugev“. See ei ole lihtsalt ehmatus, ärritus vms, vaid selle all tuleb mõista

kannatanu vägivalla või solvamise tagajärjel tekkinud tugevat emotsionaalset reaktsiooni, mis

pärsib oluliselt toimepanija võimet vahetult tapmisteo ajal kaalutletult ja adekvaatselt

kannatanu ründele vastata. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit saab tuvastada

eeskätt kannatanu ja süüdistatava käitumise kogumis hindamise põhjal.

24. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas KarS § 115 süüteokoosseis

pole tuvastamist leidnud. Ühise alkoholitarvitamise ja joobe foonil tekkis A. Türgi ja T.A. i

vahel sõnavahetus. Maakohus tuvastas, et süüdistatava naise ja lapse aadressil kannatanu poolt

väljaöeldu ei olnud midagi erakordset. Nimelt oli kannatanu varemgi kasutanud süüdistatava

lähedaste suhtes väljendeid, mis polnud lugupidavad.

25. Õige on maakohtu järeldus, et puuduvad tõendid selle kohta, et 07.06.2021 T.A. i poolt

öeldu oli kuidagi eriline kõigist teistest senistest sõnelustest ja kutsus süüdistataval esile sellise

erutusseisundi, mis võimaldaks toimepandud tegu kvalifitseerida provotseeritud tapmisena.

Märkida tuleb seda, et ka süüdistatava enda hinnangul olid mitteviisakad ja kohati vulgaarse

iseloomuga väljendid alkoholitarvitajate seas üsna tavaline kõnepruuk ja käitumisviis ning

külaelu osa. A. Türgi ütluste kohaselt vahetasid nad kannatanuga teineteise suhtes erinevaid

väljendeid tihti. „Tülid tekkisid siis, kui tema oli alkoholijoobes ja mina kaine, siis ta tükkis

kostitama mind igasuguste sõnadega ja kostitasin teda vastu. Täitsa tüüpiline külaelu.“ (Ko To

4 kd, tl 87). Maakohus järeldas kohtu käsutuses olevatest tõenditest, et puudub info, et

07.06.2021 oleks süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud mingi eriline tüli või sõnasõda,

mis tõepoolest võis kutsuda süüdistatavas esile tugeva hingelise erutusseisundi. Seega oli

A. Türk ka varem kogenud tema ja T.A. i vahelist tüli, konflikti ja sõnavahetust. See oli nende

kohtumistel vastastikune. Ometigi otsustas ta järjekordselt T.A. iga koos alkoholi tarvitada.

Piltlikult öeldes tõmbas süüdistatavat kannatanu seltskonda võimalus koos alkoholi tarvitada.

Kannatanu juurde minnes oli süüdistataval alkohol (viin) endal kaasas. Süüdistatavat ei

häirinud ega olnud talle vastumeelt ka varasemad konfliktid kannatanuga, sealhulgas

väljaütlemised süüdistatava lähedaste aadressil. Maakohtus andis A. Türk ütlusi, et mäletab

kannatanule viinapudeliga pähelöömist, aga edasist ei mäleta. Süüdistatav on ise oma

viinavõtmist selgitanud, et „Ma joon ennast nii hullusti täis, et pildituks ja pärast mängin

mälumängu, et mis ma tegin ja miks ma tegin.“ (Ko To 4 kd, tl 89)

26. Kolleegium tõdeb nõustuvalt maakohtuga, et mitte igasugust ühisest alkoholitarvitamisest

väljakasvanud konflikti ja solvava väljendi kasutamist ei saa käsitleda tugeva erutusseisundi

tekkimisena sellisel määral, et kvalifitseerida teo toimepanija tegevus KarS § 115 järgi.

Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nähtuvalt ilmneb A. Türgil

alkoholism,

kuid

ei

esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda

süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina KarS § 34 järgi. Eksperdiarvamuse kohaselt

oli süüdistatav kuriteo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, tal ei esinenud psühhoosi,

ta oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtima. Samuti ei esinenud A. Türgil psüühika- ja käitumishäireid, mis oleksid tal takistanud

07.06.2021 aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtida. Samuti ei ilmnenud kohtumenetluse käigus asjaolusid, mis viitaks A. Türgi

süüdimatusele või piiratud süüdivusele.

27. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja palub

mõista isikule kergem karistus. Karistuse kergendamise taotlusega seoses pole kaitsja aga

mingeid kaalukaid uusi asjaolusid esitanud, milliseid maakohus ei teadnud.

Kolleegium karistuse kergendamise taotlusega ei nõustu, sest maakohus on karistusmäära

valikut jälgitavalt põhjendanud. Maakohus võttis arvesse karistuse eesmärke, A. Türgi kuriteo

toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, tema isikut, ühe karistust kergendava asjaolu

esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemist otsese tahtlusega.

Nõustuda tuleb prokuröri arvamusega, et põhjalik ning individualiseeritud karistusmäärani

jõudmine

on

kohtupraktika

kohaselt

just

konkreetse

kohtukoosseisu

põhjalik

kaalutlemisotsustus. Mõistetav karistus sõltub alati suuremal või vähemal määral konkreetset

kriminaalasja arutavate kohtunike äranägemisest, kes on kohtualust, tema reaktsioone ja

käitumist kohtusaalis paljude kohtuistungi tundide vältel jälginud, ning kohtunikel on alati

teatud otsustusvabadus, miks peaks karistusmäära pikkus olema just selline.

28. Maakohtu poolt mõistetud karistus tõepoolest veidi ületab (1,5 aasta võrra) sanktsiooni

keskmist määra, kuid jääb märkimisväärselt (3 aastat) alla sanktsiooni ülemmäärale. A. Türgi

süü suurust arvestades pole tema karistuse kergendamine põhjendatud.

Süü suuruse hindamisel võttis maakohus õigustatult arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid

ja hindas süüdistatava süü suurust keskmisest tunduvalt suuremaks. Kannatanu T.A. i

surnukehal leiti ekspertiisi käigus kokku 48 haava, neist 33 lõike- ja torke-lõikehaava ning 15

põrutushaava. Seejuures ei leidunud T.A. il enesekaitsele viitavaid vigastusi. Leidis

tuvastamist, et lõike- ja torkehaavad olid kannatanule tekitatud ajal, mil ta oli kõhuli lamavas

asendis ja samas kohas, kus ta surnuna leiti. A. Türgi poolt T.A. ile tekitatud haavade rohkus

näitab, et A. Türk suhtus kannatanusse eriti kalgilt ja hoolimatult. Samuti esinesid kannatanul

silmnähtavad liikumisraskused – isik kasutas käimiseks küünarkarku – seega oli tegemist A.

Türgist füüsiliselt nõrgema inimesega.

Märkida tuleb ka seda, et maakohtu otsusega mõistetud karistusmäär oli 2 aastat kergem

prokuratuuri poolt taotletud vangistusest. Seega leiab kolleegium, et süüdistatavale mõistetud

karistus kuriteos KarS § 113 lg 1 järgi, s.o 12 aastat vangistust, tühistamisele ei kuulu.

29. Kaitsja O. Preem on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal

kohtuotsusega tutvumisele 120 minutit, vestlusele süüdistatavaga 10 minutit ja apellatsiooni

koostamisele 90 minutit, mille eest taotleb tasu 237,60 eurot, sh käibemaks 39,60 eurot.

Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

30. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 237,60 eurot

süüdistatava A. Türgi kanda.

31. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Tartu Maakohtu

09.01.2023 otsuse muutmata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)