1-22-7990/53 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-22-7990

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm

Kriminaalasi

Vjatšeslav Katšmazov süüdistuses KarS § 182 lg 1 järgi

üldmenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. jaanuari 2023

otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav

Vjatšeslav

Katšmazovi

kaitsja

vandeadvokaat Deniss Matvejev

Prokurör

ringkonnaprokurör Andrus Ööbik

Süüdistatav

Vjatšeslav Katšmazov, isikukood: 38904293723,

elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Muuta Viru Maakohtu 23.01.2023 otsuse põhiosa põhjendusi, jättes tõendite

hulgast välja J.T. , S.K. ja A.V. osavõtul läbi viidud äratundmiseks esitamise

protokollid.

2. Vjatšeslav Katšmazovi süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 182 lg 1 järgi

jätta otsus muutmata.

3. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva

Esimene Advokaadibüroo kaudu 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot 60 senti,

sealhulgas käibemaks 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti, vandeadvokaat

Deniss Matvejevile süüdistatav Vjatšeslav Katšmazovile määratud korras kaitse

teostamise eest ringkonnakohtu menetluses.

5. Punktis 4 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Vjatšeslav Katšmazovit süüdistatakse KarS § 182 lg 1 järgi selles, et tema 08.04.2021

ajavahemikul 10.00 kuni 14.00 kutsus enda kasutuses olevasse korterisse XXX alla 18-aastased

alaealised S.K. , J.T. ja A.V. . Korteris olid laual avatud lahja alkohoolse joogi pudelid ja pudel

viina ning V. Katšmazov võimaldas alaealistel tarvitada alkoholi ning tarvitas alkoholi koos

nendega, samuti pakkus alaealistele alkohoolseid jooke.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 23.01.2023 otsusega karistati V. Katšmazovit KarS § 182 lg 1 järgi 4 kuu

vangistusega, mida KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui

V. Katšmazov ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

23.01.2023.

3. Maakohtus leidis, et V. Katšmazovi süü süüdistuses KarS § 182 lg 1 järgi on tõendamist

leidnud.

3.1. Süüdistatav jäi kohtueelsel uurimisel ütlusi andes selle juurde, et tema pole toime pannud

talle inkrimineeritavat kuritegu. Tema ütluste kohaselt viibis ta 08.04.2021 korteris aadressil

XXX , Narva, mis kuulub tema vennale. Nad tegid seal remonti ja napsitasid seal V.Z. iga ja

veel paljud astusid läbi. Ta ei ole isiklikult tuttav tunnistajate A.V. , J.T. ja S.K. ga. Ta kohtus

nimetatud isikutega aprillis 2021. Nad tulid tema juurde külla kellegagi, ei mäleta kellega. Ta

ei näinud, kas tüdrukud, kes tulid korterisse, s.o S.K. , A.V. ja J.T. tarvitasid alkoholi. Nad

ei palunud tema käest luba alkoholi tarvitada. Nad tõid Gini kaasa, tarvitasid koos V.Z. iga

viina. Ta ei mäleta, kes viina ostis. Mahlad olid kindlalt ostetud, nad Vovaga ei joo lahjemaid

jooke. Nägi, et tegemist on alaealistega. Ta ei olnud kaine 08.04.2021, tarvitas enne seda

ilmselt pudeli viina koos Volodjaga. Ta teab, et üks tüdrukutest tõi selle Gini kaasa, sest

nemad Vovaga Gini ei joo. Seda ta ka ei mäleta, kas ta nägi, kuidas tüdrukud korterisse tulid.

Ta ei mäleta, kellega koos tüdrukud tulid. Niisugused tüdrukud tungivad igale poole, sest

politsei ei suuda neid isegi üles leida. Arvatavasti nad varjasid ennast politsei eest, kui nad

sattusid tema korterisse ja politsei neid otsis. Ta tahtis, et nad läheksid korterist ära. Kui ta

ütles neile, et nad ära läheksid, siis nad ei teinud midagi, istusid jätkuvalt.

3.2. Maakohtu hinnangul ei vasta eeltoodud süüdistatava ütlused selles osas, et tema ei

kutsunud alaealisi korterisse aadressile XXX , Narva 08.04.2021 ning ka selles osas, et tema

ei kallutanud alaealisi tütarlapsi alkoholi tarvitamisele, tegelikkusele. Need on diametraalselt

vastuolus alaealiste tunnistajate ütlustega, milliste tegelikkusele vastavuses kohtul alust

kahelda ei ole, sest need on omavahel kooskõlas ning haakuvad teiste kohtu jaoks

usaldusväärsete tõenditega. Kohtulikul uurimisel ei selgunud midagi sellist, mis selgitaks

seda, miks peaks alaealised tunnistajad alusetult süüstama süüdistatavat.

3.3. Seda, et süüdistatav kallutas alla 18- aastaseid alaealisi alkoholi tarvitamisele tõendavad

tunnistaja J.T. ütlused. Kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud midagi sellist, miks peaks

ta alusetult süüstama V. Katšmazovit, kellega ta ka süüdistatava ütluste kohaselt varasemalt

tuttav ei olnud. Kohtu jaoks ei tundu eluliselt usutav süüdistatava versioon, mille kohaselt

uurija J.T. on kuidagi suunanud alaealisi tunnistajaid andma tegelikkusele mittevastavaid

ütlusi. Nii tuleneb tunnistaja J.T. ütlustest, et ta läks XXX korterisse, sest Slava kutsus tema

kahte sõbrannat. Kui ta korterisse läks, nägi ta alkohoolseid jooke. Seal laua peal oli lahja Gin

ja viin. See oli 08.04. Nad istusid, kuulasid muusikat, jõid alkoholi. Seal korteris olid veel

A.V. , S.K. , Slava ja vist Vova ning Serjoza. Nad tarvitasid seal alkoholi lõbu pärast. Ta küsis

luba juua Slava käest. Slava ütles, et tohib. Slava rääkis neile, et mida te istute niisama jooge

ikka. Lisaks talle jõid alkoholi A.V. ja S.K. . Alkoholi tarvitamine lõppes sellega, et kohale

tuli politsei. Politsei kontrollis alkoholi suhtes ja viis ära. Ta tahtis tarvitada alkoholi. 16-

aastane isik ei saa alkoholi tarvitada. Ta küsis luba Gini tarvitada Slavalt, kuid lubas Vova.

Slava lausa ütles, et mida te istute lõbutsege ikka, jooge. Ta võis eksida ülekuulamisel isiku

nimega, kes talle pakkus alkoholi. Vova keelas neil joomist ja pidevalt magas. Tema neile

alkoholi ei pakkunud, pakkus Slava. S.K. ei tarvitanud alkoholi 8. kuupäeval, nemad A.V. ga

kahekesi tarvitasid. Ta ei tea, miks S.K. ei tarvitanud alkoholi, vist ei tahtnud. Nad võisid

enne korterisse tulekut tarvitada alkoholi, kuid ta ei mäleta, vist ikka mitte.

3.4. Eeltoodud tunnistaja ütlustega haakub indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis on

koostatud 08.04.2021 Vahtra 3, Narva ning kontrollijaks on piirkonnapolitseinik A.M. .

Kontrollile allutatud isikuks on J.T. (60502203720). Kasutati 08.04.2020 (kohtu märkus –

tegemist ilmse eksimusega, arvestades protokolli koostamise aega, õige kasutamise aeg

08.04.2021)

kell

14.20

indikaatorvahendit

Alcoquant

6020

plus

nr

A418810.

Indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 0, 16 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne. Seega kinnitab

eeltoodud protokoll tunnistaja ütlusi selles osas, et ta tarvitas alkoholi 08.04.2021 korteris

XXX , Narva ning süüdistatav kallutas teda alkoholi tarvitamisele. Kohtu hinnangul ei välista

süüdistatava eeltoodud tegevust ka see, et alaealine J.T. enda ütluste kohaselt tahtis ka ise

tarvitada alkoholi. Nimetatu enda ütlustes välja toomine lisas talle kui isikulisele

tõendiallikale kohtu silmis usaldusväärsust, sest eeltoodud sisuga ütlused ei ole talle soodsad.

Ta teadis seda, et tema vanune tütarlaps ei tohi tarvitada alkoholi. Samas on ta kahel korral

kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitanud seda, et Slava kallutas neid alkoholi tarvitama ja

lõbutsema ning kohtul tunnistajat kuulates ja nähes ei jäänud kahtlusi selles, et eeltoodu vastab

tegelikkusele. Seda, et tegemist on usaldusväärse isikulise tõendiallikaga, kelle kohtuistungil

antud ütlused vastavad tegelikkusele, kinnitab ka äratundmiseks esitamise protokoll.

3.5. Seda, et süüdistatav V. Katšmazov pani toime talle inkrimineeritava alaealiste isikute

kallutamise alkoholi tarvitamisele tõendavad ka tunnistaja A.V. ütlused, mille kohaselt ta ei

mäleta täpset aadressi, kuhu politsei tuli. Korteris olid meesterahvad ja tema sõbrannad. Seal

korteris oli ka süüdistatav. Nad suhtlesid, jõi alkohoolset jooki. Alkohoolsed joogid olid juba

korteris toas laua peal. Ta ei mäleta, kui kaua ta seal korteris oli. Nad said tuttavaga kokku ja

läksid sinna korterisse. See tuttav, kellega nad sinna korterisse läksid, oli kas Slava või Jura,

täpselt ei mäleta. Slava on süüdistatav. Kui nad korterisse jõudsid, siis süüdistatav oli kindlasti

juba seal. Korteris istus meesterahvaste seltskond, jõid. Slava pakkus neile alkoholi. Politsei

kontrollis, kas nad olid tarvitanud alkoholi. Seal olid veel sõbrannad S.K. , A.V. ja J.T. . Tema

sõbrannadest tarvitas alkoholi Katja.

3.6. Maakohtul ei olnud alust kahelda ka selle alaealise tunnistaja ütluste usaldusväärsuses,

kuna ka äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab seda, et eeltoodud isikulise tõendiallika

kohtuistungil antud ütlused vastavad tegelikkusele.

3.7. Kaitsja avaldas A.V. poolt väärteomenetluses antud järgmised ütlused: „ Mehed olid juba

purjus sellepärast oli neil juba ükskõik, mida me teeme. Mina hakkasin koos Katjaga jooma

lahjat alkohoolset jooki Gin“. Kohus, kõrvutades eeltoodud tunnistaja A.V. ütlusi tema poolt

kohtuistungil antud ütlustega, leiab, et neis ei esine sisulist vastuolu, mis annaks aluse kahelda

A.V. kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses.

3.8. Seda, et toimus alaealiste kallutamine alkoholi tarvitamisele süüdistuses toodud ajal ja

kohas ei välista ka see, et ka alaealised ise soovisid alkoholi tarvitada ja üks nendest, J.T.

küsis ka luba selleks. Nii võis alaealistel olla soov üksnes proovida neile keelatud jooki ning

sellega piirduda ning edaspidi mitte osaleda ühisjoomingus.

3.9. Tunnistaja J.T. ütluste kohaselt aga kallutas süüdistatav neid aktiivselt osalema

alkoholitarvitamises, pannes pahaks niisama istumist. Seda, et alaealised tütarlapsed olid rahul

ka sellega, et saavad lihtsalt telefonides surfata, kinnitavad süüdistatava enda ja tunnistaja

V.Z. i ütlused, mille kohaselt tüdrukud istusid telefonides. Selles ei ole kohtul süüdistatava

ütluste alust kahelda, kuna üldteada on see, et alaealised on võimalusel altid telefone agaralt

kasutama.

3.10. Seda, et ka tunnistaja A.V. t kallutati alkoholi tarvitama süüdistuses toodud ajal ja kohas

tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis on koostatud 08.04.2021 Vahtra 3,

Narva ning kontrollijaks on noorsoopolitseinik M.L. . Kontrollile allutatud isikuks on A.V.

(60710053710). Kasutati 08.04.2021 kell 14:22 AlcoQuant 6020 nr A106466.

Indikaatorvahendi reaktsioon (näit) oli 0, 42 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne.

3.11. Ka tõendavad seda, et 08.04.2021 oli alaealistel võimalik aadressil XXX , Narva

ajavahemikul 10.00-14.00 tarvitada lahjat alkoholi, tunnistaja A.S. i ütlused. Tema töötas

noorsoopolitseinikuna ja nad otsisid alaealisi, kes ei viibinud üsna pikka aega kodus, tegemist

on alaealiste riskigrupiga. Nad otsisid tüdrukut, kelle nimi oli A.V. . Ta kohtus süüdistatavaga

XXX , esimene sissekäik, teine korrus, korter 8. Nad läksid kontrollima, kas need alaealised,

keda nad otsisid, asuvad seal korteris. Korteris olid alaealised A.V. , J.T. , S.K. ja A.V. .

Lisaks süüdistatavale olid veel korteris tema sõbrad. Ta ei tea nende nimesid. Kui nad

sisenesid sinna korterisse nägid nad, et seal olid alaealised. Nad istusid laua ääres. Korteris

selgitas omanik, et tegemist on venna korteriga ja tema tegi seal remonti. Alaealised istusid

lauakese ääres ja enne nende tulekut oli neil lõbus. Laual alaealiste ees oli alkohol, suitsud ja

tuhatoos, mis oli täis suitsukonisid. Seal oli Laua Viina pudel ja ka Gin tema mäletamist

mööda. Gini all ta mõtleb sellist lahjat jooki. Kõik alaealised toimetati Vahtra 3

politseijaoskonda, kus igaüks läbis alkoholi testi ja tulemusest tulenevalt olid tegevused

järgnevad: need kes osutusid kaineks anti üle vanematele allkirja vastu, joobes olevate isikute

suhtes alustati väärteomenetlust. Alkoholi tarvitamine tuvastati A.V. l ja J.T. l.

3.12. Kohtulikul uurimisel kuulati üle ka tunnistaja V.Z. , kelle ütluste kohaselt on ta koos

süüdistatavaga joonud alkohoolseid jooke, alaealiste tüdrukutega aga mitte. Nad Slavaga

istusid ja jõid viina. Tüdrukud ei tarvitanud seal alkohoolseid jooke. Nende juuresolekul ei

ole midagi taolist olnud. Keegi neile alkoholi ei pakkunud. Neid tüdrukuid oli algselt neli,

pärast ilmus viies. Tüdrukud tundusid talle nooremad. Ta arvab, et need tüdrukud tulid

korterise, kuna neil ei olnud kuskile mujale minna, väljas oli külm. Ta ei tea, kas keegi neid

kutsus korterisse.

3.13. Maakohtu hinnangul on eeltoodud tunnistaja andnud teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele

mittevastavad ütlused seoses sellega, et V. Katšmasov ei kallutanud alaealisi

alkoholitarvitamisele süüdistuses toodud ajal ja kohas, sest need on selles osas vastuolus kohtu

jaoks usaldusväärsete tõenditega ning pole ka eluliselt usutavad.

3.14. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks seda, et tunnistaja V.Z. koos süüdistatavaga

üritasid korduvalt küsida alaealistelt tütarlastelt nende vanemate telefoninumbreid, küsimaks,

kas viimased on nõus, et nende tütred viibivad koos nendega korteris aadressil XXX , Narva.

Seda seetõttu, et ükski tervemõistuslik lapsevanem ei lubaks enda alaealisel tütrel viibida

täisealiste meesterahvastega ühes korteris. Kohtu hinnangul rikkus tunnistaja V.Z. tõe

rääkimise kohustust tõenäoliselt seetõttu, et vältida enda sõbra kriminaalkorras karistamist.

Seega jätab kohus tunnistaja V.Z. i ütlused tõendikogumist välja osas, milles nad on vastuolus

teiste tõenditega ning pole eluliselt usutavad.

3.15. Kokkuvõtvalt oli maakohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega tõendatud see, et

süüdistatav V. Katšmazov kutsus 08.04.2021 enda kasutuses olevasse korterisse XXX

alaealised S.K. , J.T. ja A.V. ning võimaldas neil tarvitada lahjat alkoholi, s.o Gini ning

tarvitas alkoholi koos nendega ning pakkus ka alaealistele alkohoolseid jooke.

4. Teo koosseisupärasuse osas märkis maakohus järgmist.

Väljaspool vaidlust oli see, et V. Katšmazov oli 08.04.2021 täisealine, olles sündinud

29.04.1989 oli ta peagi saamas 32-aastaseks. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist ka see, et

nii S.K. , J.T. kui ka A.V. olid 08.04.2021 alla 18-aastased, s.o alaealised. Kokkuvõtvalt täitis

süüdistatav seega süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse

koosseisu, kallutades täisealise isikuna kolme nooremat kui kaheksateistaastast isikut alkoholi

tarvitamisele.

V. Katšmazovile inkrimineeritav koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega. Süüdistatav V. Katšmazov on andnud järgmised ütlused: „Noh vanust umbes

nägin, et tegemist on alaealistega“. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud süüdistatava ütluste

tegelikkusele vastavuses. Seega pani V. Katšmazov toime talle inkrimineeritava kuriteo

kavatsetult.

Kohtuliku uurimise tulemusena leidis tunnistaja J.T. ütlustega usaldusväärselt tõendamist see,

et just süüdistatav kutsus nad korterisse XXX , Narva, mis on ka igati loogiline, sest kohtulikul

uurimisel kinnitasid nii süüdistatav ise kui ka tunnistaja V.Z. , et tegemist on V. Katšmazovi

venna korteriga, kus nad pikemalt viibisid. Seega V. Katšmazov, võimaldades enda venna

korteris alkoholi tarvitada alaealistel ning tehes seda nendega koos ning pakkudes alkoholi

alaealistele tarvitamiseks, seadis endale eesmärgiks alaealiste tütarlaste kallutamise alkoholi

tarvitamisele ja teadis, et see ka õnnestub, arvestades kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud

asjaolusid. Nii kallutas ta tunnistaja J.T. ütluste kohaselt alaealisi tütarlapsi lõbutsema ja

alkoholi tarvitama. KarS § 182 koosseis on seega tervikuna täidetud.

5. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud.

6. Karistuse osas leidis maakohus järgmist.

V. Katšmazov on kehtivate karistusregistri andmete kohaselt varasemalt kriminaalkorras

karistamata. Samas on teda karistatud väärteokorras PPA Ida prefektuuri Narva PJ

Patrulligrupp III 17.04.2021 otsusega VT asjas 233021001268 LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 400 eurot. Karistus täidetud 11.05.2022. Teatisest V. Katšmazovi keskmise

päevasissetuleku kohta nähtub, et 2020. a oli tema keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot.

Karistust kergendavad ja ka raskendavad asjaolud puuduvad KarS §-de 57 ja 58 mõttes.

Hinnates V. Katšmazovi süüd talle inkrimineeritava kuriteokoosseisu raames, siis on see

kohtu hinnangul keskmise määra lähedane. Seda seetõttu, et tegemist oli kolme alaealisega,

keda V. Katšmazov kallutas alkoholi tarvitamisele.

Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks karistada V. Katšmazovit alla keskmäära

jääva karistusega.

Apellatsioon

7. Viru Maakohtu 23.01.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava V. Katšmazovi

kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev, kes palub tühistada maakohtu otsus, mõista

süüdistatav õigeks ning jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda.

Kui ringkonnakohus tuvastab, et kohtuotsusega tuvastati süüteo toimepanemine V. Katšmazovi

poolt õigesti, palub kaitsja vähendada karistust ja ning mitte pöörata karistust täielikult

täitmisele, kui V. Katšmazov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja pikkust

palub kaitsja samuti vähendada.

7.1. Kaitsja arvab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kogutud tõendeid. Süüdistusaktis

toodud kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teha järeldust, et tegemist oli alaealise

kallutamisega alkoholi tarvitamisele. Seetõttu on süüdistusakt puudulik ja süüdistatava kohtu

alla andmine oli ebaseaduslik.

7.2. Kaitsja arvab, et maakohus kohaldas ebaõigesti KarS § 182 lg 1 normi. Kallutamine on

süüdistatava aktiivne toiming, mis on suunatud sellele, et alaealisel tekiks soov alkoholi

tarvitada. Kui alaealine ise ei soovi alkoholi tarvitada, siis süüdistatav peaks aktiivselt alaealist

veenma, et alkoholi tuleb tarvitada mingi teatud ja meeldiva tagajärje saavutamiseks.

Kallutamine on isiku veenmine, et alkoholi on vaja mingi eesmärgi või tulemuse saavutamiseks

tarvitada.

7.3. Kaitsja arvab, et maakohtu poolne KarS § 182 lg 1 tõlgendamine ei ole eluline.

7.4. Maakohus võttis tõendina vastu mitu äratundmiseks esitamise protokolli ja hindas

tõenditena (kohtuotsuse p-d 13, 15, 24). Kohtuistungitel, äratundmiseks esitamise protokollide

vastuvõtmisel, esitas kaitsja vastuväited, kuna tegemist on lubamatute tõenditega. Maakohus

lubas hinnata tõendite lubamatust kohtuotsuse tegemisel, kuid kohtuotsusest ei näe, et

maakohus lahendaks kaitsja vastuväited tõendite vastuvõtmise osas. Kaitsja vastuväited olid ja

on järgmised:

- äratundmiseks esitamise protokoll on lubamatu tõend siis, kui äratundmiseks esitamine

viiakse läbi enne ülekuulamist (vt RKKKo 3-1-1-52-09, p 11.2). Tunnistajad J.T. , A.V. ning

S.K. ei olnud kriminaalmenetluses üle kuulatud enne äratundmiseks esitamist. J.T. ja A.V.

olid üle kuulatud väärteomenetluses menetlusealuse isikutena ning S.K. oli ka üle kuulatud

väärteomenetluses. Prokurör kinnitas seda. Vaatamata sellele, et väärteomenetluses

kohaldatakse KrMS sätted tunnistaja ülekuulamise kohta, tuleb arvestada, et vastavalt KrMS §

81 lg-le 1 võib menetleja vajaduse korral isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud

kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks.

Kuna J.T. , A.V. ja S.K. ülekuulamisel ei kirjeldanud, milliste tunnuste alusel nad loodavad

objekti ära tunda, pole hiljem võimalik võrrelda, mille põhjal nad äratundmisel objektisamasuse

või -erisuse kohta oma järelduse tegid, äratundjate järeldusi ei saa objektiivselt kontrollida.

7.5. Äratundmiseks esitamise protokollides ei ole antud juhul selgelt märgitud, milliste tunnuste

alusel objekt ära tunti.

7.6. Kaitsja leidis, et äratundmiseks esitamise protokollid on lubamatud tõendid ja neid ei saa

kasutada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.

7.7. Kohtuotsuse p-s 13 järeldab maakohus, et J.T. osas indikaatorvahendi reaktsioon (näit) oli

0, 16 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne. Seega kinnitab eeltoodud protokoll (indikaatorvahendi

kasutamise protokoll), kohtu hinnangul, tunnistaja ütlusi selles osas, et ta tarvitas alkoholi

08.04.2021 korteris XXX , Narva ning süüdistatav kallutas teda alkoholi tarvitamisele. Kaitsja

hinnangul indikaatorvahendi näit ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll võivad küll

kinnitada, et J.T. tarvitas alkoholi 08.04.2021, kuid ei saa kinnitada, et see toimus nimelt

korteris XXX , Narva ja et süüdistatav kallutas J.T. alkoholi tarvitamisele. Tegemist on tõendi

ebaõige hindamisega.

7.8. Kaitsjatasu suuruse osas ei nõustu kaitsja sellega, et maakohus, ei nõustunud tasu

suurendamisega ja määras tasu vähem kui kaitsja taotles. 23.01.2023 esitas kaitsja tasutaotluse

kohtuistungitel osalemise eest ning kohtuvaidluseks ettevalmistamise eest ja selleks oli vaja 2

tundi, mille eest palus tasu summas 108,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku palus

kaitsja tasu 707,00 eurot, millele lisandub käibemaks 141,40 eurot, summa oli 848,80 eurot.

Kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest (eelistungi staadiumis) taotles kaitsja tasu

maksimaalses summas 324,00 eurot. Kohus rahuldas tasutaotluse täismahus. 23.01.2023

tasutaotluses palus kaitsja suurendada tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest.

Kaitsja varem seda võimalust ei kasutanud, aga võimalus on taotleda suurendamist kuni 500%.

Suurendamist kaitsja põhjendas sellega, et tuleb kohtuvaidlusteks ette valmistada. Kohus

otsustas rahuldada kaitsja tasutaotlus osaliselt, s.o summas 580,80 eurot (tasu ainult istungitel

osalemise eest), kuna ei nõustunud tasu suurendamisega ning 23.01.2023 toimus kohtuistung

enne lõunat protokolli järgi kell 09.00-09.52.

Kaitsja nõustub kohtu arvamusega 23.01.2023 kohtuistungi osas, kuna ise palus kohtul selle

istungi eest määratavat tasu korrigeerida, aga ei saa nõustuda, et kohus ei rahulda kaitsja taotlust

suurendada piirmäära ja määrata tasu kohtuvaidlusteks ettevalmistamise eest.

Esiteks ei ole selge, miks kohus ei nõustu tasu suurendamisega. Kohus oma otsuses seda ei

põhjendanud. Teiseks, kohtu otsustus ning justiitsministri 01.09.2019 määrus “Advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” (kord) panevad süüdistatava ja kaitsja

ebavõrdsesse olukorda võrreldes prokuröriga. Küsimus on selles, et seisuga 23.01.2023 riigi

õigusabi korras tegutseva advokaadi tasu oli piiratud piirmääraga 324 eurot. Suurendamist kuni

500% on vaja põhjendada, aga kord selgelt ei sätesta, milline asi tuleb lugeda eriti mahukas ja

see tähendab, et kohus saab oma äranägemisel keelduda tasu suurendamisest. On selge, et

eelistungi staadiumis ei tea kaitsja veel, millised tõendid võtab kohus vastu, millised ütlused

annavad tunnistajad. Seega ei saa kaitsja eelistungi staadiumis ette valmistada

kohtuvaidlusteks. Prokurör, kellele töötasu kohus ei määra, saab vabalt ette valmistada

kohtuvaidlusteks, kuna töötasu talle makstakse ja see ei sõltu kohtuniku arvamusest.

Kohaldades piirmäära kohtuvaidluste ettevalmistamisele kohus loob olukorra, milles kaitsja

kindlalt teab, et kohtuvaidlusteks ettevalmistamise eest riik talle ei maksa (näiteks asi nr 1-21-

5672) ja sellega sunnib kaitsjat mitte tegelema kohtuvaidlusteks ettevalmistamisega ja jätma

kaitsealuse ilma efektiivse kaitseta. Tegemist on ebanormaalse olukorraga. Ühelt poolt kaitsja

ei saa ette valmistada kohtuvaidlusteks enne kohtuliku uurimise lõpetamist, teiselt poolt tekib

kaitsjal küsimus, kuidas saab ta tagada oma kaitsealusele efektiivset kaitset, kui selle eest talle

tasu kohus ei määra.

Kaitsja palub ringkonnakohtul tühistada Viru Maakohtu 23.01.2023 kohtuotsus kaitsja

vandeadvokaat D. Matvejevile 23.01.2023 tasutaotluse alusel väljamõistetud tasu suuruse osas,

ning teha selles osas uus otsus, millega suurendada kaitsja tasu 108,00 euro võrra, millele

lisandub käibemaks. Apellatsiooni rahuldamisel või osalisel rahuldamisel palub apellant

ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda.

8. Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2023 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks

hilisemalt 10.03.2023.

9. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud

apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 23.01.2023 otsus tuleb jätta süüdistatava süüdi

tunnistamises muutmata, kuid vastavalt KrMS § 337 lg 1 p 3 tuleb muuta maakohtu otsuse

põhiosa tõendite hindamise ja lubavuse osas seoses äratundmiseks esitamise prokollidega.

Kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada.

11. Apellatsiooni põhitaotluseks on süüdistatav V. Katšmazov süüdistuses KarS § 182 lg 1 järgi

õigeks mõista. Kaitsja leiab, et nimetatud kuritegu pole tõendatud ning põhjendustena kordab

enda maakohtus esitatud kaitseargumente. Samad kaitseväited on leidnud juba maakohtu otsuse

põhiosas aga kvaliteetset analüüsimist ja ümberlükkamist ning kolleegium nõustub nende

põhjendustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja motiivide ning järelduste

uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt vajalik.

12. Apellatsioonis leitakse jätkuvalt, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, rikkus

menetlusnorme ja kohaldas valesti materiaalõigust. Kolleegium leiab, et maakohtu tõendite

käsitlus ja esitatud järeldused (arvestamata äratundmiseks esitamise protokolle) on siiski

sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus

kahtlusi süüdistatava poolt alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele. Samuti on maakohus

juba põhjendanud, miks kaitsja poolt kuriteofakti tõendatuse osas seatud kahtlused ei too kaasa

süüdistatava õigeksmõistmist.

13. Kolleegium märgib, et esitatud apellatsioonis kaitsja osundab paljuski ebaolulistele

detailidele või vastuoludele tõendusteabes, mis asja õigeks lahendamiseks kaalu ei oma.

Vastuvaidlematult on tuvastatud fakt, mille üle ei vaidle keegi, et alaealised olid korteris, kus

tarvitati alkoholi ja süüdistatav lasi sellel vabalt toimuda.

14. Uuritavas asjas pole tegemist keeruka süüdistusega. Tegemist on kuriteosündmusega, kus

08.04.2021 ajavahemikul 10.00 kuni 14.00 kutsus süüdistatav, kes oli alaealistest tütarlastest

oluliselt vanem, enda kasutuses olevasse korterisse XXX alla 18-aastased alaealised S.K. , J.T.

ja A.V. ja võimaldas neil seal tarvitada alkoholi ja pakkus seda juua.

15. Apellatsioonis leidis kaitsja, et esitatud süüdistusakt ei vasta nõuetele, kuid maakohus on

seda väidet juba kontrollinud ja ümber lükanud. Kolleegium nõustub samuti maakohtuga, sest

asjaolusid, mis takistaks mõistmast süüdistuse sisu ja mittevastavust KrMS § 154 lg 3 p 2

sätetele pole tuvastamist leidnud. Esiteks on tegemist ainult ühe kuriteosündmuse kirjeldusega

ja jääb selgusetuks, mis jääb siin süüdistatavale või kaitsjale arusaamatuks alaealiste

alkoholitarvitamisele kallutamises. Maakohus on juba kohtuliku menetluse algfaasis vastavalt

kaitsja taotlusele põhjalikult käsitlenud tõstatatud süüdistusakti vastavust menetlusseadustiku

normidele ja põhjendatult leidnud 04.01.2023 määruses, et süüdistatava kaitsja taotlus

süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile tuleb jätta rahuldamata. Süüdistus ei pea sisaldama

ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi

põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine on kohtumenetluse ülesanne. Käesoleval

juhul on piisava selguse ja täpsusega kajastatud faktilisi asjaolusid, mis on isiku

karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Täiesti arusaadav on see konkreetne teoetteheide,

millega süüdistatavat seostatakse.

16. Kaitsja väidab, et maakohus kohaldas ebaõigesti KarS § 182 lg 1 normi. Kolleegium sellega

ei nõustu. Kaitsja sooviks süüteokoosseisu olemasoluks näha, et süüdistatav oleks pidanud

veelgi aktiivsemalt sundima alaealisi alkoholi tarvitamisele. Kolleegium soostub maakohtu

tõenditest tuleneva järeldusega, mille kohaselt süüdistatav võimaldas alaealistel S.K. l, J.T. l ja

A.V. l alkoholi tarvitada, tarvitas koos alaealistega ja pakkus neile alkohoolseid jooke.

Kallutamiseks piisab soovi tekitamisest alaealises alkoholi tarvitada.

17. Maakohus ei pidanud põhjendatult süüdistatava enda ütlusi usaldusväärseks, sest need ei

vasta tegelikkusele ja on vastuolus alaealiste tunnistajate ütlustega, kelle ütluste

usaldusväärsuses pole alust kahelda. Õigustatult tekib küsimus, miks peaks alaealised

tütarlapsed V. Katšmazovit alusetult süüstama. Mõistuspärast ja eluliselt usutavat vastust

sellele polegi. Maakohtus ülekuulamisel on tunnistaja J.T. täpselt teadnud süüdistatavale

osundades öelda, et nimetatud isik oli korteris ja nimetas teda Slava nimega. Prokuröri

küsimusele, kas keegi ütles tütarlastele, et tarvitage või soovitas alkoholi juua vastas tunnistaja

„ Slava rääkis meile, mida te istute niisama, jooge ikka.“ (Ko To 2 kd, tl 48p)

18. Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis märgituga alaealiste tunnistajate osavõtul

toimunud äratundmiseks esitamistel koostatud protokollide lubatavuse küsimuses. Maakohtu

istungi protokolli lugedes on näha, et kohtuistungil, äratundmiseks esitamise protokollide

vastuvõtmisel esitas kaitsja vastuväited, kuna kaitsja arvates oli tegemist lubamatute tõenditega.

Maakohus lubas hinnata tõendite lubatavust kohtuotsuse tegemisel, kuid selgesõnalist

lahendust ja vastust sellele pole. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et tunnistajatele äratundmiseks

esitamise protokollide tõendina lubatavust ei ole maakohus analüüsinud, olgugi, et kaitsja

osutas selles osas kriminaalmenetluse seadustiku nõuete rikkumisele.

19.1. Maakohus võttis tõenditena vastu J.T. , A.V. ning S.K. äratundmiseks esitamise

protokollid. Protokolle hindas maakohus tõenditena (kohtuotsuse p-d 13, 15, 24). Otsuse

punktis 24 leidis kohus, et S.K. äratundmiseks esitamise protokoll mingit tõenduslikku väärtust

ei oma, kuna S.K. ristküsitlemine maakohtus ei osutunud võimalikuks. J.T. ja A.V.

äratundmiseks esitamise protokollide osas (p-d 13, 15) on kohus märkinud paarisõnaliselt, et

tunnistajate ütluste usaldusväärsust tõendiallikana kinnitavad ka äratundmiseks esitamise

protokollid. Siinkohal on maakohtu poolt jäänud aga käsitluseta juba eespool varasemalt

märgitud tõendi lubatavuse küsimus. On näha, et maakohus on olnud kimbatuses.

19.2. Nimelt on Riigikohtu praktika kohaselt äratundmiseks esitamise protokoll lubamatu tõend

siis, kui äratundmiseks esitamine viiakse läbi enne ülekuulamist (RKKKo 3-1-1-52-09, p 11.2).

Tõepoolest pole apelleeritud kriminaalasjas tunnistajad J.T. , A.V. ning S.K. (kohtueelses

kriminaalmenetluses) enne äratundmiseks esitamist üle kuulatud. J.T. ja A.V. olid üle kuulatud

väärteomenetluses menetlusealuse isikutena ning S.K. oli ka üle kuulatud väärteomenetluses.

Prokurör on seda maakohtus kinnitanud. Prokurör püüdis maakohtus ebamugavast olukorrast

välja tulla väitega, et tunnistajad olid üle kuulatud väärteomenetluses ja sellest piisab.

19.3. On selge, et väärteomenetluses selgitati eelnimetatud tunnistajate osas välja hoopis nende

endi isikutega seonduvat (alkoholi tarbimist, korterisse sattumist jne.). Siis ei olnud rõhuasetus

süüdistatava V. Katšmazovi isikul. Kriminaalmenetluses pole aga tunnistajaid süüdistatava

kirjelduse osas üle kuulatud. Vaatamata sellele, et väärteomenetluses tunnistaja ülekuulamisel

kohaldatakse KrMS sätted tunnistaja ülekuulamise kohta, tuleb arvestada, et vastavalt KrMS §

81 lg-le 1 võib menetleja vajaduse korral isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud

kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks. J.T. ja A.V. ei

olnud kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu või tunnistajal rollis.

19.4. Enne süüdistatava tunnistajatele äratundmiseks esitamist pidi menetleja juhinduvalt

KrMS § 81 lg 1 tunnistajad üle kuulama. Vaadeldava sätte kohaselt võib äratundmiseks

esitamine toimuda alles pärast isiku ülekuulamist, kusjuures erandeid sellest nõudest

menetlusseadus ette ei näe. Riigikohtu hinnangu kohaselt on KrMS § 81 lg-st 1 tuleneva nõude

eesmärgiks äratundja järelduste objektiivse kontrollimise ja hindamise tagamine, mille tõttu ei

tohi menetlustoimingute järjestusse suhtuda formaalselt. Isiku eelnev ülekuulamine on vajalik

ka selleks, et valmistada äratundmiseks esitamist ette, sest kirjeldatud viisil selgitatakse

ülekuulamise käigus varem tajutud objekti või isiku tunnused ja tajumistingimused.

19.5. Kuna nõuetekohast tunnistajate eelnevat ülekuulamist pole toimunud milliste tunnuste

alusel nad loodavad objekti ära tunda, pole hiljem võimalik võrrelda mille põhjal nad

äratundmisel objektisamasuse või -erisuse kohta oma järelduse tegid.

19.6. Lähtuvalt KrMS § 81 lg 1 sõnastusest ja selle sätte alusel tehtava menetlustoimingu

eesmärgist pole võimalik seaduslikult saadud tõendiks lugeda äratundmiseks esitamise

protokolli, mis on koostatud enne isiku ülekuulamist ning seega menetlusseaduse nõudeid

eirates. Ülekuulamist läbi viimata pole menetlejal võimalik nõuetekohaselt selgitada, mida teab

isik tõendamiseseme asjaolude kohta ega täiel määral veenduda äratundja väidete

objektiivsuses ja tõelevastavuses. KrMS § 81 lg-s 1 nõuet eirates on rikutud äratundmiseks

esitamise nõudeid ja see toob kaasa vastavate menetlustoimingute protokollide tõendina

lubamatuse.

19.7. Seega Riigikohtu eelmärgitud lahend (RKKKo 3-1-1-52-09) ei võimalda teha

möödavaatamist äratundmiseks esitamise läbiviimiseks kehtestatud reeglist. Kolleegium

nõustub kaitsjaga, et äratundmiseks esitamise protokollid on lubamatud tõendid ja neid ei saa

käesolevas asjas kasutada. Äratundmiseks esitamise protokollide väljajäämine tõendite hulgast

ei sea veel aga kahtluse alla teiste maakohtus uuritud ja süüdistatava süüd kinnitavate tõendite

sisu, mis on vajalikult mahukas ja siseveendumust kujundav, et nõustuda maakohtu järeldustega

V. Katšmazovi tegevuse kvalifikatsioonis KarS § 182 lg 1 järgi.

20. Alternatiivselt taotleb kaitsja süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist, samuti

katseaja pikkuse vähendamist. Mingeid kaalukaid argumente, miks peaks maakohtu otsusega

mõistetud karistust kergendama, pole esitatud. Karistusega seonduvalt ei näe kolleegium

vajadust maakohtu otsust tühistada, sest karistus on mõistetud vastavalt KarS § 56

põhimõtetele.

V. Katšmazov on kehtivate karistusregistri andmete kohaselt varasemalt kriminaalkorras

karistamata. Maakohus tuvastas, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad

KarS §-de 57 ja 58 mõttes. V. Katšmazovi süü hindas maakohus keskmise määra lähedaseks.

Seda õigustatult, sest alaealisi, keda V. Katšmazov kallutas alkoholi tarvitamisele, polnud üks.

Maakohus leidis, et karistuse eripreventiivset eesmärki ei ole võimalik käesoleval juhul

saavutada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna süüdistatav pole mitte

mingil moel tunnistanud toime pandud õigusrikkumist alaealiste suhtes. Tegemist ei ole

täielikult õiguskuulekusele orienteeritud süüdistatavaga, sest varasemalt on teda karistatud

väärteokorras. Maakohus mõistis V. Katšmazovile niigi vangistuse alla keskmise määra, s.o 4

kuud, võttes arvesse tema süü suurust. Samuti võttis maakohus arvesse, et süüdistatav töötab

ning ta on karistusregistri andmetel varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu on

võimalik jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata. Mõistetud katseaeg 1 aasta 4 kuud

pole samuti põhjendamatult pikk.

21. Süüdistatava kaitsja ei ole rahul maakohtu poolt väljamõistetud menetluskuludega, et

maakohus ei rahuldanud taotlust menetluskulude suurendamiseks 500% võrra. Kaitsja

hinnangul paneb see kaitsja võrreldes prokuröriga ebavõrdsesse olukorda, kuna prokurör saab

tööajal ette valmistada, aga kaitsja tööaeg on tasu maksmise korrast lähtuvalt piiratud. Kaitsja

palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu 23.01.2023 kohtuotsus 23.01.2023 tasutaotluse

alusel väljamõistetud tasu suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, millega suurendada

kaitsja tasu 108,00 euro võrra, millele lisanud käibemaks.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks irduda maakohtu järeldusest, et selline suurendamine ei ole

põhjendatud. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (edaspidi

kord) § 2 lg 1 kohaselt kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud

advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette

nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas.

Käesolevalt on arutluse all süüdistus KarS § 182 lg 1 järgi, s.o alaealise kallutamine alkoholi

tarvitamisele,

ning

tegemist

on

üheepisoodilise

mitte

keeruka

kriminaalasjaga.

Ringkonnakohus ei nõustu kuidagi väitega, et tegemist on eriliselt töömahuka kriminaalasjaga.

Kaitsja poolt tõstatud argumentatsioon selle kohta, et prokuröri tööaeg asjaga tegelemiseks on

piiramatu, aga kaitsja on sunnitud osutama riigi õigusabi ebaefektiivselt tulenevalt tasu

piirmäärast, on konkreetsel juhul asjakohatu. Riigi õigusabi tasud on kehtestatud korraga,

millest kaitsja on teadlik, ning käesoleval juhul ei ole alust kohaldada korra § 2 lg-t 1. Seejuures

ei nähtu põhistust selle kohta, miks peaks asja pidama eriliselt töömahukaks.

22. Kaitsja on esitanud tasutaotlus ka ringkonnakohtumenetluses tekkinud kulude osas.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja seisukoha võtmiseks 90

minutit, apellatsiooni koostamisele 125 + 140 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 511,20

eurot, sh käibemaks 85,20 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tasutaotlus põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole

põhjendatud tasu maakohtu 11-leheküljelise otsusega tutvumiseks 90 minuti ulatuses, seda ka

seisukoha võtmisega, vaid ringkonnakohus loeb taotluse selles osas põhjendatuks 60 minuti

ulatuses. Samuti arvestades apellatsiooni mahtu ning selles toodud argumentide asjakohasust,

on põhjendatud apellatsiooni koostamise tasu rahuldada 3 tunni ulatuses. Kokku kuulub

tasutaotlus rahuldamisele (60 minutit + 180 minutit) 240 minuti ulatuses, s.o summas 345,60

eurot 57,60 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi, siis tulenevalt KrMS

§ 185 lg-st 1 jäävad tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

23. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 3 muudab ringkonnakohus Viru Maakohtu

23.01.2023 otsuse põhiosa põhjendusi, jättes tõendite hulgast välja J.T. , S.K. ja A.V. osavõtul

läbi viidud äratundmiseks esitamise protokollid. Vjatšeslav Katšmazovi süüdi tunnistamises ja

karistamises KarS § 182 lg 1 järgi jääb otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)