2-22-8482/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2023 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8482

Tsiviilasi

G Gi hagi OÜ A-Investment vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/1845

Hagihind

hagi hind 6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G G (isikukood xxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee

(Advokaadibüroo Kaldvee, telefon 5030614, e-post:

rivo.kaldvee@abkaarma.ee);

Kostja: OÜ A-Investment (registrikood 12084901, Teguri 37,

Tartu 50107, e-post: alan@ylinvest.ee);

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Margo Lemetti,

advokaat Kevin Kõo (Advokaadibüroo WALLESS, telefon 611

915,

e-post:

margo.lemetti@walless.com;

kevin.koo@walless.com).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/2845

rahuldamata.

2. Tühistada 08.06.2022 hagi tagamise määrus.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt G Gilt (isikukood xxx) kostja OÜ A-Investment (registrikood 12084901)

kasuks menetluskuluna välja kulud õigusabile 1232,50 (üks tuhat kakssada kolmkümmend

kaks eurot ja 50 senti) eurot.

3. Mõista hagejalt G Gilt (isikukood xxx) kostja OÜ A-Investment (registrikood 12084901)

kasuks välja viivis menetluskulult 1232,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus hagiavalduses tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/1845. Kostja

kui sissenõudja avalduse ning Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse nr 2-15-10405 alusel on

hageja suhtes algatatud täitemenetlus nr 025/2017/1845. Hageja esitas kohtutäitur K P 11.04.2022

taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, sest täitemenetluse raames hagejalt kui käendajalt sissenõutav

nõue on juba rahuldatud täiteasjas nr 194/2016/1263, mis seetõttu lõpetati 01.04.2022. Kohtutäitur

vastas hagejale 20.05.2022, et tema avaldus täitemenetluse lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele.

2. Hageja viitas TMS § 221 lõikele 1 ja lõikele 3. Täitemenetlus nr 025/2017/1845 kestab, mistõttu on

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine praegusel juhul lubatav. Sissenõudja nõude

suurus täiteasjas nr 025/2017/1845 oli täitmisavalduse järgi 86 448,86 eurot (sh põhinõue 75 000 eurot,

seadusjärgne viivis ajavahemiku 02.06.2015–25.04.2017 eest 11 448,86 eurot ja viivis VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni 31.03.2022). Täitemenetluse

nr 025/2017/1845 raames hagejalt kui käendajalt sissenõutav nõue on juba rahuldatud täiteasjas

194/2016/1263, mis seetõttu lõpetati 01.04.2022.

3. Vaidlustatavas täiteasjas nr 025/2017/1845 menetletakse nõuet hageja kui käendaja vastu Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse nr 2-15-10405 alusel. Viidatud kohtuotsusega mõisteti hagejalt kui

XXX OÜ ja OÜ XXX vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingu käendajalt kostja kasuks välja OÜ

XXX põhivõlgnevus 75 000 eurot ja sellega kaasnevad kõrvalnõuded. Kuivõrd hiljemalt 01.04.2022

tasuti sissenõudjale OÜ A-Investment täiteasjas 194/2016/1263 XXX OÜ ja OÜ XXX vahel

15.08.2013 sõlmitud laenulepingust tulenev OÜ XXX põhivõlgnevus 75 000 eurot ja sellega

kaasnevad kõrvalnõuded, ei eksisteeri enam hageja käendatavat OÜ XXX kohustust.

4. Kohustus täideti tänaseks lõppenud täiteasjas nr 194/2016/1263 XXX kinnistu müügi arvelt

vastavalt OÜ xxx kohustuse tagamiseks seatud hüpoteegile. Samuti tasuti sissenõudjale koos OÜ xxx

põhikohustusega 75 000 eurot kõik selle kohustusega seotud kõrvalkulud kokku summas 227 935

eurot. Kuivõrd põhivõlgniku OÜ xxx kohustus kostja kui sissenõudja ees on tervikuna täidetud, ei

eksisteeri enam käendajal eraldi kohustust.

5. Nii lõpetatud täiteasjas nr 194/2016/1263 kui ka vaidlustatavas täiteasjas nr 025/2017/1845

sundtäidetakse ühte ja sama OÜ xxx põhivõlgnevusest summas 75 000 eurot tingitud nõuet kostja ees.

Täiteasjas nr 025/2017/1845 nõutakse seda hagejalt kui käendajalt ja lõppenud täiteasjas nr

194/2016/1263 tasuti sama nõue sissenõudjale koos kõrvalnõuetega kokku mahus 227 935 eurot

kinnisasja omaniku poolt, kelle kinnisasja koormas sama nõuet tagav hüpoteek.

6. xxx OÜ ja OÜ xxx vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingu põhivõlgnevusest tingitud kõrvalnõuded

on tasutud täiteasjas 194/2016/1263 ning hagejalt kui sama kohustuse käendajalt neid täiendavalt

nõuda ei ole põhjendatud, sest sellisel juhul rakendataks ühele ja samale põhinõudele topelt

kõrvalnõudeid tulenevalt asjaolust, et kohustus oli mitme erineva tagatisega tagatud. See oleks

vastuolus nii hea usu kui ka mõistlikkuse põhimõttega. Põhjendamatu on olukord, kus sissenõudja saab

ühe ja sama nõude puhul nii käendajalt kui ka kinnisasja omanikult, kelle kinnistut koormab nõuet

tagav hüpoteek, samaaegselt kõrvalnõudeid nõuda.

7. Põhinõudelt 75 000 eurolt on kostjale kui võlausaldajale juba tasutud kokku 75 000 eurot + intress

4935 eurot + viivis 148 000 eurot = 227 935 eurot, mida on kinnitanud sissenõudja ise ning

kohtutäitur. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole õigustatud põhinõuet ületavate kõrvalnõuete

sissenõudmine, mistõttu ei ole kõrvalnõuete täiendav sissenõudmine hagejalt kui käendajalt õigustatud.

Kahju ei ole sissenõudja kandnud ega tõendanud. Isegi praegu on sissenõudjale juba tasutud põhinõuet

ületavas osas kõrvalnõudeid. Igal juhul ei ole põhjendatud selline sissenõudja nõue, kus ta üritab

põhivõlgniku kohustuse kõikidelt tagajatelt nõuda sama põhivõlgniku põhivõla eest mitmekordselt

kõrvalnõudeid.

8. Kõikidel nimetatud põhjustel tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/1845 lubamatuks tunnistada,

kuivõrd täidetavat nõuet enam ei eksisteeri. Samuti tuleb samadel põhjustel peatada täiteasjas nr

025/2017/1845 tehtud 19.05.2022 akti “Vallasasja müügist saadud tulemi jaotamine” ja 20.05.2022

tehtud xxx OÜ-le suunatud akti “Sissetuleku (töötasu) arestimise akt. Sunniraha hoiatus” täitmine kuni

käesolevas kohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni, kuivõrd need aktid on alusetud.

9. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et OÜ xxx ei ole täitnud xxx

OÜ ja OÜ xxx vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingu alusel on

laenuandja xxx OÜ-le ja kostjale tasutud kokku 353 180 eurot. Samuti on laenuandja xxx OÜ ja

laenusaaja xxx OÜ leppinud kokku, et laenusaaja põhikohustus laenuandja ees seisuga 28.11.2014 on

kokku 75 000 eurot. Laenulepingust tulenev põhinõue summas 75 000 eurot täideti täiteasjas

194/2016/1263 ning täiteasi lõpetati 01.04.2022. Vaidlus puudub, et hiljemalt 01.04.2022 tasuti

kostjale täiteasjas 194/2016/1263 laenulepingust tulenev OÜ xxx põhivõlgnevus 75 000 eurot ja

sellega kaasnevad kõrvalnõuded kokku summas 227 935 eurot. Seetõttu hageja käendatavat

laenulepingust tulenevat OÜ xxx kohustust kostja ees enam ei eksisteeri.

10. Lisaks laenulepingu alusel xxx OÜ-le ja kostjale tasutud 353 180 eurole on kostjale tasutud

täiteasjas 194/2016/1263 227 935 eurot, millest põhivõlg 75 000 eurot, intress 4935 eurot ja viivis 148

000 eurot. Lisaks nimetatule on hageja tasunud täiteasja nr 025/2017/1845 raames kostjale 2516,55

eurot, mida kinnitab kostja 20.04.2022 e-kiri kohtutäiturile. Seega kokku on laenulepingu alusel

tasutud laenuandjale xxx OÜ-le ja kostjale 353 180 eurot + 227 935 eurot + 2516,55 eurot = 583

631,55 eurot. Sellist ülemäärast teenistust ja sellele lisanduvat viivisnõuet saab hageja hinnangul

pidada liigkasuvõtlikuks, mis on ebamoraalne ja taunitav ning seetõttu vastuolus heade kommetega.

11. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole õigustatud põhinõuet ületavate kõrvalnõuete

sissenõudmine, mistõttu ei ole ka sellel põhjusel kõrvalnõuete täiendav sissenõudmine hagejalt kui

käendajalt õigustatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ega õigustatud kõrvalnõue, mis ületab põhinõuet ehk

antud juhul 75 000 eurot. Kostja nõuab lisaks juba saadule täiteasjas nr 025/2017/1845 täiendavalt

hagejalt kõrvalnõuete tasumist, mis kõik põhinevad ühel ja samal laenulepingust tuleneval põhinõudel

summas 75 000 eurot. Sealjuures on hageja juba tasunud täiteasja nr 025/2017/1845 raames kostjale

2516,55 eurot, mida kinnitab kostja 20.04.2022 e-kiri kohtutäiturile. Ei ole kooskõlas hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega, kui ühelt ja samalt põhinõudelt nõutakse erinevate tagajate käest igaühelt

eraldi kõrvalnõudeid. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja tunnistada täiteasjas nr 025/2017/1845

sundtäitmine lubamatuks.

12. Kui kohus hageja seisukohaga ei nõustu, palub hageja kohtul vähendada nimetatud asjaoludel ja

põhjustel kostja sissenõutavat viivisvõlgnevust täiteasjas nr 025/2017/1845 vastavalt VÕS § 113 lg 8

ja § 162 alusel nullini.

13. 03.02.2023 seisukohtades leidis hageja, et puudub vaidlus selle üle, et kostjale tasuti täiteasjas

194/2016/1263 laenulepingust tulenevaid kohustusi tagava hüpoteegi arvelt kokku 227 935

eurot. Hageja on tasunud laenulepingu käendajana täiteasja 025/2017/1845 raames täiendavalt kostjale

4701 eurot, mida kinnitab kohtutäituri 10.01.2023 e-kiri hagejale. Seega on laenulepingust tuleneva

põhivõla 75 000 euro rahuldamiseks makstud tagatise arvelt ja hagejast käendaja poolt kostjale

täiteasjas 194/2016/1263 227 935 eurot (hüpoteegi arvelt) ja täiteasja 025/2017/1845 raames 4701

eurot (käendaja poolt), mis teeb kokku 227 935 eurot + 4701 eurot = 232 636 eurot.

14. Kostja on ühe ja sama põhinõude sundtäitmise abil kahes erinevas täitemenetluses tagatiste arvel

teeninud põhinõudest 2,1 korda rohkem kõrvalnõudeid. See on saanud võimalikuks tänu sellele, et

kostja on oma õigusi kuritarvitanud, nõudes laenulepingu täitmist ja põhivõla tasumist nii hüpoteegi

arvelt ja kui ka hagejast käendajalt. Sellist ülemäärast teenistust ja sellele lisanduvat täiendavat

viivisnõuet täiteasjas 025/2017/1845 käendajast hageja vastu saab hageja hinnangul pidada

liigkasuvõtlikuks, mis on ebamoraalne ja taunitav ning seetõttu vastuolus heade kommetega.

15. Hageja viitas VÕS § 6 lõikele 2 ja õiguste kuritarvitamise keelule. Käesoleval juhul on õiguse

kuritarvitamine kostja poolt ilmnenud pärast kohtuasja 2-15-10405 menetlemise lõppu, mis seisneb

kostja liigkasuvõtlikus tegevuses kahes täiteasjas kogumina. Sellise kostja tegevuse tulemusel on

kostja kokku saanud 232 636 eurot. Seetõttu hageja tugineb hagis üksnes asjaoludele, mis on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-15-10405.

16. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile. Õigusabi on osutatud 15 h 30

min hinnaga 132 eurot tunnis. Koos tasutud riigilõivuga 665 eurot on hageja menetluskulud 2711

eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning on seega

õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Hageja palus kostjalt välja mõista

ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

17. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu ja leidis, et kostja on esitanud menetluskulude

taotluse hilinemisega. Hageja palus kohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ka sisuliselt.

KOSTJA VASTUVÄITED

18. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja (endise nimega G G) sõlmis 15.08.2013 OÜ

xxx nimel laenulepingu, millega anti laenusaajale laenu 200 000 eurot. Lepingu kohaselt pidi

laenusaaja tagastama laenu hiljemalt 28.09.2013 ehk poolteist kuud pärast laenulepingu allkirjastamist.

OÜ xxx tegelikuks kasusaajaks ja sisuliseks juhiks oli hageja. Laenulepingu kohaselt tagas OÜ xxx

kohustuste täitmist hageja antud isiklik käendus ning J G ehk hageja abikaasale kuuluvale kinnisasjale

seatud hüpoteek. OÜ xxx laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning hageja OÜ xxx juhina oli

kohustuste täitmata jätmisest teadlik. 27.02.2015 on laenuandja xxx OÜ loovutanud laenulepingust

tulenevad õigused (sh tagatised) kostjale.

19. 10.07.2015 esitas kostja kohtule hageja vastu hagi, milles palus temalt kui käendajalt välja mõista

laenulepingust tulenevad nõuded. 25.04.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega mõistis

hagejalt kostja kasuks põhivõlgnevuse 75 000 eurot, ajavahemiku 02.06.2015- 25.04.2017 eest

seadusjärgse viivise 11 448,86 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2017

kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohtuotsuse kohaselt oli hageja käendus piiratud üksnes

põhivõlgnevusega ning käendus laenulepingust tulenevaid kõrvalnõudeid (sh intressid ja viivised) ei

taganud. Seetõttu hagejalt välja mõistetud viivis tulenes käenduslepingust tulenevate kohustuste

täitmata jätmisest.

20. Kuivõrd laenulepingust tulenevaid nõudeid polnud võimalik rahuldada algse võlausaldaja OÜ xxx

suhtes (ühing oli selgelt maksejõuetu ning Harju Maakohtu 29.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-

3824 kuulutati välja pankrot) ning nõudeid ei rahuldanud vabatahtlikult käendaja ega hüpoteegipidaja,

algatati kostja avalduste alusel 2016. aasta juulikuus täitemenetlus nr 194/2016/1263 J G kuulunud

kinnisasja suhtes. 2017. aasta juunikuus algatati täitemenetlus nr 025/2017/1845 Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse täitmiseks. Kahes erinevas täitemenetluses ei õnnestunud samuti

kostja nõudeid täita.

21. Hagejal on õnnestunud oma vara ja sissetulekuid varjata ning J G on vaidlustanud sisuliselt kõiki

kohtutäituri toiminguid ning otsuseid. Riigi Teataja kohtulahendite otsingu kohaselt on kohtud

laenulepinguga seoses teinud erinevates menetlustes 10 kohtulahendit (seotud peamiselt

täitetoimingute vaidlustamisega), mis ilmestab võlgnike pahatahtlikku käitumist nõuete rahuldamisel.

Hageja ning tema abikaasa J G on tegutsenud täitemenetluste raames ühiselt ja kooskõlastatult, samuti

on neil ühine lepinguline esindaja. Võlgnike pahatahtliku käitumise tõttu ei ole 9 aastat hiljem

rahuldatud algselt laenulepingust tulenevaid kohustusi.

22. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-12941 (J G hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) määras kohus, et täitemenetluses nr 194/2016/1263 kuulub

sundtäitmisele summa 227 935 eurot, millest 75 000 eurot moodustab põhivõlg, 4935 eurot intress

ning 148 000 eurot viivis. Erinevalt hageja suhtes 25.04.2017 tehtud kohtuotsusest tulenesid

sundtäitmisele kuuluvad kõrvalnõuded põhilepingust ehk 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust, mitte

tagatislepingust.

23. Täitemenetluses nr 194/2016/1263 vaidlustamisvõimaluste ammendumise tõttu võõrandas lõpuks

31.03.2022 J G kohtutäituri kontrolli all hüpoteegiga koormatud kinnistu. Tulemist täideti

sissenõudjale põhilepingust tulenevad kohustused, mis kahes erinevas täiteasjas ühtisid üksnes

põhivõlgnevuse osas, kuna kõrvalkohustused (eelkõige viivised) olid mõistetud välja kahes erinevas

kohtulahendis ning tulenesid kahest erinevast õigussuhtest - hageja suhtes käenduslepingust ning J Gle

kuuluva kinnisasja suhtes algatatud täitemenetluses algsest laenulepingust. 01.04.2022 lõpetas

kohtutäitur täitemenetluse nr 194/2016/1263 sissenõudja nõude rahuldamise tõttu.

24. Hageja hinnangul on nõue juba täiteasjas nr 194/2016/1263 rahuldatud ning sundtäitmisele

kuuluvat kohustust vaidlusaluses täitemenetluses enam ei eksisteeri. 20.05.2022 tegi kohtutäitur

otsuse, millega ei rahuldanud võlgniku avaldust vaidlusaluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri

hinnangul ei olnud võlanõude täitmisega täiteasjas nr 194/2016/1263 täidetud täies ulatuses

sissenõudja võlanõuded vaidlusaluses täiteasjas. Kohtutäituri otsuse kohaselt saab lugeda täidetuks

üksnes põhivõlgnevuse, kuid täitmisele kuuluvad jätkuvalt sissenõutavaks muutunud viivised, mis

viidatud kohtuotsuste kohaselt erinevad.

25. Kostja leidis, et tema kui sissenõudja nõue ei ole täitemenetluses rahuldatud, mistõttu tuleb

täitemenetlusega jätkata. Kostja viitas TMS § 48 lõikele 1. Hageja hinnangul tõendab täitemenetluse nr

194/2016/1263 lõpetamise otsus, et sissenõudja nõue on rahuldatud, kuna täitemenetluses nr

194/2016/1263 on täidetud nii põhivõlgnevus kui intressid ja viivised. Samas jätab hageja

tähelepanuta, et täitemenetluste aluseks on erinevatel õigussuhetel tekkinud kohustused. Mõlemas

täitemenetluses oli sundtäidetavaks põhivõlgnevus summas 75 000 eurot, kuid hagiavalduses ühtsetena

esitatud kõrvalkohustused (st viivised) on tekkinud erinevatel õiguslikel alustel.

26. Nimelt on vaidlusaluse täitemenetluse aluseks olevas Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuses

on kohus mõistnud hagejalt välja põhivõlgnevuse 75 000 eurot ning viivise tulenevalt

käenduslepingust tulenevate kohustuste rikkumisest. Viidatud lahendis on viivist arvestatud aja eest,

mil hageja pole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust tasuda kostjale põhivõlgnevus. Samas

täiteasjas nr 194/2016/1263 on kohtu poolt sundtäidetavaks tunnistatud aga OÜ xxx laenulepingust

tulenevad kohustused. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-12941 on

kohus rõhutanud, et täiteasjas nr 194/2016/1263 täitmisele kuuluv summa ei sõltu hageja suhtes tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsusest. Samuti on otsuse p-s 37 kohus arvutanud välja

sundtäitmisele kuuluvate viiviste suuruse vastavalt laenulepingus sätestatule. Seega ühtivad

täiteasjades nõuded üksnes põhivõlgnevuse osas.

27. Sundtäitmisele kuuluvad kõrvalnõuded on tekkinud hageja enda käenduslepingu rikkumisest ning

OÜ xxx laenulepingu rikkumisest. Seega ei täidetud täiteasjas nr 194/2016/1263 vaidlusaluses

täiteasjas sundtäidetavaid viivisenõudeid ning täitemenetlust tuleb kostja rikkumisest tulenevat

tekkinud viivisenõuete osas jätkata. Kuivõrd täitemenetluste aluseks on erinevad nõuded, on

asjakohatud hagiavalduses toodud seisukohad selle kohta, nagu rakendataks samale põhinõudele topelt

kõrvalnõudeid. Hagejal oleks olnud võimalik käesolevas täitemenetluses sissenõutavaks muutunud

viiviseid vältida, kui hageja oleks oma käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud. Täitemenetluses

nr 194/2016/1263 oleks olnud võimalik viiviseid vältida laenulepingust tulenevate nõuete

rahuldamisel.

28. Põhjendamatud on hageja etteheited, nagu ületaksid viivised põhivõlga. Käesolevas täiteasjas on

põhivõlgnevuseks 75 000 eurot, mida sissenõutavaks muutunud viivised ei ületa. Samuti on Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsuses laenulepingust tulenevaid viivisenõudeid põhinõudega

piiratud.

29. Täitemenetluse nr 194/2016/1263 raames võõrandati kohtutäituri kontrolli all 31.03.2022 J Gle

kuulunud kinnistu. 24.03.2022 edastas kohtutäitur kostjale esmase müügilepingu projekti, mille oli

kohtutäiturile edastatud võlgniku esindaja, kes oli hagejal ning J Gl ühine. Edastatud müügilepingu

projektis puudusid mistahes viited vaidlusaluse täitemenetluse lõpetamise kohta. 30.03.2022 ehk üks

päev enne planeeritud tehingut edastati kostjale järjekordne müügilepingu projekt. Lepingu projekti oli

täiendatud p-ga 4.5, mille kohaselt pidi kostja kinnitama, et müügilepingu alusel kostjale tasutava

summa laekumisel ei ole tal enam mistahes nõudeid ei J G ega hageja suhtes ning mõlemas täiteasjas

(sh vaidlusaluses täitemenetluses) loetakse nõuded lõppenuks. Kostja juhtis tehingus osalejate

tähelepanu, et müügilepinguga lahendatakse üksnes täiteasja nr 194/2016/1263 ja seega on võimalik

kinnitus anda vaid J G suhtes. Vastavalt muudeti lepingu lõppteksti, mistõttu ei oma vaidlusaluses

täiteasjas müügileping ning täiteasja nr 194/2016/1263 lõpetamine mingit tähtsust.

30. Seega mõistis hageja, et täiteasjades on nõuded erinevad ning täiteasjas nr 194/2016/1263 nõuete

rahuldamise korral jätkub vaidlusalune täiteasi. Vastasel korral poleks kostja palunud müügilepingu

projekti p-ga 4.5 täiendada. Seega on hageja esitanud käesoleva hagi pahauskselt.

31. Täitemenetlust tuleb jätkata põhinõude tasumiseni sissenõutavaks muutunud viiviste osas. Kostja

viitas VÕS § 153 lg 1 punktile 1. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsusele

hõlmas hageja käendus üksnes laenulepingus sätestatud põhikohustust. Põhikohustus täideti täiteasjas

nr 194/2016/1263, mistõttu põhikohustus lõppes. Ühes sellega lõppes käendus, kuid mitte

käenduslepingu rikkumisest tulenevad nõuded hageja vastu. Täitedokumendi kohaselt mõistis kohus

hagejalt välja käenduskohustuse rikkumisega seoses viivise kindla summana 11 448,86 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni. Põhivõlgnevuse

täitmisega täiteasjas nr 194/2016/1263 on viiviste arvestamine põhivõlgnevuselt alates 31.03.2022

lõppenud. Seega tuleb jätkata täitemenetlust kuni 31.03.2022 sissenõutavaks muutunud viiviste osas.

32. 03.03.2023 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole esile toonud ühtegi täiendavat asjaolu, mis

võimaldaks hagi rahuldada. Pärast sundtäidetava kohtulahendi jõustumist ei ole aset leidnud ühtegi

sündmust või asjaolu, mis võiks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Seega ei olegi

hageja saanud selliseid asjaolusid välja tuua. Hageja etteheide, et kostja on õigusi kuritarvitanud, on

alusetu. Kostja püüab maksma panna 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust tulenevaid õigusi jõustunud

kohtulahendi alusel. Laenulepingu kohaselt tuli laenusaajal laen 200 000 eurot tagastada

poolteist kuud pärast laenulepingu sõlmimist. Ometi on laenulepingust tulenevad vaidlused kestnud

tänaseks ligikaudu 10 aastat. Olukorras, kus laenulepingu täitmine sõltus otseselt hagejast, kes oli

laenusaaja tegelikuks kasusaajaks ja laenulepingu kohaselt käendajaks, on hageja väited kostja poolt

õiguste kuritarvitamise kohta arusaamatud ja pahatahtlikud.

33. Hagejal oli võimalik vältida nii laenulepingust kui käendusest tekkinud kõrvalkohustusi, kui

kohustused oleksid olnud täidetud kohaselt ja viivitusteta. Samuti on hoolimata kohtu selgitustest

hageja jätkuvalt käsitlenud algsest laenulepingust ning hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevaid

kohustusi kui ühte kohustust ning leidnud, nagu oleks kostja käitunud mõlemate kohustuste üheaegse

täitmise heade nõudmisega kommetega vastuolus. Hageja seisukoht on ekslik. Tegemist on erinevatest

õigussuhetest tekkinud ning erinevate isikute kohustustega.

34. Mõlema nõude osas on kohtud kõrvalnõuete osas andnud hinnangu nende suuruse õiguspärasuse

osas. Vastuväited oleks hageja saanud ja pidanud nõuete osas esitama juba varasemas kohtuasjas.

Käesolevas menetluses pole võimalik teistkordselt kontrollida kõrvalnõuete vastavust hea usu

põhimõttele. Viimaks on hageja eksitavalt märkinud põhivõlgnevuse ning kõrvalnõuete suhte. Algse

laenulepingu kohaselt anti laenu 200 000 eurot, mistõttu ei ole põhivõlgnevuseks 75 000 eurot. Seega

isegi kui arvestada ka laenulepingu alusel kostjale seni tasutud viiviseid, ei moodusta need koos

hagejalt nõutavate viivistega sedavõrd suurt osa põhivõlgnevusest, nagu on hageja väitnud. Tegelikku

põhivõlgnevust arvestades ei saa kostja viivisenõuet kindlasti pidada liigkasuvõtlikuks.

35. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2890 eurot ning viivise seadusjärgses määras.

Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile 17 tunni ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170

eurot ilma käibemaksuta. Summale ei lisandu käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane.

Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Õigusabi osutamise tunnihind

ei ületa õigusturu keskmist. Kostja kinnitab, et vaatamata asjaolule, et kostjal on menetluses olnud

kaks esindajat, on õigusabile kulutatud aeg arvestatud kui ühe esindaja ajakulu ja

menetlusdokumentide ettevalmistamisega seotud tööaega ei ole dubleerituna esitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

36. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele.

37. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) OÜ xxx, keda esindas hageja, sõlmis 15.08.2013 laenulepingu xxx OÜ-ga ning sai laenu 200

000 eurot, mis tuli lepingu alusel tagastada 28.09.2013;

2) hageja tagas OÜ xxx laenulepingust tulenevaid kohustusi isikliku käendusega;

3) OÜ xxx laenulepingust tulenevaid kohustusi tagas samuti hageja abikaasa J Gle kuuluvale

kinnistule seatud hüpoteek;

4) OÜ xxx käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud;

5) 27.02.2015 loovutas xxx OÜ laenulepingust tulenevad õigused koos tagatistega kostjale;

6) 25.04.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse tsiviilasjas nr 2-15-10405, millega mõistis

hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 75 000 eurot, ajavahemiku 02.06.2015-25.04.2017

eest seadusjärgse viivise 11 448,86 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise

seadusjärgses määras alates 26.04.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni;

7) kostja avalduse alusel algatati täitemenetlus nr 194/2016/1263 sissenõude pööramiseks J Gle

kuuluvale kinnisasjale;

8) kostja avalduse alusel algatati vaidlusalune täitemenetlus nr 025/2017/1845 hageja suhtes

Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse alusel;

9) hageja esitas kohtutäiturile täiteasjas nr 025/2017/1845 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

väitega, et nõue on juba rahuldatud täiteasjas nr 194/2016/1263, kuid kohtutäitur täitemenetlust

ei lõpetanud.

38. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/1845 tuleks tunnistada

lubamatuks põhjusel, et nõue on juba täidetud ning kostja teostab oma õigusi pahauskselt.

39. Hageja leidis hagiavalduses esmalt, et nõue, mida täidetakse tema suhtes vaidlusaluses täiteasjas,

on juba täidetud täitemenetluse nr 194/2016/1263 raames, mis lõpetati 01.04.2022. Kuna viimases

täiteasjas tasuti kostjale põhivõlgnevus 75 000 eurot ja sellega seotud laenulepingust tulenevad

kõrvalnõuded, ei eksisteeri enam hageja käendatavat kohustust. Kuna kostja nõuab hagejalt kui

käendajalt endiselt nõude täitmist, nõuab kostja samale põhinõudele lisanduvaid kõrvalnõudeid topelt.

Kostjale on juba tasutud kõrvalnõudeid põhinõuet ületavas osas ning põhinõuet ületavate kõrvalnõuete

nõudmine ei ole õigustatud. Kuna kostja on kahe täitemenetluse tulemusena saanud 232 636 eurot, on

asjaolud, millistele hageja tugineb, tekkinud pärast täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist.

Alternatiivselt palus hageja kohtul vähendada sissenõutavat viivisvõlgnevust täiteasjas nr

025/2017/1845 nullini.

40. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja on asjaolusid esile toonud kohut eksitavalt.

Vaidlusaluses täiteasjas ja täiteasjas nr 194/2016/1263 ei täideta täpselt samu nõudeid, sama on üksnes

põhinõue. Täiteasjas nr 194/2016/1263 rahuldati kostja laenulepingust tulenev põhinõue, kuid

vaidlusaluses täiteasjas täidetakse kostja viivisenõuet, mis tuleneb hagejaga sõlmitud

käenduslepingust. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud oma otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12941, et

täiteasjas nr 194/2016/1263 täitmisele kuuluv summa ei sõltu hageja suhtes tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsusest. Eksitavad on hageja väited laenulepingust tuleneva

võlgnevuse osas, sest põhivõlgnevuseks oli 200 000 eurot. Vaidlusaluses täiteasjas oli põhivõlgnevuse

summaks 75 000 eurot, mida viivisenõue ei ületa. Põhivõlgnevuse täitmisega täiteasjas nr

194/2016/1263 on viiviste arvestamine põhivõlgnevuselt alates 31.03.2022 lõppenud, kuid

täitemenetlust tuleb jätkata kuni 31.03.2022 sissenõutavaks muutunud viiviste osas. Väiteid

viivisenõude õiguspärasuse osas oleks hageja pidanud esitama tsiviilasjas nr 2-15-10405.

41. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ning leiab, et osaliselt on hageja esitanud eksitavaid väiteid.

Kuna vaidlustatud täitemenetluses täidetakse kohtulahendit, ei saa hageja enam tugineda sellele, et

temalt nõutav viivis on ebamõistlikult suur ning kuulub vähendamisele.

42. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11

aga näeb ette, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18-191

nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada

ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 2

kohaselt on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui

alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vaidlusaluses täitemenetluses

täidetakse kohtulahendit, milles on juba sisuliselt hinnatud, millises ulatuses tuleb hagejal kui

käendajal viivisenõuet täita. Kohtu hinnangule ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu,

mis oleks tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning välistaks tema kohustuste täitmise

kohtulahendi alusel.

43. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et

käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise

kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus osundab, et eeltoodud sättest

tulenevalt ei ole aga käendaja vabastatud tagajärgedest, mis tulenevad tema enda ehk otseselt

käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisest. Eeltoodust lähtuvalt on põhivõlgniku

laenulepingu täitmisest tulenev viivisekohustus ja käendaja käenduslepingu täitmisest tulenev

viivisekohustus kaks erinevat kõrvalkohustust.

44. Kohus selgitas hagejale 03.01.2023 pöördumises (toimiku lk 98), et viimasel tuleb oma nõuet

täiendavalt põhistada. Kohus selgitas, et täiteasjas täidetakse kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-15-10405,

milles mõisteti hagejalt välja viivis, kuid viivisenõude aluseks ei olnud laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmisega viivitamine, vaid käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine.

Kohus samuti selgitas hagejale TMS § 221. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja oma väidete

juurde.

45. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-10405 (toimiku lk 5-11) nähtub,

et hagejalt kui selles menetluses kostjalt on välja mõistetud seadusjärgses määras viivis

põhivõlgnevuselt 75 000 eurolt alates 02.06.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus leidis,

et hageja kui käendaja ei vastutanud põhivõlgniku tasumata intresside ja viiviste eest, küll aga oli

hagejal käendajana kohustus tasuda viivist, mis tulenes tema enda kohustuse täitmisega viivitamisest.

Ringkonnakohus mõistis hagejalt välja käenduslepingu täitmise viivitamisest tuleneva viivise alates

02.06.2015 kuni otsuse tegemiseni 25.04.2017. Samuti mõisteti hagejalt välja edaspidi sissenõutavaks

muutuv viivis seadusjärgses määras alates 26.04.2017.

46. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsus. Kohtutäituri teatest 19.05.2022 (toimiku lk 38-40) nähtub, et

hageja suhtes oli alustatud täitemenetlus täiteasjas 025/2017/1845 Tallinna Ringkonnakohtu

25.04.2017 otsuse nr 2-15-10405 alusel. Nõude sisuks oli võlgnevus 86 448,86 eurot, millele lisandus

viivis seadusjärgses määras. Täitemenetluse raames arestiti hageja sissetulek (toimiku lk 41-42). Seega

ei nõua kostja hagejalt täitemenetluses mitte põhivõlgniku laenulepingust tuleneva viivisekohustuse

täitmist, vaid hageja enda käenduslepingust tuleneva viivisekohustuse täitmist.

47. Kohtutäiturile 22.04.2022 saadetud e-kirjas (toimiku lk 97) leidis kostja, et täitemenetluse

lõpetamiseks alus puudub, sest hagejal tuli tasuda temalt kohtulahendiga välja mõistetud viivist. J G

puudutav täitemenetlus ja kohtulahed puudutas viiviseid, mis olid tekkinud 16.02.2014 kuni

15.07.2016. Sissenõudja selgitas, et tema täitmata nõudeks on jätkuvalt 33 844,06 eurot.

48. 20.05.2022 vastas kohtutäitur hageja taotlusele (toimiku lk 12-14) ja leidis, et tema avaldus

täitemenetluse lõpetamiseks ei kuulunud rahuldamisele. Täituri vastuse kohaselt täideti täiteasjas nr

025/2017/1845 Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsust tsiviilasjas 2-15-10405. Täiteasjas nr

194/2016/1263 täideti kostja kui sissenõudja võlanõuded, millega täideti osaliselt sama nõuet, mille

tõttu vähendas sissenõudja oma nõuet. Täitedokumendiga täiteasjas nr 025/2017/1845 ei olnud aga

viivise arvestamise perioodi ajaliselt piiratud, mistõttu oli kostjal õigus nõuda viivist ajaperioodi

26.04.2017 kuni 31.03.2022 eest. Kohtutäitur esitas ka võlgnevuse arvestuse tabeli (toimiku lk 15-20).

49. Täiteasjas nr 194/2016/1263 tegi kohtutäitur 01.04.2022 täitemenetluse lõpetamise otsuse (toimiku

lk 21-22). Otsusest nähtub, et täitemenetluse algatamise aluseks oli 15.08.2013 notariaalne dokument

ja 15.08.2013 laenuleping. Täideti hüpoteegiga tagatud nõuet. Hageja esitas kohtule ka laenulepingu

(toimiku lk 23-24), mille kohaselt oli laenu summaks 200 000 eurot. 15.08.2013 sõlmitud notariaalselt

tõestatud lepinguga (toimiku lk 35-37) oli seatud J G kuuluvale kinnistule hüpoteek summas 260 000

eurot, millega tagati kõik hüpoteegipidaja xxx OÜ nõuded xxx OÜ vastu tulenevalt 15.08.2013

sõlmitud laenulepingust.

50. 31.03.2022 notariaalselt tõestatud lepingust (toimiku lk 26-34) nähtub, et J G müüs xxx kinnistu,

mida muuhulgas koormas kostja kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 eurot. Müüja kohustus

rahuldama müügi hinna eest õigustatud isikute nõudeid. Lepingu punkti 4.4.1 järgi pidi müüja kandma

müügihinnast 6 093,42 eurot kohtutäiturile täitekulude katteks ning punkti 4.4.2 kohaselt 227 935

eurot kostjale selgitusega „täiteasjas 194/2016/1263 kohustuse täitmine“. Lepingu punktis 4.5 kinnitas

kostja, et eelviidatud summa laekumisega on tema nõuded täiteasjas 194/2016/1263 täidetud ning

kostjal ei ole enam nõudeid J G vastu.

51. Hageja esitas kohtule maksekorraldused laenulepingu alusel põhivõlgnevuse tasumise kohta

(toimiku lk 89-94) ning 28.11.2014 sõlmitud laenulepingu lisa (toimiku lk 95-96), kus lepiti kokku, et

laenusaaja enda või mistahes kolmandate isikute hiljemalt 01.12.2014 tehtud tagasimaksed summas 25

000 eurot arvestatakse põhikohustuse katteks ning laenusaaja põhivõlgnevuseks jäi 75 000 eurot.

52. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates osundab kohus esmalt, et hageja väited, milliste kohaselt oli

laenukohustuse suuruseks 75 000 eurot ning ainuüksi seetõttu on kostja juba saanud kõrvalnõudeid

põhinõuet kordades ületavas ulatuses, on eksitav. Laenulepingust tuleneva kohustuse suurus oli algselt

200 000 eurot ning summa vähenes 75 000 euroni alles pärast erinevate tagasimaksete tegemist.

Vaidlusaluses täitemenetluses täideti hageja suhtes põhinõuet 75 000 eurot ning käenduslepingust

tuleneva viivise nõuet. Kuigi kinnistu võõrandamine täiteasjas 194/2016/1236 tõi kaasa põhinõude

lõppemise, ei ole lõppenud hageja kui käendaja kohustus tasuda käenduslepingu ja täidetava

kohtulahendi alusel viivist. Täiteasjas nr 194/2016/1263 ei täidetud hageja viivisenõuet tulenevalt

käenduslepingust ega tsiviilasjas nr 2-15-10405 tehtud otsusest.

53. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on täitemenetluse jätkamisel teostanud oma õigusi halvas

usus. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis oleks ilmnenud pärast tsiviilasjas nr 2-15-10405

tehtud lahendi jõustumist, millest tulenevalt oleks temalt välja mõistetud viivis vastuolus VÕS § 6

lõikes 1 toodud põhimõttega. Täidetava kohtulahendiga ei ole hagejalt välja mõistetud viivist

põhinõuet 75 000 eurot ületavas ulatuses. Hageja on jätnud tähelepanuta, et temalt nõutav viivis ei

tulene laenulepingust, vaid käenduslepingust. Vastuväiteid viivise suurusele oleks hageja saanud

esitada tsiviilasja nr 2-15-10405 menetluses ning tema viivise vähendamise taotluse on kohus juba

jõustunud lahendiga lahendanud.

54. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-12941 (toimiku lk 56-58) nähtub,

et selles rahuldati osaliselt J G hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 194/2016/1263.

Lubamatuks tunnistati viivisenõude sundtäitmine suuremas summas kui 148 000 eurot. Muus osas jäi

hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtub, et antud täiteasjas täitmisele kuuluv summa ei sõltu

hageja suhtes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsusest. Seega on kohtud juba hinnanud

väidet selle kohta, kas nõude rahuldamine ühes täitemenetluses välistab või ei välista nõude täitmist

teises täitemenetluses.

55. Asjas kogutud tõenditest ka nähtub, et kohtutäitur saatis kostjale 24.03.2022 edasi hageja esindaja

e-kirja kinnistu müügilepingu projektiga (toimiku lk 59-66), milles puudusid viited vaidlusalusele

täiteasjale. 30.03.2022 sai kostja uue projekti (toimiku lk 67-75), mille punktis 4.5 pidi kostja

kinnitama, et tal ei ole enam nõudeid hageja vastu täiteasjas 025/2017/1845. Kostja sellisele projektile

alla ei kirjutanud. Kostja esindaja teatas 30.03.2022 e-kirjas, et kostja ei ole nõus andma punktis 4.5

kinnitust nõuete puudumise kohta vaidlusaluses täiteasjas. Seega pidi hagejale iseenesest olema

mõistetav, et kinnistu võõrandamine täiteasjas 194/2016/1263 ei lõpeta kostja nõudeid hageja vastu.

56. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuigi vaidlusaluses

täitemenetluses on nõue osaliselt lõppenud ehk lõppenud on täitemenetlus põhinõude 75 000 euro

ulatuses, ei lõppenud põhinõude täitmisega automaatselt hageja kui käendaja kohustused, mis tulenesid

käenduslepingust. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et tema ise või mõni kolmas isik oleks

täielikult täitnud hageja käenduslepingust tuleneva viivisekohustuse, mida vaidlusaluses

täitemenetluses täidetakse. Kuna hageja kohustus ei ole lõppenud ega täidetud, ei ole sundtäitmine

lubamatu. Samuti ei näe täitemenetluse seadustik ette, et kui täitedokumendiks on jõustunud

kohtulahend, võiks võlgnik uuesti pöörduda kohtu poole viivise vähendamise taotlustega, esitades

vastava taotluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Täidetava viivisekohustuse suuruse üle

on kohus juba teinud otsustuse täidetavas ja jõustunud kohtulahendis.

57. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus

tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. 08.06.2022 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja peatas

täitemenetluse täiteasjas nr 025/2017/1845 kuni käesoleva menetluse lõppemiseni jõustunud lahendiga.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamise 08.06.2022 määrus tühistada.

58. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

59. Kohus andis kostjale aega menetluskulude taotluse esitamiseks kuni 03.05.2023 ning seejärel aega

hageja menetluskuludele vastamiseks kuni 08.05.2023. Kostja esitas menetluskulude taotluse

hilinemisega 08.05.2023. Vaatamata kostja hilinemisele peab kohus võimalikuks taotlust menetleda,

sest hilinemine ei olnud märkimisväärne ning hageja sai kostja menetluskulude taotluse osas esitada

sisulise seisukoha.

60. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2890 eurot ning viivise seadusjärgses määras.

Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile 17 tunni ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170

eurot ilma käibemaksuta. Summale ei lisandu käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane.

Kostja kinnitas, et kuigi tal on menetluses olnud kaks esindajat, on õigusabile kulutatud aega

arvestatud kui ühe esindaja ajakulu.

61. Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega.

Küll aga leiab kohus, et hagile vastuse koostamise aeg 13 h ja 15 min on üle paisutatud. Tegemist ei

olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega ning kostja vastuse mahtu arvestades loeb kohus

mõistlikuks ajaks 5 tundi. Kostja täiendav seisukoht oli sisu osas esitatud ühel lehel ning selle

koostamiseks ja hageja seisukohaga tutvumiseks võis mõistlikult aega kuluda 2 tundi. Eeltoodule

lisandub menetluskulude taotluse koostamise ajakulu 15 min. Kogumis loeb kohus kostja esindaja

mõistlikuks ajaks menetlustoimingute tegemisel 7 h 15 min, millele vastab 1232,50 eurot. Hagejalt

tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista kulu õigusabile 1232,50 eurot. Vastavalt kostja

taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 1232,50 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik