2-20-19247/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25. mai 2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-19247

Tsiviilasi

T. J. M. hagi MITTETULUNDUSÜHING EESTI

JÕUTÕSTELIIT vastu ebaõigete andmete eemaldamise ja

alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. J. M. (isikukood xxxx)

Hageja lepingulised esindajad Aivari Olli ja Andrei

Vesterinen

(OLLI&PARTNERID

OÜ;

e-post

ollipartnerid@gmail.com)

Kostja:

MITTETULUNDUSÜHING

EESTI

JÕUTÕSTELIIT

(registrikood

80057617,

asukoht

Puiestee tn 13b, 50303 Tartu)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu

(Priit

Palmiste

Advokaadibüroo,

e-post

martin@palmiste.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata T. J. M. hagi MITTETULUNDUSÜHING EESTI

JÕUTÕSTELIIT vastu ebaõigete andmete eemaldamise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes aegumise tõttu.

2. Jätta menetluskulud hageja T. J. M. kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud

1. T. J. M. esitas Harju Maakohtule 30.12.2020 hagi MITTETULUNDUSÜHING EESTI

JÕUTÕSTELIIT vastu ebaõigete andmete eemaldamise ja alternatiivselt kahju hüvitamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt määrati 19.11.2011 hagejale Eesti Jõutõsteliidu (edaspidi EJTL)

distsiplinaarkomisjoni otsusega eluaegne võistluskeeld. Antud otsus avalikustati EJTL

kodulehel http://powerlifting.ee/karistused. Hagejale on määratud eluaegne võistluskeeld

peamiselt selle eest, et ta on osalenud korduvalt Eesti Jõutõsteliidu või sellega seotud teiste

liitude poolt sanktsioneerimata jõutõste võistlustel. Hageja ei ole kunagi olnud Eesti

Jõutõsteliidu liige ning jääb arusaamatuks, kuidas Eesti Jõutõsteliit otsustas teha hageja suhtes

otsust vastavalt Eesti Jõutõsteliidu põhikirjale, kui hageja ei ole kunagi olnud Eesti Jõutõsteliidu

liige. Põhikirja punktis 12 on märgitud, et liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud –

spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad

aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset

liikmemaksu. Liidu liikmes klubide liikmed saavad kuuluda liitu ainult oma klubi kaudu.

Hageja ei ole mistahes klubi kaudu liidu liige ega seda kunagi olnud.

Kostja vastuväited

2. Kostja leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud nõue aegunud ning palub asjas teha

vaheotsusega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hagejale määrati 01.12.2011 kostja

distsiplinaarkomisjoni poolt eluaegne võistluskeeld. Antud otsus edastati ka hagejale.

Võistluskeelu kohta informatsioon on kajastatud ka kostjaga seotud kodulehel. Hageja saatis

26.11.2013 e-kirja kostja juhatuse liikmetele ja palus, et kustutataks tema eluaegne

võistluskeeld, kuivõrd ta ei kavatse osaleda edasistel IPF võistlustel. Kuna kostja ei kustutanud

hageja suhtes tehtud otsust, siis pöördus hageja 2014 aastal Andmekaitse Inspektsiooni poole.

Andmekaitse Inspektsioon lõpetas 31.07.2014 menetluse, kuivõrd leidis, et hageja nime

avalikustamine kostja kodulehel ei ole vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Järgmisena

pöördus hageja 19.01.2015 nõudega kostja poole, milles nõudis sarnaselt hagiavalduses

esitatule nime eemaldamist kodulehelt koos vabandusega ja kahju hüvitamisega. Kostja esitas

sellele omakorda vastuse, milles leidis, et hageja nõuded on alusetud. Hageja esitas täiendavalt

29.05.2019 selgitusnõude kostjale, kus palus hageja nime eemaldamist kostja kodulehelt.

Kostja esitas sellele omakorda vastuse, kus leidis jällegi, et hageja nõue on alusetu. Hageja

pöördus veelkord teise lepingulise esindaja vahendusel kostja poole hageja nime eemaldamise

nõudega, millele kostja esitas oma kirjaliku vastuse. Hageja on esitanud 26.11.2013 e-kirjas

kostjale nõude kodulehelt tema nime eemaldamiseks. Kostja on esitanud selle kohta ka vastava

e-kirja väljavõtte. Seega sai hageja nn kahjust teada hiljemalt 26.11.2013. TsÜS § 150 lg 1

kohaselt oleks hageja pidanud oma nõude kohtule esitama seega kolme aasta jooksul hiljemalt

25.11.2016. Hageja pöördus aga kohtusse 30.12.2020 ehk neli aastat pärast nõude aegumist.

Isegi kui jõuda seisukohale, et hageja ei saanud 26.11.2013 teada hagi aluseks olevast kahjust,

siis pidi ta sellest teadlik olema vähemalt 19.01.2015, kuna sellel päeval esitas hageja oma

lepingulise esindaja vahendusel kostjale pretensiooni oma nime eemaldamiseks kostja

kodulehelt. Seega kui jõuda järeldusele, et hageja sai kahjust teada alles 19.01.2015, siis pidi

TsÜS § 150 lg 1 kohaselt hageja oma nõude kohtusse esitama hiljemalt 18.01.2018. Hageja on

ka sellisel juhul hilinenud hagi kohtusse esitamisega.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetluses on

hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse

tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on

kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või

põhjendamatuse kohta. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise

taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise

kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et

nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

4. Kostja on soovinud vaheotsuse tegemist. Kostja hinnangul tuleks vaheotsusega lahendada

küsimus, kas hageja nõuded on aegunud.

5. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Eesti Jõutõsteliidu distsiplinaarkomisjon on teinud

01.12.2011 otsuse nr 1/11, millise kohaselt määrati T. J. M. elualgne võistluskeeld (tlk 7).

Vaidlust ei ole, et võistluskeelu kohta käiv informatsioon on kajastatud ka kostjaga seotud

kodulehel.

6. Hageja on edastanud 26.11.2013 kostjale e-kirja pealkirjaga „Eluaegsate võistluskeeldude

kustutamine“, millises palub võtta järgmisel koosolekul arutlusele teema: „Kustutada üldse

need isikud kes on teie poolt saanud eluaegse võistluskeelu.“ (tlk 57). Lisaks on hageja

pöördunud 19.01.2015 kostja poole taotlusega viivitamatult vabandada T. M. ees, lõpetada

ebaseaduslikud toimingud ning ennistada endine olukord. Nõude kohaselt „[t]ekitatud rahalise

kahjunõude esitame mõne päeva jooksul. Samuti palun viivitamatult esitada protokollid ning

otsused nii nende väidetavate reeglistike kohta kui ka eluaegsete võistluskeeldude otsuste

kohta“ (tlk 61-62). Nimetatud avaldusele on kostja vastanud 09.02.2015 (tlk 63-65), leides, et

hageja andmete avaldamine kostja kodulehel on igati seaduslik. 29.05.2019 esitas hageja uue

selgitusnõude kostjale, milles palutakse viivitamatult eemaldada ebaõige informatsioon

Mittetulundusühingu Eesti Jõutõsteliidu kodulehelt T. J. M. kohta ning palutud esitada

dokumendid, mille alusel üleüldse Mittetulundusühingu Eesti Jõutõsteliit ja EOK

distsiplinaarkomisjon on T. J. M. eluaegse võistluskeelu määranud (tlk 66-67). Kostja on

nimetatud nõudele vastanud 01.07.2019 (tlk 68-70). Hageja on nimetatud selgitust palunud

täpsustada 04.07.2019 (tlk 71-72) ja kostja on sellele vastanud 25.07.2019 (tlk 73-75).

7. Kohus tuvastab käesolevas asjas esitatud tõenditest, et hageja on saanud teada talle kahju

õigusvastasest tekitamisest hiljemalt 26.11.2013, kui viimane on pöördunud e-kirja teel kostja

poole nõudega kustutada informatsioon eluaegsete karistuste kohta ehk väidetavad ebaõiged

andmed.

8. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 30.12.2020. Hagiavaldusega palutakse (1) kohustada

kostjat kõrvaldama kostja poolt peetavast kodulehel aadressil http://powerlifting.ee/karistused/

distsiplinaarkomisjoni otsusega määratud eluaegne võistluskeeld, mis teotavad hageja au ja

head nime; (2) nimetatakse väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamise viis; (3) mõista

välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel. Seega on hagiavaldus peamiselt

kantud samast eesmärgist, mis hageja 26.11.2013 e-kiri – kostjale eluaegse karistuse määramise

kohta informatsiooni kustutamine.

9. TsÜS § 150 lg-st 1 tulenevalt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib

nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg

kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest,

mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

10. Hageja on 25.02.2021 menetlusdokumendis seisukohal, et kostja rikkumised, s.o. hageja

kohta ebaõigete andmete avalikustamine ja hageja isikuandmete töötlemine õigusliku aluseta

omavad kestvat iseloomu. Kestva rikkumise korral ei ole rikkumise lõppemist võimalik

fikseerida ega aegumise alguspunkti sellest tulenevalt määratleda. Sellest tulenevalt leiab

hageja, et tema nõue ei ole aegunud, sest sisuliselt algab aegumine iga päev uuesti seni, kuni

rikkumine kestab ehk andmed hageja kohta kostja kodulehel avalikustatud on.

11. Seega tuleb aegumise kohaldamiseks kohtul tuvastada, millal algas aegumine – kas hageja

poolt andmete avalikustamisest teadasaamisest või kestva rikkumise korral on tegemist

sisuliselt aegumatu nõudega, mille aegumine algab iga päev uuesti.

12. Riigikohus on käsitlenud aegumise algust TsÜS § 153 lg 1 korral, mis sätestab, et „surma

põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest

tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või

pidi teada saama“. Kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb

lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse

nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise

nõue. Seega hakkab ka tervisekahjustusest tulenevate ravikulude, sõidukulude ja lõhutud riiete

eest nõutava kahju hüvitamise nõue aeguma ühtselt ajast, mil osa kahjuhüvitisest saab sisse

nõuda. Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui

ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju

hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (vt Riigikohtu

otsuse nr 3-2-1-161-16 p 10 ja seal viidatud praktika).

13. Lisaks on Riigikohus selgitanud sama TsÜS § 146 lg lg 1 kohaldamisel ehk tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaja puhul otsuse nr 2-14-53081 p-s 17. Riigikohus kirjutab selles

lahendis, et kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju

hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus

tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda

samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed

korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit

osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva

kahju hüvitamise nõue. Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel

juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud

kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha. Seega

kui korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu on korteriomanikule kahju tekkinud, siis peab

korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega ning esitama

kõik sellest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul.

14. Kohus osundab, et TsÜS § 150 lg-s 1 ja § 153 lg-s 1 on aegumistähtaja algus sõnastatud

praktiliselt identselt: aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on asja nr 3-2-1-126-12

p-s 14 selgitanud, et TsÜS § 153 on TsÜS § 150 suhtes erinormiks. Nii on „surma

põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest

tuleneva nõuded“ õigusvastase kahju tekitamise alaliigiks VÕS 53. peatüki ja § 1047 lg 1

mõttes. Seega reguleerivad nimetatud sätted sama valdkonda, lihtsalt paragrahv 153 kitsamat

ja konkreetsemat õigushüve. Järelikult on põhjendatud kohaldada Riigikohtu poolt TsÜS § 153

puhul rakendatud kahju ühtsuse printsiipi analoogiliselt ka TsÜS § 150 puhul. Seega tuleb kahju

õigusvastasest tekitamisest tulenevad kõik nõuded esitada kolmeaastase aegumistähtaja

jooksul. Sama sätte kohaselt on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja

kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

15. Aegumistähtaja algust ei mõjuta antud juhul see, et hageja ei nõua otsese varalise kahju

hüvitamist, vaid nõuab väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja eemaldamist (lisaks

ka mittevaralise kahju hüvitamisele). Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS §

1045 lg 1 p 4 ja p 8. Tegemist on VÕS-i 53. peatükis asuva kahju õigusvastase tekitamisega

seonduva regulatsiooniga, millest tulenevate nõuete aegumist reguleerib üldjuhul TsÜS § 150.

VÕS § 1047 lg 4 võimaldab lisaks kahju hüvitamisele nõuda ka andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist, kuid see on samuti kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, mille

aegumist reguleerib TsÜS § 150.

16. Hageja on asunud seisukohale, et antud juhul kuulub kohaldamisele kümne aastane

aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 3 alusel (vt dtl 159, 00:15:51). Kohus vastava seisukohaga ei

nõustu. TsÜS § 150 lg 3 sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise

absoluutse aegumistähtaja sõltumata sellest, millal õigustatud isik kahju tekitanud isikust teada

saab. Erinevalt näiteks TsÜS § 146 lg 4 ei kehtesta see kümneaastast aegumistähtaega tahtlikult

tekitatud kahju puhuks. Antud juhul puudub vaidlus, et hageja teadis endale väidetavalt

õigusvastaselt kahju tekitanud kostjast hiljemalt 26.11.2013, seega TsÜS § 150 lg 3 ei kohaldu.

17. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 26.11.2013,

kui tegi ettepaneku enda kohta käivate andmete eemaldamiseks kostja kodulehelt. Seega tuli

hagiavaldus TsÜS § 150 lg 1 alusel esitada kohtule kolme aasta jooksul ehk hiljemalt

26.11.2016. Isegi kui juhul, kui arvestada hageja poolt kahju teada saamise ajaks 19.01.2015,

kui esitati konkreetne nõudekiri seoses väidetavate ebaõigete andmetega hageja kohta, siis tuli

esitada nõue kohtule hiljemalt 19.01.2018. Hagi esitati 30.12.2020 ehk igal juhul pärast

aegumistähtaja möödumist.

18. Igal juhul on aegunud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on oma

otsuse nr 3-2-1-177-12 p-s 11 selgitanud, et mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt

kujutab endast kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju

puhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et kannatanu saab sellest teadlikuks kohe, kui talle

saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt sai hageja

teada talle mittevaralist kahju põhjustada võivatest asjaoludest (ebaõigetest andmetest)

hiljemalt 26.11.2013.

19. Hageja on väitnud, et sai teada andmete avalikustamisest juhuslikult kolmandate isikute

kaudu. Asja lahendamiseks ega aegumistähtaja kulgema hakkamiseks ei ole oluline, millistel

asjaoludel hageja oma õiguste rikkumisest teada sai.

20. Arvestades eeltoodust tuleb lugeda hageja hagi kostja vastu aegunuks, kohaldada kostja

taotlusel aegumist ning jätta hagi rahuldamata.

21. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, siis jätab kohus vaheotsusega hagi kostja vastu

rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle (TsMS § 449 lg 3). TsMS § 449 lg 2 sätestab, et

vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses

samane lõppotsusega.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse

üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

23. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt,

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei

määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast

kohtuotsuse jõustumist.

24. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik