2-20-19247/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda
Legislator headnote
AI generated2-20-19247/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
25. mai 2023.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-19247
Tsiviilasi
T. J. M. hagi MITTETULUNDUSÜHING EESTI
JÕUTÕSTELIIT vastu ebaõigete andmete eemaldamise ja
alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: T. J. M. (isikukood xxxx)
Hageja lepingulised esindajad Aivari Olli ja Andrei
Vesterinen
(OLLI&PARTNERID
OÜ;
e-post
ollipartnerid@gmail.com)
Kostja:
MITTETULUNDUSÜHING
EESTI
JÕUTÕSTELIIT
(registrikood
80057617,
asukoht
Puiestee tn 13b, 50303 Tartu)
Kostja lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu
(Priit
Palmiste
Advokaadibüroo,
e-post
martin@palmiste.ee)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Jätta rahuldamata T. J. M. hagi MITTETULUNDUSÜHING EESTI
JÕUTÕSTELIIT vastu ebaõigete andmete eemaldamise ja mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes aegumise tõttu.
2. Jätta menetluskulud hageja T. J. M. kanda.
3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse
jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda
riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud
1. T. J. M. esitas Harju Maakohtule 30.12.2020 hagi MITTETULUNDUSÜHING EESTI
JÕUTÕSTELIIT vastu ebaõigete andmete eemaldamise ja alternatiivselt kahju hüvitamise
nõudes. Hagiavalduse kohaselt määrati 19.11.2011 hagejale Eesti Jõutõsteliidu (edaspidi EJTL)
distsiplinaarkomisjoni otsusega eluaegne võistluskeeld. Antud otsus avalikustati EJTL
kodulehel http://powerlifting.ee/karistused. Hagejale on määratud eluaegne võistluskeeld
peamiselt selle eest, et ta on osalenud korduvalt Eesti Jõutõsteliidu või sellega seotud teiste
liitude poolt sanktsioneerimata jõutõste võistlustel. Hageja ei ole kunagi olnud Eesti
Jõutõsteliidu liige ning jääb arusaamatuks, kuidas Eesti Jõutõsteliit otsustas teha hageja suhtes
otsust vastavalt Eesti Jõutõsteliidu põhikirjale, kui hageja ei ole kunagi olnud Eesti Jõutõsteliidu
liige. Põhikirja punktis 12 on märgitud, et liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud –
spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad
aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset
liikmemaksu. Liidu liikmes klubide liikmed saavad kuuluda liitu ainult oma klubi kaudu.
Hageja ei ole mistahes klubi kaudu liidu liige ega seda kunagi olnud.
Kostja vastuväited
2. Kostja leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud nõue aegunud ning palub asjas teha
vaheotsusega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hagejale määrati 01.12.2011 kostja
distsiplinaarkomisjoni poolt eluaegne võistluskeeld. Antud otsus edastati ka hagejale.
Võistluskeelu kohta informatsioon on kajastatud ka kostjaga seotud kodulehel. Hageja saatis
26.11.2013 e-kirja kostja juhatuse liikmetele ja palus, et kustutataks tema eluaegne
võistluskeeld, kuivõrd ta ei kavatse osaleda edasistel IPF võistlustel. Kuna kostja ei kustutanud
hageja suhtes tehtud otsust, siis pöördus hageja 2014 aastal Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Andmekaitse Inspektsioon lõpetas 31.07.2014 menetluse, kuivõrd leidis, et hageja nime
avalikustamine kostja kodulehel ei ole vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Järgmisena
pöördus hageja 19.01.2015 nõudega kostja poole, milles nõudis sarnaselt hagiavalduses
esitatule nime eemaldamist kodulehelt koos vabandusega ja kahju hüvitamisega. Kostja esitas
sellele omakorda vastuse, milles leidis, et hageja nõuded on alusetud. Hageja esitas täiendavalt
29.05.2019 selgitusnõude kostjale, kus palus hageja nime eemaldamist kostja kodulehelt.
Kostja esitas sellele omakorda vastuse, kus leidis jällegi, et hageja nõue on alusetu. Hageja
pöördus veelkord teise lepingulise esindaja vahendusel kostja poole hageja nime eemaldamise
nõudega, millele kostja esitas oma kirjaliku vastuse. Hageja on esitanud 26.11.2013 e-kirjas
kostjale nõude kodulehelt tema nime eemaldamiseks. Kostja on esitanud selle kohta ka vastava
e-kirja väljavõtte. Seega sai hageja nn kahjust teada hiljemalt 26.11.2013. TsÜS § 150 lg 1
kohaselt oleks hageja pidanud oma nõude kohtule esitama seega kolme aasta jooksul hiljemalt
25.11.2016. Hageja pöördus aga kohtusse 30.12.2020 ehk neli aastat pärast nõude aegumist.
Isegi kui jõuda seisukohale, et hageja ei saanud 26.11.2013 teada hagi aluseks olevast kahjust,
siis pidi ta sellest teadlik olema vähemalt 19.01.2015, kuna sellel päeval esitas hageja oma
lepingulise esindaja vahendusel kostjale pretensiooni oma nime eemaldamiseks kostja
kodulehelt. Seega kui jõuda järeldusele, et hageja sai kahjust teada alles 19.01.2015, siis pidi
TsÜS § 150 lg 1 kohaselt hageja oma nõude kohtusse esitama hiljemalt 18.01.2018. Hageja on
ka sellisel juhul hilinenud hagi kohtusse esitamisega.
Kohtuotsuse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetluses on
hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse
tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on
kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või
põhjendamatuse kohta. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise
taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise
kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et
nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
4. Kostja on soovinud vaheotsuse tegemist. Kostja hinnangul tuleks vaheotsusega lahendada
küsimus, kas hageja nõuded on aegunud.
5. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Eesti Jõutõsteliidu distsiplinaarkomisjon on teinud
01.12.2011 otsuse nr 1/11, millise kohaselt määrati T. J. M. elualgne võistluskeeld (tlk 7).
Vaidlust ei ole, et võistluskeelu kohta käiv informatsioon on kajastatud ka kostjaga seotud
kodulehel.
6. Hageja on edastanud 26.11.2013 kostjale e-kirja pealkirjaga „Eluaegsate võistluskeeldude
kustutamine“, millises palub võtta järgmisel koosolekul arutlusele teema: „Kustutada üldse
need isikud kes on teie poolt saanud eluaegse võistluskeelu.“ (tlk 57). Lisaks on hageja
pöördunud 19.01.2015 kostja poole taotlusega viivitamatult vabandada T. M. ees, lõpetada
ebaseaduslikud toimingud ning ennistada endine olukord. Nõude kohaselt „[t]ekitatud rahalise
kahjunõude esitame mõne päeva jooksul. Samuti palun viivitamatult esitada protokollid ning
otsused nii nende väidetavate reeglistike kohta kui ka eluaegsete võistluskeeldude otsuste
kohta“ (tlk 61-62). Nimetatud avaldusele on kostja vastanud 09.02.2015 (tlk 63-65), leides, et
hageja andmete avaldamine kostja kodulehel on igati seaduslik. 29.05.2019 esitas hageja uue
selgitusnõude kostjale, milles palutakse viivitamatult eemaldada ebaõige informatsioon
Mittetulundusühingu Eesti Jõutõsteliidu kodulehelt T. J. M. kohta ning palutud esitada
dokumendid, mille alusel üleüldse Mittetulundusühingu Eesti Jõutõsteliit ja EOK
distsiplinaarkomisjon on T. J. M. eluaegse võistluskeelu määranud (tlk 66-67). Kostja on
nimetatud nõudele vastanud 01.07.2019 (tlk 68-70). Hageja on nimetatud selgitust palunud
täpsustada 04.07.2019 (tlk 71-72) ja kostja on sellele vastanud 25.07.2019 (tlk 73-75).
7. Kohus tuvastab käesolevas asjas esitatud tõenditest, et hageja on saanud teada talle kahju
õigusvastasest tekitamisest hiljemalt 26.11.2013, kui viimane on pöördunud e-kirja teel kostja
poole nõudega kustutada informatsioon eluaegsete karistuste kohta ehk väidetavad ebaõiged
andmed.
8. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 30.12.2020. Hagiavaldusega palutakse (1) kohustada
kostjat kõrvaldama kostja poolt peetavast kodulehel aadressil http://powerlifting.ee/karistused/
distsiplinaarkomisjoni otsusega määratud eluaegne võistluskeeld, mis teotavad hageja au ja
head nime; (2) nimetatakse väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamise viis; (3) mõista
välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel. Seega on hagiavaldus peamiselt
kantud samast eesmärgist, mis hageja 26.11.2013 e-kiri – kostjale eluaegse karistuse määramise
kohta informatsiooni kustutamine.
9. TsÜS § 150 lg-st 1 tulenevalt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud
isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude
sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib
nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg
kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest,
mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
10. Hageja on 25.02.2021 menetlusdokumendis seisukohal, et kostja rikkumised, s.o. hageja
kohta ebaõigete andmete avalikustamine ja hageja isikuandmete töötlemine õigusliku aluseta
omavad kestvat iseloomu. Kestva rikkumise korral ei ole rikkumise lõppemist võimalik
fikseerida ega aegumise alguspunkti sellest tulenevalt määratleda. Sellest tulenevalt leiab
hageja, et tema nõue ei ole aegunud, sest sisuliselt algab aegumine iga päev uuesti seni, kuni
rikkumine kestab ehk andmed hageja kohta kostja kodulehel avalikustatud on.
11. Seega tuleb aegumise kohaldamiseks kohtul tuvastada, millal algas aegumine – kas hageja
poolt andmete avalikustamisest teadasaamisest või kestva rikkumise korral on tegemist
sisuliselt aegumatu nõudega, mille aegumine algab iga päev uuesti.
12. Riigikohus on käsitlenud aegumise algust TsÜS § 153 lg 1 korral, mis sätestab, et „surma
põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest
tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm
aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või
pidi teada saama“. Kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb
lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse
nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise
nõue. Seega hakkab ka tervisekahjustusest tulenevate ravikulude, sõidukulude ja lõhutud riiete
eest nõutava kahju hüvitamise nõue aeguma ühtselt ajast, mil osa kahjuhüvitisest saab sisse
nõuda. Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui
ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju
hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (vt Riigikohtu
otsuse nr 3-2-1-161-16 p 10 ja seal viidatud praktika).
13. Lisaks on Riigikohus selgitanud sama TsÜS § 146 lg lg 1 kohaldamisel ehk tehingust
tuleneva nõude aegumistähtaja puhul otsuse nr 2-14-53081 p-s 17. Riigikohus kirjutab selles
lahendis, et kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju
hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus
tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda
samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed
korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit
osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva
kahju hüvitamise nõue. Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel
juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud
kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha. Seega
kui korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu on korteriomanikule kahju tekkinud, siis peab
korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega ning esitama
kõik sellest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul.
14. Kohus osundab, et TsÜS § 150 lg-s 1 ja § 153 lg-s 1 on aegumistähtaja algus sõnastatud
praktiliselt identselt: aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju
hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on asja nr 3-2-1-126-12
p-s 14 selgitanud, et TsÜS § 153 on TsÜS § 150 suhtes erinormiks. Nii on „surma
põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest
tuleneva nõuded“ õigusvastase kahju tekitamise alaliigiks VÕS 53. peatüki ja § 1047 lg 1
mõttes. Seega reguleerivad nimetatud sätted sama valdkonda, lihtsalt paragrahv 153 kitsamat
ja konkreetsemat õigushüve. Järelikult on põhjendatud kohaldada Riigikohtu poolt TsÜS § 153
puhul rakendatud kahju ühtsuse printsiipi analoogiliselt ka TsÜS § 150 puhul. Seega tuleb kahju
õigusvastasest tekitamisest tulenevad kõik nõuded esitada kolmeaastase aegumistähtaja
jooksul. Sama sätte kohaselt on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja
kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
15. Aegumistähtaja algust ei mõjuta antud juhul see, et hageja ei nõua otsese varalise kahju
hüvitamist, vaid nõuab väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja eemaldamist (lisaks
ka mittevaralise kahju hüvitamisele). Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS §
1045 lg 1 p 4 ja p 8. Tegemist on VÕS-i 53. peatükis asuva kahju õigusvastase tekitamisega
seonduva regulatsiooniga, millest tulenevate nõuete aegumist reguleerib üldjuhul TsÜS § 150.
VÕS § 1047 lg 4 võimaldab lisaks kahju hüvitamisele nõuda ka andmete ümberlükkamist või
paranduse avaldamist, kuid see on samuti kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, mille
aegumist reguleerib TsÜS § 150.
16. Hageja on asunud seisukohale, et antud juhul kuulub kohaldamisele kümne aastane
aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 3 alusel (vt dtl 159, 00:15:51). Kohus vastava seisukohaga ei
nõustu. TsÜS § 150 lg 3 sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise
absoluutse aegumistähtaja sõltumata sellest, millal õigustatud isik kahju tekitanud isikust teada
saab. Erinevalt näiteks TsÜS § 146 lg 4 ei kehtesta see kümneaastast aegumistähtaega tahtlikult
tekitatud kahju puhuks. Antud juhul puudub vaidlus, et hageja teadis endale väidetavalt
õigusvastaselt kahju tekitanud kostjast hiljemalt 26.11.2013, seega TsÜS § 150 lg 3 ei kohaldu.
17. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 26.11.2013,
kui tegi ettepaneku enda kohta käivate andmete eemaldamiseks kostja kodulehelt. Seega tuli
hagiavaldus TsÜS § 150 lg 1 alusel esitada kohtule kolme aasta jooksul ehk hiljemalt
26.11.2016. Isegi kui juhul, kui arvestada hageja poolt kahju teada saamise ajaks 19.01.2015,
kui esitati konkreetne nõudekiri seoses väidetavate ebaõigete andmetega hageja kohta, siis tuli
esitada nõue kohtule hiljemalt 19.01.2018. Hagi esitati 30.12.2020 ehk igal juhul pärast
aegumistähtaja möödumist.
18. Igal juhul on aegunud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on oma
otsuse nr 3-2-1-177-12 p-s 11 selgitanud, et mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt
kujutab endast kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju
puhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et kannatanu saab sellest teadlikuks kohe, kui talle
saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt sai hageja
teada talle mittevaralist kahju põhjustada võivatest asjaoludest (ebaõigetest andmetest)
hiljemalt 26.11.2013.
19. Hageja on väitnud, et sai teada andmete avalikustamisest juhuslikult kolmandate isikute
kaudu. Asja lahendamiseks ega aegumistähtaja kulgema hakkamiseks ei ole oluline, millistel
asjaoludel hageja oma õiguste rikkumisest teada sai.
20. Arvestades eeltoodust tuleb lugeda hageja hagi kostja vastu aegunuks, kohaldada kostja
taotlusel aegumist ning jätta hagi rahuldamata.
21. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, siis jätab kohus vaheotsusega hagi kostja vastu
rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle (TsMS § 449 lg 3). TsMS § 449 lg 2 sätestab, et
vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses
samane lõppotsusega.
Menetluskulude jaotus
22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse
üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle
kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
23. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt,
kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,
määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei
määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast
kohtuotsuse jõustumist.
24. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud
kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Väli
Kohtunik