2-21-104236/83 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-104236

Tsiviilasi

A. M. hagi V. S.i vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

3267,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

K. K.

Kostja V. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja V.

D. Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.04.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. M. hagi V. S.i vastu 3000,00 euro ja viivise väljamõistmise nõudes

rahuldamata.

2. Rahuldada A. M. taotlus 17.04.2023 protokolli parandamiseks osaliselt.

Asendada 17.04.2023 kohtuistungi protokollis lause „On toimunud kolm-neli

kohtumist aasta jooksul“ lausega „On toimunud kolm-neli kohtumist aastate

jooksul“. Ülejäänud osas jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata.

Lisada A. M. taotletud parandused, millega kohus ei nõustunud, protokollile.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud A. M. kanda.

4. Välja mõista A. M.lt V. S.i kasuks menetluskulud 1008,92 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.10.2012 suulise laenulepingu, mille

alusel hageja andis kostja 3000,00 eurot laenu. Hageja andis laenusumma 3 000 eurot üle

ülekandega kostja arvelduskontole. Laenu tagastamise tähtaega kokku ei lepitud. 07.12.2020

esitas hageja kostjale avalduse, millega ütles lepingu üles alates 15.02.2021. Kostja laenu ei

tagastanud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista 3000,00 eurot ja viivis summas 27,62 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud määras alates

29.03.2021 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

3. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja võttis hagejalt laenu, et tasuda X OÜ osakapitali

sissemakse, kuna kostja on X OÜ osanik. Kui vaadata asjaolusid kronoloogilises järjekorras,

kus hageja andis kostjale laenu 12.10.2012 ning kostja tasus osakapitali sissemaksu 3

osamaksega

19.10.2012

ehk

mõni

päev

pärast

laenu

saamist.

Laenulepingu

ülesütlemisavalduse on hageja lepinguline esindaja edastanud kostja e-posti aadressile

13.12.2020. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud ülesütlemisavalduse kätte saamist. Samuti on

hageja saatnud kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud kirjaga.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel pole pooled laenulepingut sõlminud ja hageja pole

kostjale laenu andnud. Maksekorraldusest nähtub, et laenu aluseks oleva ülekande selgituses

on kirjas, et tegemist on tasuga konsulteerimisteenuse eest. Kostja esitas taotluse, et kohus

nõuaks maksekorralduse tõendina välja Danske Bankilt, sest hagejale maksekorraldust ei

väljastatud. Alternatiivselt leidis kostja, et nõuded on aegunud.

5. Kostja osutas hagejale konsulteerimise teenuseid, mille eest hageja tasuski kostjale

3000,00 eurot. Kostja osutas hagejale erinevaid spetsiifilisi teenuseid, so hageja poolt

lennuvälja ostmiseks kavandatud asukohtade uurimine selle soetamise kavatsusega,

lennuvälja rajamise reeglite väljaselgitamine ning selleks sobiva krundi otsing. Samuti kostja

konsulteeris lennusporditegevuse äritegevuse loomise osas ning selgitas välja lennuvälja

ehitamise tingimused ja reeglid. Kostja osutas hagejale nõustamisteenust perioodil oktoober

2011 kuni jaanuar 2013. Kostja kasutas kruntide uurimiseks isiklikku transporti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus jätab hagi rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt suulise laenulepingu alusel 3000,00 euro tagastamist. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivis. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 108 lg

1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et 1) hageja ja kostja vahel

oli võlasuhe; 2) kostja rikkus temal olevat kohustust; 3) kostja vastutab rikkumise eest.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Raha

maksmise kohustuse rikkumist ei peeta üldjuhul vabandatavaks. Eeldatakse, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2).

8. Kohus täitis 02.09.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (I kd, tl 49-50). Kohus täitis täiendavalt 04.10.2023 määrusega

selgituskohustuse (I kd, tl 183-185). Kohus selgitas ka 17.04.2023 toimunud eelistungil, et

laenuleping loetakse sõlmituks, nagu kõik teised võlaõiguslikud lepingud, poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega.

9. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396

lg 1). Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu

tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1 ls 1). Kostja vaidles vastu

asjaolule, et poolte vahel oli laenuleping. Seetõttu peab hageja tõendama, et poolte vahel oli

laenuleping ning laenu tagastamise tähtaja saabumise aluseks olevaid asjaolusid ehk

laenulepingu ülesütlemist.

10. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 12.10.2012 laenulepingu, mille alusel andis hageja

kostjale 3000,00 eurot laenu. Laenu tagastamise tähtaega kokku ei lepitud ning 07.12.2020

avalduse kohaselt ütles hageja lepingu üles alates 15.02.2021 (I kd, tl 19). Laenulepingu

ülesütlemisavaldus on edastanud hageja lepingulise esindaja poolt kostja e-posti aadressile

13.12.2020 (I kd, tl 60). Asjaolu, et tegemist on kostja aadressiga, kinnitab kostja

hagiavalduse vastus, milles kostja on märkinud oma e-posti aadressiks sama aadressi xxx.

Kostja ei ole vaidlustanud ülesütlemisavalduse kätte saamist. Samuti on hageja saatnud

kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud kirjaga (I kd, tl 64-65). Kostja ei vaielnud

vastu, et ta pole temale ülekantud raha tagastanud. Kostja väitel ei ole ta hagejaga

laenulepingut sõlminud ja hageja pole kostjale laenu andnud. Seega väidab kostja, et ta ei ole

3000,00 euro laenu ülekandmise jaoks tahteavaldust teinud.

11. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte

vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on

saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste

võlaõiguslike lepingutega TSüS § 68 lg 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu

lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete. Seejuures peab

poolte tahe olla lepinguliselt seotud olema äratuntavalt väljendatud. Eeltoodust tulenevalt

tuleb välja selgitada poolte tahte suulise laenulepingu sõlmimise kohta.

12. Kohus leiab, et kohtule esitatud maksekorraldus kostja poolt hagejale kantud 3000,00 euro

kohta ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Pooled ei vaidle, et hageja kandis 12.10.2012 kostja

kontole 3000,00 eurot (I kd, tl 18). Ülekandel sõnaline selgitus puudub. Kohtule esitatud

arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud 12.10.2012 ülekande hageja

pangakontole selgitusega “& 1054;& 1087;& 1083;& 1072;& 1090;& 1072; & 1079;& 1072;

& 1082;& 1086;& 1085;& 1089;& 1091;& 1083;& 1100;& 1090;& 1080;& 1088;& 1086;&

1074;& 1072;& 1085;& 1080;& 1077;” (I kd, tl 18). Kohtule esitatud kostja ja Danske Bank

vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et nimetatud ülekande selgituses on venekeelsete

tähtedega kirjas, et tegemist on tasuga konsulteerimise eest (I kd, tl 32-36). Danske Bank AS

maksekorralduse kohaselt kandis hageja kostjale 3000,00 eurot selgitusega „tasu

konsulteerimise eest“ (I kd, tl 105 ja 112).

13. Hageja selgituste kohaselt võttis kostja hagejalt laenu, et tasuda X OÜ osakapitali

sissemakse. Kostja on X OÜ osanik (I kd, tl 57-58). Kostja tasus X OÜ-le osakapitali

sissemaksu 3 osamaksega. Kostja kandis üle 19.10.2012 kahel korral 1200,00 eurot ja

22.10.2012 600 eurot (I kd, tl 59). Kohus on seisukohal, et isegi kui vaadata hageja poolt

esile toodud asjaolusid kronoloogilises järjekorras, ei saa asuda seisukohale, et tegemist on

laenuga osakapitali osamaksete tasumiseks. Hageja kandis kostjale 3000,00 eurot

12.10.2012 ning kostja tasus osakapitali sissemaksu 3 osamaksega 19.10.2012 ja 22.10.2012.

Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatu lükkab üheselt ümber kostja väited, justkui oleks

hageja kostjale tasunud mingi teadmata konsultatsiooni eest. Kostja ei teinud osakapitali

sissemakseid samal päeval või järgmisel päeval. Kohus on kõike tõendeid kogumis hinnates

seisukohal, et hagejal ei olnud tahet kostjale laenu anda. Laenu andmise korral oleks hageja

kirjutanud maksekorralduse selgitusse „laen“. Samuti näitab hageja käitumine, et tal ei olnud

tahet laenu anda. Ülekanne tehti 12.10.2012 summas 3000,00 eurot ning ülesütlemisavalduse

esitas hageja alles 07.12.2020. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja ei küsinud

kaheksa aasta jooksul kordagi kostjalt laenu tagasi. Hageja esindaja selgitas 17.04.2023

kohtuistungil, et hageja ei näinud vajadust ega põhjust 3000,00 eurot varem tagasi küsida.

Samuti väitis hageja 24.01.2022 menetlusdokumendi p-is 3, et selgitusse on märgitud „Tasu

konsulteerimise eest“ seetõttu, et kostja ei soovinud, et selgitusse oleks märgitud laen.

17.04.2023 kohtuistungil aga märkis hageja esindaja, et hageja ei mäletanud, et selle ülekande

selgitus on muud kui laenuleping (II kd, tl 47 pöördel). Seega on ka hageja enda väited

ülekande osas vastuolulised. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tahe

3000,00 euro ülekandmise ajal ei olnud kostjale laenu andmine.

14. Kohtu hinnangul ei saa ka tunnistaja M. N. ütlustega lugeda laenulepingu sõlmimist

tõendatuks. Kohus võttis asja juurde M. N. 23.05.2022 kirjaliku notariaalselt tõestatud

tunnistuse (I kd, tl 169-170). Samuti kuulas kohus tunnistaja üle 17.04.2023 toimunud

kohtuistungil (II kd, tl 48-49). Kohus märkis 17.12.2021 määruses, et annab hinnangu

tunnistaja ütluste kui tõendi usaldusväärsusele pärast tunnistaja ülekuulamist. Kostja leidis, et

tunnistaja ei ole usaldusväärne, sest hageja, kostja ja tunnistaja olid osanikud samas ettevõttes

ning osanike vahel oli konflikt. Tunnistaja on varem volitanud hagejat enda nimel tegutsema.

Seetõttu on tunnistaja ja hageja vahel usalduslikud suhted.

15. Kohus leiab, et tunnistaja M. N. ütluseid ei saa pidada usaldusväärseteks. Tunnistaja M.

N. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on hagejaga sõber. Kostjal ei olnud X

Osaühingu sissemakse tegemiseks raha ja hageja andis kostjale sissemakse maksmiseks

3000,00 eurot (II kd, tl 48). Tunnistaja ei mäleta millal pidi kostja hagejale raha tagastama (II

kd, tl 48 pöördel). Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja jurist tegeleb selle

asjaga ja tunnistaja sai hageja ja Kuldari käest teada mida tuleb kirjutada notaris antud

23.05.2022 kinnitusse. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et nad töötavad ju koos jurist

K. K.. K. K. konsulteerib neid selles asjas (II kd, tl 48 pöördel). Tunnistaja sõnul rääkis

tsiviilasja asjaoludest väga pikalt talle hageja (II kd, tl 49). Kohus jätab tunnistaja

kohtuistungil antud ütlused ning kohtule kirjalikult esitatud 23.05.2022 seisukoha

arvestamata, kuna tunnistaja ütlused ja kirjalik seisukoht on ebausaldusväärsed. Tunnistaja

on hageja sõber ning seetõttu andis hagejale sobivaid ütlusi. Tunnistaja ise selgitas, et sai

hageja ja hageja esindaja käest teada mida tuleb kirjutada notaris antud 23.05.2022 kinnitusse.

Muuhulgas andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja esindaja konsulteerib neid selles asjas

ning tunnistajale on hageja kaudu teada tsiviilasja asjaolud. Vastavalt jätab kohus tunnistaja

ütlused arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel.

16. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud suulise laenulepingu sõlmimine. Vastavalt

ei ole vaja võtta seisukohta kostja poolt kohustuse rikkumise osas ning rikkumise eest

vastutuse osas.

17. Kostja esitas aegumise vastuväite. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest

hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude

aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1).

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (TsÜS § 147 lg 1 ls 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Tulenevalt

sellest, et kohus ei kvalifitseerunud pooltevahelist suhet laenusuhtena, ei tule võtta seisukohta

aegumise vastuväite osas.

18. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud laenulepingu sõlmimist. Seega tuleb hageja

nõue 3000,00 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka

viivisenõue.

19. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

Protokolli parandamise taotlus

20. Hageja esitas 26.04.2023 taotluse 17.04.2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Taotluse kohaselt on tunnistaja ütlusena protokolli märgitud: A. tutvustas mulle kostjat.

Sõber olen A.ga. V.it tutvustas A.. Ei ole sõber. On toimunud kolm-neli kohtumist aasta

jooksul. Kostja on mu tuttav. Õige on: A. tutvustas mulle kostjat. Sõber olen A.ga. V.it

tutvustas A.. Ei ole sõber. On toimunud kolm-neli kohtumist aastate jooksul. Kostja on mu

tuttav. Tunnistaja ütlusena on protokolli märgitud: Ei olnud ja selle pärast A. andis talle raha.

Õige on: Ei olnud ja selle pärast A. andis talle laenuks raha. Tunnistaja ütlusena on protokolli

märgitud: Ausalt öeldes, ma ei mäleta. Õige on: Kuna tegemist oli laenuga, siis tuli see

tagastada. Ausalt öeldes, ma ei mäleta.

21. Kostja vaidleb protokolli parandamise taotlusele vastu. Kostja hinnangul ei ole võimalik

lisada protokollile seda, mida kohtuistungil ei ole olnud. Hageja poolt kaasatud tõlk ei ole

seda kostjale ega kohtule tõlkinud, mistõttu ei saanud ka kostja aimata, et selline tekst oleks

tunnistaja poolt öeldud.

22. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva

jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus

nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu,

kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2). Taotlus on esitatud

tähtaegselt.

23. Kohus rahuldab kostja protokolli parandamise taotluse osaliselt. Kohus kuulas üle

kohtuistungi helisalvestise. Kostja taotlus on põhjendatud osas, milles tunnistaja ütleb, et on

toimunud kolm-neli kohtumist aastate jooksul. Kohus küsis kohtumiste perioodi hageja

esindaja taotlusel tunnistajalt üle ja tõlk tõlkis, et oli kolm-neli kohtumist aastate jooksul.

Ülejäänud osas protokolli parandamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et

helisalvestiselt on kuulda, et tõlk tõlgib „Ei olnud ja selle pärast A. andis talle raha“. Samuti

tõlkis tõlk, et „ausalt öeldes ei mäleta“. Kohus ei saa viia sisse parandusi selles osas mida tõlk

istungil ei tõlkinud. Seetõttu puudub alus nimetatud osas protokolli parandada. Kohus lisab

kostja taotletud parandused, millega kohus ei nõustunud, protokollile.

MENETLUSKULUD

24. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

tegi otsuse hageja kahjuks. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

25. Kostja menetluskulud koosnevad 17.04.2023 taotluse kohaselt õigusabikuludest 500

eurot, tõlkekuludest 148,92 eurot ja NPD System OÜ poolt kõvaketase taastamisekulust 360

eurot (II kd, tl 43). Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tunnis koos käibemaksuga.

Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu õigusabikulu tuleb hüvitada koos

käibemaksuga. Kostja õigusabikulud kokku on 1008,92 eurot.

26. Hageja

ei

esitanud

vastuväiteid

kostja

menetluskuludele.

Menetluskulud

on

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulud on

tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud (TsMS § 143 lg 1 ja 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1).

27. Kohus rahuldab kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Riigikohus

on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses

saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKo nr 2-19-10324, p 19).

28. Kostja lepinguline esindaja on osutanud taotluse järgi õigusabi kokku 5 tundi, sellest

hagiavaldusega ja tõenditega tutvumine, kohtupraktika analüüs ning õigusliku positsiooni

kujundamine 1 tund; 23.04.2021 hagiavaldusele vastuse koostamine 3 tundi ja 10.01.2021

menetlusdokumendi koostamine 1 tund.

29. Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et

antud juhul on kostjale osutatud selle tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku

õigusabi maakohtus 5 tundi. Kirjeldatud tegevused seoses õigusabi osutamisega ja neile

kulunud aeg on olnud kohtu hinnangul vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Lepingulise

esindaja tunnitasu suurus vastab esindaja kvalifikatsioonile. Samuti on vajalikud ja

põhjendatud tõlkekulud 148,92 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 360 eurot. Kostja

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud hüvitada koos käibemaksuga.

30. Kokku peab hageja hüvitama kostja menetluskuluna 1008,92 eurot (500 eurot

õigusabikulu + tõlkekulud 148,92 eurot ja tõendi saamise kulu 360 eurot).

31. Menetluskulude

kindlaksmääramise

peale

võib

edasi

kaevata

menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks

määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik