3-22-1597/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1597

Haldusasi

XX kaebus Harju Maakohtu tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-1597.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 26.07.2022 kaebuse, kus olid kaebajatena märgitud nii

tema kui ka YY. Kaebuses taotles XX Harju Maakohtu kohustamist vastama tema 26.11.2020

ja 21.09.2021 selgitustaotlustele seoses tagatise tagastamisega tekkinud kahju või viivise

nõudeõiguse aluseg XX YY palus kohustada Harju Maakohut tasuma 660 eurot viiviseid. Ilma

Harju Maakohtu vastuseta puudub selgus, kas ja missugune kaebaja võib taotleda viivise või

kahju hüvitamist ning millise perioodi eest.

2. Tallinna Halduskohus võttis 29.08.2022 määrusega haldusasja materjalide juurde tsiviilasja

nr 2-16-16510 materjalide hulgas sisalduva 26.11.2020 e-kirja koos manustega ja Harju

Maakohtu 01.12.2020 ja 03.09.2021 määrused ning jättis kaebuse selles esinevate puuduste tõttu

käiguta. Halduskohus andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse nõude ja aluseks olevate

asjaolude täpsustamiseks, arvestades määruse põhjendava osa p-s 3 toodud selgitusi, ning 20 euro

suuruse riigilõivu tasumiseks.

Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib esitada hüvitamisnõude seoses sellega, et Harju

Maakohus viivitas tsiviilasjas nr 2-16-16510 makstud tagatise tagastamisega. Lähtudes

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1, võib kahju hüvitamist nõuda XX, kellel oli hagejana

kohustus anda menetluskulude katteks tagatis 2380 eurot ja kellel sai tagatise tagastamisega

3-22-1597

2(4)

viivitamise tõttu tekkida kahju. See, et tagatise maksis YY, puudutab XXi ja YY vahelist

sisesuhet, millest ei tulene YY-le õigusi viidatud kohtuasja menetluses. YY hüvitamiskaebus

tuleks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kui kaebaja jääb selle taotluse juurde.XX tuleb

seoses hüvitamiskaebusega ära näidata, milles seisnes maakohtu viivitus tagatise tagastamisel.

Tagatise tagastamine eeldab, et tagatise andja esitab kohtule vastavasisulise taotluse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1). Kaebaja saatis maakohtule 26.11.2020 e-

kirja, millele oli muu hulgas lisatud 31.12.2019 taotlus enamtasutud ekspertiisitasu tagastamiseks

ning 26.11.2020 infopäring. Harju Maakohus lahendas ekspertiisitasuga seotud taotluse

01.12.2020 määrusega. Maakohus selgitas samas, et menetluskulude tagatise tagastamiseks tuleb

esitada allkirjastatud taotlus, milles tuleb välja tuua, missuguse summa tagastamist kaebaja

soovib ning kellele ja millisele pangaarvele see tuleb kanda. Kaebajal tuli ka selgitada, kas tema

26.11.2020 infopäringut oleks pidanud käsitlema TsMS § 195 lg-s 1 nimetatud taotlusena ning

kui see nii oli, siis selgitada, miks ta esitas asjaomase taotluse alles 07.07.2021, kuigi ta sai juba

01.12.2020 määrusest teada, mida ta vajab tagatise tagasisaamiseks. Kaebajal tuli ka selgitada,

milles seisneb kahju, kui suur see on ning esitada kahju tekkimist ja suurust kinnitavad tõendid.

Arvestades, et tagatise maksis teine isik, võis kahju seisneda nt viivises, mida kaebaja pidi tasuma

tagatise andjale raha tasumisega viivitamise eest. YY saamata jäänud tulu ei saa olla XXi kahju.

Kuna kaebaja on esitanud nõude Harju Maakohtu kohustamiseks vastata tema 26.11.2020 ja

21.09.2021 selgitustaotlustele, tuleb tal täpsustada, kas 26.11.2020 infopäring oli selgitustaotlus

või avaldus menetluskulude tagatiseks makstud summa tagastamiseks. Avaldus ei saa korraga

olla mõlemat.

Vähim kaebuselt tasutav riigilõiv on 20 eurot, kuid selle täpne suurus sõltub summast, mille

väljamõistmist kaebaja taotleb (riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2).

Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

3. XX palus 23.09.2022 vastuses selgitada, kas riigilõiv on 20 eurot või 40 eurot, sest käiguta

jätmise määrusele lisatud makseinfo leht saadeti talle kahel korral. Enne selgitust ei ole riigilõivu

tasumine põhjendatud. Ühtlasi märkis ta, et kaebajaks on XX. Ta ei soovi esitada varalise kahju

hüvitamise nõuet viivise osas, kuid soovib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, ning selgitust,

kas riigilõivu suurus sellisel juhul muutub. Kaebaja 21.09.2021 infopäringule, mis edastati

istungisekretärile ja Harju Maakohtu esimehele, ei ole senini ammendavalt vastatud. 26.11.2020

infopäring oli avaldus tagatise tagastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 06.10.2022 määrusega teistkordselt käiguta ning andis

kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõudeid ja kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning tasuda

riigilõiv, arvestades põhjendava osa p-des 2.1, 2.2 ja 2.3 toodud selgitusi. Kaebajal tuli näidata,

milles seisneb talle tekkinud mittevaraline kahju, ning märkida taotletud hüvitise suurus;

kohustamisnõude osas tuua välja konkreetsed selgitustaotlused, millele Harju Maakohus pole

vastanud ja millele vastamist ta taotleb. Halduskohus selgitas uuesti, et tasumisele kuuluva

riigilõivu suurus sõltub taotletud hüvitise suurusest (RLS § 60 lg-d 2, 3). Halduskohus hoiatas,

et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

5. Kaebaja palus 18.10.2022 e-kirjas saata dokumendid endale e-postiga, sest tal ei õnnestu

e-toimikusse sisse logida. Halduskohus edastas 06.10.2022 määruse ja kaaskirja 18.10.2022

kaebajale elektrooniliselt. Kaebaja kinnitas dokumentide kättesaamist 19.10.2022.

6. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 07.11.2022 määrusega HKMS § 121 lg 1 p-i 2

alusel.

3-22-1597

3(4)

Kuna halduskohtu 06.10.2022 määrus toimetati kaebajale kätte 19.10.2022, tuli puudused

kõrvaldada hiljemalt 03.11.2022. Kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse menetlemist takistavaid

puudusi.

7. Kaebaja edastas halduskohtule 07.11.2022 taotluse kohtu määratud tähtaja pikendamiseks või

ennistamiseks. Kaebaja märkis, et e-toimiku teavituste järgi oli tal puuduste kõrvaldamiseks aega

kuni 07.11.2022.

8. Tallinna Halduskohus selgitas kaebajale 08.11.2022 e-kirjas, et kuna kaebaja kinnitas

dokumentide kättesaamist 19.10.2022, hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema sellele

järgnevast päevast, mitte hilisemast dokumentide e-toimiku vahendusel vastuvõtmisest.

Seetõttu tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 03.11.2022, mitte 07.11.2022.

9. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub, et ringkonnakohus

ennistaks kaebuse esitamise tähtaja, lähtudes heast tavast ja hea usu põhimõttest. E-toimiku

teavitused eksitasid kaebajat ning ta arvas, et tal on puuduste kõrvaldamiseks aega kuni

07.11.2022, mitte kuni 03.11.2022. Kaebajal ei ole õigusteadmisi, mistõttu ta arvas, et e-

toimiku teavitused on õiged. Tähtaja möödalaskmine peaks olema vabandatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu

määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

minimaalsetele nõuetele. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus jätkaks haldusasja menetlust.

Selleks tuleb taotleda halduskohtu 07.11.2022 määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus

tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada eesmärgi saavutamiseks vajalikud

taotlused. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9).

11. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse

tühistamiseks.

12. Menetlusdokumentide

elektroonilisele

kättetoimetamisele

ja

elektrooniliselt

kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse TsMS §-s 3111 sätestatut (HKMS § 73). Üldjuhul

toimetatakse menetlusdokument kätte elektrooniliselt selleks ette nähtud infosüsteemi kaudu

ning dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel või vastuvõtmise kinnitamisel ilma

avamiseta, mis registreeritakse automaatselt. Kui sel viisil kättetoimetamine ei ole võimalik, võib

dokumendi elektrooniliselt kätte toimetada ka muul viisil. Sellisel juhul loetakse

menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab menetlusdokumendi kättesaamist (vt

TsMS § 3111 lg-d 3–5).

13. Halduskohus jättis kaebuse 06.10.2022 määrusega teist korda käiguta, sest kaebaja ei olnud

kõrvaldanud selle puudusi. Kuna kaebajal ei olnud võimalik e-toimikut kasutada, palus ta saata

06.10.2022 määruse ja selle kaaskirja endale e-postiga, mida halduskohus ka tegi. Kaebaja

kinnitas halduskohtu 06.10.2022 määruse kättesaamist 19.10.2022. Puudused tuli kõrvaldada 15

päeva jooksul, arvates selle määruse kättesaamisest ehk hiljemalt 03.11.2022. Kaebaja ei

kõrvaldanud kaebuse puudusi selle tähtaja jooksul. Kaebaja ei taotlenud halduskohtult tähtaja

pikendamist, vaid tegi seda pärast halduskohtu 07.11.2022 määruse kättesaamist, millega kaebus

tagastati. E-toimiku teavitustes kajastati kuupäeva 07.11.2022 seetõttu, et kaebaja võttis seal

dokumendid vastu 22.10.2022. Samas pidi kaebaja teadma, et ta oli määruse kättesaamist

kinnitanud juba 19.10.2022. Dokumentide vastuvõtmine e-toimikus ei tähenda, et 15-päevane

tähtaeg oleks hakanud uuesti kulgema. Kaebaja on osalenud halduskohtumenetluses ka varem,

mistõttu võis temalt eeldada, et ta saab aru määruse kättesaamise kinnitamise tähendusest ja

tagajärgedest. Seejuures on kaebaja praeguses haldusasjas kasutanud just elektroonilist

3-22-1597

4(4)

suhtlemist e-posti, mitte infosüsteemi vahendusel. Küsimuste korral oleks ta saanud pöörduda ka

halduskohtu poole. Kaebaja ei ole olnud oma kohtuasja ajamisel hoolikas.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebust ei saanud puuduste kõrvaldamiseta

menetlusse võtta. Kaebaja ei olnud tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust kaebuselt

tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Halduskohus selgitas 29.08.2022 ja 06.10.2022 määrustes,

mille alusel kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv arvutatakse. Kaebajal oli selle põhjal

võimalik arvutada tasumisele kuulub riigilõiv. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis

takistab haldusasja menetlemist (HKMS § 104 lg 1, RLS § 60 lg 2). Halduskohus ei ole seega

kaebust tagastades menetlusnormide vastu eksinud.

15. Ringkonnakohus jätab eeltoodut arvestades XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 07.11.2022 määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)