3-22-491/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-491

Haldusasi

A.O kaebus Riigiprokuratuuri kohustamiseks ja kahju

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.O, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus

Tehver

Vastustaja – Riigiprokuratuur, seaduslik esindaja Andres

Parmas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.O kaebus osaliselt. Kohustada Riigiprokuratuuri avaldama samadele

meediaettevõtetele, kellele edastati teave kaebajale kahtlustuse esitamise kohta, teate

selle kohta, et kaebajale varasemalt esitatud kahtlustuse osas on kriminaalmenetlus

lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Riigiprokuratuurilt A.O kasuks välja riigilõiv summas 187,5 eurot ja

esindaja kulu summas 618,75 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.O-le (kaebaja) esitati 2018. a detsembris kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx kahtlustus

karistusseadustiku (KarS) § 22 lg 3 ja § 4023 lg 1 järgi erasektoris altkäemaksu võtmisele

kaasaaitamises.

3-22-491

2. Riigiprokuratuur (vastustaja) korraldas 18.12.2018 pressikonverentsi1 seoses Danske

Bank A/S Eesti filiaalis (Danske pank) toimunud rahapesukuriteo uurimisega ja avaldas

meediaettevõtetele 19.12.2018 nimekirja2 kriminaalasjas kahtlustuse saanud isikutest, kelle

hulgas oli (nimekirjas esimesena) nimetatud ka kaebajat.

3. Vastustaja lõpetas 30.09.2021 määrusega3 kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1

ja § 200 alusel kaebaja osas kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

4. Kaebaja esitas 25.11.2021 vastustajale taotluse4 varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 25 000 eurot ning meediaettevõtetele teabe esitamiseks selle kohta, et

kaebajat ei ole kunagi kahtlustatud rahapesukuriteo toimepanemises ja kaebajale varasemalt

esitatud kahtlustuse osas on kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

5. Vastustaja jättis 25.01.2022 määrusega5 kaebaja taotluse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 25.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks

avaldama Eestis tegutsevatele meediaettevõttele teate selle kohta, et kaebaja pole kunagi

olnud kahtlustatav rahapesukuriteo toimepanemises ja kaebajale varasemalt esitatud

kahtlustuse osas on kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti

palus kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise isikuandmete õigustamatu

avaldamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest summas 25 000 eurot või

mõistlikus summas kohtu äranägemisel.

7. Kohus võttis 21.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse.

8. Vastustaja palus 19.04.2022 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

9. Kohus luges 23.02.2023 määrusega kaebuse nõudes kohustada vastustajat avaldama

Eestis tegutsevatele meediaettevõtetele teate selle kohta, et kaebaja pole kunagi olnud

kahtlustatav rahapesukuriteo toimepanemises, esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja lõpetas asja

menetluse selles nõudes. Määrus jõustus edasi kaebamata 17.03.2023.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kaebaja kokkuvõtlikud põhjendused:

10.1.

Pressikonverentsi ja sellele vahetult järgnenud kahtlustatava nimekirja edastamise

teate viisist ja sisust said kõik teemat kajastavad ajakirjanikud aru selliselt, et kaebaja oli

kahtlustatav rahapesukuriteos. Vastustaja ei eristanud meediale saadetud nimekirjas isikuid,

keda kahtlustati rahapesukuritegudes, isikutest, kellel esitati kahtlustus muudes kuritegudes.

Sel põhjusel seostati kaebajat pressikonverentsile järgnenud korduvates meediakajastustes

rahapesukuriteo kahtlustusega. Vaatamata kaebaja korduvatele palvetele keeldus vastustaja

avalikkusele ekslikku muljet jätnud pressiteate parandamisest ega teinud omalt poolt midagi

ajakirjandusele edastatud eksitava teabe parandamiseks ja kaebajale kahju tekkimise

ärahoidmiseks.

10.2.

Eeltoodu põhjustas kaebajale nii varalist kui mittevaralist kahju. Varaline kahju

seisnes selles, et kõik Eestis tegutsevad kommertspangad keeldusid nii kaebaja kui ka temaga

1 Kättesaadav https://arileht.delfi.ee/artikkel/yyyyyyy7/video-blogi-ja-fotod-voimuorganid-annavad-aru-danske-

rahapesu-afaariga-seoses-peeti-kinni-inimesed-kelle-tooulesanne-oligi-rahapesu-ara-hoida.

2 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa „L2 - Prokuratuurikiri meediale2018“.

3 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa „L1 - Lõpetamise määrus (erasektori altkäemaks)“.

4 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa „L7 - O - Riigiprokuratuur - kahju hüvitamise noue 25-11-2021“.

5 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa „L8 - taotluse rahuldamata jätmine A.O_J. Tehver“.

2(12)

3-22-491

seotud äriühingute teenindamisest ja lõpetasid vastavad kliendisuhted. See tõi kaasa olukorra,

kus kaebaja ei saanud jätkata oma senist majandus- ja kutsetegevust, mille sisuks oli

varahalduse ja investeerimisega seonduvate teenuste pakkumine välisriikides resideeruvatele

klientidele Eestis. Kaebaja ettevõtetega laenulepingute lõpetamine tõi kaasa vajaduse leida

kiirkorras vahendeid laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks summas 1 765 068

eurot. See tekitas otsest varalist kahju (täiendavate rahaliste vahendite kaasamise kulu ja

tagatislepingute ümbervormistamise kulu) ettevõttele ja kaudselt kaebajale kui äriühingu

kaudu majandustegevuses osalejale. Eesti meediaväljaannete poolt vastustaja avaldatud

eksitava teabe paljukordne kordamine pikema aja jooksul tõi kaasa selle, et kaebajat ja tema

ettevõtteid keeldusid teenindamast ka välisriikide finantsasutused. Põhjusel, et kaebajat

seostati Danske rahapesuafääriga, ütlesid paljud kaebaja senised kliendid oma kliendisuhted

üles ja kaebaja kaotas olulises ulatuses võimaluse teenida tulu enda poolt osutatavatest

teenustest (saamata jäänud tulu). Kaebaja üheks tegevusalaks on olnud äri- ja juhtimisalane

nõustamine ning vastavaid teenuseid osutas ta oma äriühingute kaudu. Kui veel 2018. a-l oli

kaebaja osalusega äriühingu nõustamisvaldkonna käive 58 500 eurot, siis 2019. a-l langes

käive 56 131 euroni ning 2020.-2021. a-l ei saanud ühing teenuste osutamisest üldse tulu.

Suhtlusest oma klientidega on kaebajale teada, et põhjus on selles, et ajakirjanduses levitatud

eksitava teabe põhjal hakati kaebajat seostama rahapesukuriteo toimepanemisega. Kuna kahju

täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh tulevikus tekkiva kahju tõttu, taotleb kaebaja

alternatiivselt kahju hüvitamist mõistlikus summas kohtu äranägemisel.

10.3.

Mittevaraline kahju seisneb maine kahjustamises. Kaebaja kliendid ja äripartnerid (mh

Eestis tegutsevad kommertspangad) kaotasid kaebaja suhtes usalduse ning see tähendas

kaebaja au ja hea nime pöördumatut kahjustamist. Varasemalt laitmatu reputatsiooni kaotus

koos selle vahetute majanduslike tagajärgedega mõjus raskelt ka kaebajale endale,

põhjustades pikema aja jooksul negatiivseid emotsioone nagu ärevus, alandus, mure jne.

10.4.

Kaebaja nime avaldamine oli lubamatu ja õigusvastane, sest selleks puudus legitiimne

(sh avalikkuse huvist tulenev) põhjus. Kaebaja ei olnud kahtlustatav rahapesukuriteo

toimepanemises, seetõttu ei olnud tema nime avaldamine mingil juhul õigustatud seoses

avalikkuse huviga Danske rahapesuafääri vastu. Kuna vastustaja tegi seda ühemõtteliselt

eksitaval viisil, kvalifitseerub vastustaja toiming kaebajale õigusvastaselt kahju tekitamiseks.

Kaebaja suhtes rikuti süütuse presumptsiooni.

10.5.

Kaebaja püüdis ajakirjanduses avaldatud eksitava info levimisest tekkivat kahju ära

hoida seeläbi, et saatis meediaväljaannetele (nii Eestis kui välismaal) nõudeid eksitava teabe

avaldamine lõpetada ja avaldatud teave parandada. Kaebaja saatis vastavaid kirju

mitukümmend. Osa meediaväljaandeid reageerisid kaebaja pöördumisele avaldatud teabe

parandamisega või eemaldamisega, osa seda ei teinud. Kaebaja pöördus korduvalt ka

vastustaja poole nõudega, et vastustaja avaldaks uue pressiteate selle kohta, et kaebajat ei

kahtlustata rahapesukuriteos, kuid vastustaja keeldus seda tegemast. Seega ei andnud kaebaja

püüdlused kahju tekkimist ära hoida soovitud tulemust.

10.6.

Meediakajastuste parandamine ei kõrvalda kaebajale algse eksitava meediakajastusega

tekitatud kahjulikke tagajärgi. Parandused tehti veebiversioonides, paberväljaannetes jäi

eksitav teave jätkuvalt kättesaadavaks. Nt on vastustaja poolt avaldatud eksitav teave nähtav

Äripäeva cc.cc.cccc paberväljaandes ja Eesti Päevalehe bb.bb.bbbb paberväljaandes. Eksitav

teave kinnistus vahetult artiklike avaldamise järgselt (kui need olid avalikkuse tähelepanu

keskmes) ja hiljem sisse viidud parandused ei pälvinud enam samal tasemel huvi. Kuid ka

praegusel ajal on veebis kättesaadavad artiklid6, mis sisaldavad jätkuvalt eksitavat teavet. Nt

6 Nt https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20190509.2.11.11 ja https://rus.tvnet.lv/6481666/stali-

izvestny-imena-podozrevaemyh-votmyvanii-deneg-v-danske.

3(12)

3-22-491

paljude ettevõtlussektorite poolt kasutatavas isikute taustakontrolli andmebaasis World-

Check7 kuvatakse jätkuvalt kaebaja kohta teavet, nagu oleks ta 2018. a detsembris arreteeritud

seoses kahtlustusega seotuses rahapesuga Danske panga Eesti filiaalis. Seda andmebaasi

kasutavad peamiselt pangad ja teised finantsinstitutsioonid isikute taustakontrolliks ning

klientidega seotud riskide juhtimiseks. Nende andmete sisaldumine selles andmebaasis

takistab kaebajal jätkuvalt tegutsemist enda valitud kutsealal ja ärivaldkondades.

10.7.

Kaebaja arvates on heastamis- ja hüvitamiskaebuse üheaegne esitamine võimalik.

Kaebaja jaoks on primaarne kohustamisnõue.

11. Vastustaja kokkuvõtlikud põhjendused:

11.1.

Vastustaja ei nõustu väitega, et kaebaja kui kriminaalasjas kahtlustuse saanud isiku

nime avaldamine vastustaja poolt põhjustas kaebajale varalist ja mittevaralist kahju. Samuti ei

nõustu vastustaja väitega, nagu oleks vastustaja avaldanud kaebaja kohta ebaõigeid väiteid.

Kriminaalasi oli suure avaliku ja ajakirjanduse huvi all alates 2018. a suvest, kui

prokuratuurile esitati kuriteoteade Danske panga Eestis filiaalis toimunud võimaliku rahapesu

kohta. Kuriteoteate esitamise fakti ja sellega kaasnevaid spekulatsioone kajastati eelmainitud

perioodil laialdaselt ka meedias8, mistõttu pidas vastustaja vajalikuks 2018. a detsembris omal

initsiatiivil teavitada avalikkust kriminaalmenetluse jõudmisest avalike menetlustoiminguteni.

Kuna kuriteoteates oli toodud 26 nime, kes võisid kuriteoteate esitaja hinnangul olla

võimalike kuritegudega seotud, ja kuriteokaebuses toodud nimed olid jõudnud juba

ajakirjanduse huviorbiiti, pidas vastustaja põhjendatuks avalikustada kriminaalasjas

kahtlustuse saanud isikute nimed, välistamaks eelkõige nende isikute süüstamist, keda

vastustaja käsutuses oleva info põhjal hinnates ei olnud alust seostada võimalike kuritegude

toimepanemistega. Kahtlustatavate nimed avaldati vastustaja poolt 19.12.2018 erinevatele

meediaväljaannetele edastatud nimekirjas juhuslikus järjekorras, ilma seejuures täpsustamata,

millistes võimalikes süütegudes nimetatud isikuid kahtlustati, st tegu oli kriminaalmenetluse

raames antud ajahetkel kahtlustuse saanud isikute loeteluga. Kaebajat ei nimetatud ei

18.12.2018 pressikonverentsil ega 19.12.2018 edastatud nimekirjas kahtlustatavaks

rahapesukuriteos. Kaebajaga seotud hilisemad meediakajastused, milles samastatakse kaebajat

rahapesukuritegudega, on olnud meediaväljaannete enda interpretatsiooni ja töö tulemus,

mille üle puudub vastustajal igasugune kontroll.

11.2.

Praegusel juhul ei ole võimalik käsitleda vastustaja tegevust osana kaebajale tekkinud

varalise ja mittevaralise kahju põhjusahelast. Kaebaja ei ole tõendanud, et ilma vastustaja

teota ei oleks kahju tekkimisega lõppenud põhjusahel vallandunud ja kaebajaga ei oleks

lepinguid lõpetatud. Viidatud varaline ja mittevaraline kahju oleks suure tõenäosusega

kaebajale saabunud tõenäoliselt ka kriminaalmenetluse toimetamise üldise fakti seisukohalt.

See ei ole aga vastustajale etteheidetav, sest kuriteo asjaolude ilmnemisel on vastustajal

kohustus kriminaalmenetlust toimetada. Kaebaja nime avaldamise puhul süütuse

presumptsiooni rikkumise mõttes on oluline eristada avaldust, et kedagi kahtlustatakse kuriteo

toimepanemises, ning selget kinnitust enne süüdimõistvat kohtuotsust, et isik on kuriteo toime

pannud. Kuna vastustaja edastas 19.12.2018 meediaväljaannetele üksnes nimekirja

kriminaalasjas kahtlustuse saanud isikutest, ei saa rääkida süütuse presumptsiooni rikkumisest

vastustaja poolt. Kahtlustatava isiku kindlakstegemine, teda õigustavate ja süüstavate

asjaolude väljaselgitamine, süüdistuse esitamine või hoopiski kahtlustatava suhtes menetluse

lõpetamine on kohtueelse kriminaalmenetluse üks peamisi eesmärke. Seejuures on

kahtlustatava puhul tegemist kriminaalmenetluse keskse subjektiga, kelle isiku, süü või süü

puudumise tuvastamisest sõltub kriminaalmenetluse kui terviku tulemuslikkus. Kahtlustataval

7 www.world-check.com.

8 https://www.err.ee/850480/browder-err-ile-labi-danske-eesti-uksuse-voolanud-raha-on-verine.

4(12)

3-22-491

on kriminaalmenetluse seisukohalt üks olulisimaid menetlussubjekti seisundeid, kes peab

seadusega määratud ulatuses taluma riiklike sunnivahendite objektiks ja teatud tingimustel ka

tõendi allikaks olemist. Isikule kahtlustatava menetlusseisundi omistamine peab kahtlustatava

õiguste ja subjektiseisundi tagamiseks, samuti alusetu kahtlustuse vältimiseks olema

õiguslikult piisavalt määratletud ning ei või olla kunagi menetleja meelevaldse otsustuse

tulem.

11.3.

Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et vastustaja on kõigile väljaannetele,

kes on vastustaja poole pöördunud, eraldi kinnitanud, et kaebajat ei kahtlustatud KarS §-s 394

sätestatud süüteo toimepanemises, vaid altkäemaksu andmisele kaasaaitamises. Samuti on

vastustaja pakkunud kaebajale võimalust olukorras, kus krediidiasutused või kolmandad

isikud vajasid kinnitust kaebajale esitatud kahtlustuse sisu kohta, edastada sellekohast teavet.

Lisaks eeltoodule on vastustaja valmis edastama teavet ka kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise kohta kaebaja osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Nõuded

12. Kohus lõpetas 23.02.2023 määrusega menetluse nõudes kohustada vastustajat avaldama

Eestis tegutsevatele meediaettevõttele teate selle kohta, et kaebaja pole kunagi olnud

kahtlustatav rahapesukuriteo toimepanemises. Asi on veel menetluses nõuetes:

1) kohustada vastustajat avaldama Eestis tegutsevatele meediaettevõtetele teate selle

kohta, et kaebajale varasemalt esitatud kahtlustuse osas on kriminaalmenetlus

lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu;

2) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest

summas 25 000 eurot või mõistlikus summas kohtu äranägemisel.

13. Esimene viidatud nõuetest on heastamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 5 ja riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 11 tähenduses. Selle eesmärk on heastada tagajärjed, mille vastustaja

põhjus kaebajale sellega, et avaldas meediale kaebaja nime Danske panka puudutavas

kriminaalasjas. Tegemist ei ole kohustamisnõudega HKMS § 37 lg 2 p 2 ja RVastS § 6 lg 1

tähenduses, sest vastustajal puudub seadusest tulenev kohustus kriminaalmenetluse käigus

meediale teateid avaldada, seda nii menetluse alustamise kui ka lõpetamise kohta. Kaebaja ei

nõua teate avaldamist põhjusel, et vastustaja oleks rikkunud oma kohustust teade avaldada ja

see rikub kaebaja õigusi, vaid põhjusel, et kaebaja kohta varem teate avaldamine rikkus

kaebaja õigusi ja kaebaja soovib vastustajalt selle tagajärgede kõrvaldamist.

14. Kohus jääb 28.02.2022 määruses võetud seisukoha juurde, et kahju hüvitamist ja kahju

heastamist ei ole võimalik kumulatiivselt nõuda. RVastS § 11 lg 1 järgi võib kannatanu

avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas

muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega saab

heastamist nõuda hüvitise asemel. Mõlemal on sama eesmärk – kõrvaldada kannatanule

tekkinud kahjulikud tagajärjed ja asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (vt RVastS § 7 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Isik ei või

kahju hüvitamise tõttu sattuda paremasse olukorda, kui ta oleks ilma kahju tekitamiseta olnud.

Kui tagajärgede kõrvaldamine võimaldab kaebajale tekkinud kahju kõrvaldada, siis puudub

alus maksta talle selle eest veel ka rahalist hüvitist. Tegemist oleks alusetu rikastumisega. Kui

kannatanule on makstud hüvitist, mis korvab talle tekkinud kahju, siis puudub õigus nõuda

5(12)

3-22-491

veel mingite haldusaktide andmist või toimingu sooritamist, sest kahju on juba korvatud ja

haldusorganil puudub kohustus mingeid täiendavaid toiminguid teha.

15. Sisuliselt sama on leitud ka Riigikohtu praktikas. Kaebaja viidatud 07.10.2020 määruses

asjas nr 3-19-1565 (p 11) loetleb Riigikohus vaid õiguskaitsevahendeid, mida isikul on

võimalik kasutada, kuid ei ütle, et neid saab kasutada kumulatiivselt. Seevastu varasemas

praktikas on Riigikohus selgelt välja toonud, et tegemist on alternatiivsete

õiguskaitsevahenditega. Nt tõi Riigikohus 11.10.2006 määruses asjas nr 3-3-1-71-06 (p 11)

välja, et „Võimalus esitada kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamise kaebus tuleneb RVastS § 11 lõikest 1. Tagajärgede kõrvaldamise nõue

esitatakse haldusorgani õigusvastasele tegevusele eelnenud olukorra taastamise eesmärgil.

RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse

nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudega sarnaselt on sellise kaebuse

eelduseks kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu

kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise

nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS

§ 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.“. Sarnaselt on Riigikohus

09.06.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-17-08 (p 19) märkinud, et „/…/ isikul, kes on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on riigivastutuse seaduse alusel võimalus

valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu

kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel

tagajärgede kõrvaldamise kasuks.“. Seega ei ole lubatud sama kahju osas nõuda samaaegselt

nii kahju hüvitamist kui ka tagajärgede kõrvaldamist.

16. Kaebaja märkis, et tema jaoks on primaarne kohustamisnõue. Ilmselt pidas kaebaja silmas

heastamisnõuet.

Nõude eeldused

17. Kaebaja väitis, et vastustaja avaldatud teabe tagajärjel said tema au ja hea nimi kahjustada

– tegemist on mittevaralise kahjuga (RVastS § 9 lg 1). Samuti viitas kaebaja rahalisele

kahjule, mis on tekkinud selle tõttu, et krediidiasutused sulgesid kaebaja ettevõtetega seotud

kontod ja kaebaja kaotas lepingupartnerite usalduse kaotuse tõttu tulu. Tegemist on varalise

kahjuga (RVastS § 7 lg 1).

18. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

19. Seega on varalise kahju hüvitamise nõude eeldusteks:

1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes:

2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine;

3) kahju tekkimine;

4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel;

5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

6(12)

3-22-491

Mittevaralise kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 13 lg 2) korral tuleb lisaks tuvastada ka

avaliku võimu kandja süü.

20. RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise

asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel

kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama

toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas

õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.

21. Seega on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldused lisaks eelnimetatud

kahju hüvitamise nõude eeldustele:

1) püsiv õigusvastane tagajärg;

2) õiguspärase olukorras taastamise võimalikkus, nii faktiliselt kui õiguslikult;

3) õiguspärase olukorra taastamise ökonoomsus.

Õigusvastane tegu

22. Kaebaja peab tema õigusi rikkuvaks vastustaja poolt vaidlusaluse kriminaalmenetluse

kohta avalikkusele/meediale teabe esitamist selliselt, nagu oleks kaebajale esitatud kahtlustus

rahapesu süüteos. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebajale ei esitatud kahtlustust rahapesu

süüteos, vaid erasektoris altkäemaksule kaasaaitamise süüteos. Pooled ei ole aga ühel meelel

selles, kes vastutab eksliku teabe levimise eest, st kas avalikkuse ja meedia ekslik arusaam

kaebaja osas tekkis vastustaja tõttu või oli tegemist meedia enda eksliku tõlgendusega

vastustaja edastatud teabest.

23. Vastustaja korraldas 18.12.2018 pressikonverentsi9, milles tutvustas Danske panga

rahapesu süüteomenetluse seisu. Muu hulgas tõi riigi peaprokurör Lavly Perling välja, et kinni

on peetud 10 inimest ja neid kõiki kahtlustatakse rahapesus (3:44-3:50). Ühele inimesele on

esitatud ka kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele sellele kaasaaitamises (3:57-4:04).

Ühtegi konkreetset nime ei nimetatud. Menetlust juhtiv riigiprokurör Marek Vahing tõi välja:

„See, milles me täna inimesi kahtlustame, on rahapesu toimepanemine ja me oleme

uurimisega tuvastanud seda, et nad on teeninud selle tegevusega kriminaaltulu. Ja see on ka

see, millega see asi praegu piirdub. Et selles mõttes ei ole täna inimestele esitatud kahtlustust

altkäemaksu võtmises, mis puudutab siis Dansket ja võimalikku rahapesu. Seetõttu ei ole ka

kedagi üle kuulatud kuskil mujal, kes oleks altkäemaksu andnud.“ (21:28-22:01).

Järgmisel päeval ehk 19.12.2018 saatis vastustaja avalike suhete nõunik Kaarel Kallas

prokuratuuri meedialistile e-kirja10, milles on öeldud: „Meedia on avaldatud 26 isiku nimed,

kes William Browderi väitel olid seotud Danske panga Eesti filiaalis toime pandud võimaliku

rahapesuga. Kuivõrd kõnealuses nimekirjas on ka isikuid, kes ei ole saanud

kuriteokahtlustust, siis arvestades suurt avalikku huvi nimetatud kriminaalasja vastu ning

vältimaks ekslikult valede inimeste süüdistamist ajakirjanduses, kinnitame kahtlustuse saanud

isikute nimed: A.O /…/“.

24. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldust, mis ei ole tehtud

kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline

9 Kättesaadav https://arileht.delfi.ee/artikkel/yyyyyyy7/video-blogi-ja-fotod-voimuorganid-annavad-aru-danske-

rahapesu-afaariga-seoses-peeti-kinni-inimesed-kelle-tooulesanne-oligi-rahapesu-ara-hoida.

10 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa 2.

7(12)

3-22-491

tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda

mõistma pidi.

Viidatud normist tuleb lähtuda ka praegusel juhul ja hinnata, kuidas pidi mõistlik isik

vastustaja avaldatud teavet mõistma.

25. Kohtu arvates sai ja pidi meedia vastustaja avaldatud teabest aru saama selliselt, et

kaebajale esitati kahtlustus rahapesus. Teisiti ei ole võimalik vastustaja edastatud teavet

mõistlikult tõlgendada. Vastustaja tõi pressikonverentsil välja, et kinni on peetud 10 inimest,

keda kõiki kahtlustatakse rahapesus. Järgmisel päeval avaldab vastustaja nimekirja 10 inimese

nimega, kelle hulgas on ka kaebaja. Kuigi vastustaja selgitas, et kahele inimesele esitati

kahtlustus ka altkäemaksuga seonduvalt, saab esitatust järeldada, et tegemist oli lisanduva

süüteoga eelnevalt viidatud rahapesu süüteole. Samas kinnitas vastustaja pressikonverentsil, et

inimesi kahtlustatakse rahapesu toimepanemises ja menetlus piirdub sellega. Altkäemaksuga

seonduva uurimist eitati selgesõnaliselt. Ka 19.12.2018 saadetud e-kirjas on juttu vaid Danske

pangaga seotud rahapesu süüteost ja selles esitatud kuriteokahtlustusest. Kusagilt ei ilmne

teavet, et menetluses uuritakse ka AS Citadele Banka Eesti filiaaliga seotud altkäemaksu

juhtumit11, milles esitati süüdistus kaebajale. Seejuures on kaebaja nimi nimekirjas esimene,

mis võiks justkui viidata asjaolule, nagu oleks ta süüteonimekirja tipus, st peamine

kahtlusalune. Seega on ebaõige vastustaja järeldus, et meedia on vastustaja edastatud teavet

moonutanud. Vastustaja on just sellisena teabe meediale edastanud. See, et vastustajal endal

oli olemas täpsem teave, keda ja milles kahtlustati, ei anna alust järeldada, et ka meediale pidi

see teave teada ja arusaadav olema. Järelikult oli vastustaja tegevus teabe avaldamisel kaebaja

osas õigusvastane.

26. Kohus täpsustab, et õigusvastane ei ole kriminaalmenetluse ja selles kahtlustuse saanud

isikute kohta teabe avaldamine iseenesest. Õigusvastane on avalikustada tõele mittevastavat

teavet – praegusel juhul avaldati teave selle kohta, et kaebajale esitati kahtlustus

rahapesusüüteos.

27. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et tegemist oli avaliku võimu kandja tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes. Teavet ei avaldatud kriminaalmenetluse huvides (nt eesmärgiga otsida

tunnistajaid või koguda täiendavat teavet), vaid avalikes huvides, et teavitada avalikkust neile

huvi pakkuvast olulisest süüteomenetlusest. Seega ei olnud tegemist kriminaalmenetluse

toiminguga.

Kaebaja õiguste rikkumine

28. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi

teotada. Vaieldamatult riivab isiku au ja head nime see, kui vastustaja avalikustab teabe

isikule süüteos kahtlustuse esitamise kohta. Nagu kohus eespool välja tõi, avaldas vastustaja

teabe selliselt, nagu oleks kaebajat kahtlustatud rahapesu süüteos. Tegelikult kaebajat

rahapesu süüteos ei kahtlustatud. Ainuüksi ebaõige teabe avaldamine rikub kaebaja au ja head

nime. Kaebaja õiguste riivet ei saa õigustada sellega, et ka kaebajat kahtlustati kuriteo

toimepanemises, kuigi teises kuriteos. Riive ei ole samasugune, kui isiku kohta avaldatakse

õiget või valet teavet. Isikul puudub talumiskohustus sellise teabe avaldamise osas, mis ei

sisalda tema kohta õigeid andmeid. Selline riive on ilmselgelt õigusvastane.

29. Kaebaja ei oleks samas olukorras juhul, kui vastustaja oleks avaldanud kaebaja kohta õige

teabe. Kaebaja õiguste riive intensiivsus oleks olnud erinev. Riive intensiivsust mõjutab see,

millises süüteos isikule kahtlustus esitati. Rahapesu süütegu võib pidada suuremat avalikku

tähelepanu ja hukkamõistu väärivaks. Kuna rahapesu toimub tavaliselt krediidiasutuste kaudu,

11 Vt prokuratuuri 30.09.2021 määrust kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisa 1.

8(12)

3-22-491

siis muudab rahapesus kahtlustuse saamine krediidiasutused isiku suhtes umbusklikuks. Ka

teised ettevõtjad võivad muutuda isiku suhtes ettevaatlikuks, soovides vältida enda

kaasatõmbamist rahapesuskeemidesse. Altkäemaksu andmine selliseid hirme ei tekita. Seega

oli kaebaja kohta avaldatud teade intensiivsema riivega kui olnuks teade altkäemaksu süüteos

kahtlustuse esitamise kohta.

30. Kahtlustuse esitamise kohta teabe avaldamine on proportsionaalsem olukorras, kus on

tegemist avalikku huvi pakkuva süüteomenetlusega. Danske panga rahapesu kuritegu oli suurt

avalikku huvi pakkuv süütegu ja selle kohta teate avaldamist saab pidada põhjendatuks.

Erasektoris altkäemaksu andmise süütegu ei saa pidada samasugust avalikku huvi pakkuvaks

süüteoks. Vastustaja ei ole väitnud, et selle süüteo vastu oleks avalikult huvi tuntud.

31. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustaja ei ole rikkunud süütuse presumptsiooni

põhimõtet (PS § 22 lg 1). Vastustaja on selgelt välja toonud, et tegemist oli kahtlustuse

esitamisega ja pooleli oleva kriminaalmenetlusega. Kahtlustuse esitamise kohta teate

avaldamine ei riku süütuse presumptsiooni. Süütuse presumptsiooni põhimõte ei keela

avaldada poolelioleva kriminaalmenetluse kohta avalikkusele infot.

Kahju tekkimine

32. Kohus peab kaebajale au ja hea nime kahjustamisega põhjustatud mittevaralise kahju

tekkimist usutavaks. Kaebaja viitas mitmetele Eesti meedias avaldatud artiklitele12, kus oli

mainitud kaebajat Danske rahapesu asjas kahtlustatavana. Teave levis ka välismeediasse13. On

usutav, et sellise teabe levimine kaebaja kohta muutis kaebaja usaldusväärsust avalikkuse ja

äripartnerite silmis. Äri rajaneb suuresti usaldussuhetel. Seega toob usalduse kaotus kaasa

raskused edaspidises äritegevuses, nt uute lepingupartnerite leidmisel, olemasolevate

lepingupartnerite hoidmisel, lepingute sõlmimisel, hinnaläbirääkimistel jne. Usaldamatus

kaebaja vastu mõjutab ka tema ettevõtete tegevust. Ettevaatlikumad ettevõtjad võivad loobuda

ärisuhetest kaebaja ja tema ettevõtetega, eelistades tema konkurenti, kelle suhtes puudub

usaldamatust tekitav info. Kaebaja viitas raskustele arvelduskonto avamisel krediidiasutustes

ja krediidiasutuste poolt arvelduskontode sulgemisele14. Kuigi osadel juhtudel suleti kaebaja

poolt juhitavate ettevõtete arvelduskontod, võib selle põhjuseks pidada samuti kaebaja kui

ettevõtet juhtiva isiku või osaniku mainet. Kohtul puudub alus arvata, et arvelduskontode

sulgemise taga olid muud põhjused. Eriti arvestades ajalist seost (arvelduskontod suleti

20.12.2018, 27.12.2018 ja 16.05.2019, s.o vahetult või varsti pärast vastustaja poolt teate

avaldamist). Maine kahjustus on olnud pikemaajalisem, mõjutades veel ka juunis 2020

arvelduskonto avamise võimalusi. Kuna kõik meediaväljavõtteid ei ole olnud nõus kaebaja

palvel artiklit parandama, siis on ebaõige teave jätkuvalt veebis olemas ja mõjutab ka edaspidi

kaebaja mainet. Põhjuslik seos vastustaja õigusvastase käitumise ja kaebajale tekkinud

mittevaralise kahju vahel on selgelt olemas.

33. Kaebaja ei ole tõendanud temale varalise kahju tekkimist. Tema äriühingute käivete ja

kasumi langus ning ootamatult tekkinud vajadus laenud refinantseerida seda ei tõenda.

Tegemist on äriühingule kui iseseisvale juriidilisele isikule tekkinud kahjuga. Äriühingule

tekkinud kahju ei saa samastada selle osanikule tekkinud kahjuga, sest äriühingu vara ei kuulu

osanikule. Kaebaja ei saa nõuda äriühingule tekkinud kahju hüvitamist temale. See, kui palju

12 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisad „L11 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise lõpetamiseks“, „L12 - Äripäev

19-12-2018“, „L13 - Päevaleht artikkel 20-12-2018“, „L10 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise lõpetamiseks“

ja selle tõlge 09.01.2023 esitatud „L5 - Stolitsa artikli tõlge“.

13 Kaebaja 09.01.2023 esitatud lisa „L1 - WC AI“ ja selle tõlge 09.01.2023 esitatud lisa „L2 - WC AI tõlge“.

14 Kaebaja 25.02.2022 esitatud lisad „L4 - Luminor“ ja „L5 - offboarding_Castnix Invest“ ning „L3 - Savasda

OÜ_letter“ ja „L6 - Cimbanka 10-6-2020“ ning viimaste tõlked 16.03.2022 esitatud lisad „L17 - L3 tõlge vene-

eesti“ ja „L18 - L6 tõlge vene-eesti“.

9(12)

3-22-491

osanik oleks äriühingu tegevusest tulu teeninud, on puhtmajanduslik kahju, mis ei kuulu

reeglina hüvitamisele (vt Riigikohtu 28.02.2023 otsus asjas nr 3-12-2486, p 61). Kaebaja

saamata jäänud ettevõtlustulu ja vastustaja õigusvastase käitumise vahel ei ole sedavõrd ühest

põhjuslikku seost. Ei ole piisavalt ette näha, kui edukas oleksid kaebaja äriühingute

majandustegevus olnud, kui palju nad oleksid kasumit teeninud, kui palju sellest dividende

maksnud või kui palju edaspidisesse tegevusse investeerinud. Samuti ei ole teada, millised

teised turujõud võinuks äriühingute majandustegevust mõjutada, nt Covid-viiruse leviku

tõkestamiseks seatud piirangud, Ukraina sõja tõttu seatud piirangud ja sõja mõjud jms.

Seetõttu puudub teave, kas ja kui palju oleks kaebaja ise äriühingute kaudu tulu teeninud.

Varalise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus analüüsib edaspidi vaid

mittevaralist kahju.

Muud kahju hüvitamise elemendid

34. Vastustaja oli ebaõige teabe avaldamises süüdi. Tegemist oli hooletusega (VÕS § 104 lg

3). Rikkumist saanuks vältida, kui vastustaja olnuks hoolikam teabe koostamisel ja

edastamisel ning oleks analüüsinud enne teabe edastamist, milliste nimede avalikustamine

seoses Danske panga rahapesu süüteoga on otstarbekas. Kõigi samas asjas uuritava, kuid

erinevas süüteos kahtlustuse saanud isikute nimesid poleks ehk olnud otstarbekas avaldada.

Või kui vastustaja pidas otstarbekaks kõik nimed avalikustada, tulnuks selgelt eristada, kellele

millises süüteos kahtlustus esitati. Sellist teabe selgelt ekslikku väljendamist ei saa isikutele

kaasnevat suurt riivet arvestades pidada käibes vajalikku hoolt järgivaks.

35. Kaebaja püüdis kahju tekkimist ära hoida ja seda vähendada. Ta pöördus korduvalt

taotlusega vastustaja poole, et vastustaja avaldaks teate, millega lükkaks valeandmed ümber ja

kinnitaks avalikult, et kaebaja ei ole rahapesusüüteos kahtlustatav (kaebaja 28.12.201815,

14.07.202016 ja 03.08.202017 taotlused). Vastustaja ei tunnistanud oma süüd valeandmete

esitamises, keeldus omalt poolt teadet avaldamast ja aktiivselt tegutsemast, kuid lubas, et võib

kinnitada kaebaja soovitud andmeid, kui ajakirjanikud ise järelepärimisega vastustaja poole

pöörduvad (vastustaja 09.01.201918, 20.07.202019 ja 02.09.202020 vastused). Samuti pöördus

kaebaja ise mitmete meediaettevõtete poole, et need parandaks avaldatud ebaõiged andmed21.

Osades väljaannetes tehti parandused, osades mitte, usaldades vastustajalt saadud teavet.

Seega ei saa kaebajale ette heita, nagu ta oleks lasknud ise endale kahju tekkida või lasknud

kahjul põhjendamatult suureneda.

Heastamine vs hüvitamine

36. Kaebaja selgituste kohaselt on internetis jätkuvalt üleval teave talle esitatud kahtlustuse

kohta. Kaebaja taotles primaarse nõudena vastustaja kohustamist avaldama Eestis

tegutsevatele meediaettevõtetele teate selle kohta, et kaebajale varasemalt esitatud kahtlustuse

osas on kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtu hinnangul on

tekitatud kahju arvestades tegemist asjakohase nõudega. Kuna kaebaja maine sai kahjustada

vastustaja poolt meediale avaldatud teabe tõttu, siis on samal viisil tagajärgede kõrvaldamine

uue teate esitamise näol põhjendatud. Kui vastustaja pidas vajalikuks avaldada teate kaebajale

15 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L1 - A O 28-12-2018 e-kiri prokuratuurile“.

16 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L6 - Esindaja e-kiri 14-7-2020“.

17 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L8 - Esindaja kiri peaprokurörile 3-8-2020“.

18 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L2 - Riigiprokuratuuri 9-1-2019 e-kiri“.

19 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L7 - Riigiprokuratuuri vastus 20-7-2020“.

20 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisa „L9 - RP-6-4201319-1 31.08.2020 Väljaminev kiri“.

21 Kaebaja 16.03.2022 esitatud lisad „L3 - esindaja e-kiri Ekspress Meedia 9-7-2020“, „L4 - esindaja ekiri

Äripäev 9-7-2020“, „L5 - esindaja e-kiri Õhtuleht 9-7-2020“, „L10 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise

lõpetamiseks“, „L11 - Nõue ebaõige faktiväite avaldamise lõpetamiseks“.

10(12)

3-22-491

kahtlustuse esitamise kohta, riivates sellega tema õigusi, peab ta olema valmis avaldama teate

ka kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, mis võimaldab õiguste riive kõrvaldada. Uue teate

avaldamine võimaldab jõuda samal viisil samade isikuteni, kes varasema teabega tutvusid ja

kelle silmis sai kaebaja maine kahjustada. Vastava teate avaldamine annaks avalikkusele ning

kaebaja olemasolevatele või potentsiaalsete tehingupartneritele selge info selle kohta, et

kaebaja ei ole enam ühegi kriminaalmenetlusega seotud ega kuriteos süüdi mõistetud. Kuna

tegemist oleks usaldusväärsest algallikast pärineva teabega, võimaldaks see kaebaja mainet

parandada. Seni ei ole kaebajal õnnestunud kõiki meediaväljaandeid veenda selles, et varasem

vastustaja poolt avaldatud teave ei vastanud tõele. Vastustaja poolt teate avaldamine

kõrvaldaks senised kahtlused. Arvestades, et meedias avaldatud teave jääb internetti püsivalt

või pikemat aega kättesaadavaks, siis oleksid nii varasemalt avaldatud teabel kui ka uuel

avaldatud teabel samasugused tagajärjed. Neil, kes leiaksid kaebaja kohta internetist mainet

kahjustava varasema teabe, oleks võimalus leida ka kaebaja mainet parandava uue teabe. Uue

teate esitamine on nii õiguslikult kui ka faktiliselt võimalik ega ole vastustaja jaoks

koormavam kui kahju rahaline hüvitamine, mistõttu tuleb eelistada tagajärgede kõrvaldamist.

37. Riigikohus selgitas 13.04.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29), et reeglina saab

ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid

andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete

ümberlükkamist samas meediaväljaandes.

Vastustaja edastas kaebaja nime sisaldava pressiteate prokuratuuri meedialisti kuuluvatele

meediaväljaannetele. Kohtule ei ole praegusel juhul teada, millised meediaettevõtted sellesse

listi kuuluvad. Igal juhul tuleb vastustajal edastada uus teade samadele meediaettevõtetele,

kellele edastati kaebaja kohta käiv ebaõige teave.

38. Kuna kaebaja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue kuulub rahuldamisele, siis

puudub vajadus kahju hüvitamise nõuet lahendada. Kohtu arvates piisab kaebaja õiguste

kaitseks heastamisnõude rahuldamisest ning täiendava rahalise hüvitise väljamõistmine

mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole vajalik.

39. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning kohustab vastustajat

avaldama samadele meediaettevõtetele, kellele edastati teave kaebajale kahtlustuse esitamise

kohta, teate selle kohta, et kaebajale varasemalt esitatud kahtlustuse osas on

kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebus jääb rahuldamata

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

40. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse umbes ¼

suuruses osas, sest kahes hüvitusnõudes (varaline ja mittevaraline kahju) jäi kaebus

rahuldamata ning ühes heastamisnõudes lõpetas kohus menetluse. Vastavalt sellele tuleb

jagada ka menetluskulud.

41. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 770 eurot. Kohus tagastas enam tasutud

riigilõivu 20 eurot kaebajale oma 21.03.2022 määrusega. Vastustajalt tuleb mõista kaebaja

kasuks välja riigilõiv summas 187,5 eurot (750 ÷ 4).

42. Kaebaja taotles esindaja kulu väljamõistmist kokku summas 3645 eurot. Menetluskulude

tõendamiseks esitati OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid 08.12.2021 arve nr 20210277

summas 1170 eurot, 25.02.2022 arve nr 20220032 summas 1670 eurot (riigilõiv 770 eurot ja

11(12)

3-22-491

õigusabikulu 900 eurot), 22.03.2022 arve nr 20220046 summas 675 eurot ja 09.01.2023 arve

nr 20230011 summas 900 eurot. Arvel toodud summad sisaldavad käibemaksu.

43. Kohus jätab arvesse võtmata 08.12.2021 arve, sest sellel ei ole kajastatud

kohtumenetluses, vaid haldusmenetluses kantud kulusid. Menetluskulude hulka saab arvata

vaid kohtumenetluses kantud kulusid.

Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et

haldusmenetluses kantud õigusabikulud ei ole õigusabikuludena ega kahju hüvitisena

kohtumenetluses välja mõistetavad (vt nt Riigikohtu 13.01.2016 otsus asjas nr 3-3-1-76-15).

44. Teisi arveid võib pidada kohtumenetlusega seotud olevaks. Nende järgi on kaebaja

esindaja kuluks 2475 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist asja mahtu ja keerukust arvestades

põhjendatud kuluga (HKMS § 109 lg 6). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu 618,75 eurot (2475 ÷ 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 04. JUULI 2025 KOHTUOTSUSEGA.

12(12)