2-20-7907/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2023, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-7907

Tsiviilasi

T. S. võlgade ümberkujundamise ja pankrotiavalduse menetlus

Menetlustoiming

võlgade

ümberkujundamiskava

tühistamine,

menetluse

lõpetamine

ja

pankrotiavalduse

menetlusse

võtmisest

keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: T. S. (isikukood xxxx, elukoht elukoht xxxx)

Võlausaldajad: B AS (registrikood xxxx); H AS (registrikood

xxxx); B OÜ (registrikood xxxx); C AS (registrikood xxxx);

Xxxx (endine ärinimi Xxxx välisriigi registrikood xxxx); O OÜ

(registrikood xxxx); P OÜ (registrikood xxxx); I AS

(registrikood xxxx); Xxxx Eesti filiaal (registrikood xxxx); PC

F OÜ (registrikood xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7909 kinnitatud

võlgade ümberkujundamiskava.

2. Lõpetada T. S. võlgade ümberkujundamise menetlus.

3. Keelduda menetlusse võtmast T. S. avaldust pankroti väljakuulutamiseks ja jätta avaldusega

seotud menetluskulud avaldaja kanda.

4. Toimetada käesolev määrus kätte kõigile menetlusosalistele ja avaldada teade

ümberkujundamiskava tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada 15 päeva jooksul alates

kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu isik,

kelle õigust on määrusega kitsendatud ja resolutsiooni punkti 3 peale võib määruskaebuse

esitada võlgnik. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Menetluse käik

Harju

Maakohus

on

15.01.2021

kinnitanud

tsiviilasjas

2-20-7907

võlgade

ümberkujundamiskava. Võlgnik on 14.01.2022 esitanud aruande, mille kohaselt on ta täitnud

oma kohustusi laenuandjate ees igakuiselt. Võlgnik on 15.11.2022 teavitanud, et tal on raskusi

tasuda võlgade ümberkujundamiskava järgseid makseid võlausaldajatele kogusummas 674,50

eurot. Tema viimase aasta netopalk on olnud 1030 eurot kuus ning ta on seisuga 30.11.2022

koondatud. Arvestades elatustaseme tõusu, elatise maksmist ja muid eluks vajalikke kulutusi,

puudub tal ajutine võimalus tasuda makseid määratud ulatuses ning ta palub kas ajutist

maksepuhkust või kuumaksete arvu vähendamist. Kohus jättis võlgniku avalduse käiguta

selgitades, et asjaolude muutumise korral saab esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava

või selle täitmise tähtaja muutmiseks ning ühtlasi kohustades võlgnikku kõrvaldama

19.12.2022 määruses esile toodud puudused. Võlgnik taotles puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamist, mille kohus ka rahuldas.

Võlgnik on 24.03.2022 esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks, mis registreeriti esialgu

eraldiseisva tsiviilasjana nr 2-23-4581, kuid liideti seejärel tsiviilasja 2-20-7907 juurde.

Tsiviilasja numbriks jäi 2-20-7907. Kohus jättis pankrotiavalduse käiguta ning andis tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuli kõrvaldada 7 päeva jooksul. Avaldaja on käiguta

määruse kätte saanud 15.05.2023 ning puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 22.05.2023.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja

võlgade

ümberkujundamise

avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

2022. aasta 30. juunini.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 36 lg 1 sätestab, et võlgade

ümberkujundamise menetlus lõpeb võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata või

läbivaatamata jätmisel, ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel või

ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtaja möödumisel. VÕVS § 39 lg 1 kohaselt

tühistab kohus ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti

väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada

ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel

määral.

Võlgniku poolt kohtule esitatud avaldustest tuleneb, et võlgnik on alates 31.12.2022 töötu ja

saab töötuskindlustustasu kätte alla 800 euro kuus. Samas on tema igakuised väljaminekud

järgmised: võlgade ümberkujundamiskava järgsed maksed kokku 674,50 eurot, elatise maksed

170 eurot, kommunaalid 300-350 eurot, olmekulud 100 eurot, söögikulud 300 eurot ja

transpordikulud 100-150 eurot. Lisaks on võlgnik võlgu J. J. 1300 eurot ning on jõustunud ka

kohtuotsus endise elukaaslase suhtes. Võlgniku väitel puudub tal igasugune vara. Võlgnik on

oma püsivat maksejõuetust tunnistanud. Kohus leiab, et võlgniku poolt esile toodud asjaoludest

järeldub, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid, sissetulek katab ära

võlgniku vältimatud püsikulud ja elatise maksed, mistõttu ta ei suuda oma sissetulekute arvelt

täita võlgade ümberkujundamiskava. Kohtu hinnangul tuleb ümberkujundamiskava VÕVS §

39 lg 2 p 1 alusel tühistada ja lõpetada võlgade ümberkujundamise menetlus.

VÕVS § 39 lg 3 kohaselt langevad tagasiulatuvalt ümberkujundamiskava tühistamisel ära

võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue

ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses

suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus

on juba saanud. VÕVS § 14 lõike 1 alusel on võlgade ümberkujundamise menetlusele liidetud

juurde pankrotiavalduse menetlus. Sama paragrahvi lõige 2 teise lause kohaselt lükkab kohus

pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi kuni ümberkujundamiskava kinnitamise

otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni.

Pankrotiseaduse

(PankrS)

§

lg

kohaselt

kohaldatakse

pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita

asjaks on tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 12² pankrotimenetluse algatamine, pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. PankrS § 13

lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Sama sätte lg 2

kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse

põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja

nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja

võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.

Avaldaja ei ole esitanud kohtule korrektset võlanimekirja, milles on märgitud ära kõikide

võlausaldajate nimed ja elu- või asukohad, isiku- või registrikoodid, võlanõude suurus ning iga

nõude selgitus (millest võlausaldaja nõue tuleneb). Avalduse käiguta jätmisel selgitas kohus, et

võlanimekirjast peab nähtuma ka ümberkujundamiskavas olevate võlausaldajate andmed ja

võlgade esialgne suurus, millest on maha arvatud nendele võlausaldajatele tasutud summad

ning teiste võlausaldajate osas tuleb lisada ka võlausaldajate elu- või asukohad, isiku- või

registrikoodid ning iga nõude selgitus. Esile on toomata ka andmed vara kohta: raha (sh

arvelduskonto jääk, hoiused), kinnisvara, vallasvara, osalused äriühingutes, nõuded teiste

isikute vastu. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetluse algatamiseks võlgniku avalduse

alusel peab olema täidetud ühe eeldusena maksejõuetuse põhistamine võlanimekirja

esitamisega (RKTKm 05.05.2005, nr 3-2-1-50-05, p 10). Võlgnik ei ole kohtule puuduste

kõrvaldamise tähtajaks korrektset võlanimekirja esitanud. PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt ei võta

kohus pankrotiavaldust menetlusse, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud alused. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui on

rikutud avalduse olulisi vorminõudeid. Kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest

PankrS § 14 lg 1 p 3, TsMS § 371 lg 1 p 9 ning TsMS § 3401 lg 2 alusel. Juhindudes TsMS §

168 lg-st 1 jätab kohus pankrotiavaldusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

VÕVS § 5

kohaselt

kohaldatakse

võlgade

ümberkujundamise

menetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-ist ei tulene

teisiti. VÕVS § 7 lg 2 esimese lause järgi saab võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud

kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seaduse järgi lubatud. VÕVS-i alusel tehtavad kohtulahendid tehakse hagita menetluses.

TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale

hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiavalduse mentlusse võtmisest keeldumise osas võib

määruskaebuse esitada võlgnik (TsMS § 372 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik