2-22-118076/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. mai 2023

Tsiviilasja number

2-22-118076

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Larissa Jänese

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Larissa Jänese apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Larissa

Jänes

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla

Žulinskaja

RESOLUTSIOON

1. Võtta Larissa Jänese apellatsioonkaebus Viru

Maakohtu 17. mai 2023. a otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Rahuldada Larissa Jänese apellatsioonkaebus

osaliselt.

4. Tühistada Viru Maakohtu 17. mai 2023. a otsus

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab

kindlaks

maakohus

asja

uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 24. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Larissa Jänese (kostja) vastu. Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 28. juunil 2022 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1867 eurot 96 senti, intressi 126 eurot 18 senti, võla sissenõudmiskulu 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 1302 eurot 82 senti ja viivise alates 28. juunist 2022 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Placet Group OÜ ja kostja vahel 26. jaanuaril 2020

sõlmitud krediitkontolepingust nr KK3512351, mille alusel sai kostja krediiti 1945 eurot

85 senti. Kostja maksis lepingu alusel tagasi 116 eurot 89 senti. Placet Group OÜ ütles lepingu

üles 29. septembril 2020 ja loovutas nõude hagejale 30. septembril 2020 koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

2. Kostja selgitas 1. novembri 2022. a kohtuistungil, et ta on võimeline maksma hagejale

20 eurot kuus, sest tal on ka teisi võlgasid.

3. Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 3346 eurot 96 senti (sh põhivõlg 1867 eurot 96 senti, intress 126 eurot 18 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 1302 eurot 82 senti, võla sissenõudekulud 50 eurot) ja viivise

põhinõudelt alates 28. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude katteks 900 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19. detsembri 2022. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse,

tühistas Viru Maakohtu 9. novembri 2022. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on jätnud asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse,

sh rikkunud oluliselt selgitamiskohustust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada

hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtul on kohustus arvestada kostja

vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.

5. Maakohus andis asja uuel läbivaatamisel hagejale tähtaja dokumentaalsete tõendite

esitamiseks. Hageja esitas seisukoha ja tõendid 10. mail 2023.

Tartu Maakohus rahuldas 17. mai 2023. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

lepingust nr KK3512351 tuleneva võlgnevuse 3346 eurot 96 senti (sh põhivõlgnevus 1867 eurot

96 senti, intress 126 eurot 18 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1302 eurot 82 senti ja

sissenõudmiskulu 50 eurot) ning põhinõudelt viivise alates 28. juunist 2022 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 900 eurot ning menetluskuludelt

viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kostja esitas 17. mail 2023 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 17. mai 2023. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise

tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 656 lg 2 teise lause

alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on oluliselt rikutud õigusliku

ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on

ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme

kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada.

7. Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus 26. aprillil 2023 hagejale tähtaja kuni 10. maini

2023 tõendite esitamiseks. Kostjale maakohus sama nõudekirjaga vastamise tähtaega ei

määranud. Hageja esitas 10. mail 2023 vastuse kohtunõudele koos tõenditega. Kohus on teinud

hageja 10. mai 2023. a menetlusdokumendi e-toimikus (AET) kostjale nähtavaks, kuid asja

materjalidest ei nähtu, et see oleks kostjale kätte toimetatud ja et kostjale oleks antud tähtaeg

sellele vastamiseks. Järgmisena lahendas maakohus asja sisuliselt 17. mai 2023. a otsusega,

rahuldades hagi.

Kirjeldatust nähtub, et maakohus ei taganud kostjale võimalust vastata hageja 10. mai 2023. a

menetlusdokumendis esitatud väidetele ja esitada sellele lisatud tõendite kohta oma seisukoht

ning esitada vajadusel tõendeid. Kuna sisuliselt oli tegemist hagiavalduse täiendusega, oleks

hageja 10. mai 2023. a menetlusdokument tulnud kostjale kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5).

Lisaks ei olnud kohus määranud kostjale seisukoha esitamiseks tähtaega. Eelnevaga on

maakohus põhjendamatult piiranud kostjal hageja väidetele ja tõenditele vastamist ja oma

väidete kinnitamiseks tõendite esitamist. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku

ärakuulamise põhimõtet, mis hõlmab mh isiku õigust esitada kohtumenetluses oma seisukohti,

sh TsMS § 5 lg-st 2 ja §-st 7 tulenevat poolte võrdset võimalust oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata. Menetlusosalise õigus vaielda vastu vastaspoole taotlustele ja

põhjendustele ning kohtu kohustus tagada poolele võimalus vastaspoole taotlustele ja

faktilistele väidetele vastata tulenevad ka vastavalt TsMS § 199 lg 1 p-st 6 ja § 328 lg-st 2.

8. Kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse

tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna

asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt lõpuni viimata, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul

maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda kostjale võimalus

hageja 10. mai 2023. a menetlusdokumendis esitatust lähtuvalt täiendada oma vastuväiteid

hagile ja esitada vajadusel lisatõendeid. Maakohtul tuleb hinnata ka vajadust selgitada pooltele

tõendamiskoormise jaotust, arvestades mh seda, et kostja osaleb menetluses ilma lepingulise

esindajata.

9. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke