2-22-19330/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTuvastada, et korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxx xx, Välja mõista Ylt menetluskulud 2868 eurot X kasuks. Hageja õigusabikulu on
Legislator headnote
AI generated2-22-19330/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Hageja õigusabikulu on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.05.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-19330
Tsiviilasi
X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur, e-
post viive.kaur@cobalt.legal, menetlus@cobalt.legal
Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule
teadmata)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Tuvastada, et korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxx xx,
mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx, Tallinn, kuulub X (isikukood
xxxxxxxxxxx) lahusvara hulka.
3. Jätta menetluskulud Y kanda.
4. Välja mõista Ylt menetluskulud 2868 eurot X kasuks. Hageja õigusabikulu on
vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
5. Välja mõista Ylt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni X kasuks.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
Asjaolud ja menetluse käik
1.
28.12.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel
xx.xx.xxxx registreeritud abielu. Lisaks palus hageja tuvastada korteriomandi, registriosa nr
xxxxxxxx, asukoht xxx xx, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx, Tallinn, kuulumine X
(isikukood xxxxxxxxxxx) lahusvara hulka.
2. Kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud ka istungile.
3.
10.04.2023 osaotsusega lahutas Harju Maakohus X ja Y abielu, mis oli registreeritud
xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris. Kohus jättis seoses abielu
lahutamise nõudega menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
4. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib
kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Hagi kohaselt poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris
ning pooltel oli varaühisus, sest 1985.aastal abikaasade muid varasuhteid seadus ei sätestanud
ning abielu kestel omandatud vara loeti seaduse alusel abikaasade ühisvaraks. Poolte
abielulised suhted lõppesid 1992.aastast ning hagejal ei ole kostja elukoha kohta andmeid.
Pooled elasid abielu alguses ühise perena aadressil xxx xx-xx, Tallinn. Korteri aadressil xxx
xx-xx, Tallinn ostis hageja 08.09.1994.a ehk pärast abieluliste suhete lõppemist. Hageja leiab,
et nimetatud korter on hageja lahusvara ja palub seda kohtul otsusega tuvastada.
Kohus
tegi
kostjale
menetlusse
võtmise
määruse
ja
hagi
kätte
toimetatavaks
kättetoimetamisportaali kaudu alates 17.01.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud.
Rahvastikuregistris kostja kohta igasugused kontaktandmed puuduvad. Kohus toimetas kostjale
menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 02.02.2023.
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (02.03.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kostja
ei ilmunud ka istungile.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt ühisvarajagamise hagis esitatud tuvastusnõude
tagaseljaotsusega.
5. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kohus jätab menetluskulud ühisvara jagamise nõudes kostja kanda.
6. Hageja on 26.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirjas palunud kostjalt välja mõista
hagiavalduselt tasutud riigilõivu 520 eurot, lepingulise esindaja õigusabikulu 2949 eurot,
registripäringu kulud 3 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus toimetas hageja
menetluskulude nimekirja kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 13.05.2023. Kostja ei ole
kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
Kohus märgib, et hageja on abielu lahutamise ja ühisvara jagamise hagilt tasunud riigilõivu
kokku 520 eurot, so vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 2 abielu lahutamise hagilt 100
eurot ja RLS § 59 lg 4 kohaselt ühisvara jagamise hagilt 420 eurot. Kohus jättis 10.04.2023
osaotsusega abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole
põhjendatud mõista käesoleva tagaseljaotsusega kostjalt välja abielu lahutuse hagilt tasutud
riigilõivu 100 eurot.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses.
Kohus märgib, et kuivõrd hagi oli esitatud nii abielu lahutamise kui ka ühisvara jagamise
nõudes ning kohus jättis 10.04.2023 osaotsusega abielu lahutamist puudutavas osas
menetluskulud poolte endi kanda, ei ole põhjendatud mõista kostjalt käesoleva
tagaseljaotsusega välja neid lepingulise esindaja toimingutest tulenevaid kulusid, mis on tehtud
seoses abielu lahutamise hagiga. 26.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja
lepingulisel esindajal ajavahemikul 19.12.2022-28.12.2022 hagiavalduse koostamise, tõendite
kogumise ja hagi esitamisega seotud toimingutele kokku 8,5 tundi. Kohus märgib, et esitatud
hagiavaldusest nähtub, et see on valdavas enamuses seotud seoses ühisvara jagamise
tuvastusnõudega. Abielu lahutamise nõude osa on piirdutud üksnes hagi resolutsiooni esitamise
ja asjaolude kirjeldusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda abielu lahutamise hagiga
seonduvaks kuluks mitte enam kui 1,5 tund. Seetõttu peab kohus tuvastusnõuet puudutavas osas
põhjendatuks esindaja toiminguid hagi koostamisel kokku 7 tundi.
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal 10.04.2023 kohtuotsuse
vastuvõtmisele e-toimikust, selgitava e-kirja koostamisele 0,5 tundi. Kuna tegemist on abielu
lahutust puudutava otsusega, siis jääb see kulu hageja enda kanda. Ülejäänud menetluskulude
nimekirjas näidatud toiminguid ja nendele kulunud aega peab kohus põhjendatuks arvestades
toimunud menetlust ja esitatud dokumente. Seega kokku on kohtu hinnangul hageja esindaja
toimingud ühisvara jagamise tuvastusnõudega seonduvalt põhjendatud 10 tunni ulatuses, so
7+0,25+0,5+1,75+0,5.
Hageja esindaja tunnitasu on olnud 85 eurot ja 210 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole tunnitasu
suurusele vastuväiteid esitanud ning selliseid määrasid saab kohtu hinnangul pidada vastavalt
kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks (vt RKTKo 3-2-1-131-16, RKTKm 3-
2-1-159-16, p 24, RKTKo 2-16-3785, p 31.4, RKTKo 2-18-17536, p 18).
Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 2037,50 eurot
käibemaksuta, so 9,5x210+0,5x85. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad
õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga, so summas 2445 eurot.
TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi saamise kulu.
Kohtu hinnangul on hageja kulu registripäringule 3 eurot põhjendatud. Registripäring oli
vajalik ja põhjendatud. Päring kinnistusraamatus tehti, et kontrollida omanikukande tegemise
aeg ning kehtiv omanikukanne.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud seega hageja menetluskulud summas 2868
(420+2445+3) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja
mõista 2868 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7. Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete
kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada. Kohus tegi kostjale
menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates
17.01.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Rahvastikuregistris kostja kohta
igasugused kontaktandmed puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik