2-14-15866/94 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. mai 2023

Tsiviilasja number

2-14-15866

Tsiviilasi

OÜ

Purvi

Kinnisvara

avaldus

erikasutusõiguse

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. märtsi 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Imbi-Elle Juksaare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Imbi-Elle

Juksaar (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Saks

Vastustaja

(avaldaja):

OÜ

Purvi

Kinnisvara

(registrikood

12031951),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Imbi-Elle Juksaare määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 24. märtsi 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178

lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Purvi Kinnisvara (avaldaja) esitas 10. aprillil 2014 avalduse Imbi-Elle Juksaare

(puudutatud isik), Aavo Villemsoni ja Aivo Villemsoni vastu kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramiseks.

Maakohus eraldas 13. novembri 2017. a määrusega käesolevast tsiviilasjast ja saatis Tartu

Maakohtu kantseleile registreerimiseks eraldi tsiviilasjana avaldaja hagi Imbi-Elle Juksaare,

Aavo Villemsoni

ja Aivo Villemsoni

vastu

omandi rikkumise kõrvaldamiseks,

lepingutingimuste tühisuse tuvastamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ja hüvitise maksmiseks.

Maakohus jätkas käesoleva tsiviilasjana menetlust avaldaja avalduses kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramiseks. Avaldaja omandis on 1525/2280 mõttelist osa XXXXXXXXXXXX

asuvast kinnistust registriosa numbriga XXXXXXX ja reaalosana mitteeluruum nr X, mille

üldpind on 152,50 m2. Ülejäänud 755/2280 mõttelist osa kinnistust ning reaalosana eluruum nr

X, mille üldpind on 75,50 m2, on puudutatud isiku ning Aivo Villemsoni ja Aavo Villemsoni

kaasomandis. Menetluse kestel sai korteri nr X omanikuks puudutatud isik.

Avaldaja täpsustas 15. augustil 2022 nõuet, paludes määrata kindlaks erikasutusõigus,

tuginedes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg-le 2, § 9 lg-le 2 ja § 14 lg-le 1.

Avaldaja palus määrata erikasutusõigus garaažile, jätta kelder poolte ühiskasutusse vastavalt

kaasomandi osade mõttelistele suurustele ning jagada kuur avaldaja ja puudutatud isiku vahel

vastavalt mõttelistele osadele.

2. Puudutatud isiku vastuse kohaselt tuleb nõue keldrikorruse osas erikasutusõiguse andmiseks

jätta läbi vaatamata. Kaasomanikud kasutavad keldrit vastavalt oma kaasomandiosa suurusele.

Kuur peaks jääma kaasomanike ühiskasutusse vastavalt omandiosa suurusele. Puudutatud isik

soovis saada garaažile erikasutusõiguse ning asendada kohtuotsusega XXXXXXXXXXXX–X,

X korteriomandi igakordse omaniku nõusolek sõlmida järgmine korteriomanike kokkulepe:

XXXXXXXXXXXX–X

korteriomandi

igakordse

omaniku

erikasutuses

on

garaaž

ehitusregistri koodiga XXXXXXXXXX.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 24. märtsi 2023. a määrusega seoses nõude tagasivõtmisega läbi

vaatamata avaldaja nõude katusekorruse ruumide kaasomanike ühiskasutusse jätmiseks,

rahuldas avaldaja avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks osaliselt, kohustas puudutatud

isikut andma tahteavaldus sõlmida XXXXXXXXXXXX korteriomandite omanike kokkulepe,

millega antakse XXXXXXXXXXXX–X korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) igakordse

korteriomaniku teiste omanike kasutust välistavasse ainukasutusse 45 m² kuuri (ehitisregistri

koodiga XXXXXXXXXX) vasakpoolsest osast (X tänava poolt vaadatuna). Sama määrusega

kohustas

maakohus

avaldajat

andma

tahteavaldus

sõlmida

XXXXXXXXXXXX

korteriomandite omanike kokkulepe, millega antakse XXXXXXXXXXXX–X korteriomandi

(registriosa nr XXXXXXX) igakordse korteriomaniku teiste omanike kasutust välistavasse

ainukasutusse garaaž (23 m²) ehitusregistri koodiga XXXXXXXXXX ja 15 m² kuuri

(ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX) parempoolsest osast (X tänava poolt vaadatuna).

Maakohus märkis, et kohtumäärus asendab kohtumääruses toodud puudutatud isiku ja avaldaja

tahteavaldust.

Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja nõude keldrikorruse kaasomanike ühiskasutusse

vastavalt kaasomandiosa suurustele jätmiseks.

Maakohus kohustas avaldajat ja puudutatud isikut andma tahteavaldus ja nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX ja registriosa nr XXXXXXX esimesse

jakku kande tegemiseks XXXXXXXXXXXX korteriomandite omanike kokkuleppe kohta,

mille sõlmimiseks on kohus avaldajat ja puudutatud isikut kohustanud tahteavaldust andma.

Maakohus tühistas Tartu Maakohtu 11. aprilli 2014. a määruse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, millega seati eelmärge XXXXXXXXXXXX–X korteriomandile.

Maakohus

rahuldas

puudutatud

isiku

taotluse

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud

2016 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Korteriomanikud

võivad

korteriomanditeks

jagatud

kinnisasja

puhul

korraldada

korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-s sätestatust erinevalt juhul, kui

nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1), mis eeldab kõikide korteriomanike

sellekohast tahteavaldust. Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise

eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks

vajaliku (puuduva) tahteavalduse andmist (KrtS § 9 lg 2, § 13 lg 2) Korteriomanike vahelise

kokkuleppe liigiks on mh ka erikasutusõiguse kokkulepe (KrtS § 14).

Kuna menetlusosalised ei ole saavutanud sedavõrd pika aja jooksul (9 aastat) kokkulepet

kaasomandis olevate ehitiste kasutamises, ei ole tõenäoline, et nad suudaksid seda ka edaspidi.

Maakohus arvestas erikasutusõiguse andmisel, et XXXXXXXXXXXX, X linnas asuvas

elamus on moodustatud kaks korteriomandit, millest üks kuulub avaldajale ja teine puudutatud

isikule. Puudutatud isiku kasutusse on põhjendatud anda kuur proportsionaalselt temale

kuuluva mõttelise osaga. Avaldaja esitatud asjaolud ei ole aluseks garaaži osas avaldajale

erikasutusõiguse andmiseks, sest parkimiskohtade puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks

ehitise või hoone erikasutusõiguse saamiseks. Garaaži kasutatakse tavapäraselt sõidukite

hoidmiseks ja hoolduseks, mitte aga parkimiskohana. Lisaks tuleb arvestada, et puudutatud isik

kasutab enda korterit elamiseks ning kinnistul asuvad ehitised on talle olmeliselt vajalikud, st

elukondliku tähtsusega. Avaldaja taotletud viisil ja mahus erikasutusõiguse andmine ei ole

põhjendatud, arvestades väljakujunenud pikaajalist kasutuskorda ning korteriomanike vahelisi

suhteid. Puudutatud isiku taotletud viisil erikasutusõiguse andmine on põhjendatud.

TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

Käesolevas tsiviilasjas käsitleti algselt kõiki avaldaja poolt esitatud nõudeid, mis hiljem eraldati

kolme eraldiseisvasse menetlusse. Eraldamise tulemina sai ühest menetlusest kolm, mistõttu

kuuluks käesoleva tsiviilasja raames väljamõistmisele 1/3 kuludest kuni tsiviilasjade

eraldamiseni, s.o kuni 16. novembrini 2017. Puudutatud isikule väljastatud arvete

kogusummaks kuni 16. novembrini 2017 on 5934 eurot, millele lisandub käibemaks ehk

kogusummas 7120 eurot 80 senti. Menetlus oli 5. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2022

peatatud.

Avaldaja

esitas

27. juulil

2022

taotluse

katusekorruse

kasutuskorra

kindlaksmääramise nõude tagasivõtmiseks. Kohus rahuldas avaldaja taotluse ja jättis

katusekorruse kasutuskorra kindlaksmääramise nõude läbi vaatamata. Kuna tsiviilasja

menetlustoimingud

hõlmasid

suuremas

osas

katusekorruse

ruumide

kasutuskorra

kindlaksmääramist, jättis maakohus kuni 12. augustini 2022 (puudutatud isiku vastus nõude

tagasivõtmise kohta) kantud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 168 lg 4). Ülejäänud

menetluskulud (alates 13. augustist 2023) jättis maakohus poolte endi kanda, sest

erikasutusõiguse määramine on mõlema poole huvides.

Puudutatud isik taotles kuni 12. augustini 2022 tekkinud kuludest välja mõista 1/3, s.o 2373

eurot 60 senti (IV kd, tl 24 pöördel). Puudutatud isikut esindas vandeadvokaat Andres Kalm,

kelle tunnihind oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Alates 16. veebruarist 2022 esindas

puudutatud isikut ka vandeadvokaat Siret Saks tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta).

Puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasude määrad ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus leidis, et puudutatud isiku esindaja ajakulu 49,5 tundi (1/3

ajakulust 16,5 tundi) ning esindajakulud (2373 eurot 60 senti) ei ole täies ulatuses põhjendatud

(TsMS § 175 lg 1). Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja teinud põhjendatud ja

vajalikke toiminguid umbes 14 tunni ulatuses. Käesoleval juhul kuulub avaldajalt puudutatud

isiku kasuks väljamõistmisele menetluskulu 2016 eurot (14x144).

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub mõista

avaldajalt täiendavalt välja menetluskulu 1371 eurot 60 senti.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud osutatud õigusabiteenuse

kulu 16,5-lt tunnilt 14-le tunnile. Maakohus ei ole välja toonud, milline esindajate kulu oleks

olnud põhjendamatu või ebavajalik. Kohtul tuleb ka menetluskulude kindlaksmääramisel täita

põhjendamiskohustust, seda maakohus teinud ei ole.

Puudutatud isik ei nõustu sellega, et maakohus jättis alates 12. augustist 2022 tekkinud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus jättis keldrikorrusega seotud nõude läbi

vaatamata, kuid ei määranud kindlaks menetluskulude jaotust asja läbi vaatamata jätmisel.

Keldrikorruse nõudega seonduv ei ole kaetud erikasutusõiguse läbivaatamisega, kuivõrd läbi

vaatamata jäetud nõudega tekkinud menetluskulu ei saa olla puudutatud isiku huvidest lähtuv

kulu. Kohus oleks pidanud jätma alates 12. augustist 2022 tekkinud kulud vähemalt ½ ulatuses

avaldaja kanda põhjusel, et ½ avaldaja nõudest jättis kohus läbi vaatamata. Samuti ei võimalda

TsMS § 172 lg 1 teine lause jätta läbi vaatamata jäetud nõudega seonduvaid õigusabikulusid

menetlusosalise enda kanda. Puudutatud isik juhtis juba augustis 2022. a tähelepanu sellele, et

keldrikorrusega seonduv nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Ometigi kohus seda menetles, avaldaja

esitas selle nõudega seonduvalt korduvalt sisulisi seisukohti, millele puudutatud isik pidi

reageerima ja kandma täiendavaid kulusid. Seega tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku

kasuks välja läbi vaatamata jäetud nõudega seonduv kulu vähemalt 507 eurot.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et erikasutusõiguse kindlaks määramine oli ka puudutatud

isiku huvides, mistõttu oli õigustatud jätta puudutatud isiku kulud tema enda kanda. Kuuri

kasutamine toimub täpselt samal viisil, nagu varasemalt ja puudutatud isik nõustus

kompromissiga, mille kohus kuuri erikasutusõigusena välja pakkus. TsMS § 163 lg 2 sätestab,

et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas

osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

Puudutatud isik ei selgitanud 12. augusti 2022. a menetluskulude nimekirjas, mis mahus on

õigusabikulu seotud käesoleva tsiviilasjaga. Puudutatud isik andis nimekirjas üldsõnalise

põhjenduse, et kuni 12. augustini 2022 tuleb 1/3 puudutatud isiku menetluskuludest jätta

avaldaja kanda. Olukorras, kus õigusabikulud on tekkinud seoses kolme menetlusega ja

puudutatud isik ei too iga kande real kajastatud teenuse põhjendatuse ja vajalikkuse vahelist

seost käesoleva tsiviilasjaga, ei saa kohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist.

Puudutatud isik ei too välja, millised õigusabikulud ja mis mahus tuleks lugeda põhjendatuks

ja vajalikuks ning miks just 16,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Puudutatud isiku

õigusabi maht ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Perioodil 15. septembrist 2015 kuni

17. aprillini 2017 seisnevad esindaja toimingud vaid erinevate menetlusdokumentide analüüsis.

Puudutatud isik ise sellel perioodil ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud ning menetluses ei

osalenud, selline analüüsimise kulu ei ole hüvitatav menetluskulu.

Maakohus ei jätnud keldrikorruse erikasutusõiguse nõude lahendamisega seotud menetluskulu

lahendamata, vaid selgitas, et ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Keldrikorruse erikasutusõiguse küsimus ei moodustanud 50% allesjäänud vaidlusest, vaid

moodustas vähem kui 1/3. Avaldaja nõue ei olnud põhjendamatu TsMS § 172 lg 1 mõistes.

Puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal keldrit kasutada, hiljem avaldas, et ei tee enam selleks

takistusi. Seega on põhjendatud, et puudutatud isiku menetluskulud jäid tema enda kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24. märtsi

2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle

muutmiseks.

7. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Seega on

maakohtu määrus vaidlustamata osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei

kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).

8. Maakohus jättis kuni 12. augustini 2022 tekkinud puudutatud isiku menetluskulud avaldaja

kanda ning pärast 12. augustit 2022 tekkinud kulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud

isik leiab, et ka pärast 12. augustit 2022 tekkinud kulusid tulnuks jätta avaldaja kanda.

Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude jaotust

asja läbi vaatamata jätmisel. Maakohus jättis pärast 12. augustit 2022 tekkinud kulud

menetlusosaliste endi kanda. Selline menetluskulude jaotus puudutab muuhulgas ka nõude

osalise läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulusid.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause

kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude

jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (Riigikohtu

11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid

juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-11804/175, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse

üle otsustades ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ületanud diskretsiooni piire.

Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab,

et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub

üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

erikasutusõiguse määramine on mõlema poole huvides ning seetõttu on põhjendatud jätta pärast

12. augustit 2022 tekkinud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Kaasomandi eseme kasutamise reguleerimine toimub kõigi korteriomanike huvides.

Erikasutusõiguse andmisega välditakse korteriomanike vahelisi tulevikus tekkida võivaid

vaidlusi. Ebakõlad kaasomandi mõistliku ühise kasutamise osas on tekkinud menetlusosaliste

suutmatusest kokkuleppele jõuda. Seetõttu on põhjendatud ja ka õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude menetlusosaliste enda kanda jätmist ei mõjuta ka avaldaja keldrikorruse

kasutuskorra määramise nõude läbivaatamata jätmine. Puudutatud isiku menetluskulude

nimekirjast ei ole ka võimalik teha kindlaks, millises ulatuses on esindaja teostanud toiminguid

just keldrikorruse kasutuskorra nõudega seoses.

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise alusel (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire

ületanud.

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt põhjendatud ja

vajalikuks peetud puudutatud isiku esindaja ajakulu 14 tundi tsiviilasja keerukusele ja mahule.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke