2-17-2633/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-2633

Tsiviilasi

T S kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: T S (pankrotis, isikukood: xxx, elukoht xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet (e-

post info@vellet.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx AS (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja J K (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx OÜ (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx OÜ (endine Osaühing

xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku T S (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada T S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku T S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku T S kanda.

5. Määrata

kindlaks,

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 29.03.2017 määrusega kuulutati välja T S pankrot. 17.04.2018 määrusega lõpetati

võlgniku T S pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku T S pankrotimenetluses jäi rahuldamata kohtutäitur Katrin Velleti nõue 980,18 eurot, xxx

AS-i nõue 3219,01 eurot, J K nõue 1000 eurot, xxx OÜ nõue 4757,40 eurot ja xxx OÜ (endine xxx

OÜ) nõue 1000,61 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku T S kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu

tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

 xxx AS teatas, et ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võla jääk on 3219,01 eurot.

 kohtutäitur Katrin Vellet teatas, et ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik ei

ole menetluse jooksul makseid teinud. Pangakonto väljavõtte koheselt suudab võlgnik

korraldada endale kuurortide külastamist, kuid võlgade katteks vahendeid ei jätku.

Tulenevalt võlgniku poolt esitatud dokumentidest ei häiri kohustustest vabastamise

menetlus ega võlgade olemasolu võlgnikul elada täisväärtuslikku elu. Sellises olukorras

võlgniku kohustustest vabastamine ilma, et kohustused oleksid täidetud kasvõis osaliselt,

kahjustaks võlausaldaja huve.

 xxx OÜ teatas, et ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võla jääk on 4757,40 eurot.

Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks T S kohustustest

vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 21.04.2023 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub

ennast kohustustest vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse

redaktsiooni

või

võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega

võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamisel. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele

vastu. Ülejäänu võlausaldajad ei esitanud kohtule oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

osas.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on enamiku

menetluse kestusest olnud töötu ja saanud Sotsiaalkindlustusametilt ja Töötukassalt igakuiseid

toetusi kokku summas 503,27 eurot. Alates septembrikuust 2022 töötab võlgnik osalise tööajaga

müügikonsultandina ettevõttes xxx. Sellel perioodil on koos igakuiste toetustega olnud võlgniku

sissetulek ühes kuus 735,58 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohtule

esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on tuvastatud ekspertiisiga xxx, sest tema igapäevane

tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Vastav ekspertiisiotsus kehtib 28.09.2018 kuni

03.12.2023. Sotsiaalkindlustusameti 16.11.2018 otsusega määrati võlgnikule puudega tööealise

inimese toetus alates 28.09.2018 kuni 03.12.2023 summas 41,68 eurot kuus. Võlgnik ise on

selgitanud, et tal on probleemid tervisega. Saab invaliidsuspensioni ja tervislikel põhjustel töötab

osalisega tööajaga. Sissetulek ei võimalda võlgasid tasuda. Alates 03.12.2023 jääb võlgnik

vanaduspensionile, mis Sotsiaalkindlustusameti arvutuste alusel moodustab 412 eurot.

Arvestades kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses

ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav,

esitanud aruandeid ja täiendavaid selgitusi ning teinud igakülgset koostööd. Kohus saab aru, et

võlgnikul on raske puue, mis on takistanud tal sobiva töökoha leidmist ja täistööajaga töötamist. Ta

on menetluse kestel saanud töövõimetuspensioni ja puudega isiku sotsiaaltoetust ning tema

sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Võlgniku peamised

sissetulekuallikad on olnud töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus. PankS § 173 lg 5

kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused.

TMS § 130 lg 1 p 2 ja 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ega

töövõimetoetusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik peaaegu terve menetluse kestel saanud

sissetulekut, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin

Velleti seisukoha osas märgib kohus, et pelgalt asjaolu, et võlausaldaja peab võlgniku tehtud kulutusi

ebavajalikuks, ei ole aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata või tõdeda talle pandud

kohustuste rikkumist. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste

täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku T S pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb T S tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku T S majanduslik seisukord

seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate T S (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik