2-23-5696/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2023 Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5696

Kohtuasi

Sihtasutuse

Pärnu

Haigla

Psühhiaatriakliiniku

juhataja taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse korras

isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Pärnu Maakohtu 07.04.2023 määrus (esialgse õiguskaitse

pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku

juhataja kohusetäitja Ivo Tatar

Puudutatud isik XX, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Toomas Metsma

Eestkosteasutus Xxxxxxx vald (Xxxxxxx Vallavalitsuse

kaudu), seaduslik esindaja vallavanem YY

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-5696

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja (avaldaja) esitas 14.04.2023 Pärnu

Maakohtule taotluse kohaldada XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani.

2. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 13.04.2023 kell 16.10

ja samast ajast rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik avaldab

intensiivset ja süsteemset paranoilist luulu jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest,

tagakiusamisest ning mürgitamisest. Välistada ei saa, et puudutatud isikul esinevad ka

meelepettelised elamused. Puudutatud isik on enda sõnul vaimselt ja füüsiliselt terve ning

haiglaravi vajadust ta ei näe. Puudutatud isik soovib kategooriliselt koju ega nõustu

haiglaraviga. Anamnees ja puudutatud isiku seisund viitavad psühhootilisele paranoilisele

häirele, mis vajab haiglaravi ja täpsustamist – esialgne diagnoos on psühhootiline häire (F29).

Puudutatud isikul on paranoiline psühhootiline sündroom ja see seisund püsib. Puudutatud

isikul puudub täielikult haigusteadvus. Haiglaravita jäämisel on oodata puudutatud isiku

psühhootilise sihipäratu käitumise süvenemist, mille käigus paneb ta veelgi enam ohtu enda elu

ja turvalisuse, ning võib segasusseisundist tulenevalt ka ümbritsevate suhtes agressiivselt

meelestatud olla. Puudutatud isiku maailmapilt ei vasta ümbritsevate tajule reaalsusest. Seetõttu

vajab puudutatud isik spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist

kontrollitud ravikeskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Kuna olemasolevate andmete alusel

on psüühikahäire alanud ja süvenenud viimaste aastate jooksul ning puudutatud isiku käitumise

ebaadekvaatsus on ajas süvenenud, siis on psühhiaatrilistest eriteadmistest lähtuvalt ilmne, et

häire ei möödu nelja päevaga ja on ette näha, et puudutatud isiku seisundist tuleneva haiglaravi

vajadus ületab nelja päeva. Haiglaravita jäämisel ohustab puudutatud isik tal esineva

psüühikahäire tõttu peamiselt iseenda, aga seisundi süvenemisel ka teiste elu, tervist ja

julgeolekut.

Psühhiaatri KK 14.04.2023 arvamuse (psühhiaatri arvamus) kohaselt esineb puudutatud isikul

raske psüühikahäire. Puudutatud isik avaldab paranoiliselt, et tema kallal on kestnud aastaid

süstematiseeritud kahjustamine ja jälgimine kriminaalpolitsei poolt, kes püüavad teda oma

erialalt eemale sundida ebaselgel põhjusel tüli järgselt kõrgkooli dekaaniga. Puudutatud isiku

mõttekäik on hüplik ja kohati raskesti jälgitav. Puudutatud isik on äärmiselt luululine, väidab,

et tema kodus käiakse öösiti pidevalt sees, teda uimastatakse mingi ainega, mille järgselt ta

kaotab teadvuse, teda lüüakse, kägistatakse ja hoitakse kinni. Samuti piinatakse puudutatud

isikut seksuaalselt (torgatakse anaalpiirkonda piklikku eset). Puudutatud isik olevat seda

püüdnud ka tõestada, kuid teda ei võeta kuulda ja osundatud tegevustega jätkatakse. Puudutatud

isik arvab, et teda jälgitakse seadmetest. Tema endine naine on mestis ametivõimudega ja püüab

samuti puudutatud isikut kahjustada. Puudutatud isik on kaasanud ka oma lapsed ja neile

sündmustest rääkinud. Puudutatud isik on täielikult kriitikata oma seisundi üle, haiglaravi

vajadust ei näe ja peab ennast terveks. Puudutatud isiku anamneesi, sümptomite ja seisundi

foonil esineb tal psühhootiline häire, mistõttu vajab ta statsionaarset haiglaravi, seisundi

täpsustamist ja ravi.

Puudutatud isik viibib Pärnu Haiga psühhiaatriakliinikus esimest korda. Alates 2018. aastast on

puudutatud isik muutunud äärmiselt paranoiliseks, kahtlustavaks ja süüdistavaks.

Pärnu Maakohtu 14.04.2023 määrus

3. Pärnu Maakohus kohaldas 14.04.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 13.04.2023 kell 16.10 kuni

17.04.2023 kell 16.10, andes loa kasutada ravi antipsühhootikumidega.

2-23-5696

Maakohus tuvastas avaldaja taotluse ja psühhiaatri arvamuse põhjal, et puudutatud isikul esineb

psühhootiline häire (F29). Puudutatud isik avaldab intensiivset ja süsteemset paranoilist luulu

jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest, tagakiusamisest ning mürgitamisest. Puudutatud isik

teeb pidevalt põhjuseta avaldusi/väljakutsed sissemurdmiste ja isikuvastaste kuritegude kohta,

samuti on puudutatud isik paranoiliste kaebuste foonil pöördunud korduvalt erakorralise

meditsiini osakonna poole. Puudutatud isik süüdistab paranoiliselt ametivõime enda pidevas

jälitamises, jälgimises, kahjustamises, mõjutamises, elukohta öösiti sissemurdmistes ning tema

kallal vägivallatsemises. Lisaks on puudutatud isiku luulusüsteemi haaratud ka laste ema ja

muud isikud, keda on puudutatud isiku sõnul ametivõimude poolt mõjutatud.

Puudutatud isik on haigusseisundist tulenevalt ja ravita jätmise korral ohtlik peamiselt

iseendale, aga ka temaga kokku puutuvatele isikutele, sest avaldab intensiivset ja süsteemset

paranoilist luulu jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest, tagakiusamisest ja mürgitamisest.

Puudutatud isikul puudub täielikult haigusteadvus. Haiglaravita jäämisel on oodata tema

psühhootilise sihipäratu käitumise süvenemist ja seeläbi paneb puudutatud isik veelgi enam

ohtu enda elu ja turvalisuse. Kuna puudutatud isiku maailmapilt ei vasta ümbritsevate tajule

reaalsusest, võib ta segasusseisundist tulenevalt olla ka ümbritsevate suhtes agressiivselt

meelestatud. Olemasolevate andmete alusel on puudutatud isiku psüühikahäire alanud ja

süvenenud viimaste aastate jooksul ning tema käitumise ebaadekvaatsus on ajas süvenenud.

Puudutatud isik vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist

kontrollitud ravikeskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Kuna vabatahtlik ravisoostumus

puudub, ei saa puudutatud isikuga ravi suhtes kokkuleppeid sõlmida. Puudutatud isik ei ole

praegu suuteline andma nõusolekut raviks, samuti ei ole võimalik ambulatoorne ravi tema

terviseseisundi ja puuduva ravisoostumuse tõttu.

Menetluse edasine käik

4. Puudutatud isiku esindaja esitas 15.04.2023 (maakohtu 17.04.2023 määruses on ekslikult

märgitud kuupäevana 17.04.2023 – ringkonnakohtu märkus) kohtule arvamuse, milles leiab, et

arvestades kõiki asjaolusid, sh arsti selgitusi ja vahetut kogemust puudutatud isikuga

suhtlemisel, vajab puudutatud isik ravitähtaja pikendamist. Puudutatud isik on paranoiline ja tal

esinevad luululised mõtted. Puudutatud isik kahtlustab kõike, mis temaga seondub – jälgimist,

jälitamist, mürgitamist, peksmist jne. Vestluses avaldatud mõtted on ebareaalsed ja luululised.

Puudutatud isik ei mõista ravi vajalikkust. Ta on veendunud, et on täiesti terve, tal ei ole

psüühikahäiret ega nõustu raviga.

5. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku ja tema raviarsti dr PP ning tutvus ravilooga.

Raviarst selgitas, et ravi pikendamine 40 päevani on vajalik. Luululised kujutlused on

puudutatud isikul tekkinud pika aja vältel. Nende mõjul võib puudutatud isik olla ohtlik

eelkõige iseenda elule ja tervisele üksi olles, kuna ta elab väga üle vägivalda ja alandamist,

mida tajub luulude tõttu enda suhtes olevat toime pandud. Välistada ei saa ka puudutatud isiku

ohtlikkust teistele isikutele, kui ta on luulude mõju all ega taju tegelikkust adekvaatselt. Kuigi

puudutatud isikul puudub täielikult haiguskriitika, on ta praegu nõustunud medikamentoosse

raviga ja on talle antud ravimeid tarvitanud. Haiglaravil ei soovi puudutatud isik viibida.

6. Xxxxxxx vald esitas 17.04.2023 kohtule seisukoha, milles leiab samuti, et puudutatud isik

vajab tahtest olenematu ravi pikendamist üle nelja päeva tema kinnisesse asutusse

paigutamisega 40 päevaks. Tuginedes avaldaja andmetele on puudutatud isikul raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning

haiglaravita jätmisel ohustab ta esineva psüühikahäire tõttu peamiselt iseenda kui teiste elu,

tervist ja julgeolekut.

2-23-5696

Pärnu Maakohtu 17.04.2023 määrus

7. Pärnu Maakohtu 17.04.2023 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates

13.04.2023 kell 16.10 kuni 23.05.2023 kell 16.10. Samuti andis kohus loa ravida puudutatud

isikut antipsühhootikumidega nii suu kaudu kui ka süstetena. Menetlusosaliste menetluskulud

jättis maakohus nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda.

Puudutatud isikul esineb psühhootiline häire (F29) ja seda psüühikahäiret saab hinnata raskeks.

Tema käitumine on psühhoosist mõjustatud – puudutatud isik avaldab intensiivset ja süsteemset

paranoilist luulu jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest, tagakiusamisest ning mürgitamisest.

Lisaks ametivõimudele on luulusüsteemi haaratud ka laste ema ja muid isikuid, kes on

ametivõimude poolt puudutatud isiku sõnul mõjutatud. Puudutatud isikul on hirmutunne oma

elu pärast. Tal puudub täielikult haigusteadvus, ta soovib kategooriliselt koju ega nõustu

haiglaraviga.

Puudutatud isik on haigusseisundist tulenevalt ja ravita jätmise korral ohtlik eelkõige iseendale,

aga ka temaga kokku puutuvatele kõrvalistele isikutele. Puudutatud isikul on paranoiline

psühhootiline sündroom ja seisund püsib. Haiglaravita jäämisel on oodata psühhootilise

sihipäratu käitumise süvenemist, mille käigus paneb puudutatud isik veelgi enam ohtu enda elu

ja turvalisuse ning võib segadusseisundist tulenevalt ka ümbritsevate suhtes agressiivselt

meelestatud olla. Puudutatud isiku maailmapilt ei vasta ümbritsevate tajule reaalsusest.

Puudutatud isik vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist

kontrollitud ravikeskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Praegu ei ole puudutatud isik

suuteline andma nõusolekut raviks, samuti ei ole ambulatoorne ravi isiku terviseseisundi ja

puuduva ravisoostumuse tõttu võimalik. Seega ei ole muu psühhiaatriline abi võimalik ega

küllaldane ning muu ravi peale statsionaarse ravi ei ole piisav ega kohaldatav.

Muud võimalused puudutatud isik ravimiseks puuduvad, kuna temaga koostöö puudub ja ta ei

ole suuteline ise oma käitumist kontrollima ega ohjama.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 17.04.2023

määruse (vaidlustatud määrus) ja jätta menetluskulud riigi kanda.

Puudutatud isik ei ole vaidlustatud määrusega nõus, sest ravi pikendamiseks puudus alus.

Puudutatud isiku ravile paigutamine oli vajalik, kuid ravil viibitud nelja päeva jooksul sai

puudutatud isik vajaliku abi ning oli valmis tagasi ühiskonda minema ja iseseivalt hakkama

saama. Ravi pikendamiseks oli täitmata psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 p 3

sätestatud tingimus. Puudutatud isik saab vajadusel enda psühholoogilise seisundi säilitamiseks

ja ravimiseks pöörduda ise kliinikusse. Seega saab puudutatud isiku raviks kasutada muid kui

isiku tahtest olenematule ravile paigutamise meetmeid.

9. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isikul on diagnoositud paranoidne

skisofreenia ning tegemist on aastaid kestnud ja süvenenud psühhoosiga, mille tõttu on

puudutatud isiku igapäevaelus toimetuleku võime langenud. Haigusspetsiifilise ravita jäämisel

on prognoositav puudutatud isikul mh täieliku töövõimetuse kujunemine ning uuringutest

keeldumisel ohtlikud intsidendid kehalise tervise osas (südamerütmihäire ravi ei saa rakendada,

kuna pole täpset infot häire olemusest-sagedusest). Puudutatud isikul esinevale raskele

psüühikahäirele on mh iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine. Puudutatud

isiku psüühilises seisundis ei ole toimunud muutusi, mis võimaldaks tal esineva raske

psüühikahäire ravi jätkata teadva nõusoleku alusel.

2-23-5696

10. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

11. Pärnu Maakohtu 12.05.2023 määrusega lõpetati avaldaja taotluse alusel puudutatud isiku

suhtes kohaldatud tahtest olenematu ravi. Puudutatud isiku tervislik seisund on sedavõrd

paranenud, et ta on võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima, ning ta ei ohusta

enam iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut ning on andnud nõusoleku ravi ambulatoorselt

jätkata. Seega on puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise alused ära

langenud ja kinnises asutuses tahtest olenematul ravil viibimine tuleb lõpetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta rahuldamata.

13. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (digitoimiku leht (dtl) 114–115), annab

ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab

kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada

kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et

avaldust ei saa enam uuesti lahendada (Riigikohtu 19.02.2014 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse

lahendamist.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus TsMS § 534 lg 1 ja PsAS § 11 lg 1

kohaldamisel, kui pikendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega neid

kordamata (TsMS § 654 § lg 6 koosmõjus §-ga 659).

15. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kolleegiumil ei ole alust

arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi. Psühhiaatri arvamuse järgi

ei ole puudutatud isikul haiguskriitikat. Puudutatud isik on enda sõnul vaimselt ja füüsiliselt

terve ja haiglaravi vajadust ei näe (dtl 8, kolmas lõik). Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik

maakohtule, et ta ei peaks ravil olema ega nõustunud raviga (dtl 70, kolmas lõik). Puudutatid

isiku raviarst dr PP märkis ärakuulamisel, et puudutatud isikul puudub täielikult haiguskriitika

ninig ta ei soovi haiglaravil viibida (dtl 70, p 8). Määruskaebemenetluses tõi avaldaja esile, et

puudutatud isikul on praeguseks diagnoositud paranoidne skisofreenia ja tal esinevale raskele

psüühikahäirele on mh iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine (dtl 91).

Eelnevast tulenevalt ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline

abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses.

16. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamise eeldused olid täidetud.

17. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul maakohtu määrustele muid

vastuväiteid. Ülaltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

18. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause

alusel Eesti Vabariigi kanda.

2-23-5696

19. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)