3-22-1897/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1897

Haldusasi

MAVE Varahalduse OÜ kaebus Transpordiameti

01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 osaliselt ja

09.08.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/14645-3 tervikuna

tühistamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja MAVE Varahalduse OÜ (registrikood 10515633),

volitatud esindaja v.-adv. Villy Lopman

Vastustaja Transpordiamet, volitatud esindaja Kaidi Sulg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MAVE Varahaldus OÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-22-1897

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MAVE Varahaldus OÜ-le kuulub kinnistu aadressil Läike tee 32, Peetri alevik, Rae vald,

Harju maakond (katastritunnus 65301:001:2643; edaspidi Läike tee 32 kinnistu).

2. Transpordiamet teavitas 16.07.2021 kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 MAVE Varahaldus

OÜ-d riigitee 96 Tallinn – Peetri alevik – Tallinn (edaspidi Tallinna väikese ringtee)

ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste (PT) menetlusse kaasamisest (vt

kaebuse lisa 1).

3. MAVE Varahaldus OÜ esitas 02.08.2021 Transpordiametile oma seisukoha Tallinna

väikese ringtee PT eelnõu osas, milles selgitatakse, et Tallinna väikese ringtee planeerimine ja

projekteerimine MAVE Varahaldus OÜ-le kuuluvale tervikuna välja arendatud ja hoonestatud

Läike tee 32 kinnisasjale (katastritunnus 65301:001:2643) ei ole kohane, vajalik ega

proportsionaalne. Sellest lähtuvalt tegi MAVE Varahaldus OÜ ettepaneku PT eelnõu

täpsustamiseks selliselt, et Läike tee 32 kinnisasi eemaldatakse ringtee ehitustegevusega

hõlmatud kinnisasjade nimekirjast (vt kaebuse lisa 2).

4. Transpordiameti 01.06.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/419 väljastati PT riigitee 96

Tallinn – Peetri alevik – Tallinn (Tallinna väikese ringtee) ehitusprojekti koostamiseks (vt

kaebuse lisa 4). Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee nr 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn

(Tallinna väikese ringtee) paikneb kavandatava riigitee osas kinnisasjadel: 65301:001:0009;

65301:001:0104; 65301:001:0283; 65301:001:0301; 65301:001:0579; 65301:001:0594;

65301:001:0824; 65301:001:0871; 65301:001:0967; 65301:001:0968; 65301:001:1123;

65301:001:1131; 65301:001:1212; 65301:001:1214; 65301:001:1327; 65301:001:1387;

65301:001:1588; 65301:001:1591; 65301:001:1595; 65301:001:1596; 65301:001:2414;

65301:001:2542; 65301:001:2643; 65301:001:2644; 65301:001:2842; 65301:001:2843;

65301:001:3229; 65301:001:3258; 65301:001:3492; 65301:001:3493; 65301:001:3516;

65301:001:3769; 65301:001:3962; 65301:001:4119; 65301:001:4141; 65301:001:4205;

65301:001:4271; 65301:001:4327; 65301:001:4471; 65301:001:4647; 65301:001:4649;

65301:001:4653; 65301:001:4696; 65301:001:4697; 65301:001:4712; 65301:001:4899;

65301:001:4937; 65301:001:4940; 65301:001:5369; 65301:001:5413; 65301:001:5414;

65301:001:5415; 65301:001:5782; 65301:002:0070; 65301:002:0166; 65301:002:0167;

65301:002:0169; 65301:002:0185; 65301:002:0591; 65301:002:0753; 65301:002:0939;

65301:002:1449; 65301:002:1454; 65301:002:1622; 65301:002:1711; 65301:002:1713;

65301:002:1716; 65301:002:1729; 65301:002:1734; 65301:002:1735; 65301:002:1736;

65301:002:1737; 65301:002:1794; 65301:002:1797; 78401:101:1012; 78401:101:3458;

78401:101:3477; 78401:101:3797; 78401:101:4198; 78401:101:4332; 78403:314:0008;

78403:314:0009; 78403:314:0067; 78403:314:0136; 78403:314:0151; 78403:315:0166;

78404:403:0024; 78404:403:0029; 78404:403:0081; 78404:404:0007, Harju maakonnas,

Tallinna linnas (Lasnamäe, Kesklinna ja Nõmme linnaosad) ja Rae vallas (Rae küla ja

Järveküla küla ja Peetri alevik).

PT on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ja Rae valla üldplaneeringuga, milles

menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui perspektiivset maanteed. Projekti

eesmärk on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja

Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linna (Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri

alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks

Tartu maanteelt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel

suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse

mööda alternatiivteid. Projekt sisaldab uue riigitee ehitust koos kergliiklusteede ja rajatistega,

tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,

2(22)

3-22-1897

bussipeatused,

kergliiklusteed,

teeületuskohad,

vete

äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning tehniliselt

vajalikud teemaa määramist.

Korralduse lisas 2 on PT menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab ehitusseadustiku (EhS) 31 lg 5 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti

otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Transpordiamet ei ole PT menetluse

käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid PT andmisest keeldumise aluseid ega PT kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lg-le 1.

Vastuseks MAVE Varahaldus OÜ ettepanekutele on vastustaja selgitanud järgmist. Tallinna

väikest ringteed on kajastatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+, Rae valla kehtivas

üldplaneeringus ning käsitletakse ka koostatavas Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus.

Tallinna väike ringtee on kavandatud planeeringujärgsesse asukohta. Tallinna väikese ringtee

projekteerimisel kavandatakse eelpool mainitud planeeringutes kajastatud riigiteed. Tallinna

väikese ringtee eesmärk on uue Tallinna väikese ringtee projekteerimine, mis ühendaks

Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, mis vähendaks liiklust Tallinna linna (Tartu

maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust erinevalt eri

suundades, muudaks Tartu mnt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna

sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda

Tallinnasse alternatiivteid mööda. Projektiga tuleb määrata tee ja sellega seotud rajatiste

tarbeks vajalik teemaa. 27.07.2021 toimunud KMH aruande avalikul väljapanekul täpsustatud

piirangu joone all mõeldi perspektiivse Tallinna väikese ringtee transpordimaa välispiiri, mis

väljastati Tudriku kinnistu arendajale 20.04.2018. Projekteerimisel on ka selle piiriga

arvestatud. Varasemalt (enne 2013. a üldplaneeringu kehtestamist) pole reserveeritud piisavalt

suurt maa-ala, et projekteerida ja ehitada kõnealune väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega

tee. Sellest tulenevalt tuleb kavandada tee projekteerimist läbi tihedalt asustatud või juba

varasemalt planeeringutega kaetud alade.

Tallinna väike ringtee ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee liiklussõlmede

kavandamisel on arvestatud parimal võimalikul moel järgnevaga: 1) tuleviku

liikumisvajadused ja liiklusprognoosid; 2) liiklussõlme kavandamisel on arvestanud

võimaluse piires olemasolevate ja planeeritud maakasutusfunktsioonidega (sh hoonestused)

3(22)

3-22-1897

ning on püütud leida parim kompromisslahendus, mis tagaks nii avalikud kui ka maaomanike

huvid; 3) liiklussõlm on lahendatud vastavalt teede-projekteerimisele kehtestatud normidele ja

nõuetele. Projekteerimise käigus on Transpordiamet teinud koostööd kohaliku omavalitsuse

ning mitmete maaomanikega. Samuti on 27.07.2021 toimunud KMH aruande avalikul

väljapanekul käidud lahendust tutvustamas ja selgitamas. Tallinna väikese ringtee

planeerimisel on kaalutud mitut erinevat lahendust. Esimeses lahenduses (alternatiiv 1) nähti

ette Tallinna väike ringtee viia eritasandiliselt üle Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee.

Lahenduse kõige suuremaks puuduseks oli vasakpöörde sooritamiseks lisanduv kilometraaž.

Lahenduse puhul oleks vasakpöörde sooritamine Tallinna väikesele ringteele Tartu maanteelt

nõudnud liiklejatelt liiga suurt ca 1,5 km pikkust täiendavat ringi. Lisaks oleks lahendusega

suunatud Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee pöörde liiklus läbi kohaliku

tänavavõrgustiku. Liikluslahenduse mõttes on selgem ja ohutum lahendada pöörded selleks

ettenähtud liiklussõlmes, mitte kohalike tänavavõrkude kaudu. Teine lahendus on PT

menetluse eelnõuga kaasas olnud lahendus (alternatiiv 2). Projekteerija koostas alternatiivsete

variantide võrdluse täpsustamaks ehitusmaksumuse, maakasutuse ja sotsiaalmajanduslikku

mõju. Variantide võrdluses selgus, et alternatiiv 1 on küll rahaliselt soodsam, kuid

sotsiaalmajanduslik kulu on märkimisväärselt suurem alternatiiv 2 omast. Võrdluste ja

liikluslahenduse kokkuvõttes otsustati edasi minna alternatiiv 2 variandiga.

Enne kui hakati kaaluma alternatiivi 2, minimeeriti lahendust nii, et see oleks pindalalt

võimalikult väike. Lahenduse täiemahulisel planeerimisel oleks pidanud ette nägema kaks

lisarada ringristmikule pöörete eraldamiseks. Pöörderadasid ei kavandatud seoses suure

mõjuga külgnevatele kinnistutele. Põhimõtteline skeem sõiduradade paiknemisest on näidatud

allpool.

Lahendusega oleks suurenenud ka teiste Tallinna väikese ringtee ja Tallinn – Tartu – Võru –

Luhamaa maanteega piirnevate kinnistute maade omandamise vajadus seoses

4(22)

3-22-1897

lisapöörderadadega. Vastavalt koostatud liiklusuuringule on prognoositud liiklussõlme läbima

suurusjärgus 70 000 sõidukit ööpäevas, st et tegu on väga kõrge avaliku huviga objektiga.

Seoses suure läbiva liiklussagedusega ei ole võimalik lahendada liiklussõlme väiksema

kaherajalise ringristmikuna. Liiklussõlme kavandamisel on arvestatud nii olemasoleva maa

kasutusfunktsiooni, kui perspektiivse kasutusega. Tallinna väikese ringteega tuleb ette näha

paljude maade omandamine. Lisaks Läike tee 32 kinnistule tuleb Tallinn – Tartu – Võru –

Luhamaa ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme juures näha ette maade omandamine

kõikidest liiklussõlmega piirnevatest kinnistutest. Täpne projektlahendus selgub eelprojekti

valmides. Eelprojekti käigus koostatakse krundijaotuskavad, millega määratakse täpne

maavajadus. Krundijaotuskavade põhjal hakatakse teostama maade omandamist. Maade

omandamise protsess teostatakse vastavalt kaaskirjas kaasas olnud dokumendile „Tee

ehituseks vajalike maade omandamise protseduur“. Ruutmeetri hind kujuneb vastavalt turu

väärtusele. Selleks tellitakse hindamisaruanne, kus leitakse kinnistu ruutmeetri hind. Selle

alusel teeb huvitatud osapool pakkumuse maa omandamiseks.

Esialgselt kavandatud maade eraldiste suurused on järgmised:

Tallinna väikese ringtee mõju Läike tee 32 kinnistule on proportsionaalselt ca 2 kuni 4 korda

väiksem kui mõju viidatud naaberkinnistutele. Arvestades väga kitsaste olude, olemasoleva

hoonestusega ja kehtestatud detailplaneeringutega ei ole võimalik liiklussõlme ümbruses

paiknevatest kinnistutest ilma hoonestuse lammutamiseta võrdselt kinnistute omandamist ette

näha. Tallinna väikese ringtee projekteerimisel on leitud lahendus, mis mõjutaks piirnevaid

kinnistuid minimaalses mahus. Peamine rõhk on pandud arendamata aladele ning hoonestatud

alasid on mõjutatud minimaalses mahus. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu seletuskirja

kohaselt: „Üldplaneeringuga kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad

detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus. Täpsemate asukohtade selgumisel

kooskõlastatakse lahendused ka maaomanikega.“ Transpordiamet tõlgendab kehtiva Rae valla

üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamise nõuet kui suunist teha maaomanikega koostööd

asjakohase menetlusvormi kaudu ehk küsides EhS § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel arvamust.

Transpordiametil puudub kohustus PT käigus kooskõlastada projektlahendust piirinaabritega

(EhS § 31 lg 4 p 2). Lisaks piirdub Läike tee 32 kinnistu riigiteega nr 2 Tallinn – Tartu – Võru

– Luhamaa, millel on piirangud seoses avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga. Maa-ameti

kaardirakendusest mõõtes paikneb Läike tee 32 kinnistu ca 3043 m2 ulatuses avalikult

kasutatava tee kaitsevööndis. Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi alas paikneb ca 3044 m2

Läike tee 32 kinnistust. Kogu eeldatavast omandatavast alast 1812 m2 asub 1428 m2 avalikult

kasutatava tee kaitsevööndis.

5(22)

3-22-1897

MAVE Varahaldus OÜ-le kuuluvale hoonestatud kinnisasjale (Läike tee 32, 65301:001:2643)

on määratud sihtotstarve 50% tootmismaa ja 50% ärimaa. Maakasutuse juhtotstarbe järgi on

tegemist tootmise maa-alaga. AÕKS § 57 alusel V mürakategooria maa-ala, millele

keskkonnamüra nõudeid määrusega nr 71 kehtestatud ei ole. Ehitusaegsest vibratsioonist

tulenevate mõjude eest vastutab tulevikus ehituse töövõtja. Eeltoodust tulenevalt ei kahjusta

Tallinna väikese ringtee planeerimine Läike tee 32 kinnistule ebaproportsionaalselt MAVE

Varahaldus OÜ õigusi ja huve. Samuti on Transpordiamet valmis koostöös kohaliku

omavalitsusega leevendama kinnistult kaotatud parkimiskohti kavandades osa parkimist

riigitee äärsele tänasele haljasalale.

5. MAVE Varahaldus OÜ esitas 30.06.2022 vaide Transpordiameti 01.06.2022

korraldusele nr 1.1-3/22/419, mis jäeti 09.08.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/14645-3

rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Vastustaja on täitnud ärakuulamiskohustust (HMS § 40). Vaide esitajale on 16.07.2021

kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 esitatud selge ülevaade, millised PT kavatseb vastustaja

väljastada ning kirjas sisaldus link, millelt oli võimalik näha planeeritavat lahendust.

Vastustaja on vaide esitaja seisukohti sisuliselt kaalunud (vt vaidlusaluse korralduse lisa 2;

EhS § 31 lg 5).

PT-s puuduvad kaalutlusvead ning PT on proportsionaalsed (vt PlanS § 74 lg 5; EhS § 26 lg 3

p 3). Alal kehtib Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae vallavolikogu 21.05.2013 otsusega

nr 462). Üldplaneeringus on määratud Tallinna väikese ringtee asukoht ning liiklussõlme

asukoht, mis mh jääb Läike tee 32 kinnistule. Üldplaneeringu jooniselt on selgelt näha, et

ramp Tartu-Lasnamäe kulgeb üle Läike tee 32 kinnistu ja ka üle tänase hoonestuse.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.6.1 kohaselt perspektiivsete teede kavandamisel on

lähtutud olemasolevate ja kavandatavate elamu-, äri- ning äri- ja tootmismaade paiknemisest.

Tallinna väikese ringtee trassi ei ole võimalik nihutada niivõrd palju, et see ei ulatuks Läike

tee 32 kinnistule. Varasemalt üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde

rambiga üle Läike tee 32 hoonete sõitmist. Seda vältida soovides antud lahendust ei

realiseeritud. Tallinna väikesele ringteele oli olemas alternatiiv, kus probleemne parempööre

oli lahendatud viadukti alt läbi sõidu ja seejärel paremale pööramisega. Selline lahendus on

tehniliselt teostamatu, kuna ringristmik, mis pidi piirkonda teenindama, asus liialt lähedal

kõrgele viaduktile ning ei oleks olnud võimalik viia omavahel kokku viadukti ning selle otstes

6(22)

3-22-1897

paiknevaid ringteid nõuetekohaselt pikakalletega. Töötati välja uus lahendus, kus

ringristmikud olid paigutatud viaduktist piisavalt kaugele. Selle lahenduse puhul on

probleemiks, et sobivas asukohas ei olnud olemas vaba maa-ala, kuhu planeerida

ringristmikule suunduvaid harusid. Seetõttu töötati välja uus lahendus, mille korral oleks

ringristmik asunud märkimisväärselt põhja pool. Antud lahendusega tekkis kaks peamist

probleemi: 1) piirkonnas asuvad ettevõtted/elanikud leidsid, et antud lahendus ei teenindanud

piisavalt hästi kohalikku piirkonda (nt lähenedes Tartu poolt ja soovides liikuda Lepiku teele

oleks vaja läbida ca 1,7 km ring, et sinna jõuda); 2) antud liikluskorraldus oleks suunanud

transiitliikluse läbi kohaliku piirkonna, mis ei ole mh liiklusohutuse kaalutlustest lähtudes hea

lahendus. Seetõttu otsustati lahenduse kasuks, mis tagaks liiklussõlme toimivuse nii, et

kohalikku piirkonda oleks tagatud juurdepääsud ning transiitliiklus ei läbiks kohalikke

piirkondi. Kui Tallinna väikese ringtee trassi nihutada Tallinna poole, siis tekiks konflikt

kõikide trassist Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa maantee ja Tallinna väikese ringtee

liiklussõlme piirkonnast Tallinna poole jäävate kinnistutega. Tallinna väikese ringtee koridori

ja liiklussõlme asukohta pole võimalik muuta viisil, et see jääks välja Läike tee 32 kinnistust

ning vastaks kehtivates detailplaneeringutes kajastatud liikluslahendustele. Ei ole mõeldav, et

PT menetluses hakatakse sisuliselt läbi viima üldplaneeringu muutmise menetlust.

Täpsustamine tähendab, et mingid planeeringuga määratud omadused määratletakse

täpsemalt. Vastustaja on kohustatud lähtuma üldplaneeringust (EhS § 32 p 2). Menetlemisel

on uus Rae valla üldplaneering, kus on Tallinna väikese ringtee lahendus kajastatud täpselt

selliselt nagu PT-s.

Vaide esitaja õigusi ei ole rikutud, kuna PT ei riku võrreldes varasemaga vaide esitaja

olukorda. Tee trass määratakse kindlaks asjakohase planeeringu kehtestamisega; teema- või

üldplaneeringu koostamise käigus määratakse kavandatava tee lõplik asukoht, mis muutub

õiguslikult siduvaks vastava planeeringu kehtestamisel. PT andmisel on lähtutud kehtivas

üldplaneeringus toodud lahendusest.

Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud

olukorras (vt töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12 lg 1; Vabariigi Valitsuse 12.04.2007

määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale,

töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 2). Riigil ei

ole kohustust hüvitada kinnisasja omaniku õigusaktidest tulenevate kohustustega seotud

kulusid. Äritegevusega seotud kulud mahuvad tavapärase äririski raamidesse ning äririsk ei

saa jääda riigi kanda ka siis, kui äriplaani realiseerimisega tekivad täiendavad kulud seoses

riigi poolt oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-11,

p 19). Tallinna väikese ringtee näol on tegemist väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega

teega. Kaalutud on mitut erinevat lahendust. Vastustaja on üldplaneeringuga kehtestatud

lahendust täpsustanud nii, et selle mõju Läike tee 32 kinnistule oleks väiksem. Tallinna

väikese ringtee mõju Läike tee 32 kinnistule on proportsionaalselt 2-4 korda väiksem kui

mõju teistele naaberkinnistutele. Peamine rõhk on pandud arendamata aladele ning

hoonestatud alasid on mõjutatud minimaalses mahus. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud

õiguspäraselt. Lähtumine üldplaneeringust ahendab vastustaja kaalutlusõigust PT andmisel.

6. MAVE Varahaldus OÜ

esitas 07.09.2022 Tallinna Halduskohtule

kaebuse

Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane.

7.1. Vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust (HMS § 40). Vastustaja on

ärakuulamiskohustust täitnud formaalselt. Kaebaja ei saanud ligi 1 aasta jooksul kuni

7(22)

3-22-1897

korralduse kehtestamiseni sisulist tagasisidet enda esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele.

18.02.2022 teatas vastustaja, et vastab PT menetluses esitatud ettepanekutele koos PT

andmise korraldusega. Sama on vastustaja kinnitanud ka 19.04.2022 kirjaga. Keerulisemates

haldusmenetlustes, kus tuleb hinnata ja kaaluda paljusid asjaolusid ja aspekte, on

menetlusosalise ühepoolse seisukoha formaalse ärakuulamise asemel peetud oluliseks

haldusorgani ja menetlusosalise vahelise dialoogi tekkimist. Riigikohus on pidanud oluliseks

menetlusveaks ja menetlusosaliste menetluslikke õigusi rikkuvaks olukorda, kus haldusorgan

ei võimalda menetlusosalistel kontrollida nende ettepaneku arvestamata jätmise ratsionaalsust,

vaielda ettepaneku arvestamata jätmise motiividele vastu ega võimalda areneda avalikul

diskussioonil kavandatava tegevuse võimalike lahenduste üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

54-03, p 21).

7.2. Vaidlusaluse korralduse menetluse kestel esitati vastustajale kooskõlastusi ja arvamusi 39

isiku poolt, kelle arvamused võisid eelduslikult mõjutada PT. Kavandatav ringtee lõplik

projektlahenduse asukohaskeem (vt kaebuse lisa 8) ja KMH aruanne (vt kaebuse lisa 19)

valmisid alles 2022. a kevadel. On ilmne, et 2021. a suvel toimunud ärakuulamisel ei saanud

kaebaja esitada ettepanekuid ja seisukohti nende asjas olulist tähendust omavate asjaolude

suhtes.

7.3. Eksitav on vastustaja väide, et kui kaebajal tekkis küsimusi, siis oli kaebajal võimalik

pöörduda vastustaja poole ja saada selgitusi. Seda on kaebaja ka korduvalt teinud, kuid

vastustaja on vastanud, et on teadlik kaebaja ettepanekutest ning vastab neile koos PT

andmise korraldusega (vt kaebuse lisa 2). Sisulist arutelu kaebaja ettepanekute osas toimunud

ei ole. Isegi, kui mingeid alternatiivseid lahendusi kaaluti, siis neid kaebajale ei avaldatud.

Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik menetluse kestel alternatiivsete lahenduste osas

seisukohta avaldada.

7.4. Korraldus on oluliste ja ilmsete kaalutlusvigadega. Sisulist kaalumist ei ole toimunud.

Tõendamata on, et PT andmisel oleks üldse toimunud alternatiivsete asukohalahenduste

kaalumine Läike tee 32 kinnistu osas. Vastustaja on Rae valla üldplaneeringut ebaõigesti

tõlgendanud. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla

üldplaneeringu seletuskirjas on korduvalt rõhutatud, et üldplaneeringuga kavandatud teede

asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise

käigus. Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastatakse lahendused ka maaomanikega (vt

Rae valla üldplaneeringu seletuskiri, lk-d 61 ja 102). Tee asukoha muutmine üldplaneeringu

indikatiivse asukohaga võrreldes ei ole käsitletav üldplaneeringu muutmisena (vt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-2788, p 32). Kaebaja ei palunud vastustajal kaaluda ringtee ja

liiklussõlme rajamist täiesti teistsugusesse asukohta, vaid kavandatava ringtee paiknemist

selliselt, et see ei riivaks tema õigusi ebaproportsionaalselt ehk ei hõlmaks kaebajale kuuluvat

täielikult välja arendatud ja hoonestatud Läike tee 32 kinnistut. Vaidlusaluse korralduse lisas

2 toodud koondtabelis ja kohtumenetluses esitatud põhjendused ei tõenda ega kinnita, et PT

andmisel puudus põhimõtteliselt mõistlik võimalus rajada ringtee Läike tee 32 kinnistust

eemale.

7.5. Vastustajal oleks olnud võimalus vältida kaebaja õiguste ebaproportsionaalset riivet

ringtee ja liiklussõlme asukoha liigutamisel vaid ca 15,85 m eemale Läike tee 32 kinnistul

asuvast hoonest (mh ilma Vägeva tee 3a kinnistul asuvat hoonet kahjustamata). Kavandatav

ringtee jääb Läike tee 32/2 hoone välisseinast vaid 2,01 m kaugusele, mitte 3-4 m kaugusele.

Näiteks Vägeva tee 3a kinnistul asuva hoone välisseinast jääb tee juba täna oluliselt

kaugemale (13,55 m kaugusele hoone välisseinast). Kaebaja ettepanekute sisulist kaalumist ei

välistanud see, et Tallinna väikese ringtee asukohta on käsitletud kehtestatud ja menetluses

olevates detailplaneeringutes. Läike tee 32 kinnistu kõrval asuvatel hoonestamata, pindalalt

oluliselt suuremate ning 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tudriku kinnistul ja Allika

8(22)

3-22-1897

kinnistul puuduvad kehtivad detailplaneeringud. Teisisõnu on mõlemal kinnistul

detailplaneeringu koostamine alles menetlemisel. Kaebajale teadaolevalt ei ole vastavaid

detailplaneeringuid tänaseni vastu võetud. Seega on riigil võimalus Tudriku kinnistu

vajadusel avalikes huvides omandada. Vastustajale pakuti PT menetluses välja mitmeid

alternatiive, mille sobivust ei saa täielikult välistada, kuid mida vastustaja ei ole sisuliselt

kaalunud. Sellega on vastustaja teinud vaidlusaluse korralduse andmisel kaalutlusvea (HMS §

4 lg 2, § 54).

7.6. Riigikohus on pidanud õigusvastaseks lähenemist, mille kohaselt nt

planeerimismenetluses mitteosalenud isikul puuduks õigus ehitusõigust andvat haldusakti

kohtus vaidlustada; kui planeeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud erinevad

lahendused, on haldusorgan kohustatud ehitusõigust andva haldusakti andmisel kontrollima,

et aktiga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja

huve, samuti avalikke huve (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03, p 21).

7.7. PT rikub ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi ja huve. Vastustaja poolt haldusakti

andmisel ehk vaidlustatud korralduse lisas 2 viidatud erinevad lahendused erinevad üksnes

oma tehniliste detailide osas (ringristmik või viadukt), kuid mitte kaebaja õiguste riive mõttes

ehk täpse ringtee ja liiklussõlme paiknemise asukohalahenduse osas (vt ka KMH aruanne;

kaebuse lisa 9). Asjaolu, et tegemist on suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega, ei muuda

diskretsiooni teostamise reegleid.

7.8. Kohtumenetluses vastustaja poolt esitatud põhjendused ei nähtu olulises osas

vaidlustatavast haldusaktist või selle lisadest (HMS 56 lg 1). Vastavad põhjendused oleks

pidanud vastustaja esitama kaebajale PT menetluses. Kohus saab üksnes erandlikult arvestada

haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. See eeldab, et haldusorgan on

esitanud asjas selged tõendid, mis kinnitavad seda, et vastavad põhjendused eksisteerisid juba

haldusakti andmise hetkel ning et nendega reaalselt arvestati (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

29-12, p 20). Vastustaja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Tõendamata on haldusorgani

väited, justkui kaebaja ettepanekuga nõustumine tähendaks, et sellisel juhul „liiguks tee

Vägeva tee 3a hoonesse“ ning muutuks „Tudriku või Vägeva tee 1 kinnistu kasutamatuks täiel

määral“ (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi p 2.7.2).

7.9. Ehkki vastustaja väidab, et projekteerimisel pandi peamine rõhk arendamata aladele, siis

ei kajastu see vähimalgi määral vaidluse all olevas PT lahenduses. Kavandatava ringtee

kulgemine üle kaebajale kuuluva välja arendatud ning kasutuses oleva hoonestatud Läike tee

32 kinnistu omab õiguste riive mõttes ebaproportsionaalselt suuremat negatiivset mõju

võrreldes vastustaja poolt esile toodud teiste naaberkinnistutega. Jättes kõrvale eeldatavalt

olulise müra- ja vibratsioonitaseme tõusu kaebajale kuuluval Läike tee 32 kinnistul, kaob

vaidlustatud korralduses määratletud asukoha lahenduse tõttu Läike tee 32 kinnistul enam kui

70 olemasolevat parkimiskohta. Vastustaja poolt 03.11.2022 menetlusdokumendi p-s 2.14

kirjeldatud viisil ei ole võimalik Läike tee 32 kinnistul parkimiskohti juurde rajada. See

tekitaks liiklusohtliku olukorra, kuivõrd tähendaks, et parkimiskohad asuksid otseselt Läike

tee 32 kinnistu peasissekäikude ees. Lisaks ei ole vaidlustatud korraldusega kehtestatud

lahenduse realiseerumisel Läike tee 32 kinnisasjal tõenäoliselt vajalik pöörderaadius tagatud.

Ühtlasi kaob üks juurdepääs Läike tee 32 kinnistule ning jääb vaid üks juurdepääs.

7.10.

Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et käesoleval juhul ei saaks ringtee nihutamine Tudriku

kinnistule täiel määral välistada selle sihtotstarbelist kasutust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

59-11, p 19).

7.11.

Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et Tallinna väikese ringtee paiknemine Läike tee

32 kinnisasjal on otseses vastuolus Läike tee 32 kinnistul kehtiva detailplaneeringuga „Peetri

9(22)

3-22-1897

küla Allika kinnistu maatüki II, Vooremaa ja Vana-Lepiku IV kinnistute ja lähiala

detailplaneering“ (edaspidi DP). Nimelt nägi DP ette, et vältimaks kõrge mürataseme levikut

müratundlikule äritegevusele, tuli vastavad hooned planeerida Tallinn-Tartu maantee vaatest

kinnisasja tagumisse ossa. Kaebajal ei ole võimalik olemasolevaid hooneid ümber planeerida.

Potentsiaalsed müra vähendamisega seotud kulud ei mahu kaebaja tavapärase äririski

raamidesse. Vastustajal tuli lähtuda sotsiaalministri 04.03.2022 määrusest nr 42.

7.12.

Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6), kui jättis välja selgitamata ega

arvestanud, milline on kavandatava tegevusega kaasnev mürataseme tõus Läike tee 32

kinnisasjal asuvates hoonetes.

7.13.

Vastustaja ei ole Läike tee 32 kinnistul vajaliku pöörderaadiuse osas küsinud kaebajalt

mingeid jooniseid ega täpsustusi, kuigi kaebaja on saanud vastustajale päringuid. Vastustaja

oleks pidanud arvestama hoonestatud kinnistule ringtee projekteerimisel minimaalselt ehitiste

tuleohutuse nõuetega, mis seab ainuüksi päästetehnika liikumise tagamiseks nõudmised

pöörderaadiuste jms osas (vt standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 7: Ehitistele

esitatavad tuleohutusnõuded“). Lisaks vajavad kinnistul tegutsev kaebaja ja tema kliendid

igapäevaselt oma äritegevuse raames piisavat manööverdusruumi suurte veoautode

ligipääsuks kinnistul asuvatele ladudele. Riigikohtu hinnangul ei välista isegi abstraktne

teadmine tulevikus planeeritavast teedeehitusest isiku õigust vaidlustada ehituse aluseks

olevat haldusakti (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-981, p 14).

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajale esitati 16.07.2021 kirjaga nr 8-

1/21-1921/17539-1 selge ülevaade, millised PT kavatseb vastustaja väljastada ning kirjas

sisaldus link, millelt oli võimalik näha planeeritavat lahendust. Kui kaebajal tekkis

täpsustavaid küsimusi, siis oli kaebajal võimalik pöörduda vastustaja poole. Vaidlusaluse

korraldusega kehtestati PT selliselt nagu 16.07.2021 eelnõus kaebajale esitati. Seega oli suvel

2021 kaebajale selge, millise sisuga haldusakti plaanib vastustaja välja anda.

8.2. Vastustaja on kaebaja seisukohti haldusmenetluses sisuliselt kaalunud (HMS § 40; vt

vaidlusaluse korralduse lisa 2). Lubatav on põhjendada haldusaktis kaasatud isiku arvamuste

arvestamata jätmist (EhS § 31 lg 5).

8.3. PT andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu ning PT on proportsionaalsed. Vastustaja on

lähtunud kehtivas Rae valla üldplaneeringus toodud lahendusest (vt PlanS § 74 lg 5, EhS § 26

lg 3). Üldplaneeringus on selgelt määratud Tallinna väikse ringtee asukoht ning liiklussõlme

asukoht, mis mh jääb Läike tee 32 kinnistule.

10(22)

3-22-1897

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.6.1 kohaselt on perspektiivsete teede kavandamisel

lähtutud olemasolevate ja kavandatavate elamu-, äri- ning äri- ja tootmismaade paiknemisest;

kavandatud teede asukohad täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus.

Tallinna väikse ringtee asukoht on juba täpsustunud kehtestatud ja menetluses olevates

detailplaneeringutes (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Võttes arvesse

kehtivat üldplaneeringut, kehtestatud ja koostamisel olevaid detailplaneeringuid ning

olemasolevat hoonestust ja väljakujunenud keskkonda on kujunenud alltoodud Tallinna

väikese ringtee trassikoridor (erinevates planeeringutes arvestatud tee koridor märgitud lillade

joontega):

11(22)

3-22-1897

PT-ga määratud Tallinna väikese ringtee asukoht on alljärgnev (märgitud sinisega):

Ülaltoodud pildilt on selgelt näha, et Tallinna väikese ringtee trassi ei ole võimalik nihutada

niivõrd palju, et see jääks Läike tee 32 kinnistust välja. EhS § 26 lg 3 p 1 kohaselt tuleb PT

andmisel arvestada mh rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi.

12(22)

3-22-1897

Vastustaja on lähtunud põhimõttest vältida hoonestusalasid ja olemasolevate hoonete

kahjustamist. PT-s toodud Tallinna väikese ringtee puhul on Läike tee 32 kinnistu edaspidi

senisel viisil kasutatav; samas kui nihutada Tallinna väikse ringtee asukohta nii, et see ei

ulatuks Läike tee 32 kinnistule, ei ole Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistud edaspidi kasutatavad

ning see riivaks ebaproportsionaalselt Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistute omanike huve. PT

andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud isikute huvide tasakaalustatud

arvestamine ning leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute vahel. Vastustaja on

võtnud arvesse kõigi puudutatud maaomanike huve ning leidnud lahenduse, mille puhul

puudutatud isikuid mõjutatakse minimaalselt. Kaebaja ei saa vaidlustada üldplaneeringust

tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid.

8.4. Tallinna väikese ringtee puhul on tegemist väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega.

Vastustaja on kaalunud erinevaid lahendusi (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa

2). Esimeses lahenduses nähti ette Tallinna väike ringtee viia eritasandiliselt üle Tallinn –

Tartu – Võru – Luhamaa maantee. Lahenduse kõige suuremaks puuduseks oli vasakpöörde

sooritamiseks lisanduv kilometraaž. Lisaks oleks lahendusega suunatud Tallinn – Tartu –

Võru – Luhamaa maantee pöördliiklus läbi kohaliku tänavavõrgu. Teine lahendus on PT-ga

kehtestatud lahendus. Lahenduste mõju analüüsis selgus, et esimene on küll rahaliselt

soodsam, kuid mõju kolmandate isikute õigustele on suurem. Lisaks on teise variandi puhul

oluline, et liikluslahendus on lihtsam ja selgem, kui esimese alternatiivi puhul. Samuti

minimeeriti teist lahendust nii, et see oleks pindalalt võimalikult väike. Kaalutlusõigust on

korrektselt teostatud. Tallinna väike ringtee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

liiklussõlme lahenduste puhul on arvestatud parimal võimalikul moel järgnevaga: 1) tuleviku

liikumisvajadused ja liiklusprognoosid; 2) olemasolevate ja planeeritud

maakasutusfunktsioonidega (sh hoonestused); 3) liiklussõlm tuleb lahendada vastavalt teede

projekteerimisele kehtestatud normidele ja nõuetele ning nii, et tagatud oleks liiklusohutus.

8.5. Planeeritav ringristmik hakkab asuma olemasoleva Tartu maantee all, st Tartu maantee

viiakse viaduktile teises tasapinnas. PT-s toodud lahenduse kohaselt on Tartu maantee

viadukti pikkuseks ca 206 m ja rajatise üldpikkus koos tugimüüridega 870 m. Kui planeeritav

ringristmik rajada Allika kinnistule, tuleb Tartu maantee viadukt koos tugimüüridega rajada

ca 2 km pikkusena (tuleb tagada vähemalt kolmest kohast avad Tartu maantee liikluse

läbipääsuks Tallinna väikse ringtee ja Tartu maantee vahel). See tähendab, et tegemist oleks

kolm korda mahukama rajatisega. Sellise lahenduse realiseerimine oleks ligikaudu kümme

korda kallim, samas liikluslahenduslikult ei oleks nii hästi toimiv kui PT-ga määratud

lahendus. Üldplaneeringus ei ole ette nähtud lisakogujateede väljaehitamist piki Tartu

maanteed, võimaldamaks liikluse kulgemist Tallinna väiksele ringteele Tartu maanteelt ja

vastupidi. Kirjeldatud lahenduse puhul oleks tegemist üldplaneeringu olemusliku

muutmisega, mida ei ole võimalik PT menetluse raames teha. Lisaks tuleb arvestada tee

geomeetriaga. Kui nihutada teed nii, et see asuks Allika kinnistul ning ei ulatuks Läike tee 32

kinnistule, muutuvad osade ringristmikule suunduvate harude nurgad järsuks, mille tõttu

väheneb foorreguleeritud ringristmiku peatumisaladel peatuvate sõidukite arv. Sellest

tulenevalt väheneb ringristmiku läbilaskevõime. Foorreguleeritud ringristmik toimib hästi

ainult siis, kui pöördeliikluse fooritaktide läbilaskevõime on võimalikult sarnane. Samuti ei

ole võimalik rajada osasid ettenähtud rampe. Selline lahendus tooks kaasa osa liikluse

suunamise kohalikku teedevõrku, mis ei ole liiklusohutuse seisukohast hea lahendus.

Lahenduse muutmisel viisil, et tee ei kulge Läike tee 32 kinnistult, ei ole võimalik rajada

liikluskorralduslikult optimaalset lahendust.

8.6. Samuti tuleb arvestada, et Läike tee on käsitletav Rae valla sisese kogujateena. Kui

Tallinna väike ringtee nihutada nii, et see ei kulgeks Läike tee 32 kinnistult, põhjustab see

liikluskorralduses nii olulise muudatuse, et Läike tee ei toimi enam kogujateena. Lisaks

13(22)

3-22-1897

kaasneks sellega olukord, kus kõik pöörded toimuksid läbi siseteede, mis mõjutaks

negatiivselt liiklusohutust. Kokkuvõttes põhjustaks Tallinna väikese ringtee lahenduse

muutmine vajaduse ehitada ümber suuremad kohalike teede ristumisalad. Kui Tallinna

väikese ringtee trassi nihutada Tallinna poole, siis tekiks konflikt kõikide trassist Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna väikse ringtee liiklussõlme piirkonnast Tallinna

poole jäävate kinnistutega. PT-s on võetud arvesse, et foorreguleeritud ringristmik tuleb teha

võimalikult risti andes võimalikult sarnased taktid fooritsüklitele. Vastustaja on Tallinna

väikese ringtee lahendust optimeerinud maksimaalselt viies nii vajaduse kasutada Läike tee 32

kinnistut miinimumini, sh on ringristmikult kaotatud ära eraldiseisvad pöörderajad,

vähendades nii vajadust rajada Läike tee 32 kinnistule tee. Seega on vastustaja võtnud arvesse

kaebaja huve ning vähendanud ristmiku läbilaskevõimet. Samas on oluline lähtuda ka üldsuse

huvist saada võimalikult kiire ja ohutu liikluslahendus.

8.7. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt oli ette nähtud parempööre rambiga üle Läike tee 32

hoonete. Vastustaja aga täpsustas lahendust nii, et mõju Läike tee 32 kinnistule oleks

minimaalne. Tallinna väikese ringtee eeldatav mõju Läike tee 32 kinnistule on

proportsionaalselt ca 2-4 korda väiksem kui mõju teistele naaberkinnistutele.

8.8. Vastustaja on õigesti lähtunud määrusest nr 71. Juba kaebaja kinnistule hoonete

planeerimisel oli ületatud kaebuse punktis 73 toodud müra normtasemed. Vastustajale jääb

arusaamatuks, miks eeldab kaebaja nüüd, et vastustaja peaks sellise normtaseme ületamise

eest vastutama.

8.9. Vastustaja ja kaebaja esindajate kohtumine toimus 02.05.2022 Läike tee 32 kinnistul.

Kohtumisel tõi kaebaja esile probleemi, et piisav pöörderaadius ei pruugi tagatud olla.

Vastustaja palus kaebajal täpsemalt esile tuua, milliseid pöörderaadiuseid ja millises asukohas

tagada tuleb, sellist täpsustust kaebaja ei ole senini esitanud. Seoses parkimiskohtadega

märgib vastustaja, et Rae Vallavalitsuses 06.04.2022 toimunud koosolekul pakkus vastustaja

kaebajale välja, et kuna PT-s toodud lahenduse realiseerimisel muutub tee liiklusrežiim ning

piirkiiruseks määratakse 50 km/h, on kaebajal võimalik parkimiskohti juurde rajada (vt

vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa 3). KAHOS reguleerib kinnisasja avalikes

huvides omandamist. Kui kaebajal tekib kahju seoses riigi poolt temalt kinnisasja avalikes

huvides omandamisega, kuulub nimetatud kahju vastavalt KAHOS-le hüvitamisele. Kui

ehitustööde käigus tekkiva vibratsiooni tõttu või muul põhjusel kahjustatakse kaebajale

kuuluvaid hooneid, saab kaebaja tekitatud kahju osas esitada vastustajale kahjunõude.

Eelnevalt kompensatsioonimeetmete väljatöötamine ei ole mõistlik. Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-59-11 puudutab isiku kaasamist menetlusse. Kaebaja on olnud menetlusse kaasatud.

8.10.

PT-s toodud lahendus on kajastatud ka uues Rae valla üldplaneeringus.

8.11.

Kaebaja omandiõigust ei ole PT andmisega rikutud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on PT menetluses

täitnud nõuetekohaselt ärakuulamiskohustust ning teostanud Läike tee 32 kinnistut

puudutavas osas korrektselt kaalutlusõigust.

Ärakuulamisõigus

11. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Vastavalt EhS § 26 lg-le 5 kui projekteerimistingimuste andmise

14(22)

3-22-1897

käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab

pädev asutus kinnisasja omanikku 7 päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sh

sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. Pädev

asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud

omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku (EhS § 31 lg 2). Pädev

asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada (EhS

§ 31 lg 4 p 2). Ülaltoodud sätetest juhindudes on kaebaja kaasatud PT menetlusse

Transpordiameti 16.07.2021 kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 (vt kaebuse lisa 1). Kaebaja on

esitanud 02.08.2021 vastustajale ka oma seisukohad PT eelnõule (vt kaebuse lisa 2).

12. Tõendamata on kaebaja väide, et tal puudus ülevaade, millist lahendust vastustaja PT-ga

kavandab.

13. Esmalt nähtub Transpordiameti 16.07.2021 kirjast, et sellel on märgitud link, kust on

võimalik tutvuda projekteeritava teelõigu asukohaskeemiga ning tugiplaanidega (vt kaebuse

lisa 1). Lisaks on samas 16.07.2021 kirjas toodud, et KMH aruande avalik arutelu ja projekti

tutvustamine toimub 27.07.2021. a (vt kaebuse lisa 1). Kaebaja ei ole väitnud, et

Transpordiameti 16.07.2021 kirjas toodud link ei oleks avanenud või mingil muul põhjusel ei

olnud kaebajal võimalik sellega tutvuda või talle ei võimaldatud KMH aruande avalikul

arutelul osaleda.

14. Teiseks on Transpordiameti 19.04.2022 kirjas nr 8-1/21-192/18891-4 märgitud, et peale

projektlahenduse saatmist PDF ja DWG formaadis soovis kaebaja koosolekut

projektlahenduse arutamiseks; koosolek toimus 06.04.2022; 06.04.2022 Rae vallas toimunud

projekti tutvustaval koosolekul selgitas Transpordiamet siiani projekteeritud lahendust ning

põhjendas lahenduse vajalikkust; lisaks selgitas Transpordiamet koosolekul võimalusi, kuidas

on võimalik leevendada projekteerimisel tekkinud mõjusid (parkimiskohtade arvu

vähenemine) kaebaja omandis olevale kinnistule; Transpordiamet kinnitas, et on teadlik

kaebaja esitatud ettepanekutest ning vastab neile PT andmise korraldusega; Transpordiamet

oli nõus teostama kaebaja kinnistul paikvaatluse ja pakkus välja võimalikud ajad (vt kaebuse

lisa 3). Eelnevast nähtuvalt on vastustaja oma 19.04.2022 kirjas kinnitanud, et kaebajale on

saadetud projektlahendus nii pdf kui ka dwg formaadis. Sellele kaebaja vastu vaielnud ei ole.

Viimaks on ka kaebaja oma 02.08.2021 seisukohas vastustajale kinnitanud, et „on teadlik, et

nii 2013. aastal kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kui alates 2017. aastast koostamisel

oleva uue Rae põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb Läike tee 32

kinnistu perspektiivsele Tallinna väikese ringtee maa-alale.“ (vt kaebuse lisa 2). Ka juhul, kui

kaebajale ei olnud 02.08.2021 seisuga selge, millist lahendust kavandatakse, oleks ta saanud

peale talle projektlahenduse saatmist täiendavad seisukohad esitada. Asja materjalist ei nähtu,

et kaebaja oleks seda teinud.

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud kaebaja 02.08.2021 esitatud

ettepanekutele vastama enne vaidlusaluse korralduse andmist. Sellist kohustust ei näe ette ka

EhS § 31 lg 5. Vastustaja on ärakuulamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui vastas kaebaja

ettepanekutele PT lisas 2. Asjaolu, et esitatud ettepanekutele vastatakse vaidlusaluses

korralduses on selgitatud kaebajale nii Transpordiameti 16.07.2021 kirjas nr 8-1/21-

192/17539-1 kui ka 19.04.2022 kirjas nr 8-1/21-192/18891-4 (vt kaebuse lisad 1 ja 3).

Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et vaidlusaluse korralduse menetluse kestel esitati

vastustajale kooskõlastusi ja arvamusi 39 isiku poolt, kelle arvamused võisid eelduslikult

mõjutada PT-d. Kaebajal on õigus pöörduda kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks

(HKMS § 44 lg 1) ning seda on ka käesoleval juhul tehtud. Seetõttu kontrollib kohus

vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust üksnes osas, mis puudutab kaebaja subjektiivseid

15(22)

3-22-1897

õigusi. Teiste isikute poolt esitatud ettepanekud ning nendega arvestamine ei puuduta kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Kaalutlusõigus

16. Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud kaalutlusõiguse teostamata, kui on jätnud

kaalumata kaebaja pakutud alternatiivse lahenduse jätta kaebaja kinnistu PT-st välja.

17. EhS § 99 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad EhS lisas 1 nimetatud

ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht

täpselt määratud. Asjaolu, et kehtivast Rae valla üldplaneeringu seletuskirjast ei nähtunud tee

asukoht kinnistu täpsusega, menetlusosalised vaidlustanud ei ole.

18. Vaidlus puudub alljärgnevas:

1) Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu

maakasutuse kaardi nr 1 kohaselt asub kaebaja kinnistu perspektiivse eritasandilise ristmiku

rajamiseks vajalikul maa-alal (tähistatud kaardil punase ringiga), samuti on kaebaja kinnistule

planeeritud perspektiivne maantee (tähistatud oranži paksu punktiirjoonega);

2) Läike tee 32 kinnistul kehtiva DP seletuskirja kohaselt on planeeritav ala edelapiiriks

E263/T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee, mille kaitsevööndi laius on 50 m äärmise

sõiduraja teljest (teede- ja sideministri määrus 28.09.1999 nr 59 p 12); tee kasutajatel ja

piirnevatel maaomanikel tuleb arvestada nimetatud määruses toodud tee ja teekaitsevööndi

kasutamise ja kaitsmise nõuetega (vt DP seletuskiri, p 4.4)1;

3) Maa-ameti kaardirakendusest2 mõõtes paikneb Läike tee 32 kinnistu ca 3043 m2 ulatuses

avalikult kasutatava tee kaitsevööndis;

4) koostamisel oleva uue Rae põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb

Läike tee 32 kinnistu perspektiivsele Tallinna väikese ringtee maa-alale; seletuskirja p 9.6

kohaselt on kaardile kantud Tallinna väikese ringtee võimalik asukoht joonobjektina koos

mõjuala koridoriga 150 meetrit;3

5) Tallinna väikese ringtee trassikoridori asukoht on toodud Tudriku ja Sepa-Rae 2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringuga (DP0225), mis on algatatud 2004. a ning kajastab samamoodi

perspektiivset maanteed üle Läike tee 32 kinnistu:

1 Kättesaadav arvutivõrgust: https://map.rae.ee/gis/apps/webappviewer/index.html?

id=234f9ff842cf4fb9a1153385b406fc39

2 Kättesaadav arvutivõrgust: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused

3 Kättesaadav arvutivõrgust: https://www.rae.ee/pohjapiirkond

16(22)

3-22-1897

6) OÜ Reaalprojekt koostatud töös nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn

(Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine. Variantide võrdlus“ on võrreldud kahte

alternatiivi: a) alternatiiv 1 kohaselt on Tallinna väikese ringtee põhitrassil toodud viaduktiga

üle Tartu mnt nii sõidukid kui kergliiklejad, manöövrid Tartu mnt-lt Tallinna väikesele

ringteele ja vastupidi toimuvad Lepiku tee – Tallinna väikese ringtee (PK 48+00) ja Tähnase

tee-Tallinna väikese ringtee (PK 37+25) foorreguleeritud ringristmike kaudu; b) alternatiiv 2

kohaselt kavandatakse Tartu mnt ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme foorreguleeritud

ringristmik, Tallinn-Tartu maantee on toodud viaduktiga üle ringristmiku ning jalakäijate

ristumine on lahendatud kolmandal tasandil foorreguleeritud ringristmiku all (vt kaebuse lisa

7, lk 4).

19. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et kaebajale ei tule ühestki kehtivast planeeringust ega ka

koostamisel olevast planeeringust subjektiivset õigust nõuda, et perspektiivset Tallinna

väikese ringtee trassi ei rajataks tema kinnistule.

20. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitanud, miks ei saa liikluslahendust

muuta ning milliseid variante kaaluti ja mida arvesse on võetud (vt kaebuse lisa 1). Siinkohal

puudub vajadus nende põhjenduste täies mahus üle kordamiseks.

21. Tulenevalt PlanS § 74 lg-st 5 on üldplaneering projekteerimistingimuste alus.

Projekteerimistingimused peavad vastama üldplaneeringule (vt EhS § 32 p 2). Kuigi

üldplaneering on väiksema täpsusastmega, kui detailplaneering, siiski ei saa vastustaja

planeerida projekteerimistingimustega perspektiivset tugimaanteed kaebaja kinnistu asemel

kõrvalkinnistutele, kui kehtiva üldplaneeringuga on selgelt ette nähtud, et perspektiivne

Tallinna väike ringtee kulgeb üle kaebaja kinnistu. Küll aga oli vastustajal võimalus kaaluda,

kui ulatuslikult planeerida Tallinna väikese ringtee trassi üle kaebaja kinnistu. Ühtlasi seadis

vastustajale kaalutlusõiguse piirid alternatiivvariantide võrdlusanalüüs, kus võrdluse aluseks

oli alternatiividega seotud hinnangulised kulud (ehitusmaksumus, ehitusaegsed kulud,

variantide realiseerimiseks vajalike maade maksumus ja reserv) ning sotsiaalmajanduslikud

4 Kättesaadav arvutivõrgust: https://map.rae.ee/dp/DP0225/Joonised/, joonis Kontaktvööndi analüüs AS-03,

koostatud 23.05.2014.

17(22)

3-22-1897

kulud (vt kaebuse lisa 7, lk 3). Samuti on õige vastustaja seisukoht, et PT andmisel arvestati

koostamisel olevaid planeeringuid, et vältida tulevikus planeeringute vastuolu. Ka Riigikohus

on selgitanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel

järgida kui õigusakti, aga samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu

kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh

koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke; kaalutlusõiguse teostamisel ei tule

arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (vt Riigikohtu 08.08.2016

otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Sellest lähtuvalt ei olnud vastustajal keelatud arvestada PT

andmisel ka koostamisel olevate planeeringutega, võttes arvesse asjaolu, kui mitmeid

kinnistuomanikke vaidlusalune kavandatav Tallinna väike ringtee projekt puudutab.

22. Vaideotsuses on selgitatud seoses kaalutud alternatiividega järgmist: „Alal kehtib Rae

valla üldplaneering (kehtestatud Rae vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462).

Üldplaneeringus on määratud Tallinna väikese ringtee asukoht ning liiklussõlme asukoht, mis

mh jääb Läike tee 32 kinnistule. Üldplaneeringu jooniselt on selgelt näha, et ramp Tartu-

Lasnamäe kulgeb üle Läike tee 32 kinnistu ja ka üle tänase hoonestuse. Üldplaneeringu

seletuskirja punkti 5.6.1 kohaselt perspektiivsete teede kavandamisel on lähtutud

olemasolevate ja kavandatavate elamu-, äri- ning äri- ja tootmismaade paiknemisest. Tallinna

väikese ringtee trassi ei ole võimalik nihutada niivõrd palju, et see ei ulatuks Läike tee 32

kinnistule. Varasemalt üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde rambiga üle

Läike tee 32 hoonete sõitmist. Seda vältida soovides antud lahendust ei realiseeritud. Tallinna

väikesele ringteele oli olemas alternatiiv, kus probleemne parempööre oli lahendatud viadukti

alt läbi sõidu ja seejärel paremale pööramisega. Selline lahendus on tehniliselt teostamatu,

kuna ringristmik, mis pidi piirkonda teenindama, asus liialt lähedal kõrgele viaduktile ning ei

oleks olnud võimalik viia omavahel kokku viadukti ning selle otstes paiknevaid ringteid

nõuetekohaselt pikakalletega. Töötati välja uus lahendus, kus ringristmikud olid paigutatud

viaduktist piisavalt kaugele. Selle lahenduse puhul on probleemiks, et sobivas asukohas ei

olnud olemas vaba maa-ala, kuhu planeerida ringristmikule suunduvaid harusid. Seetõttu

töötati välja uus lahendus, mille korral oleks ringristmik asunud märkimisväärselt põhja pool.

Antud lahendusega tekkis kaks peamist probleemi: 1) piirkonnas asuvad ettevõtted/elanikud

leidsid, et antud lahendus ei teenindanud piisavalt hästi kohalikku piirkonda (nt lähenedes

Tartu pool ja soovides liikuda Lepiku teele oleks vaja läbida ca 1,7 km ring, et sinna jõuda);

2) antud liikluskorraldus oleks suunanud transiitliikluse läbi kohaliku piirkonna, mis ei ole mh

liiklusohutuse kaalutlustest lähtudes hea lahendus. Seetõttu otsustati lahenduse kasuks, mis

tagaks liiklussõlme toimivuse nii, et kohalikku piirkonda oleks tagatud juurdepääsud ning

transiitliiklus ei läbiks kohalikke piirkondi. Kui Tallinna väikese ringtee trassi nihutada

Tallinna poole, siis tekiks konflikt kõikide trassist Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa

maantee ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme piirkonnast Tallinna poole jäävate

kinnistutega. Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta pole võimalik muuta

viisil, et see jääks välja Läike tee 32 kinnistust ning vastaks kehtivates detailplaneeringutes

kajastatud liikluslahendustele.“ (vt kaebuse lisa 6; dtl-d 108-109). Kuigi vaidlusalusesse

korraldusesse või selle lisasse 2 oleks võinud vastustaja ka lisada põhjendused, miks ei ole

võimalik nihutada Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta selliselt, et see

jääks kaebaja kinnistust välja, siiski ei ole see oluline põhjendamispuudus (HMS § 56), mis

tingiks haldusakti õigusvastasuse. Ka vaidlusaluse korralduse lisas 2 toodud põhjendustest on

arusaadav, miks kaebaja ettepanekuga arvestada ei saanud.

23. Järelikult on vastustaja kaalutlusõigust teostanud (HMS § 4 lg 2), võttes arvesse olulisi

asjaolusid ning kaaludes võimalikke erinevaid alternatiive. Seega ei saa öelda, et sisulist

kaalumist toimunud pole. Seetõttu on ka järgitud kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohta, et

haldusorgan on kohustatud ehitusõigust andva haldusakti andmisel kontrollima, et aktiga

18(22)

3-22-1897

aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve,

samuti avalikke huve (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03).

24. Kuigi kaebajal on õigus selles, et vaidlusaluse korralduse lisas 2 välja toodud

alternatiivlahendused erinevad üksteisest vaid tehniliste detailide osas (ringristmik või

viadukt), siiski nagu nähtub eelnevast punktist on vastustaja põhjendanud, miks ei saanud

trassikoridori või selle asukohta PT-ga asuda muutma. Samuti on vastustaja asjakohaselt

selgitanud vaideotsuses, et kehtivas üldplaneeringus ettenähtud lahendust ei realiseeritud

täpselt selliselt nagu oli üldplaneeringus ette nähtud, kuivõrd üldplaneeringus kajastatud

lahendus eeldas parempöörde rambiga üle Läike tee 32 kinnistul olevate hoonete sõitmist (vt

dtl 108). Ka oma 28.04.2023 menetlusdokumendis on vastustaja seda selgitanud ning

illustreerinud vastava joonisega (vt dtl 320). Ühtlasi on vaidlusaluse korralduse lisas 2

selgitatud kaebaja ettepanekutega seoses, et enne kui hakati kaaluma alternatiivi 2,

minimeeriti lahendust nii, et see oleks pindalalt võimalikult väike (vt kaebuse lisa 4; dtl 64).

25. Täiendavalt on vastustaja selgitanud oma 28.04.2023 menetlusdokumendis (p-d 2.12-

2.13), et kohtumenetluses kaebaja välja pakutud variant, et kavandatav ringtee jääks kaebaja

kinnistul asuvast hoonest 15,85 m kaugusele, ei ole võimalik. Vastustaja märgib, et kui

nihutada vaidlusalust liiklussõlme Läike tee 32 kinnistult eemale, muutuks Vägeva tee 3a

kinnistul asuv hoone kasutamatuks, samas kui PT-s toodud lahenduse puhul on ka kaebajale

kuuluv Läike tee 32 kinnistu kasutamine endisel viisil tagatud ning säilib ka Vägeva tee 3a

hoone (vt vastustaja 28.04.2023 menetlusdokument, lisa 1; dtl 339). Ühtlasi on vastustaja

asjakohaselt selgitanud, et kui nihutada liiklussõlme Läike tee 32 kinnistust eemale, mõjutaks

see olulisel määral Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistu hoonestusalasid, illustreerides seda ka

kehtivate ja menetluses olevate detailplaneeringute hoonestusaladega (vt vastustaja

28.04.2023 menetlusdokument, p 2.14; dtl 326).

26. Kuigi õige on kaebaja väide, et kaebaja kinnistu kõrval asuvad hoonestamata kinnistud,

mis on pindalalt oluliselt suuremad, samuti puuduvad neil kinnistutel kehtivad

detailplaneeringud, ei tähenda eelnev, et ilma vastanduvaid erahuvisid (omandiõigust)

kaalumata saaks automaatselt pidada olulisemaks kaebaja huvi jätta tema kinnistu

kavandatavast tee asukohast välja. Esmalt on selge, et kehtiv üldplaneering annab ka õigused

kaebaja kinnistu kõrvalkinnistute omanikele, sh õiguse eeldada, et kavandatav Tallinna väike

ringtee asukoht jääb üldplaneeringuga märgitud alasse. Teisalt on vastustajal kohustus

arvestada oluliste asjaoludega, milleks on ka menetluses olevad planeeringud ning avalike

huvidega (nagu liiklusohutus ja parim liikluslahendus). Vaidlusaluse korralduse lisas 2 on

vastustaja selgitanud, et varasemalt (enne 2013. a üldplaneeringu kehtestamist) pole

reserveeritud piisavalt suurt maa-ala, et projekteerida ja ehitada kõnealune väga suure riikliku

ja avaliku tähtsusega tee; sellest tulenevalt tuleb kavandada tee projekteerimist läbi tihedalt

asustatud või juba varasemalt planeeringutega kaetud alade (vt kaebuse lisa 4; dtl 62);

arvestatud on parimal võimalikul moel järgnevaga: 1) tuleviku liiklusvajadused ja

liiklusprognoosid; 2) liiklussõlme kavandamisel on arvestatud võimaluse piires olemasolevate

ja planeeritud maakasutusfunktsioonidega (sh hoonestused) ning on püütud leida parim

kompromisslahendus, mis tagaks nii avalikud kui ka maaomaniku huvid; 3) liiklussõlm on

lahendatud vastavalt teede-projekteerimisele kehtestatud normidele ja nõuetele (vt kaebuse

lisa 4; dtl 63). Vastustaja on illustreerinud oma 28.04.2023 menetlusdokumendis ka

vaidlusalusel alal kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutes toodud hoonestusalad

(vt vastustaja 28.04.2023 menetlusdokumendi p 2.14; dtl 326). Samas ei ole vaidlust asjaolus,

et kaebajal säilib oma kinnistu kasutamise võimalus. Ühtlasi ei ole vaidlust ka selles, et kogu

kaebaja kinnistu eeldatavast omandatavast osast 1812 m2 asub 1428 m2 avalikult kasutatava

tee kaitsevööndis, mida on selgitatud ka vaidlusaluse korralduse lisas 2 (vt kaebuse lisa 4; dtl

67). See tähendab, et kaebajal on jätkuvalt võimalik oma kinnistul asuvaid hooneid kasutada,

19(22)

3-22-1897

mistõttu on järgitud ka proportsionaalsuse põhimõtet (HMS § 3 lg 2). Seoses kaebaja väitega,

et PT realiseerimisega kaovad osaliselt kaebaja kinnistult parkimiskohad, on vastustaja

vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitanud, et on valmis koostöös kohaliku omavalitsusega

leevendama kinnistult kaotatud parkimiskohti kavandades osa parkimist riigitee äärsele

tänasele haljasalale (vt kaebuse lisa 4; dtl 67). Ühtlasi on vastustaja pakkunud välja ka

võimaliku parkla lahenduse (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Küsimus

sellest, kuidas kaebaja kinnistusiseselt korraldada sõidukite manööverdamine ja liikumine, on

kaebaja mõjusfääris. Kaebaja kinnistu on 14 134 m2, mistõttu võib eeldada, et

manööverdamiseks peaks ruumi jaguma.

27. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud oma vastuses kaebusele, et PT-s toodud lahenduse

kohaselt on Tartu maantee viadukti pikkuseks ca 206 m ja rajatise üldpikkus koos

tugimüüridega 870 m; kui planeeritav ringristmik rajada Allika kinnistule, tuleb Tartu

maantee viadukt koos tugimüüridega rajada ca 2 km pikkusena (tuleb tagada vähemalt

kolmest kohast avad Tartu maantee liikluse läbipääsuks Tallinna väikse ringtee ja Tartu

maantee vahel); see tähendab, et tegemist oleks kolm korda mahukama rajatisega; sellise

lahenduse realiseerimine oleks ligikaudu kümme korda kallim, samas liikluslahenduslikult ei

oleks nii hästi toimiv kui PT-ga määratud lahendus (vt vastustaja 03.11.2022

menetlusdokument, p 2.7.3; dtl 260). Kuivõrd vastustaja on nimetatud varianti illustreerinud

ka oma 28.04.2023 menetlusdokumendis, siis puudub alus kahelda vastustaja väites, et

tegemist oleks oluliselt kallima lahendusega. Avalikuks huviks on ka riigi eelarveliste

vahendite säästlik kasutamine. Seda enam, kui kallim lahendus ei tagaks ka paremat

liikluslahendust. Puudub alus kahelda vastustaja kui pädeva asutuse sellekohastes

seisukohtades. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et oleks ebamõistlik koormata haldusakti

liikluslahenduste alternatiividega, mille realiseerimine ei oleks võimalik.

28. Kohtumenetluses vastustaja poolt analüüsitud alternatiivlahenduste puhul ei ole tegemist

haldusakti tagantjärgi põhjendamisega, mistõttu ei ole asjakohane Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

29-12).

29. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on rikkunud uurimispõhimõtet, kui on jätnud

välja selgitamata ega arvestanud, milline on kavandatava tegevusega kaasnev mürataseme

tõus. Kohus selle väitega ei nõustu. Vaidlusaluses PT punktis 5.7.5 on märgitud, et teostada

mürauuring ning projekteerida müratõkkeseinad vastavalt mürauuringu tulemustele (vt

kaebuse lisa 1; dtl 20).

30. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja arvestanud, et Tallinna väikese ringtee paiknemine

Läike tee 32 kinnisasjal on vastuolus Läike tee 32 kinnistul kehtiva DP-ga, kuivõrd DP nägi

ette, et vältimaks kõrge mürataseme levikut müratundlikule äritegevusele, tuli vastavad

hooned planeerida Tallinn-Tartu maantee vaatest kinnisasja tagumisse ossa. Nagu eelnevalt

on kohus selgitanud, siis on PT-s ette nähtud mürauuringu tegemine, millest lähtuvalt tuleb

vajadusel ka leevendusmeetmed ette näha. Samas puudub vaidlus, et juba praegu asub kaebaja

hoonestatud kinnistu Tallinn-Tartu maantee ääres, millest lähtub liiklusmüra.

31. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vastustaja on sisuliselt kaebaja ettepanekuid

kaalunud ning neile ka vastanud, samuti võtnud arvesse olulisi asjaolusid ja püüdnud leida

mõistliku tasakaalu vastanduvate avalike ja erahuvide vahel.

Proportsionaalsus

32. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud

eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2, § 54).

20(22)

3-22-1897

33. Käesoleval juhul seisneb kaebaja omandiõiguse riive selles, et PT-ga kavandatav Tallinna

väike ringtee asuks osaliselt kaebajale kuuluval kinnistus, mis omakorda tähendaks riigi poolt

kaebaja kinnistu omandist 1809 m2 ulatuses, s.o 12,80% (vt kaebuse lisa 4; dtl 65). Seejuures

oleks tegemist maa-alaga, mis asub 1428 m2 avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ning

omandatava ala sisse ei jää kinnistul asuvaid hooneid. Piirangu eesmärgiks on Tallinna

väikese ringtee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, mis

vähendaks liiklust Tallinna linna (Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste

liiklussõlmes) jagades liiklust erinevalt eri suundades, muudaks Tartu mnt linna sisenemise

ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades

Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda (vt kaebuse lisa

4; dtl-d 32 ja 62). Projekt sisaldab uue riigitee ehitust koos kergliiklusteede ja rajatistega, tee

katendi ning muldkeha ümberehitust, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust, ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramist (vt kaebuse lisa 4; dtl 32).

34. Käesoleval juhul on vastustaja selgitanud, et kaebaja välja pakutud lahendus

haldusmenetluses, et PT-st oleks kaebaja kinnistu välja arvatud, võimalik ei olnud. Samas on

vastustaja selgitanud, et ei ole realiseerinud kehtivas Rae valla üldplaneeringus (maakasutuse

kaardil) näidatud olukorda, vaid on Tallinna väikese ringtee lahendust optimeerinud

maksimaalselt viies nii vajaduse kasutada kaebaja kinnistut miinimumini, sh on ringristmikult

kaotatud ära eraldiseisvad pöörderajad, vähendades sellega vajadust rajada kaebaja kinnistule

tee (vt kaebuse lisad 4 ja 6; dtl-d 64 ja 108-109). Lisaks on vastustaja selgitanud, et mõju

kaebaja kinnistule on proportsionaalselt ca 2-4 korda väiksem kui mõju teistele

naaberkinnistutele (vt kaebuse lisad 4 ja 6; dtl-d 65 ja 112). Oluline on ka asjaolu, et kaebajal

säilib võimalus kasutada kinnistut senisel otstarbel. Vastustaja on olnud altis leidma lahendusi

täiendavate parkimiskohtade rajamiseks, leevendamaks negatiivset mõju kaebaja

omandiõigusele (vt kaebuse lisa 4; dtl 67). Samuti on kohtumenetluses esitanud vastustaja

võimaliku parkla lahendused (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokument, lisa 3; dtl 273).

Täiendavate parkimiskohtade rajamise võimalikkust ei saa mõjutada kaebaja väide, et jääb

ainult üks juurdepääs kinnistule. Küsimus sellest, kuhu olemasoleva hoone äärde on võimalik

parkimiskohti rajada, ei puuduta vaidlusaluse korralduse õiguspärasust, sest vastustaja on

püüdnud leevendada negatiivset mõju haljasalale parkimiskohtade lubamisega. Vastustaja

poolt esitatud parkimislahenduse jooniselt nähtuvalt võib hinnanguliselt pidada haljasalale

rajatavate parkimiskohtade ala proportsionaalselt sama suureks, kui omandataval alal olevat

parkimisala.

35. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane ei ole küsinud kaebajalt joonistusi ega

täpsustusi kinnistul vajaliku pöörderaadiuse osas, samuti, et vastustaja oleks pidanud

arvestama hoonestatud kinnistule ringtee projekteerimisel minimaalselt ehitiste tuleohutuse

nõuetega, mis seab ainuüksi päästetehnika liikumise tagamiseks nõudmised pöörderaadiuse

osas.

36. Vastustaja on õigesti märkinud, et vastustaja ei saa PT andmisel võtta arvesse kaebaja

huve, mida kaebaja ise ei ole piisava täpsusega välja toonud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud

vastustaja väitele, et 02.05.2022 toimunud kohtumisel kaebaja ja vastustaja vahel on

vastustaja palunud kaebajal täpsustada, milliseid pöörderaadiuseid ja millises asukohas tagada

tuleb, kuid sellist täpsustust kaebaja ei ole seni esitanud. Ka kaebuses on üksnes märgitud, et

tõenäoliselt ei ole tagatud vajalik pöörderaadius. Tegemist on hüpoteetilise väitega, millega ei

saanud vastustaja PT andmisel arvestada. Seoses päästetehnika kasutamisega ning

ligipääsetavuse tagamisega kaebaja kinnistule tuleb märkida, et vastavalt liiklusseaduse (LS)

§ 84 lg-le 21 on alarmsõiduki sõitjast politseiametnik, abipolitseinik, päästeteenistuja ja

vabatahtlik päästja, kelle kasutataval sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine

märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võivad avaliku võimu ülesannete

21(22)

3-22-1897

täitmisel kõrvale kalduda sõitjatele LS 2. peatükis sätestatud nõuetest. Alarmsõiduki juht,

kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga

või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda LS 2. peatükis

sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded (LS § 84 lg 2). Ühtlasi on

vastustaja selgitanud ja illustreerinud ka joonise abil, et kavandatav tee ei jää kaebaja

kinnistul asuvast hoonest 2,01 meetri kaugusele, vaid 4 m kaugusele (vt vastustaja 28.04.2023

menetlusdokument, p 2.20; dtl-d 329-330).

37. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusalune korraldus õiguspärane ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja

enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

22(22)