3-23-700/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-700

Haldusasi

Chemron UÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023

otsuse nr 8-8/008401-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Chemron UÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis

Loorits

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja TP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Chemron UÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Chemron UÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2023

määruse resolutsiooni p-i 1 peale haldusasjas nr 3-23-700.

2. Jätta Chemron UÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2023

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Chemron UÜ esitas Maksu- ja Tolliametile (MTA) 28.10.2022 taotluse väljastada talle üle

kümne hektari suuruse põllumaa omandamiseks kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse

(KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõend põllumajandustoodete tootmisega tegelemise kohta. MTA

jättis 04.11.2022 otsusega taotluse rahuldamata ning 02.01.2023 vaideotsusega rahuldamata

selle otsuse peale esitatud vaide. Chemron UÜ esitas halduskohtule nende otsuste peale

tuvastamiskaebuse, mis tagastati HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (haldusasi nr 3-23-94).

2. Chemron UÜ esitas MTA-le 16.03.2023 uue taotluse KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi

väljastamiseks.

3. MTA jättis 24.03.2023 otsusega nr 8-8/008401-1 Chemron UÜ taotluse rahuldamata.

KAOKS-s sätestatud piirangute eesmärk on tagada, et üle kümne hektari suurune põllu- või

metsamaa ei satuks selliste juriidiliste isikute kätte, kellel ei ole pädevust seda maad

sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult kasutada. MTA kontrollib sisuliselt, kas juriidiline isik

vastab KAOKS § 4 lg-tes 3–5 sätestatud nõuetele. Kaebaja on viimase kolme majandusaasta

jooksul saanud müügitulu 109 eurot, sh 36 eurot perioodil 01.05.2020–30.04.2021, 34 eurot

perioodil 01.05.2021–30.04.2022 ja 39 eurot 2022. a seenepaki müügist. Niivõrd väikses mahus

3-23-700

2(4)

põllukultuuri müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS-i mõistes.

Kaebajal on võimalik taotleda põllu- või metsamaa omandamiseks luba omandatava kinnisasja

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult KAOKS § 4 lg 6, § 6 lg-te 1 ja 3–6

alusel.

4. Chemron UÜ esitas 30.03.2023 avalduse, mida kohus tõlgendas kaebusena MTA

24.03.2023 otsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks väljastada KAOKS § 9 lg-s 3

nimetatud tõend. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus MTA kohustamiseks

väljastada tõend viivitamatult või väljastada tõend ise või kohaldada esialgse õiguskaitse

meetmeid selliselt, et kaebajal oleks võimalik sõlmida 02.05.2023 asjaõigusleping.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud tagajärjed.

Kaebaja ja müüja sõlmisid 27.03.2023 notariaalselt tõestatud kinnistu ja kinnistu mõtteliste

osade müügilepingu Kraavi kinnistu (katastritunnus 52001:001:0405, 13,76 ha, 100%

maatulundusmaa), selle oluliste osade ja päraldiste ning ½ suuruse mõttelise osa Matsijaama

kinnistu (katastritunnus 52001:001:0409, 5138 m2, 100% tootmismaa) müümiseks koos selle

oluliste osade ja päraldistega. Lepingu järgi pidi omandi üleandmine toimuma hiljemalt

02.05.2023, kuid tingimusel, et kaebajal on KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend. Müüjal on

õigus lepingust taganeda, kui lepingut ei sõlmita kaebajast tuleneval tingimusel. Ka peab

kaebaja sellises olukorras tasuma leppetrahvi 20% ostuhinnast, s.o 27 000 eurot (p-d 2.1, 3.1,

4.1.2, 4.2). Kahju ei ole hiljem hüvitamisnõudega heastatav. Kaebaja jääks pöördumatult ilma

ka kinnisasja omandamise õigusest. Kaebus on perspektiivikas. MTA ei saa hinnata, millises

ulatuses põllumajandustoodete tootmine muudab kaebaja KAOKS § 4 lg-te 3–5 mõistes

põllumajandustoodete tootjaks. Vastustaja on varem kaebajaga sarnastele juriidilistele isikutele

tõendi väljastanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine rikub kaebaja ettevõtlusvabadust

ja õigust tõhusale õiguskaitsele. Tõendi väljastamine, et kaebaja saaks osta põllumaad, et seda

harida või muul moel kasutada (nt rentides kolmandatele isikutele välja, paigaldades

päikesepaneelid), ei ole vastuolus avaliku huvi või kolmandate isikute õigustega.

5. MTA palus 10.04.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend väljastatakse eeldusel, et taotleja tegeleb KAOKS § 4 lg-

tes 3–5 sätestatud nõuete kohaselt põllumajandustoodete tootmisega ja metsa majandamisega

mahus, mida saab objektiivselt pidada põllumajandustoodete tootmiseks või metsa

majandamiseks valdkonnapõhiselt. MTA-l on tõendi andmisel kaalutlusõigus. Kaebaja

ettevõtlusvabadust ei ole rikutud, sest tal on õigus tõendile üksnes siis, kui ta tingimused täidab.

Kuna kaebajale on ka varem jäetud tõend väljastamata, ei saanud tal tekkida õigustatud ootust

tõend saada. Üksiti oli lepingu sõlmimine kaebaja risk, sest see sõlmiti pärast MTA keeldumist.

Kaebajale ebasoodsa kohtulahendi tegemine ei tähenda, et tema kohtusse pöördumise

põhiõigust oleks rikutud. Kaebajal on võimalus taotleda vastavat luba KAOKS § 4 lg 6 alusel

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult.

6. Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 12.04.2023 määrusega

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Esialgse õiguskaitseta võivad saabuda kaebaja õigusi pöördumatult kahjustavad tagajärjed:

asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajab kaebaja tõendit ning lepingu sõlmimata jäämisel tuleb tal

maksta leppetrahvi. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ei ole tähtsust sellel, et kaebaja

on ise teadlikult sellise riski võtnud. Taotluse rahuldamist ei õigusta siiski kaebuse vähesed

eduväljavaated. Tõendi andmine eeldab põllumajandustoodete tootmise ja metsa

majandamisega tegelemise sisulist kogemust. Vastasel juhul tuleks selline tõend anda kõigile,

kes sarnast kogemust väidavad. KAOKS-i piirangute eesmärk on tagada, et enam kui kümne

hektari suurused põllu- või metsamaad liiguksid selliste juriidiliste isikute kätte, kellel on

pädevus seda maad sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult kasutada. Seaduse mõttega on kooskõlas,

3-23-700

3(4)

kui vastustajal on tõendi andmisel kaalutlusõigus. Sellist kogemust ei saa järeldada 70 euro

suurusest müügitulust kaheaastase perioodi jooksul või kolme seenepaki müümisest 39 euro

eest ning kolme vedelkultuuri klaasampulli tellimisest.

7. Chemron UÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 25.04.2023 määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 12.04.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks,

millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Halduskohus eksis kaebuse perspektiivi hindamisel. KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi

väljastamine eeldab, et kaebaja on tegelenud põllumajandustoodete tootmisega Eestis vähemalt

kolm aastat enne tõendi taotlemist. Eelduste täitmine on fakti küsimus ning vastustajal puudub

hinnangu andmisel kaalutlusõigus. Kaebaja täidab KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud nõudeid, sh on

tal sisuline kogemus põllumajandustoodete tootmisel. MTA praktika on vastuoluline, sest

varem on selliseid tõendeid kaebajaga sarnastele väiketootjatele antud. MTA lähenemine

tekitab ka küsimuse, et millal tuleb sisuline kogemus lugeda piisavaks. Õigusaktid ega suunised

selliseid näitajaid ei sisalda. Seega ei ole tagatud õigusselgus. Kaebaja õigusi saab piirata

üksnes kooskõlas põhiseadusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab Chemron UÜ määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine

määruse peale, millega esialgse õiguskitse taotlus jäeti rahuldamata, on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiirema

lahendamise huvides vajalikuks küsida sellele MTA seisukohta, vaid arvestab 10.04.2023

vastuses tooduga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või

oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

10. Üldjuhul kohaldatakse esialgset õiguskaitset ajutiselt vaieldavate õiguspositsioonide

kindlustamiseks kohtumenetluse ajaks. Kohtupraktikas on peetud siiski võimalikuks kohaldada

esialgset õiguskaitset ka selliselt, et esialgse õiguskaitse korras kaebuses taotletud hüve

saamisel hilisem kohtumenetlus ammendub. Praeguses asjas ongi tegemist sellise olukorraga.

Eesmärgipärane on kaebaja taotlus MTA kohustamiseks väljastada KAOKS § 9 lg-s 3

nimetatud tõend. Tõendi väljastamisel langeb põhivaidlus ära. Taoliste abinõude kohaldamine

on võimalik, kui kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus, kaebusel on head või

väga head eduväljavaated ning kaebaja huvid on oluliselt kaalukamad kui avalik huvi või

puudutatud isiku õigused (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võivad

saabuda tagajärjed, mida võib kaebajale soodsa kohtulahendiga olla keeruline kõrvaldada.

Müügilepingu p-dest 2.1, 3.1, 4.1.2 ja 4.2 tulenev leppetrahvi nõue on kaebaja 2021. a

majandusaasta aruandes kajastatud majanduslikku seisundit arvestades suur. Kinnisasja

omandamise võimalusest ilmajäämine ei ole samas pöördumatu tagajärg. Kaebaja ei ole

näidanud erilist huvi konkreetse kinnisasja omandamise vastu (kinnisasja suurus, asukoht,

omadused vms). Kuigi kaebaja on märkinud, et ta vajas asjaõiguslepingu jaoks KAOKS § 9 lg-

s 3 nimetatud tõendit hiljemalt 02.05.2023, lähtub ringkonnakohus eeldusest, et

asjaõiguslepingu sõlmimine on jätkuvalt võimalik ning müüja ei ole lepingust taganenud.

3-23-700

4(4)

Kaebaja ei ole kohut teavitanud, et esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud ning seda ei

saa ka eeldada.

12. Kaebaja taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta siiski kaebuse vähesed

eduväljavaated ning kaebaja õigustele vastanduv kaalukas avalik huvi. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et KAOKS-i mõttega on kooskõlas tõlgendus, et tõend väljastatakse

juriidilisele isikule, kes on tehingu tegemise aastale vahetult eelneval kolmel aastal sisuliselt

tegelenud põllumajandustoodete tootmisega (vt KAOKS § 9 lg 3 ja § 4 lg 3). Teisisõnu peab

juriidilisel isikul tõendi saamiseks olema sisuline kogemus põllumajandustoodete tootmisel.

Tõendi väljastamine on hindamisotsus, mille tegemisel tuleb MTA-l sisustada määratlemata

õigusmõiste „põllumajandustoodete tootmisega tegelemine“ ja selle valguses asjaolusid

hinnata. Ringkonnakohtu esialgse hinnangu kohaselt on MTA õigesti leidnud, et kaebaja ei

vasta KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustele. KAOKS § 1 lg 1 räägib maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamisest. Seaduse

seletuskirja järgi tuleb vältida seda, et põllumajandus- või metsamaa satub isikute kätte, kes ei

oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Maa omandamisel saab KAOKS-i

eesmärki täita eelkõige tingimusel, et maad hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama.

Sellise garantii annab eelkõige põllumajandustoodete tootmise kogemus (108 SE lk 4, 12).

Seega võib järeldada, et põllumajandustoodete tootmisega tegelemine eeldab teatavat mastaapi,

järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse

jätkusuutlikult. Jätkusuutlikku kasutamist ei saa järeldada asjaolust, et kaebaja on 2020. ja

2021. a-l deklareerinud müügitulu kokku 70 eurot ning 2022. a-l müünud kolm seenepakki 39

euro eest ja ostnud 3 klaasampulli vedelkultuuri 96,48 euro eest. 2021. a majandusaasta aruande

järgi ei ole kaebajal töötajaid, vara on kokku 2631 eurot rahas ning kuskilt ei nähtu, kus ta on

põllumajandustoodete tootmisega tegelenud ja kui suures mahus. Tegevuskulud puuduvad.

Isegi kui MTA on varem andnud tõendi kaebajaga sarnastele väiketootjatele, ei ole kaebajal

õigust nõuda õigusvastase halduspraktika jätkumist. Üksiti ei saanud kaebajal tekkida

õiguspärast ootust, et talle tõend väljastatakse, sest ta sõlmis müügilepingu 27.03.2023, samas

kui MTA oli keeldunud tõendi väljastamisest 24.03.2023. Lisaks oli MTA juba 04.11.2022

keeldunud tõendi väljastamisest ning jätnud 02.01.2023 rahuldamata selle otsuse peale esitanud

vaide. Kaebajale jääb täiendavalt võimalus taotleda kinnisasja ostmiseks luba selle

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le 6 ja §-dele

6 ja 7.

13. Eelneva põhjal jääb Chemron UÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.04.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)a