1-23-3190/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2023, Kuressaare Kriminaalasja number 1-23-3190 (23274050069) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Kristy Trave Kriminaalasi Peeter Kinsigo süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete kohaldamisega Prokurör abiprokurör Hanna Varik Süüdistatav Peeter Kinsigo, isikukood 38702240024 Kaitsja määratud kaitsja Margus Viira, kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud Kohtuistungi aeg

19. mai 2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 kohus otsustas:

1. Tunnistada Peeter Kinsigo süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus

1 aasta.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta üldkasuliku tööga 360 tundi, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2.1. KarS § 69 lg 4, 6, 7 alusel allutada Peeter Kinsigo üldkasuliku töö tegemise tähtajal käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1–6 tulenevaid kontrollnõudeid. Peeter Kinsigo peab:

2.1.1. elama oma alalises elukohas: Txxxx talu, Kxxxxx küla, Saaremaa vald;

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

2.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.2. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Peeter Kinsigo kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

2.3. KarS § 75 lg 4 alusel tuleb Peeter Kinsigol kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne tranferriin) vereanalüüs. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Peeter Kinsigo on kohustatud vereanalüüsi vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Vereanalüüsid on tasulised. Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,8% (Synlab poolt kehtestatud CDT referentsväärtus), siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 3 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,8%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.

3. Välja mõista Peeter Kinsigolt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 6, 9, § 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: määratud kaitsja tasu 144 eurot, asitõendi saatekulu 105,60 eurot ja sundraha 543,75 eurot, kokku 793,35 eurot.

4. Välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

12 kuu jooksul iga kuu 25. kuupäevaks järgmiselt: esimesel 11 kuul 66,11 eurot ja viimasel 12.-l kuul 66,14 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700017339 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Peeter Kinsigo, kr asi 1-23-3190“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD

1. Peeter Kinsigod süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes omab kehtivat kriminaalkaristust 13.06.2020 toimepandud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest (13.10.2020 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-5734), juhtis uuesti 16.05.2023 kella 20.57 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Rxx külas Rxxxxx teel registreerimata mopeedi S alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Peeter Kinsigo kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0150 (taatlustunnistuse nr TTRC- 23/00061) mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,12 mg/liitri kohta. Seega juhtis Peeter Kinsigo mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Peeter Kinsigo oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 19.05.2023 kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Peeter Kinsigo süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse karistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määratakse 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja

7 alusel allutatakse Peeter Kinsigo üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määratakse, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratakse Peeter Kinsigole lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustatakse Peeter Kinsigot tegema kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne tranferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Peeter Kinsigo on kohustatud vereanalüüsi vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal.

Vereanalüüsid on tasulised. Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,8% (Synlab poolt kehtestatud CDT referentsväärtus), siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 3 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,8%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.

Peeter Kinsigolt mõistetakse KrMS § 180 lg 1 alusel välja kriminaalmenetluse kulud KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 256⁵ lg 2 alusel, sundraha vähendatud ulatuses 543,75 eurot, mopeedi teisalduskulu 105,60 eurot ja määratud kaitsja tasu 144 eurot, kokku 793,35 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel võimaldatakse süüdistataval menetluskulud tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Peeter Kinsigo tasuma osamaksed alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks. Märgitakse, et Peeter Kinsigole on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.

3. Kohtuistungil avaldas Peeter Kinsigo, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas nõusolekut vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ja võtta kohustus alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüside tegemiseks. Kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja avaldas selles oma tegelikku tahet.

4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtuistungil jäid kohtumenetluse pooled sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirja kokkuleppemenetluse regulatsioone. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Peeter Kinsigo süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 6, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha, asitõendi saatekulu ja määratud kaitsja tasu. Sundraha tuleb vähendada vastavalt kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. Vastavalt kokkuleppele ja juhindudes KarS § 180 lg 3 määrab kohus välja mõistetud menetluskulu tasumisele 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub osamaksed kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus selles osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik