2-23-77/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-77

Tsiviilasi

Omega

Laen

AS-i

avaldus

Estojust

Osaühingu

likvideerimismenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrus (täiendav määrus

26. aprill 2023)

Kaebuse esitaja ja liik

Estojust Osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Omega Laen AS (registrikood 11691792),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa

Puudutatud isik Estojust Osaühing (registrikood 11423809),

seaduslik esindaja JR

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrus (täiendatud maakohtu 26. aprilli

2023. a määrusega) tsiviilasjas nr 2-23-77 muutmata, täpsustades ja muutes osaliselt

määruse põhjendusi.

2. Täiendada Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse (täiendatud maakohtu

26. aprilli 2023. a määrusega) resolutsiooni otsustusega jätta rahuldamata Estojust

Osaühingu 14. veebruaril 2023 (täpsustatud 23. märtsil 2023) esitatud taotlus

menetluse peatamiseks.

3. Muuta Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse (täiendatud maakohtu 26. aprilli

2023. a määrusega) resolutsiooni punkti 4, millega maakohus määras määruse

saatmise avaldajale, Estojust Osaühingule, likvideerijale ja Tartu Maakohtu

registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks ning jätta otsustus avaldajale,

Estojust Osaühingule ja likvideerijale saatmise kohta määruse resolutsioonist välja.

4. Jätta Estojust Osaühingu määruskaebuses esitatud taotlus menetluse peatamiseks

rahuldamata.

5. Jätta Estojust Osaühingu määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Estojust Osaühingu kanda.

7. Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

7.1. Jätta rahuldamata Estojust Osaühingu 14. veebruaril 2023 (täpsustatud

23. märtsil 2023) esitatud taotlus menetluse peatamiseks.

7.2. Rahuldada

Omega

Laen

AS-i

avaldus

Estojust

Osaühingu

likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

2 (11)

7.3. Sundlõpetada Estojust Osaühing (registrikood 11423809, Lossi tn 4,

Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond).

7.4. Läbi viia Estojust Osaühingu likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks

Peeter Sepper (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX).

7.5. Kohustada likvideerijat Peeter Sepperit teatama kohtule kirjalikult

likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Estojust Osaühingu registrist

kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud 5. oktoobriks 2023,

tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule

viidud.

7.6. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande

tegemiseks.

7.7. Kui likvideerija ei saa tasu ja tekkinud kulutusi katta Estojust Osaühingu

vara arvel, määrab kohus likvideerija avalduse alusel tasu ja tekkinud

kulutuste hüvitamise Omega Laen AS-i poolt deposiiti tasutud ettemaksust.

Kohustada likvideerijat teatama kohtule, kui tasu ja tekkinud kulutusi ei saa

katta Estojust Osaühingu vara arvel ning need ületavad deposiiti tasutud

summat (1000 eurot).

7.8. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Estojust Osaühingu

kanda.

7.9. Määrata Omega Laen AS-ile tähtaeg käesolevas asjas kantud menetluskulude

nimekirja ja nende kindlaksmääramise taotluse esitamiseks 30 päeva

käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) tegi 29. novembril 2021 Estojust

Osaühingule (puudutatud isik) hoiatusmääruse äriregistrist kustutamise kohta ja määras

puudutatud isikule tähtaja 2017–2019. a majandusaasta aruannete esitamiseks. Kuna

puudutatud isik ei esitanud määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruandeid ega ka mõjuvaid

põhjuseid selle esitamata jätmise kohta, avaldas registripidaja 27. juunil 2022 väljaandes

Ametlikud Teadaanded puudutatud isiku sundlõpetamisteate. Omega Laen AS esitas

29. detsembril 2022 (ekslikult märgitud 30. detsembril 2022) registripidajale võlanõude ja

taotluse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

2. Registripidaja edastas 3. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule Omega Laen AS-i taotluse

puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Registripidaja märkis, et 3. jaanuari

2023 seisuga ei ole puudutatud isik registripidajale nõutud majandusaasta aruandeid esitanud.

3 (11)

Samuti on esitamata 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded.

3. Pärnu Maakohus algatas 11. jaanuari 2023. a määrusega menetluse puudutatud isiku

sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks ning andis puudutatud isikule tähtaja

seisukoha esitamiseks.

4. Puudutatud isik esitas 14. veebruaril 2023 seisukoha, milles esitas järgmised taotlused: 1)

kaasata Omega Laen AS avaldajana menetlusse; 2) kohustada Omega Laen AS-i kõrvaldama

avalduses esinevad puudused ning tasuma avalduse esitamise eest riigilõiv; 3) jätta avaldus läbi

vaatamata, kui Omega Laen AS riigilõivu ei tasu; 4) lõpetada asjas menetlus või alternatiivselt

jätta avaldus rahuldamata, kui kohus ei kohusta avaldajat riigilõivu tasuma või kui kohustab,

siis jätta avaldus läbi vaatamata p-s 3 nimetatud alusel; 5) kui kohus jätab eelnevad taotlused

rahuldamata, siis peatada asjas menetlus kuni tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni; 6) kui kohus jätab rahuldamata eelnevates punktides esitatud taotlused,

määrata puudutatud isiku likvideerijaks juhatuse liige Jüri Reede.

Puudutatud isik leidis, et Omega Laen AS tuleb avaldajana menetlusse kaasata, kuivõrd Omega

Laen AS esitas registripidajale taotluse likvideerimismenetluse algatamiseks. Seejuures tuleb

Omega Laen AS-il tasuda avalduse esitamise eest riigilõiv. Ka on avaldus põhistamata, sest

selles ei ole märgitud väidetava võlasuhte alust ja selle suurust.

Puudutatud isik leidis, et kohus peaks alternatiivselt asjas menetluse lõpetama või jätma

avalduse rahuldamata, sest Omega Laen AS-i avaldus on esitatud avalduse esitamise ajal (s.o

enne 1. veebruari 2023) kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-s 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega

rikkudes. Omega Laen AS ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. Puudutatud isiku ja Omega Laen

AS-i vahel on pooleli kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-21-12005. Seega ei saaks

likvideerimismenetlust läbi viia ega seda 3–5 aasta jooksul lõpetada.

Kui maakohus jätab puudutatud isiku taotlused rahuldamata, siis tuleb menetlus peatada kuni

tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kui kohus otsustab siiski

likvideerija määrata, siis tuleb likvideerijaks määrata puudutatud isiku juhatuse liige JR.

5. Pärnu Maakohus luges 8. märtsi 2023. a määrusega Omega Laen AS-i (avaldaja)

avaldajana menetlusosaliseks, määras avaldajale tähtaja riigilõivu tasumiseks, likvideerija tasu

ning likvideerimiskulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot tasumiseks ning

likvideerijaks sobiva kandidaadi esitamiseks koos tema nõusolekuga ja seisukohaga tasu kohta.

Samuti palus kohus põhistada, et isik vastab likvideerija nõuetele ja on võimeline likvideerimist

vajalikul tasemel korraldama.

6. Avaldaja esitas 21. märtsil 2023 maakohtule maksekorraldused riigilõivu, likvideerija tasu

ning likvideerimiskulude katteks deposiiti tasumise kohta. Avaldaja palus määrata puudutatud

isiku likvideerijaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja liikme Peeter Sepperi, kes on

andnud vastava nõusoleku. Avaldaja märkis, et kuivõrd puudutatud isik ei ole 2017–2021. a

majandusaasta aruandeid esitanud, siis ei ole puudutatud isiku juhatuse liige JR täitnud

äriseadustikust ja puudutatud isiku põhikirjast tulenevaid kohustusi pika aja jooksul. Lisaks on

juhatuse liige JR puudutatud isiku esindajana osalenud mitmes kohtuasjas, kus ta on rikkunud

menetlusosalise kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt.

7. Puudutatud isik esitas 23. märtsil 2023 täiendava seisukoha, milles kordas varasemas

menetlusdokumendis avaldatud seisukohti. Puudutatud isik palus, et kohus rahuldaks

esmajärjekorras puudutatud isiku 14. jaanuari 2023 taotluse nr 4 menetluse lõpetamiseks

(alternatiivselt avalduse rahuldamata jätmiseks), kuivõrd avaldus on esitatud hilinenult. Kui

kohus menetlust ei lõpeta, palus puudutatud isik vastavalt 14. veebruari 2023. a taotlusele nr 5

menetluse peatada. Alternatiivselt, kui kohus menetlust ei peata, palus puudutatud isik vastavalt

14. veebruari 2023. a taotlusele nr 6 määrata likvideerijaks JR.

4 (11)

Puudutatud isik leidis, et avaldaja on teinud ettepaneku määrata puudutatud isiku likvideerijaks

endale lojaalne isik eesmärgiga sellega kõrvaldada tsiviilasja nr 2-21-12005 menetluses

praegune juhatuse liige. Sellisel juhul saaks likvideerija avaldaja huvides hagi õigeks võtta ning

jätta puudutatud isiku huvid kaitseta. Seetõttu tuleb puudutatud isiku likvideerijaks määrata

juhatuse liige, kes saab kaitsta tsiviilasjas nr 2-21-12005 puudutatud isiku huve.

Esimese astme kohtu määrus

8. Pärnu Maakohus rahuldas 6. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse,

otsustas läbi viia puudutatud isik likvideerimismenetluse ja määrata likvideerijaks P. Sepperi.

Maakohus kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja puudutatud isiku registrist kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole

lõpetatud 5. oktoobriks 2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist

ei ole lõpule viidud. Maakohus jättis avalduse lahendamisega seotud menetluskulud puudutatud

isiku kanda. Maakohus määras, et vahendite puudumisel tuleb likvideerija tasu ning

likvideerimiskulud välja maksta avaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud vahenditest.

Maakohus määras avaldajale tähtaja menetluskulude nimekirja ja nende kindlaksmääramise

taotluse esitamiseks 30 päeva määruse jõustumisest. Maakohus märkis, et määrus tuleb saata

avaldajale, puudutatud isikule, likvideerijale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija

kande tegemiseks. Maakohus tegi 26. aprillil 2023 täiendava määruse, millega täiendas

6. aprillil 2023 tehtud määruse resolutiivosa p-ga 7: „Sundlõpetada Estojust Osaühing

(registrikood 11423809, Lossi tn 4, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond).“

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohus avaldajale 8. märtsi 2023. a määrusega

andnud korraldused ning seega on kohus jätnud rahuldamata puudutatud isiku taotluse

menetluse lõpetamiseks ja avalduse menetlemisega jätkanud. Samuti leidis maakohus, et

menetluse peatamiseks alust ei ole, kuivõrd kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse

algatamise otsustamisel võlausaldaja nõude olemasolu ega tõendatust ning nõuet tõendavad

dokumendid tuleb esitada ÄS § 213 järgi likvideerimismenetluse käigus.

8.2. Maakohus asus seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd sellest nähtub, et

avaldajal on puudutatud isiku vastu rahaline nõue, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-21-

12005. Seega on põhjendatud läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus. Maakohus asus

seisukohale, et puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata erapooletu isikuna P. Sepper.

Maakohtu hinnangul vastab P. Sepper seaduses nimetatud nõuetele ning on võimeline

likvideerimist vajalikul tasemel korraldama arvestades likvideerija eelnevat kogemust

pankrotihaldurina. Ka ei ole kohtul alust kahelda, et määratav likvideerija puudutatud isiku

huve kahjustaks. Seejuures peab kohus likvideerija tegevuse üle järelevalvet. Maakohus leidis,

et JR ei ole täitnud siiani äriseadustikust ja osaühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi.

Sundlõpetamise puhul puudub alus määrata likvideerijaks juhatuse liige, kui ta on

sundlõpetamise aluseks oleva olukorra ise tekitanud.

8.3. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4772 lg-le 1 ja määras, et

likvideerijal tuleb teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja äriühingu

registrist kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 5. oktoobriks 2023,

tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Maakohus

märkis, et tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates juriidilisele

isikule edastamisest.

8.4. Maakohtu 26. aprillil 2023 tehtud täiendava määruse põhjenduste kohaselt tuleb

maakohtu 6. aprilli 2023. a määrtust analoogia alusel TsMS § 448 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

täiendada, kuna määruses on jäänud ekslikult võtmata seisukoht puudutatud isiku

sundlõpetamise osas. Maakohus viitas ÄS § 390 lg 1 p-le 4 ja leidis, et kuivõrd puudutatud isik

ei ole registripidaja 29. novembri 2021. a määruses märgitud ning kohtu 11. jaanuari 2023. a

5 (11)

määruses antud tähtaja jooksul nõutud majandusaasta aruandeid esitanud, tuleb puudutatud isik

sundlõpetada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, lõpetada

asjas menetlus või alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud

isik menetluse peatada kuni tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Alternatiivselt, kui kohus jätab puudutatud isiku eelnevad taotlused rahuldamata, siis määrata

puudutatud isiku likvideerijaks JR. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Koos määruskaebusega esitas puudutatud isik taotluse määruskaebuse tagamiseks.

Maakohus on põhjendamatult jätnud resolutsiooniga lahendamata puudutatud isiku

14. veebruari 2023. a taotlused. Olukorras, kus avaldus on esitatud seaduses sätestatud

kuuekuulist tähtaega rikkudes ning taotletud ei ole tähtaja ennistamist, tulnuks maakohtul

menetlus lõpetada või jätta avaldus rahuldamata. Seejuures on avaldus põhjendamata, sest

selles ei ole märgitud väidetava võlasuhte alust ega võla suurust. Puudutatud isiku seisukohta

toetab ÄS § 513 lg 31, mille sõnastus on sarnane enne 1. veebruari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg 2

sõnastusega.

9.1. Puudutatud isik vaidlustab ka maakohtu poolt määratud likvideerija isiku, kuivõrd

maakohus on likvideerijaks määranud avaldaja jaoks lojaalse isiku. Maakohtul tulnuks

likvideerijaks määrata puudutatud isiku juhatuse liige JR, kes saab kõige tulemuslikult kaitsta

puudutatud isiku huve tsiviilasja nr 2-21-12005 menetluses. Puudutatud isiku hinnangul ei saa

kohtu poolt määratud likvideerija esindada puudutatud isikut teises kohtumenetluses, kuivõrd

see oleks vastuolus likvideerimise olemusega (ÄS § 209 lg 1).

9.2. Lisaks on puudutatud isik seisukohal, et praegusel juhul tuleb kohaldada pankrotiseaduse

(PankrS) § 15 lg 3 p-te 1–4. Seoses vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3 määratud

tähtajaga, s.o 5. oktoober 2023, ei ole maakohus arvestanud, et menetlusosaliste vahel on

pooleli vaidlus tsiviilasjas nr 2-21-12005, mis eelduslikult kestab 3–5 aastat. ÄS § 218 lg 1

kohaselt ei saa selle aja jooksul likvideerimismenetlust lõpuni viia.

9.3. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja oma õigusi pahauskselt kasutanud, kuivõrd ta ei

ole esitanud tsiviilasjas nr 2-21-12005 puudutatud isiku pankrotiavaldust. Avaldaja püüab

temale lojaalse likvideerija määramisega kõrvaldada puudutatud isiku seaduslik esindaja

tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlusest.

9.4. Maakohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti märkinud, et see kehtib ja kuulub

TsMS § 606 lg 1 kohaselt täitmisele alates selle juriidilisele isikule edastamisest. Praegusel

juhul on erinormiks TsMS § 629 lg 4, mille kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub

täitmisele alates jõustumisest. Ka ei ole maakohus vaidlustatud määruses teinud otsustust

puudutatud isiku sundlõpetamise kohta.

Puudutatud isik palub menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehtud lahendi

jõustumiseni. Puudutatud isiku hinnangul sõltub praegune menetlus viidatud tsiviilasjas tehtud

lahendist. Alternatiivselt palub puudutatud isik likvideerijaks määrata juhatuse liikme JR.

Avaldaja ja maakohtu etteheited JR-le on alusetud.

9.5. Puudutatud isik esitas 26. aprillil 2023 määruskaebuse täienduse, milles palus tühistada

ka maakohtu 26. aprilli 2023. a täiendav määrus. Puudutatud isiku hinnangul on maakohus

ebaõigesti analoogia korras kohaldanud TsMS § 448 lg 1 p-te 1 ja 2. Täiendava määruse

tegemise eeldused ei ole täidetud, samuti tuleneb TsMS § 632 lg 3 mõttest, et täiendava

määruse saab teha ainult kaebetähtaja jooksul. Ka on maakohus viidatud määruse p-s 6

käsitlenud puudutatud isikut arusaamatult filiaalina.

10. Avaldaja esitas 28. aprillil 2023 seisukoha määruskaebuse suhtes, milles vaidleb sellele

6 (11)

vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Likvideerija

P. Sepper teatas 5. mail 2023, et toetab avaldaja seisukohti.

11. Pärnu Maakohus jättis 4. mai 2023. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku

määruskaebuse tagamise taotluse.

12. Pärnu Maakohus võttis 9. mail 2023 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus puudutatud isiku sundlõpetamise ja

likvideerimismenetluse algatamise kohta on õige, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus TsMS §-ga 659). Lisaks tuleb maakohtu

määruse resolutsiooni täiendada otsustusega jätta puudutatud isiku taotlus menetluse

peatamiseks rahuldamata ning resolutsioonist välja jätta otsustus määruse avaldajale,

puudutatud isikule ja likvideerijale saatmise kohta (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus TsMS § 463

lg-ga 2). Määruskaebus jääb rahuldamata.

14. Määruskaebemenetluses on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas puudutatud isik tuleb

sundlõpetada ja viia läbi likvideerimismenetlus. Samuti on vaidlus maakohtu määratud

likvideerija isiku osas. Puudutatud isiku hinnangul tulnuks maakohtul menetlus lõpetada või

alternatiivselt jätta avaldus rahuldama, kuivõrd avaldaja esitas avalduse seaduses sätestatud

tähtaega rikkudes, taotlemata seejuures tähtaja ennistamist. Alternatiivselt tulnuks puudutatud

isiku hinnangul puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liige JR.

15. Kolleegiumi hinnangul on eeldused puudutatud isiku sundlõpetamiseks ning

likvideerimismenetluse läbiviimiseks täidetud. Samuti on maakohus põhjendanud likvideerija

isiku valikut. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale.

16. Asja materjalidest nähtuvalt tegi registripidaja 29. novembril 2021 määruse, millega

määras puudutatud isikule kuuekuulise tähtaja 2017–2019. a majandusaasta aruannete

esitamiseks. Registripidaja hoiatas puudutatud isikut määruse täitmata jätmise tagajärgedest

(dtl 3). Registripidaja avaldas 27. juunil 2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded puudutatud

isiku sundlõpetamisteate (dtl 14). Avaldaja esitas 29. detsembril 2022 (kell 17.59)

registripidajale avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks (dtl-d 10–13). Eelnevast

tulenevalt on õige puudutatud isiku väide, et avalaja esitas avalduse enne 1. veebruari 2023

kehtinud ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega rikkudes, sest avaldus tulnuks esitada

hiljemalt 27. detsembril 2022.

Vaatamata sellele leiab kolleegium, et menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) silmas

pidades ei ole otstarbekas hakata välja selgitama tähtaja ennistamisega seonduvaid asjaolusid,

sest maakohus sai TsMS § 629 lg-st 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg-st 3 ning

ÄS § 203 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka omal algatusel algatada puudutatud isiku

sundlõpetamise, mistõttu ei oleks maakohus pidanud menetlust lõpetama isegi juhul, kui

avalduse esitamise tähtaeg oli mõjuva põhjuseta mööda lastud. Lisaks leiab kolleegium, et

praegusel juhul on täidetud ka äriühingu sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise

eeldused.

16.1. Esmalt märgib kolleegium, et enne 1. veebruari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg-te 2 ja 3

sõnastusest ei tulenenud, et kui äriühingu võlausaldaja ei taotle seaduses sätestatud kuuekuulise

tähtaja jooksul äriühingu likvideerimist, siis ei saa kohus likvideerimismenetlust algatada ning

äriühing tuleb registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Samuti näeb ÄS § 205 üldise

eeldusena ette, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus),

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures on õiguskirjanduses selgitatud, et enamasti

7 (11)

viiakse likvideerimismenetlus läbi ka sundlõpetamise korral (K. Saare jt. Ühinguõigus I.

Kapitaliühingud, Tallinn 2015, nr 1582).

16.2. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik ei ole esitanud vaatamata registripidaja

29. novembri 2021. a määrusele, väljaandes Ametlikud Teadaanded 27. juunil 2022 avaldatud

sundlõpetamisteatele ja maakohtu 11. jaanuari 2023. a määrusele 2017–2019. a majandusaasta

aruandeid. Asja materjalidest ja äriregistrist nähtuvalt on esitamata ka 2020. a ja 2021. a

majandusaasta aruanded. Puudutatud isik ei ole registripidajale ega ka maakohtule esitanud

põhjendusi majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta. Riigikohus on leidnud, et

olukorras, kus osaühing ei kõrvaldanud ÄS § 203 lg 3 järgi määratud tähtaja jooksul

sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu ning ta ei esitanud mõjuvaid põhjusi sundlõpetamise

aluseks olnud asjaolu tähtajaks kõrvaldamata jätmise kohta, on kohtul alus otsustada osaühingu

sundlõpetamine ÄS § 203 lg-te 1 ja 2 alusel ning määrata likvideerija (RKTKm 10.03.2021 2-

19-11769, p 19).

16.3. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohtu otsustuspädevus likvideerija määramisel ei ole

piiratud üksnes juriidilise isiku likvideerimise vastu huvi üles näidanud isiku avalduse

menetlemisega, vaid on laiem. Kohtu ülesanne on tagada seaduse nõuetele mittevastavate

juriidiliste isikute tegevuse lõpetamine likvideerimismenetluse kaudu. Asjaolud juriidilise isiku

sundlõpetamiseks ja sellega koos likvideerija määramiseks ilmnevad praktikas üldjuhul

registrimenetluses ja vastavad andmed peab kohtule edastama registripidaja (TsMS III komm

(2018), 59. ptk, p 3). Praegusel juhul on registripidaja edastanud maakohtule avaldaja avalduse,

mille kohaselt on avaldajal nõue puudutatud isiku vastu ning taotletud likvideerimismenetluse

läbiviimist. Lihtsustatud korras, s.o likvideerimismenetlust läbi viimata, äriühingu registrist

kustutamise eesmärk on kõrvaldada tsiviilõiguse subjektide hulgast sellised äriühingud, mis

eelduslikult ei tegutse ja on varatud ning kellel ei ole võlausaldajaid (K. Saare jt. Ühinguõigus

I. Kapitaliühingud, Tallinn 2015, nr 1584). Praegusel juhul ei ole tegemist kirjeldatud

olukorraga, kuivõrd võlausaldaja on teada andnud oma nõudest äriühingu vastu.

16.4. Kolleegium leiab, et olukorras, kus võlausaldaja taotlus likvideerimismenetluse

algatamiseks oli esitatud enne 1. veebruari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaega

rikkudes, sai maakohus otsustada puudutatud isiku sundlõpetamise (sh likvideerimismenetluse

algatamise) omal algatusel, sest sundlõpetamise eeldused olid täidetud. Selline õigus tuleneb

kohtule nii TsMS § 629 lg-st 1, mille kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise

muuhulgas omal algatusel ning TsÜS § 40 lg-st 3, mille kohaselt võib kohus sundlõpetamise

otsustada omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Niisamuti sätestab ÄS § 203 lg 2 teine

lause kohtu õiguse otsustada äriühingu sundlõpetamine omal algatusel. Ka Riigikohus on

jaatanud kohtu õigust otsustada äriühingu sundlõpetamine omal algatusel (vt nt RKTKm

13.09.2017 2-16-17452, p 13).

16.5. Määruskaebuse väidetest võib aru saada, et puudutatud isiku hinnangul ei saanud

likvideerimismenetlust algatada ka seetõttu, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on pooleli

kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-21-12005, mis eelduslikult kestab 3–5 aastat. Õige on

puudutatud isiku viide ÄS § 218 lg-le 1, mille kohaselt saab pärast likvideerimise lõpetamist

osaühingu registrist kustutada muuhulgas eeldusel, et osaühing ei osale poolena üheski

käimasolevas kohtumenetluses (vt selle kohta ka RKTKm 19.12.2012 3-2-1-137-12, p 17). Küll

aga ei välista viidatud säte likvideerimismenetluse algatamist ega selle läbiviimist. Kolleegium

märgib, et maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-s 3 määratud tähtaeg, s.o

5. oktoober 2023, ei ole likvideerimismenetluse läbiviimise tähtaeg, vaid see tähtaeg on

sätestatud likvideerija üle kohtu järelevalve funktsiooni tagamiseks (TsMS § 4772 lg 1).

Kolleegiumi ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja poolt likvideerimismenetluse

algatamise avalduse esitamine on pahatahtlik. Avaldaja on kasutanud talle seadusest tulenevaid

õigusi, sest puudutatud isiku kohta oli 1. veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 60 lg 2 alusel

avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteade, milles kutsuti äriühingu

8 (11)

võlausaldajaid üles teatama oma nõudest äriühingu vastu. Seega esitas avaldaja vastavalt

avaldatud teatele oma õiguste kaitseks avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks.

17. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldus on esitatud puudustega. Kuni

1. veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 60 lg-st 2 ei tulenenud võlausaldajale kohustust tõendada

oma nõuet, sh tuua välja nõude suurus ja alus. Viidatud sätte järgi tuli võlausaldajal teatada oma

nõudest, mida avaldaja praegusel juhul ka tegi. Kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse

algatamise otsustamisel võlausaldaja nõude olemasolu ega tõendatust ning nõuet tõendavad

dokumendid tuleb kohtule esitada ÄS § 213 järgi likvideerimismenetluse käigus (vt RKTKm

10.03.2021 2-19-11769, p 18; K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, Tallinn 2015,

nr 1626). Puudutatud isiku viide ÄS § 513 lg-le 31 on asjakohatu, kuivõrd ÄS § 513 on

rakendussäte, milles on ettenähtud eriregulatsioon äriregistrisse kandmata ettevõtete

erakorraliseks ja massiliseks sundlõpetamiseks (vt ka RKTKo 16.12.2003 3-2-1-142-03, p 18).

Ka on ebaõige puudutatud isiku arusaam nagu tuleks analoogia korras kohaldada

pankrotiseaduse

(PankrS) § 15

lg 3

p-te

1–4.

Praegusel

juhul

ei

ole

tegemist

pankrotimenetlusega, samuti ei esine seaduse lünka, mida oleks vaja analoogia korras ületada

(TsÜS § 4).

18. Kolleegiumi hinnangul on alusetud ka puudutatud isiku etteheited maakohtule seonduvalt

maakohtu määratud likvideerija isikuga. TsMS § 603 lg 1 kohaselt tuli maakohtul kontrollida,

et puudutatud isikule likvideerijaks määratav isik vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ning

põhjendada, miks kohus leiab, et valituks osutunud isik on võimeline oma ülesandeid vajalikul

tasemel täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgem kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 07.06.2017

3-2-1-42-17, p 15). Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrusest on maakohtu diskretsioon

puudutatud isikule likvideerija määramise osas jälgitav ja arusaadav. Ka on maakohus

põhjendanud, miks ei saanud puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liiget.

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus

TsMS §-ga 659) vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

18.1. Puudutatud isiku väidete kohaselt on maakohus likvideerijaks määranud avaldajale

lojaalse isiku, kes võib oluliselt kahjustada puudutatud isiku huve menetlusosaliste vahel

pooleliolevas vaidluses (tsiviilasi nr 2-21-12005). Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku

väited alusetud. Ka ei ole puudutatud isik määratud likvideerija isiku osas esile toonud, et isik

ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kolleegiumil puudub alus kahelda likvideerija pädevuses

ja kavatsuses puudutatud isiku esindamisel pooleliolevas kohtumenetluses. Asjakohatu on

puudutatud isiku väide, mille kohaselt puudub likvideerijal juurdepääs tsiviilasjas nr 2-21-

12005 tähtsust omavatele dokumentaalsetele tõenditele. ÄS § 209 lg 1 esimese lause kohaselt

on likvideerijal juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.

Seega on likvideerija juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks ning juhib seda likvideerimisel

juhatuse asemel (vt ka TsMS III komm (2018), § 602, p 3.5.1; K. Saare jt. Ühinguõigus I.

Kapitaliühingud, Tallinn 2015, nr 1620). Seega on likvideerijal, kellel on muuhulgas osaühingu

juhatuse liikme õigused, juurdepääs ka osaühinguga seotud dokumentidele jms.

18.2. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väitega nagu ei saaks likvideerija pooleliolevas

kohtumenetluses puudutatud isikut esindada, kuivõrd see läheks vastuollu ÄS § 209 lg-tes 1

ja 3 sätestatuga. Tulenevalt ÄS § 209 lg-st 2 lõpetab likvideerija osaühingu tegevuse, nõuab

sisse võlad, müüb vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded. Asja materjalidest nähtuvalt

vaidlevad menetlusosalised tsiviilasjas nr 2-21-12005 selle üle, kas avaldajal on rahaline nõue

puudutatud isiku vastu. Arvestades ÄS §209 lg-st 2 tulenevaid likvideerija ülesandeid, ei näe

kolleegium ÄS § 209 lg-tega 1 ja 3 vastuolu, kui likvideerija esindab puudutatud isikut

tsiviilasja nr 2-21-12005 menetluses. Lisaks tuleb arvestada, et ÄS § 209 lg-st 3 tulenevalt on

likvideerijate esindusõigus kolmandate isikute suhtes piiramatu (vt ka TsÜS komm (2010) § 41,

p 3.4).

9 (11)

19. Puudutatud isik on määruskaebuses maakohtule ette heitnud puudutatud isiku

14. veebruaril 2023 esitatud taotluste nõuetekohaselt lahendamata jätmist (taotluse osas

seisukoha võtmine lahendi resolutsioonis). Kolleegium nõustub puudutatud isiku etteheitega

osaliselt.

19.1. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik esitanud 14. veebruaril 2023 taotlused,

mida puudutatud isik täpsustas 23. märtsi 2023. a seisukohas järgmiselt: 1) lõpetada asjas

menetlus või jätta avaldus rahuldamata, kuivõrd avaldaja avaldus on esitatud seaduses

sätestatud tähtaega rikkudes; 2) alternatiivselt peatada menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-21-12005

tehtava lahendi jõustumiseni; 3) alternatiivselt määrata puudutatud isiku likvideerijaks JR.

19.2. Maakohus on 6. aprilli 2023. a määruse p-s 6 asunud puudutatud isiku menetluse

peatamise taotluse osas seisukohale, et tsiviilasja peatamiseks ei ole alust. Kolleegium nõustub

puudutatud isikuga, et maakohtul tulnuks TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2)

järgi märkida otsustus taotluse rahuldamata jätmise kohta määruse resolutsioonis.

Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada, täiendades maakohtu 6. aprilli 2023. a

määruse resolutsiooni otsustusega jätta puudutatud isiku 14. veebruaril 2023 (täpsustatud

23. märtsil 2023) esitatud taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

19.3. Muus osas ei ole puudutatud isiku etteheited maakohtule põhjendatud. Maakohus on

6. aprilli 2023. a määruse p-s 6 õigesti leidnud, et ei esine menetluse lõpetamise eeldusi ning

jätkanud asja menetlusega. Maakohus on vaidlustatud lahendi resolutsioonis määranud

puudutatud isiku likvideerijaks P. Sepperi. Kolleegiumi hinnangul ei olnud tegemist selliste

taotlustega, mis tulnuks lahendada määruse resolutsiooniga.

20. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni muuta ka

resolutsioon p 4 osas. Viidatud punktis on maakohus määranud määruse saatmise avaldajale,

puudutatud isikule, likvideerijale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande

tegemiseks. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) esimese lause kohaselt lahendab

kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Viidatud sätte

kohaselt ei ole määruse resolutsiooni kohustuslikuks osaks ostustus menetlusosalistele määruse

saatmise kohta. Seetõttu tuleb maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-st 4 välja

jätta otsustus määruse avaldajale, puudutatud isikule ja likvideerijale saatmise kohta. Määruse

resolutsiooni p 4 jääb alles otsustus määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija

kande tegemiseks saatmise kohta (ÄS § 208 lg 2 ja § 371 lg 2, vt ka TsMS III komm

(2018), § 629, p 3.8).

21. Puudutatud isik on määruskaebuses välja toonud, et maakohus on puudutatud isikut

26. aprilli 2023. a määruse p-s 6 arusaamatul põhjusel käsitanud filiaalina. Maakohus on

sundõpetamise otsustuse põhjendamisel viidanud ÄS § 390 lg 1 p-le 4, mille kohaselt

kustutatakse filiaal äriregistrist, kui filiaali juhataja ei esita ÄS §-s 388 nimetatud tähtaegade

kestel nõutavat majandusaasta aruannet ega tee seda ka registripidaja määratud lisatähtaja

jooksul. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et kuivõrd puudutatud isiku näol ei ole

tegemist filiaaliga, on maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS § 390 lg 1 p 4. Tegemist ei ole aga

sellise rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus saab

maakohtu rikkumise kõrvaldada muutes maakohtu määruse põhjendusi.

ÄS § 203 lg 1 loetleb alused, millal osaühing lõpetatakse kohtumäärusega. Viidatud sätte p 3

võimaldab osaühingu kohtumäärusega lõpetada muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kuni

1. veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 60 nägi ette regulatsiooni majandusaasta aruande esitamata

jätmisel äriühingu registrist kustutamise kohta. Kuivõrd praegusel juhul puudub vaidlus, et

puudutatud isik ei ole esitanud perioodi 2017–2021. a majandusaasta aruandeid ega ole ka

põhjendanud nende esitamata jätmist, samuti on äriühingu võlausaldaja esitanud avalduse

likvideerimismenetluse läbiviimiseks (sest tal on rahaline nõue puudutatud isiku vastu),

10 (11)

esinevad eeldused äriühingu sundlõpetamiseks. Nagu kolleegiumi praeguse määruse p-s 14.2

viitas, siis ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus osaühing ei kõrvaldanud ÄS § 203 lg 3

järgi määratud tähtaja jooksul sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu ning ta ei esitanud

mõjuvaid põhjusi sundlõpetamise aluseks olnud asjaolu tähtajaks kõrvaldamata jätmise kohta,

on kohtul alus otsustada osaühingu sundlõpetamine ÄS § 203 lg-te 1 ja 2 alusel ning määrata

likvideerija (RKTKm 10.03.2021 2-19-11769, p 19).

22. Ka tuleb täpsustada maakohtu 6. aprilli 2023. a määrust selle kehtivuse ja täitmisele

kuuluvuse osas. Maakohus on viidatud määruse p-s 15 märkinud, et kooskõlas TsMS § 606 lg-

ga 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kolleegium

nõustub puudutatud isikuga, et praegusel juhul kohaldub erinormina TsMS § 629 lg 4, mille

kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Ka

õiguskirjanduses on selgitatud, et kuigi hagita menetluses on määrused üldjuhul TsMS § 478

lg 4 järgi viivitamata täidetavad, siis kujutab TsMS § 629 lg 4 endast erinormi TsMS § 478 lg 4

suhtes. Seega ei hakka sundlõpetamise määrus kehtima ega kuulu täitmisele viivitamata, vaid

alates jõustumisest. Samuti on erandiks kohtulahendid, millega kohus nimetab juriidilisele

isikule likvideerija juriidilise isiku sundlõpetamise korral ning ka selline kohtulahend tuleb

edastada registripidajale selle jõustumisel (TsMS III komm (2018), § 629, p 3.9; § 606, p 3.6).

23. 26. aprilli 2023. a määruskaebuse täienduse väidetest saab kolleegium aru nii, et

puudutatud isiku hinnangul ei saanud maakohus praegusel juhul täiendavat, s.o 26. aprillil 2023

määrust teha, kuna selle tegemise eeldused ei olnud täidetud, samuti on maakohus rikkunud

täiendava määruse tegemise tähtaega. Kolleegium puudutatud isikuga ei nõustu.

23.1. TsMS § 448 lg 1 p 2 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või

omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata.

Ka õiguskirjanduses on leitud, et kohtul on võimalik otsust muuhulgas omal algatusel täiendada

otsuse (mh selle resolutsiooni) puuduse korral, esmajoones kui mingi küsimus on jäänud

lahendamata (TsMS II komm (2017), § 448, p 3.1). TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti.

23.2. Praegusel juhul on maakohus 26. aprillil 2023 teinud täiendava määruse, kuivõrd

6. aprilli 2023. a määruses jäi ekslikult võtmata seisukoht puudutatud isiku sundlõpetamise

osas. Sellele eksimusele on puudutatud isik ka ise määruskaebuses viidanud. Kolleegium

märgib, et TsMS § 629 alusel tehtava määruse, millega kohus otsustab juriidilise isiku

sundlõpetada, resolutsioonis tuleb muuhulgas märkida otsustus juriidilise isiku sundlõpetamise

kohta (vt TsMS III komm (2018), § 629, p 3.8). Eelnevast tulenevalt oli maakohtu 6. aprilli

2023. a määruse resolutsioon puudusega ning maakohus sai TsMS § 448 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) alusel teha täiendava määruse. Tulenevalt TsMS § 448 lg-st 2 (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) saab kohus täiendava määruse omal algatusel teha 20 päeva jooksul

määruse avalikult teatavakstegemise alates. Arvestades, et põhimääruse tegi maakohus

6. aprillil 2023 ja täiendava määruse 26. aprillil 2023, ei rikkunud maakohus TsMS § 448 lg-

s 2 sätestatud tähtaega. Puudutatud isiku viide TsMS § 632 lg-le 3 ei ole asjakohane, kuivõrd

viidatud säte reguleerib apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega täiendava otsuse tegemisel.

Seega olid täiendava määruse tegemise eeldused täidetud.

24. Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud menetluse peatamise taotluse, paludes

menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Puudutatud isiku hinnangul sõltub avaldaja avalduse esitamise õigus sellest, milline lahend

tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehakse. Kolleegiumi hinnangul ei esine aluseid menetluse

peatamiseks. Kohtu otsustus likvideerimismenetluse algatamiseks ei sõltu TsMS § 365 lg 1

mõttes tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehtavast lahendist, kuivõrd kohus saab TsMS § 629 lg-st 1

tulenevalt ka omal algatusel algatada juriidilise isiku sundlõpetamise (vt selle kohta ka

kolleegiumi selgitusi määruse p-s 16 ja selle alapunktides).

11 (11)

25. Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud ka alternatiivse taotluse, paludes puudutatud

isiku likvideerijaks määrata juhatuse liige JR. Kolleegium on määruse p-s 18 vastanud

likvideerija isikut puudutavatele määruskaebuse väidetele. Kolleegium märgib täiendavalt, et

õiguskirjanduses on leitud, et kui juriidilise isiku juhatuse liige ei ole oma juhtorgani liikme

kohustusi täitnud nõutava hoolega, on korduvalt jätnud esitamata majandusaasta aruanded, siis

peaks kohus kaaluma likvideerijaks muu isiku määramist (TsMS III komm (2018), § 603,

p 3.3). Praegusel juhul on puudutatud isiku juhatuse liige jätnud esitamata 2017–2021. a

majandusaasta aruanded.

Menetluskulude jaotus

26. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, ei ole praegusel juhul vajadust

muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Puudutatud isik on

palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, kuid ei ole menetluskulude jaotuse kohta

sisulisi väiteid esitanud.

27. TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus täpsustab

maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust likvideerijale tasu ja tekkinud kulutuste hüvitamise

osas selliselt, et kui likvideerija ei saa tasu ja tekkinud kulutusi katta puudutatud isiku vara

arvel, määrab kohus likvideerija avalduse alusel tasu ja tekkinud kulutuste hüvitamise avaldaja

poolt deposiiti tasutud ettemaksust. Likvideerija peab kohut teavitama, kui tema tasu ja

tekkinud kulutusi ei saa katta puudutatud isiku vara arvel ning need ületavad deposiiti tasutud

summat (1000 eurot).

28. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda

TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)