2-22-19256/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-19256

Kohtuasi

Flowano OÜ pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Flowano OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik Flowano OÜ (registrikood 14595391), seaduslik

esindaja JR

Ajutine pankrotihaldur Maire Arm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.02.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Flowano OÜ kanda.

4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad võlgniku kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Flowano OÜ (võlgnik) esitas 23.12.2022 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks.

03.01.2023

määrusega

võttis

maakohus

avalduse

pankroti

väljakuulutamiseks menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

2-22-19256

2. Ajutine

pankrotihaldur

on

aruande

esitanud

24.01.2023.

Arvestades

võlgniku

pankrotiavalduses esitatud selgitusi ja andmeid, kust nähtub võlgniku tegevus välisriikides,

annab pankrotihaldur aruandes mh hinnangu võlgniku tegevuse seotusest Eestiga.

3. Selleks on ajutine haldur pöördunud võlgniku poole teabenõudega. Võlgnik avaldab, et on

juhatuse liikmena Eestis registreerinud oma äriühingu, kuna seda on e-residendina Eestis lihtne

teha. Ettevõte tegeleb veebikaubandusega. Samas kinnitab juhatuse liige, et igasugune muu

seos peale registreeringu äriühingul Eestis puudub, kaubad toodetakse Hiinas, transporditakse

välisriigi transpordivahenditega Saksamaale, Suurbritanniasse ja USA-sse, kus need

ladustatakse ja müüakse e-kaubanduse meetodil, kasutades Amazon-portaale ning eraldi

Saksamaal loodud e-poodi. Majandustegevust ega võlausaldajaid võlgnikul Eestis ei ole.

Samuti tuleneb ajutise halduri päringust rahvastikuregistris, et juhatuse liikmel puudub Eestis

elukoht, seega on ainuvõimalik järeldada, et juhatuse tegevuskoht ei ole Eestis.

4. Piiriülese pankrotimenetlusega seotud menetlusi reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu

20. mai 2015 määrus nr 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi

maksejõuetusmäärus). Maksejõuetusmenetluse algatamine kuulub maksejõuetusmääruse art 3

lg 1 kohaselt selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide

kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on

kolmandate isikute poolt kontrollitav. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 2 kohaselt äriühingu või

juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral tema põhihuvide

keskmeks registrijärgset asukohta.

5. Arvestades tuvastatud asjaolusid, leiab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetusmenetluse

algatamine Eestis ei ole põhjendatud, sest võlgniku põhihuvide kese ei asu Eestis. Võlgnikul ei

ole Eestis vara ning puuduvad teadaolevad realiseeritavad huvid. Maksu-ja Tolliameti päringu

vastuse kohaselt ei ole võlgnik viimase kolme aasta jooksul teinud kandeid töötamisregistrisse.

Võlgniku osas on üleval e-kaubanduse ja teenuste käibemaks summas 78 526.68 eurot, kuid

antud summa Eestis sissenõudmisele ei kuulu, need nõuded tuleb isikul tasuda välisriiki. Antud

nõuet Maksu-ja Tolliamet enda juures võlgnevusena ei käsita ja pankroti väljakuulutamisel

nõuete hulgas ei kajasta. Pankrotiavaldusele lisatud varade ja võlgade nimekirjast nähtub, et

võlgniku varad, s.o kaubad, asuvad Saksamaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikides

ladudes. Ka võlausaldajate ring ei ole Eestis asuvad äriühingud või füüsilised isikud.

Võlausaldajad asuvad Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas, USA-s, Itaalias, Hiinas ja kaks

võlausaldajat Eestist (Premium Accounting OÜ, nõudesumma 498 eurot ja Maksu- ja Tolliamet

nõudesumma 78 526.68 eurot, kes aga oma nõuet pankrotimenetlusse ei esitaks, kuna

maksukohustus kuulub tasumisele välisriigis).

6. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetest nähtub, et praegusel juhul on vaid võlgniku

äriühing registreeritud Eestis. Muud asjaolud näitavad, et tegelikkuses ei asu võlgniku

põhihuvide kese Eestis: võlgniku omaniku ja juhatuse liikme elukoht ei ole Eestis; võlgniku

vara ei ole Eestis; võlgniku võlausaldajad ei ole Eestis; Eestis ei toimu majandustegevust; Eestis

ei ole ühtegi töötajat; laojäägid on Saksamaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ladudes;

võlgnikul puuduvad arvelduskontod Eestis.

7. Pankroti väljakuulutamisel tekiks olukord, kus pankrot on välja kuulutatud Eestis tema

registrijärgse asukoha järgselt, kuid halduril ei ole pädevust ega võimalusi teha vajalikke

menetlustoiminguid välisriikides, kus asub võlgniku vara. Pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud

eesmärke, milleks on võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine, Eestis ellu viia

ei ole võimalik, sest Eestis ei ole võlgnikul vara, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Antud juhul saaksid eelkõige kahjustatud võlausaldajate huvid. PankrS § 108 mõistes muutub

pankrotimääruse alusel kogu võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlgniku vara

2-22-19256

asub välisriikides, ei ole halduril võimalik varaga toiminguid teha ega välismaal asuva vara

arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Veelgi enam – halduril ei ole võimalik tagada

välismaal asuva vara säilimist. Tuginedes eeltoodule leiab ajutine pankrotihaldur, et esinevad

alused võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 15.02.2023 määrusega võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel. Menetluskulud jättis maakohus

TsMS § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda.

9. Kohtule esitatud andmete kohaselt puudub vaidlus, et võlgnik on Eestis registreeritud

ettevõte, mis tegeleb veebikaubandusega. Võlgnik müüb Hiinas toodetud köögitarvikuid

Amazon Marketplace kaudu veebipoe vahendusel Euroopas, Suurbritannias, USA-s ja

Saksamaal. Tooted tarnitakse konteineritega Hiinast laohoonetesse Saksamaal, Suurbritannias

ja USA-s, kus neid opereerivad laopidajad. Võlgnikul ei ole Eestis asuvat vara,

arvelduskontosid, töötajaid ega majandustegevust. Võlgniku kohustuste kogusumma on

1 206 043.30 eurot ja võlausaldajad asuvad Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas, USA-s,

Itaalias, Hiinas. Üks võlausaldaja asub ka Eestis, kel on nõue 498 eurot.

10. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluse algatamine kuulub selle

liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus

võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt

kontrollitav. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kolmanda ja neljanda lause järgi peetakse

äriühingu või juriidilise isiku puhul vastupidiste tõendite puudumise korral tema põhihuvide

keskmeks registrijärgset asukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kolme kuu

jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole registrijärgset

asukohta üle viidud teise liikmesriiki.

11. Kohus on seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese ei asu Eesti Vabariigis. Äriregistri

andmetel on võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige JR, kes on Saksamaa kodanik ega ela Eestis.

Ta registreeris ennast Eesti Vabariigi e-residendiks üksnes põhjusel, et asutada Eestis äriühing.

Võlgnikul puudub Eestis majandustegevus. Ettevõte on registreeritud Eestis, kuid

müügitegevus toimus veebivahendusel. Müügiks vajalikud tooted toodeti Hiinas, mis tarniti

seejärel Saksamaa, Suurbritannia ja USA ladudesse. Võlgnikul puuduvad Eestis mistahes varad

ning võlast kogusummas 1 206 043.30 eurot moodustab üksnes 498 eurot Eestis asuva

võlausaldaja nõue. Äriregistrile esitatud ettevõtte majandusaasta aruannete kohaselt ei ole

ettevõttel Eestis ühtegi töötajat olnud. Seejuures müügitulu 2021. a oli 1 370 274 eurot ja 2020.

a 1 269 579 eurot ning 29.10.2018–31.12.2019 84 451 eurot. Äriregistri andmetel on võlgniku

registrijärgsele aadressile Keemia tn 4, 10616 Tallinn registreeritud 598 ettevõtet.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese ei asu ega ole

kunagi asunud Eesti Vabariigis. Ettevõtte ainus seos Eestiga on asjaolu, et see on Eestis

registreeritud. Kohus saab esitatud asjaoludest aru, et võlgniku poolt müüdud tooteid ei ole

kunagi Eestis toodetud, ladustatud, hoiustatud, turustatud ega eraldi turundatud. Seega ei ole

Eestis ettevõtte majandustegevust toimunud. Suurte müügitulude juures ei ole ettevõttel olnud

Eestis arvel ka ühtegi töötajat, mis viitab sellele, et kas töötajad töötavad välisriikides. Kohus

ei nõustu võlgnikuga, et käesolevas asjas tuleks eeldada võlgniku põhihuvide keskmeks

registrijärgset asukohta. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kohaselt peetakse registrijärgset

asukohta põhihuvide keskmeks ainult siis, kui vastupidised tõendid puuduvad. Käesolevas asjas

on esitatud piisavalt tõendeid, mis näitavad kogumis, et võlgniku põhihuvide kese ei asu

registrijärgses asukohas Eestis. Ettevõtte registrijärgne aadress on registreeritud samale

aadressile, kuhu on registreeritud 598 erinevat ettevõtet. Seejuures ühelgi ülejäänud ettevõttel

2-22-19256

ei ole seoseid JR-ga. Eelnev viitab sellele, et tegemist on tõenäoliselt pelgalt registrisse

märgitud aadressiga, mis ei ole ettevõtte tegevuskohaks ega põhihuvide keskmeks.

13. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et võlgnik on esitanud Eestis majandusaasta aruandeid

ja deklareerinud makse, ei muuda Eestit põhihuvide keskmeks. Viidatud toimingud on

kohustuslikud ja Eesti Vabariigi seadusandlusega äriühingule ette nähtud. Arvestades, et

võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on 2021. a müügitulust 1 039 035 eurot (75,82%

kogutulust) ja 2020. a müügitulust 1 195 367 eurot (94,15% kogutulust) saadud Saksamaal,

võlgnik mh ladustas tooteid Saksamaal ja oli loonud seal toodete müügiks lisaks Amazon

Marketplaceile ka eraldi veebipoe, võib tõenäoliselt pidada võlgniku põhihuvide keskmeks

Saksamaa Liitvabariiki. Eelnevast lähtudes puudub Eesti kohtul pädevus võlgniku

pankrotimenetluse läbiviimiseks.

14. Tulenevalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et pankrotiavaldus tuleb TsMS § 423 lg 1

p 13 alusel jätta läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta võlgniku kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

15. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata

pankrotiavaldus tagasi maakohtule läbivaatamiseks.

16. Euroopa Kohus on asjas C‑341/04 leidnud, et äriühingust võlgniku põhihuvide keskme

kindlaksmääramisel võib äriühingu registrijärgset asukohta jätta arvesse võtmata vaid juhul,

kui objektiivsed ja kolmandate isikute poolt tuvastatavad asjaolud võimaldavad järeldada, et

tegelik olukord erineb sellest, mida võiks eeldada registrijärgse asukoha alusel. Kuivõrd

võlgniku registrijärgne asukoht on Eesti, kehtib ka antud juhul eeldus, et võlgniku põhihuvide

kese on Eestis ja pankrotimenetlus tuleb läbi viia Eestis.

17. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kolmanda lause järgi on registrijärgse asukoha eeldust

võimalik ümber lükata, kui esinevad vastupidised tõendid. Maksejõuetusmääruse

põhjenduspunkti 30 järgi on alus eelduse ümberlükkamiseks olukord, kus äriühingu peakontor

asub tema registrijärgse asukoha liikmesriigist erinevas liikmesriigis ning kui kõikide asjaolude

põhjaliku hindamise käigus selgub kolmandate isikute poolt kontrollitaval viisil, et äriühingu

tegelik juhtimine ja järelevalve ning selle huvide realiseerimine toimub kõnealuses teises

liikmesriigis.

18. Järelikult tuleb registrijärgse asukoha eelduse ümberlükkamiseks tuvastada põhihuvide

keskme tegelik asukoht, tuginedes objektiivsetele ja kolmandate isikute poolt tuvastatavatele

asjaoludele. Lähtudes Euroopa Kohtu lahendist C-396/09 tuleb võlgniku põhihuvide keskme

määramisel rõhku panna äriühingu peakontori asukohale, mille saavad kindlaks teha

kolmandate isikute poolt tuvastatavad objektiivsed asjaolud. Objektiivsuse ja tuvastatavuse

nõue on täidetud, kui selle koha kindlakstegemiseks, kus võlgnikust äriühing tegeleb

regulaarselt oma huvide realiseerimisega, arvesse võetud faktilised asjaolud olid avalikustatud

või vähemalt piisavalt aimatavad, et kolmandad isikud, st eeskätt selle äriühingu võlausaldajad,

said olla neist teadlikud. Juhul, kui peakontori asukoht ei ole registrijärgses asukohas, ei ole

eelduse ümberlükkamiseks piisav, et äriühingu varad ja varaga seotud lepingud asuvad mõnes

muus liikmesriigis. Vaid juhul, kui kõikide oluliste asjaolude põhjalik kaalumine, mida saavad

tuvastada ka kolmandad isikud, viib tulemuseni, et äriühingu tegelik juht- ja järelevalveorganite

asukoht ja huvide realiseerimine asuvad selles teises liikmesriigis, on eeldus ümber lükatud.

Vastavatel organitel peab olema vähemalt mingisugune organiseerituse tase ja püsivus.

Ainuüksi kaupade või pangakontode olemasolu seda kriteeriumit ei täida.

19. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist C-396/09 ei saa ainuüksi kaupade asumine Saksamaal

ümber lükata registrijärgse asukoha eeldust. Samuti ei saa seda teha pangakontode puudumine

2-22-19256

Eestis. Kaupade asumine teatud hetkel konkreetsetes laohoonetes on juhuslikku laadi – nt

Saksamaale müüdav kaup saabub Saksamaa lattu Rotterdami kaudu. Sealt edasi tarnitakse see

Amazoni laohoonetesse Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Poolas ja Tšehhis.

Teistsugustel asjaoludel oleks võinud võlgniku kaup seega kinni jääda mujale kui Saksamaale.

Seetõttu ei sobi kauba asukoht võlgniku ärimudeli tingimustes asjaoluks, mida arvestada

põhihuvide keskme määramisel. Pealegi asub kõige suuremas väärtuses võlgniku laovarusid

USA-s, mistõttu kaupade asukoha järgi põhihuvide keskme määramine viiks hoopis sinna.

Maksejõuetusmääruse järgi peavad need objektiivsed asjaolud, mis võiksid ümber lükata

registrijärgse asukoha eelduse, olema kolmandate isikute poolt kontrollitavad. Kolmandad

isikud, sh võlausaldajad, ei saa mõistlikult kontrollida, millises laos asub võlgniku kaup.

20. Majandustegevuse puudumine Eestis ei ole aluseks põhihuvide keskme määramisel ega

registrijärgse asukoha eelduse ümberlükkamisel. Olukord, kus võlgniku põhihuvide kese

hakkaks pidevalt muutuma tulenevalt müügitulemustest konkreetsetes riikides, oleks vastuolus

õiguskindluse ja ettenähtavuse põhimõtetega ning maksejõuetusmääruse eesmärgiga. Samuti ei

ole müügitulu osakaalud selgesti kontrollitavad kolmandate isikute poolt. Üks võimalus selleks

on uurida võlgniku majandusaasta aruannet, mille leiab äriregistrist. Samas äriregistrisse jõudes

kuvatakse kolmandale isikule juba võlgniku registrijärgne aadress, mistõttu kolmas isik jõuaks

järeldusele, et põhihuvide kese on Eestis. Möödunud aastate müügitulemuste uurimine ei ole

asjaolu, mida kolmandatelt isikutelt võiks mõistlikult eeldada. Lisaks on majandusaasta

aruanded saadaval vaid eesti keeles, mistõttu ei ole enamik võlgniku võlausaldajatest ilmselt

suutelised nendega tutvuma.

21. Võlgnikul ei ole töötajaid, sest juhatuse liige toimetas veebikaubamajaga igapäevaselt ise

ning vajalikud teenused osteti sisse. Maakohus on määruses ekslikult välja toonud, et Eestis

töötajate puudumine viitab sellele, et ettevõtte töötajad töötavad välisriikides. Tegelikult on

võlgnik juba nii pankrotiavalduses kui seisukohtades ajutise halduri aruandele viidanud, et

võlgnikul ei ole töötajaid.

22. Asjaolu, et registrijärgne aadress on registreeritud samale aadressile, kuhu mitmed teised

äriühingud, on mõistetav, arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on e-resident. E-

residentsuse eesmärk on kasutada Eesti e-teenuseid, sh asutada ja juhtida ettevõtet Eestis

füüsiliselt koha peal viibimata.

23. Maakohtu viidatud asjaolu, et Saksamaal on loodud eraldi veebipood, mistõttu võiks justkui

olla võlgniku põhihuvide kese Saksamaal, on eksitav. Veebipood oli Amazoni kõrval väga

väikese osatähtsusega (müügitulust) platvorm, mille kaudu võlgnik kaupa müüs. Tegemist oli

saksa- ja inglisekeelse lehega, mille kaudu sai kaupa tellida ka mujale kui Saksamaale. Võlgnik

on seisukohas ajutise halduri aruandele välja toonud, et kolmandad isikud jõuaksid ka viidatud

veebilehte kontrollides Eesti aadressini.

24. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS

§ 654 lõige 6 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskulud. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Piiriülese

pankrotimenetlusega seotud menetlusi reguleerib maksejõuetusmäärus. Vastavalt määruse art

2-22-19256

3 lg-le 1 on maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev selle liikmesriigi kohus, kus asub

võlgniku põhihuvide kese. Mõistet „põhihuvide kese“ ei ole määruses täpselt defineeritud, kuid

viidatud sätte kohaselt on põhihuvide kese koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide

realiseerimisega ja mis on seetõttu kolmandate isikute poolt kontrollitav. Järelikult tuleb kohtul

kindlaks teha võlgniku regulaarsete huvide realiseerimise koht, mille kaudu võlgnik on

kolmandatele isikutele nähtav. Äriühingu või muu juriidilisest isikust võlgniku puhul peetakse

määruse art 3 lg 2 kohaselt vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks

registrijärgset asukohta. Võlgnik on seisukohal, et maakohus ei suutnud ümber lükata

maksejõuetusmääruses sätestatud eeldust, mille kohaselt asub võlgniku põhihuvide kese Eestis,

kuna tema registrijärgne asukoht on Eestis. Kolleegium sellega ei nõustu. Võlgniku põhihuvide

kese on autonoomne termin, mida tuleb sisustada maksejõuetusmenetluse määruse eesmärgist

ning Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast lähtudes (K. Jürgenson, M. Torga,

Maksejõuetusmenetluse (uuesti sõnastatud) määrus – samm tervendamise ja rahvusvahelise

koostöö suunas, Juridica IX/2015, 630). Kolleegium leiab, et nii ajutise halduri kui maakohtu

kogutud tõenditega kogumis on piisavalt veenvalt ümber lükatud maksejõuetusmääruse art 3

lg-s 1 sätestatud eeldus.

28. Võlgniku poolt määruskaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahendid asjades C-341/04 ja C-

396/09 rõhutavad kolleegiumi hinnangul eelkõige seda, et esimene tingimus võlgniku

põhihuvide keskme määramisel on juriidilisest isikust võlgniku puhul tema registrijärgne

asukoht vastavas liikmesriigis. Sellegipoolest leitakse lahendites, et on tegureid, mis võivad

hakata seda eeldust ümber lükkama ning millest saavad kohtud juhinduda juriidilisest isikust

võlgniku põhihuvide keskme lõplikul määramisel. Viidatud kohtulahendeid on käsitatud ka

õiguskirjanduses, mille kohaselt võivad sellisteks ümberlükkavateks teguriteks olla: millises

liikmesriigis on juhatuse liikmete elukoht; millises liikmesriigis toimuvad juhatuse ja nõukogu

koosolekud; millises liikmesriigis toimub võlgniku põhiline majandustegevus, kus peetakse

tarnijate ja hankijatega läbirääkimisi ning kus osutatakse teenuseid või müüakse kaupu; millise

liikmesriigi õigust kohaldatakse sõlmitud lepingutele (sh töölepingutele); millises liikmesriigis

on võlgnik maksuresident; millise liikmesriigi järelevalveorgan teostab võlgniku üle

järelevalvet; millises liikmesriigis on võlgnikul avatud arveldusarved ja kus toimub

auditeerimine (S. Viimsalu, Piiriülese maksejõuetusmenetluse õiguslikud küsimused, Juridica

VI/2008, 421).

29. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et võlgniku ainus seos Eestiga on see, et ettevõte on

Eestis registreeritud. Maakohus viitas määruses järgnevatele tõenditele, mis näitavad kogumis,

et võlgniku põhihuvide kese ei ole Eestis: võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige on Saksamaa

kodanik ega ela Eestis; Eestis ei ole ettevõtte majandustegevust toimunud, võlgniku tooteid ei

ole Eestis toodetud, ladustatud, hoiustatud, turustatud ega turundatud; võlgnikul puuduvad

Eestis varad ning võlast kogusummas 1 206 043.30 eurot moodustab üksnes 498 eurot Eestis

asuva võlausaldaja nõue; Eestis ei ole võlgnikul ühtegi töötajat; ettevõtte registrijärgne aadress

on registreeritud aadressile, kuhu on registreeritud 598 erinevat ettevõtet; suurem osa

müügitulust on saadud Saksamaal, tooteid on mh ladustatud Saksamaal ja seal on loodud eraldi

veebipood. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt võib tõenäoliselt pidada võlgniku

põhihuvide keskmeks Saksamaa Liitvabariiki.

30. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole omistanud ühelegi tõendile suuremat kaalu, nagu

näib võlgnik määruskaebuses arvavat. Maakohus on leidnud, et just eelnevalt nimetatud tegurid

kogumis annavad aluse väita, et võlgniku põhihuvide kese ei asu Eestis ning kolleegium

nõustub sellega. Oluline on ka ajutise pankrotihalduri poolt rõhutatu, et võlgniku pankroti

väljakuulutamisel Eestis tekiks olukord, kus pankrotihalduril ei ole pädevust ega võimalust teha

vajalikke pankrotimenetluse toiminguid välisriikides, kus asub võlgniku vara. Sellest tulenevalt

ei oleks võimalik saavutada maksejõuetusmenetluse peamist eesmärki – võlgniku vara arvelt

2-22-19256

võlausaldajate nõuete rahuldamine. Seetõttu jääksid võlausaldajate huvid suure tõenäosusega

kaitseta, mis aga ei oleks kooskõlas maksejõuetusmääruse eesmärkidega.

31. Kolleegium leiab, et arvestades eelnevaid tõendeid kogumis, ei ole ringkonnakohtul

võimalik määruskaebuses toodud asjaolude põhjal maakohtust teistsugusele järeldusele jõuda.

32. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

võlgniku kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee

seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

33. Tulenevalt TsMS §-st 427 saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)