2-21-107062/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-107062

Kohtuasi

Osaühingu ZUNT hagi X vastu 1002,61 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1225,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Osaühing ZUNT (registrikood

10551586), lepinguline esindaja Piret Tõnnus-Saks

Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja

advokaat Kadi Saluste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 07.09.2022 ja 14.09.2022 taotlused täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks ning jätta 07.09.2022 ja 14.09.2022 menetlusdokumentidele lisatud

tõendid vastu võtmata.

2. Jätta rahuldamata hageja 12.09.2022 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja

jätta 12.09.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2022 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja suurema põhivõlgnevuse kui 732,61 eurot ning suurema viivise

kui 76,92 eurot.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi põhivõla 270 euro ja viivise 145,80

euro väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata,

kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.

5. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2-21-107062

5.2. Välja mõista X-lt Osaühingu ZUNT kasuks põhivõlgnevus 732,61 eurot ja viivis

76,92 eurot.

5.3. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 66% ulatuses kostja

kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing ZUNT esitas 06.04.2021 Pärnu Maakohtule hagi X vastu põhivõla 1002,61 eurot

ning sellest arvutatud viivise 222,72 eurot välja mõistmiseks hageja kasuks.

2. Hageja, C (edaspidi ka klient) ja C esindaja X sõlmisid 14.11.2019 hoolduslepingu nr 533.

3. 30.10.2020 koostas hageja akti, millega kanti maha kliendi kasutuses olnud sahtliboks-

öökapp. 01.11.2020 esitas hageja kostjale arve nr 11269, summas 1046,28 eurot, tasumise

tähtajaga 05.11.2020, millest on seni tasumata 270 eurot (eelmärgitud öökapi maksumus).

Lepingu üldtingimuste punkti 3.4. kohaselt kohustub klient hüvitama kliendi poolt põhjustatud

kahju või kulutused, mille hüvitamise kohustus on vastavalt lepingule kliendil (Lepingu p 4.6).

Lepingu üldtingimuste punkti 2.4. kohaselt jääb klient vastutavaks ka kolmandate isikute poolt

tekitatud kahju eest, kes teda külastavad ja/või ööbivad toas. Seega vastutab klient tema

kasutuses olnud põhivara purunemise korral, millega kaasneva varalise kahju 270 eurot

hüvitamise kohustus on lepingu punkti 4.1. kohaselt kostjal.

4. Hageja nõustub kostjaga, et öökappi ei ole vara kasutusse andmise akti kantud, kuid see ei

tähenda, et öökappi kliendi kasutusse antud ei olnud. Kliendi kasutuses olnud öökapp oli

ostetud 30.09.2019, mis lükkab ümber kostja paljasõnalise väite, et kapp oli vana ja

amortiseerunud. Öökapp oli kliendi kasutada juba tema hooldekodusse tulemise päevast.

Hageja majandustegevuseks on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, mille saamiseks on

muuhulgas nõutud Terviseameti tõend ruumide ja sisustuse nõuetelevastavuse kohta.

Sotsiaalministri 03.04.2002 määruse nr 58 § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab täiskasvanute

hoolekandeasutuses olema magamistoas öökapp, kliendi kasutuses olnud kahekohalises ruumis

oli 2 öökappi. Kostjale oli teada tema ema vaimse seisundi kõikumine juba enne hooldekodusse

toomist, samuti olid temale teada kliendi vaimse seisundi häired oktoobris-novembris 2020,

2-21-107062

mille tõttu ta oli rahutu ja agressiivne ja sellel ajal oli toimus ka kapi purunemine. C oli alates

2020. a septembri keskpaigast oma toas kas üksinda või toanaabriga ning alates 28.10.2020 jäi

kuni hooldekodust lahkumiseni kasutama ruumi üksinda. Päevakoristus ei tähenda koristaja

poolt kappide uste ja sahtlite avamist-sulgemist. Hooldekodu koristaja ei eelda (ei saagi

eeldada), et öökapi sahtel saab olla avatud ainult siis, kui see on katki. Avatud sahtel annab

märku sellest, et elanikul on selle sahtli juures mingi tegevus pooleli. Kui aga hooldaja abistas

klienti oma toa korrastamisel, siis selgus, et öökapi sahtel ei ole enam suletav. Hooldaja abistab

elanikku toa korrastamise juures, kui selleks on otsene vajadus või elanikul sellekohane soov.

Mittesuletava sahtliga öökapi jätmine kliendi kasutusse ei ole lubatud, pooleldi avatud sahtel

on ohtlik.

5. 27.01.2021 teatas kostja, et soovib lõpetada hoolduslepingu ja tuleb kliendile järgi laupäeval

30.01.2021 peale lõunat, mille juurde lisatud avalduses märkis, et tasub kulud vastavalt

lepingule ja arvele. 27.01.2021 esitas hageja kostjale arve nr 11496, summas 732,61 eurot,

tasumise tähtajaga 31.01.2021. Arvel oli näidatud ka varasem tasumata summa 270 eurot,

kokku kuulus tasumisele 1002,61 eurot. Arvel on kirjeldatud 2021. aasta jaanuaris kliendile

osutatud järgmised teenused ja tema kasutatud abivahendid: SA Pärnu Haigla teenused, kokku

summas 41,20 eurot (transport linna piires ja voodipäevatasu 10 päeva); ravipediküür 12 eurot;

ravimid vastavalt arsti ettekirjutusele 41,26 eurot; inkotooted (püksmähkmed ja pesukindad)

kokku 66,60 eurot.

6. Kuivõrd kostja arvet maksetähtpäevaks tasunud ei olnud, võttis hageja veebruari alguses

kostjaga kahel korral telefoni teel ühendust sooviga arutada võimalust arve maksmiseks osade

kaupa. Hageja saatis kostjale 15.02.2021 viimase meeldetuletuse tähtaegselt tasumata arvete

kohta ning 21.02.2021 viivisarve V-1042, summas 222,72 eurot (viivis arvestatud kuni

21.02.2021), maksetähtajaga 28.02.2021. 03.03.2021 saatis hageja kostjale nõudekirja, millega

palus hiljemalt 04.03.2021 kella 18:00-ks tasuda 1310,45 eurot. Lepingu punkti 4.5 kohaselt

tasutakse jooksva kuu eest jooksva kuu 5-ndaks kuupäevaks, lisateenuse eest tasutakse järgmise

kuu arvega, kulud on arvel näidatud eraldi ridadena.

7. Lepingu üldtingimuste punkti 8.2 kohaselt on kliendil/kliendi esindajal õigus leping igal ajal

lõpetada, teatades sellest kirjalikult teenusepakkujale kolmkümmend (30) päeva ette. Seega

saab hageja lepingu lugeda lõppenuks 30 päeva pärast avalduse esitamist ehk 26.02.2021.

Lepingu lõpetamise tähtaja muutmiseks kokkulepet sõlmitud ei ole ega ole esinenud ka muid

lepingu punktis 8.2. kokkulepitud lepingu lõpetamise etteteatamise tähtajast kõrvalekaldumist

tingivaid asjaolusid. Lepingu p 8.2. ei ole tüüptingimus, lepingu punktis 6.2. toodud 30-päevane

etteteatamine on kostjaga läbi räägitud.

8. Kostja väited sellest, et Pärnu Terviseamet on hooldekodule mitmeid ettekirjutusi teinud, on

paljasõnalised. Sügelisi diagnoosib pere- või nahaarst, mida nahaarst C haiglas olemise viiendal

päeval ka tegi. Hooldekodul ei ole pädevust diagnoosi panna. Tervishoiutöötaja on märkinud

C-l haiglasse sattudes objektiivse leiuna nõgesetõve (urtikaaria) ja naha marrastused

kraapimisest (ekskoriatsioonid), hooldekodu töötajad ei saanud teada, et tegemist oli

sügelistega. Kliendi nahka kreemitati igapäevaselt üle kogu keha eriti kuivale nahale

väljatöötatud niisutava kreemiga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kliendil on sügelised

muutunud krooniliseks. C lahkus hageja juurest 30.01.2021 tervena, 05.01.2021 haiglast

naastes oli epikriisi kohaselt paranenud.

9. Hageja ei nõustu kostja väitega, et leping oleks üles öeldud erakorraliselt. Hooldekodult

03.03.2021 nõudekirja saamiseni võlgnevuse kohta ei olnud kostjal mingeid pretensioone oma

ema hooldamise kohta, nõudekirja saamise järel need tekkisid (alus esitatud nõudes paraku

2-21-107062

puudub). Pärast kostja 27.01.2021 teadet lepingu lõpetamise soovi ja emale järgi tulemise kohta

vastas hageja kostjale, et vastavalt lepingule on lepingu lõpetamise etteteatamise aeg 30 päeva

(kui tegemist ei ole surmaga) ning kinnitas lepingu lõpetamise avalduse kätte saamise

27.01.2021 ja lisas, et veebruari kuus väljastatakse arve perioodi 01.02 - 27.02.2021 kohta.

Mingit täiendavat selgitust või täpsustust või pretensiooni kostjalt ega kliendilt hageja kirjale

ei järgnenud.

10. Hageja ei nõustu kostja protsessuaalse tasaarvestusega, sest käesolevas asjas ei ole

tasaarvestavaks pooleks pretendeerival kostjal sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu.

Nõude loovutamise lepingu sõlmimisega on eiratud VÕS § 166 lõikes 1 sätestatud keeldu.

Remondi tegemine C korteris ei ole mõistetav, sest kostja enda esitatud epikriisi kohaselt on C

elukoht kostjale kuuluv korter XXX, C-le korterit ei kuulu ja oma haigusest tingituna ei ole

eluliselt usutav tema võime korteris elada.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Öökappi ei ole C toas olnud. Kostja ei tunnista, et klient oleks öökapi lõhkunud – tegemist

on alusetu ja paljasõnalise hageja väitega. Hagile lisatud põhivara mahakandmise akt on hageja

sisedokument, millel puudub tõenduslik väärtus – tegemist on menetlusosalise selgitusega.

Aktil oleva foto põhjal ei selgu, et kapp oleks üldse katki või et see oleks sama kapp, mille ostu

kohta on hageja menetluses tõendeid esitanud. Kostja ei tunnista, et talle oleks edastatud nn

10.12.2020 põhivara rikkumise teade, hageja on nimetatud teate vormistanud tagantjärgi

eneseõigustuseks. 14.11.2019 lepingu sõlmimisel vormistati hooldekodu vara kasutusse

andmise akt, selle kohaselt ei ole öökappi ette nähtud ja seda pole ka üle antud. Samuti pidi

vastavalt lepingu lisale 1 toimuma toa koristus igapäevaselt - nimetatule vaatamata ei ole hageja

suutnud täpsustada, millal ja kuidas vastav kapp väidetavalt purunes. Sellele ei viita ka hageja

töötajate kirjalikud seletused, kes ka ise liigutasid sahtleid ja võisid kapi lõhkuda. Hageja pole

esitanud mistahes tõendit vastava öökapi väärtuse kohta. Seega on tõendamata kahju. Lisaks on

fotolt tuvastatav, et tegemist oli vana ja amortiseerunud kapiga. Puuduvad sõltumatu kolmanda

isiku arvamus kapi väärtuse, kahjustuste ulatuse osas. Arusaamatu on, et miks pidi kapi minema

viskama, kui katki olid vaid siinid – need on vahetatavad detailid.

13. Hageja ei ole osutanud kliendile nõuetekohast teenust. Hageja ei taganud kliendile arstiga

kohtumist, sobivate ravimite manustamist, võimalust võtta ühendust kostjaga jms, mis on

hoolduslepingu nr 533 sisu arvestades lepingu kohaselt hageja kohustusteks. 12.12.2020 oli C

veresuhkur kriitiliselt madal, mistõttu ta viidi haiglasse. Kostja kutsus ise talle kiirabi.

05.01.2021 kirjutati patsient haiglast välja ja ta naases hooldekodusse. Haiglas raviti C-l

sügelisi, mille ta oli saanud hageja juures hooldekodus. Haiglasse saabumisel tuvastati tema

nahal rohkelt ekskoriatsioone ja punetav papuloosne lööve üle kogu keha. Kaebused on olnud

umbes kahe nädala jooksul, seejuures on arusaamatu, kuidas seda ei märganud hageja

hooldekodu hooldajad. Suheldes Pärnu Haiglaga selgus, et sügeliste probleem on olnud

hooldekodus pikalt ning nad olid sellest teadlikud. Kostja teavitas ka Pärnu Terviseametit

14.12.2020, kes oli samuti eelnevalt teadlik sügeliste probleemist hooldekodus ning on teinud

mitmeid ettekirjutisi hooldekodule. Vastavalt 16.06.2021 epikriisile ei ole C sellest siiani

tervenenud, s.t hageja juurest saadud sügelised on muutunud krooniliseks. Hagile esitatud

vastuses on foto patsiendi seljast, mis on tehtud 31.01.2021 – selle põhjal pidanuks ka mittearst

mõistma, et inimese tervisega ei ole kõik korras. Kostja on esitanud ka 28.12.2020 helisalvestise

enda ja hooldekodu juhi W vahel, millest nähtub, et hooldekodu tunnistab eelnevaid probleeme

sügelistega.

2-21-107062

14. Antud juhul oli tegemist erakorralise, mitte korralise lepingu ülesütlemisega. Kuivõrd

esinesid erakorralise ülesütlemise alused (patsiendi tervise ohtu seadmine on oluline lepingu

rikkumine), oli kostjal õigus öelda leping erakorraliselt üles mh võlaõigusseaduse (VÕS) § 631

alusel. Seega loeti leping lõppenuks 31.01.2021 ning hilisemate päevade eest mistahes nõue

hagejal kostja vastu puudub. Lepingu p 8.2. on tühine tüüptingimus, sest kahjustab tehingu üht

poolt ebamõistlikult.

15. Isegi juhul, kui hageja tõendaks mistahes teenuse osutamise, teostab kostja eeltoodust

tulenevalt (mh tuginedes hoolduslepingu nr 533 p 5 rikkumisele) hageja suhtes hinna

alandamise VÕS § 112 alusel. Hageja teenuse osutamise kvaliteeti arvestades on hageja poolt

mittekohaselt osutatud teenuse hind 0 eurot. Seetõttu alandab kostja kooskõlas VÕS § 112

lõikega 1 väidetavalt hageja poolt osutatud teenuse hinda 0 euroni.

16. Kostja teostab kliendile tekitatud kahjuga protsessuaalse tasaarvestuse, mille tulemusena

jääb hageja kostja ees võlgnikuks. Patsiendi ja kostja vahel on sõlmitud 30.04.2021 nõude

loovutamise leping, millega C loovutab enda nõudeõiguse (5000 eurot mittevaralise kahju nõue

ja 440 eurot õigusabikulude nõue) kostjale. Antud juhul tekitas hageja C-le eelkirjeldatud

mittekohase teenuse osutamisega mittevaralise kahju summas 5000 eurot. Selline nõue on

loovutatav. Kostjale nõude loovutanud C sai vastusoorituse 27.12.2021 esitatud kinnituse

kohaselt korteri remondi ja sisustuse näol väärtuses 10 000 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas

1002,61 eurot ning viivise 222,72 eurot. Samuti määras maakohus kindlaks kostja

menetluskulud 1560 eurot ning mõistis nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

18. Kohus leidis, et on eluliselt usutav, et öökapp oli C kasutuses ja tema tegevus (eelkõige

sahtlite ülekoormamine) põhjustas kapi purunemise. Maakohus tugines seejuures järgmistele

asjaoludele: väidetav öökapp osteti 30.09.2019 hinnaga 270 eurot (sh käibemaks); ka uus partii

kappe soetati sama hinnaga; arve ning vara mahakandmise aktis olev kapi kirjeldus ja foto

ühtivad; puudub vaidlus, et C elas toas nr 225; R on kirjeldanud kapiga seotud probleeme, C

enda pöördumisi ja kapi kasutust.

19. Kohus nõustus kostjaga, et teenuse osutamise lepingut saab käsunduslepingu sätete (VÕS

§ 631) järgi ka erakorraliselt üles öelda, kuid paraku ei ole selline tahe nähtav kostja poolt

hagejale esitatud 27.01.2021 lepingu lõpetamise avaldusest ega e-kirjast. Lepingu lõpetamise

põhjusena on märgitud kliendi üleviimine Tallinnasse, mitte ebakohase teenuse osutamine.

Teenuse osutamise probleemidele on kostja asunud juhtima tähelepanu oluliselt hiljem, alates

08.03.2021. Korralist ülesütlemisavaldust ei saa tagantjärgi sisustada erakorralisena ja hagejal

ei olnud kohustust mitte järgida lepingu p 8.2. sätteid, mille põhjendus (vajadus leida uus klient)

on kohtule hooldusteenuse sisu arvestades mõistetav. Kostja pidi lepingu lõpetamise avaldust

kirjutades mõistma kohustust tasuda hooldusteenuse eest 30 päeva alates avalduse esitamisest

ja on seda avaldust allkirjastades ka kinnitanud.

20. Kohus ei pidanud kostja väiteid lepingu punkti 8.2. tühisuse osas põhjendatuks. Hageja on

veenvalt näidanud, et kostja tutvus lepingu tingimustega eelnevalt ega esitanud selle osas

pretensioone. Tingimus ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning võimalus lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks jääb alles.

2-21-107062

21. Hageja nõue arvel nr 11496 kajastatud muude teenuste osas – haiglateenused, ravipediküür,

ravimid ja inkotooted kokku 161,06 eurot on samuti põhjendatud ja tõendatud. Ravimeid ja

inkotooteid sai isik hageja vahendusel pidevalt ja ka varasemalt. Nii Terviseameti 16.12.2020

terviseohutuse hinnang kui 27.01.2021 kontrollkäigu protokoll kinnitavad, et hageja

hooldekodus ei ole olnud rikkumisi, mis annaks alust hooldekodu süüdistada sügelistega

nakatamises vms.

22. Kohus jagas kostja arvamust, et mittevaralise kahju nõue on loovutatav, kuid seda klausliga,

et loovutamisega koos kaasneb majanduslikult samaväärne sooritus. Kohus nõustus hagejaga,

et C ei ole oma võimalikku nõuet seadusekohaselt kostjale loovutanud ja seega puudub kostjal

alus tasaarvestuseks. C teatas oma nõudest hagejale esmakordselt 08.03.2021 kirjaga.

Nõudeõiguse loovutamise leping kannab kuupäeva 30.04.2021 ja esitati koos samal päeval

esitatud menetlusdokumendiga (kostja vastusega). Lepingus puudub viide vastusoorituse

saamisele. Pärast kohtu poolt VÕS § 166 lg 1 teisele lausele tähelepanu juhtimist 15.12.2021

istungil ja vastava kohtupraktika selgitamist esitas kostja 29.12.2021 ehk ligemale 8 kuud

hiljem C sama kuupäeva kandva kinnituse, nagu oleks nimetatud isik saanud kostjalt

samaväärse vastusoorituse C korteri remondi ja sisustuse näol summas 10 000 eurot.

Arvestades, et C-le ei kuulu korteriomandeid ja tema aadressiks on epikriisis märgitud kostjale

kuuluv korter Tallinnas ning et C põeb dementsust Picki tõvest (käsitletud asjas esitatud

meditsiinidokumentides), ei ole usutav sellise vastusoorituse saamine või sellekohane

kokkulepe tasaarvestusavalduse ja nõude loovutamise lepingu esitamisel. Seega on nõude

loovutamine tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 ja § 84 lg 1 alusel, sest VÕS

§ 166 lg 1 eesmärk on kaitsta väidetava mittevaralise kahju kannatanut. Järelikult puudub

kostjal kehtiv nõue hageja vastu. Eelnevast tulenevalt ei käsitlenud kohus esitatud

tõendeid/asjaolusid väidetava kahju sisu ja aluste kohta (hooldekodu tegevusetus).

23. Kostja viide hinna alandamisele ei ole käesolevas menetluses asjakohane, kuivõrd hinda

saab alandada isik, kellele osutatava teenuse eest tasutakse ning teenust (tasuline

üldhooldusteenus) osutati lepingu p 1.1 kohaselt C-le.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme

ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme.

25. Kohus on ebaõigesti kohustanud kostjat tasuma 270 eurot öökapi vahetuse eest. Hageja ei

ole tõendanud järgmisi asjaolusid: C toas oli öökapp; milline oli väidetav öökapp; öökapi

lõhkus C; öökapp asendati uue samaväärse kapiga. Ostutšeki kohaselt on öökapp 3 sahtliga,

ratastel, lukustatav ja kasest. Hageja esitatud pilt väidetavalt kliendi poolt lõhutud kapist ei

vasta nimetatud kirjeldusele. Maakohus on kostja sellekohased vastuväited jätnud tähelepanuta.

Kostja on korduvalt selgitanud, et hageja ei tellinud mitte ühte kappi väidetavalt rikutud kapi

asemel, vaid korraga 10 kappi. Seega ei ole kapi vahetus põhjuslikus seoses kliendi tegevusega.

26. Hageja teenuse eesmärgiks on tagada kliendi turvalisus ning teostada järelevalvet kliendi

üle. Lisaks on hageja kohustuseks abistada klienti igapäevaste toimetustega ning jälgida kliendi

tervislikku seisundit, et vajadusel vastavalt reageerida – tagada visiit hooldusõe või perearsti

juurde. Kostja on tõendanud, et hageja ei ole vastavat teenust kohaselt osutanud. C-le ei tagatud

vajaminevat arstiabi ega reageeritud tema nahale tekkinud lööbele. Erinevalt hageja väidetest

ei ole kostja kordagi ette heitnud hagejale seda, et hageja ei pannud C-le sügeliste diagnoosi,

vaid tema nahale tekkinud lööbele reageerimata jätmist. 12.12 viidi ta haiglasse ning 13.12

2-21-107062

alustati sügeliste ravi. Pärnu Haigla epikriisil on märgitud, et C-l oli sügelus üle keha ja nahal

lööve umbes kaks nädalat. Hageja töötajatel oleks pidanud olema piisav teadmine, et tunda ära

sügelised nahal. Vaatamata sellele nahalööbele ei reageeritud ja C jäeti umbes kahe nädala

jooksul ravita.

27. Kostja ütles lepingu 27.01.2021 üles erakorraliselt. Kostja poolt erakorralist ülesütlemist

tõendab kostja teade, et ta tuleb C-le järgi juba 30.01.2021, s.t kolme päeva pärast. Seega ei

pidanud kostja võimalikuks tema pikemaajalist viibimist hageja hooldekodus. Tulenevalt

hageja rikkumistest oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Kui hageja teenus oleks

olnud nõuetekohane, ei oleks olnud vajalik hooldekodu muutmine. Seega ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt teenuse osutamise eest tasu ehk arve nr 11496 tasumist, kuna hageja ei ole

nõuetekohast teenust osutanud.

28. Hagejal on mittevaralise kahju hüvitamise kohustus C ees, kes on enda nõude loovutanud

kostjale. Kohtu viide C tervislikule seisundile ei ole asjakohane. Kohus ei saa ilma vastava

ekspertiisita öelda, et C ei mõistnud allkirjastatud tahteavalduste sisu. C on saanud kohase

vastusoorituse nõude loovutamise eest. Selleks, et inimese kasuks teha kulutusi, ei pea olema

korteriomanik. Maakohus ei ole arutanud pooltega C tahteavalduste tühisuse küsimust.

29. Ebaõige on otsuses märgitu, et hinda saab alandada üksnes C. Hinda saab VÕS § 114 järgi

alandada lepingupool (VÕS § 112), kelleks on kostja.

Vastustaja seisukoht

30. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 270

eurot öökapi kahjustamise eest ja sellelt summalt arvestatud viivise. Tühistatud osas tuleb teha

uus otsus, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata ning kahju hüvitis 270 eurot ja sellelt

arvestatud viivis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus

muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub

osaliselt rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

32. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate

tõendite osas. Kostja esitas 07.09.2022 menetlusdokumendis taotluse võtta täiendavate

tõenditena vastu AJ Tooted AS 06.09.2022 e-kiri ja AJ Tooted AS 07.09.2022 e-kiri, millega

kostja soovib tõendada, et hageja on kasutanud kohtumenetluses võltsitud dokumenti - arvet nr

200215, mille alusel hageja väitel müüdi neile vaidlusalune öökapp. Nimetatud tõendite

vastuvõtmiseks ringkonnakohtus puudub kolleegiumi hinnangul alus. Kostja väitel ei olnud

kostjal neid võimalik varem esitada, kuna asjaolu, et vastaspool kasutab võltsitud dokumenti ja

üritab petta, ei olnud ettenähtav. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta selline väide tõendite

esitamist suvalisel ajahetkel apellatsioonimenetluses. TsMS § 633 lg 4 kohaselt lisatakse

kaebusele dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist

apellant kohtult taotleb. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni

kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille

2-21-107062

peale esialgselt ei kaevatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele nimetatud tõendeid lisanud ega

nende vastuvõtmist apellatsioonkaebuses taotlenud. Samuti pole kostja esitanud 07.09.2022

menetlusdokumenti

apellatsioonitähtaja

jooksul,

mistõttu

ei

saa

seda

käsitleda

apellatsioonkaebuse muutmise ega täiendusena. TsMS § 634 lg 2 kohaselt ei välista ega piira

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu apellandi õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise

kohta ja vastuväiteid vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatule ega uusi asjaolusid, mis

tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa kostja väidetavat avastust, et tegemist võib olla võltsitud arvega, pidada

asjaoluks, mille osas saaks kohaldada TsMS § 634 lõiget 2. Sellised asjaolud saanuks kostja

välja selgitada ka varasemalt. Kuna ringkonnakohus ei pea võimalikuks vastu võtta kostja

07.09.2022 menetlusdokumendile lisatud täiendavaid tõendeid, ei pea ringkonnakohus

võimalikuks vastu võtta ka hageja täiendavaid tõendeid, mis on esitatud 12.09.2022 vastusena

kostja täiendavatele tõenditele ning kostja 14.09.2022 menetlusdokumendile lisatud täiendavat

tõendit, mis oli esitatud vastusena hageja 12.09.2022 esitatud täiendavatele tõenditele. Tõendite

elektroonilise esitamise tõttu pole vajalik neid füüsiliselt pooltele tagastada.

33. Ringkonnakohtu hinnangul ei hinnanud maakohus õigesti tõendeid ja järeldas seetõttu

vääralt, et C tegevus põhjustas öökapi purunemise. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud

tõendid ei võimalda teha järeldust, et C on öökapi lõhkunud.

33.1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja, C ja kostja C esindajana sõlmisid

14.11.2019 hoolduslepingu nr 533 C hooldamiseks hageja hooldekodus. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et 14.11.2019 lepingu sõlmimisel vormistati hooldekodu vara kasutusse

andmise akt, mille kohaselt ei ole öökappi C kasutusse üle antud. Ehkki öökappi ei ole akti

alusel C kasutusse antud, saab esitatud tõenditest teha järelduse, et öökapp C toas tema voodi

juures oli ja seda kasutas C. Seda asjaolu on kinnitanud hageja hooldekodu töötajad Ä, F ja R

oma seletustes (dtl 332-333). Ringkonnakohtul puudub alus nende seletuste õigsuses kahelda.

33.2. Küll aga ei saa ringkonnakohtu hinnangul nimetatud isikute seletustest ega muudest

tõenditest järeldada, et C on põhjustanud öökapi kasutuskõlbmatuks muutumise. Lepingu

üldtingimuste punkti 3.4. kohaselt kohustub klient hüvitama kliendi poolt põhjustatud kahju või

kulutused, mille hüvitamise kohustus on vastavalt lepingule kliendil (Lepingu p 4.6). Lepingu

üldtingimuste punkti 2.4. kohaselt jääb klient vastutavaks ka kolmandate isikute poolt tekitatud

kahju eest, kes teda külastavad ja/või ööbivad toas (dtl 30-36). Lepingu punktist 4.1 tuleneb

kliendi esindaja kohustus tasuda kliendile tehtud kulutuste eest (dtl 24-28). Hageja võib VÕS §

115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused (RKTKo 20.03.2012, 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS §

115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju

on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks

olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja (RKTKo 08.01.2013,

3-2-1-173-12, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et klient (C) on

lepingut rikkunud ja kostja vastutaks seetõttu tekkinud kahju eest lepingu üldtingimuste p 3.4

alusel.

33.3. Ä ja F on selgitanud, et C-le toodud asjad paigutati öökapi sahtlitesse ja sahtlid olid

pidevalt asju täis (dtl 332). R seletuse kohaselt pöördus C tema kui nn „remondimehe“ poole,

kuna sahtlid ei läinud kinni ja siis R avastas, et sahtlite siinide kinnitused ei olnud asjade

2-21-107062

raskusele vastu pidanud ja sahtlid asusid üksteise peal (dtl 333). Samas ei nähtu hooldekodu

töötajate nimetatud seletustest ega muudest tõenditest, mis seisukorras oli C kasutuses olnud

öökapp vahetult enne seda, kui R avastas sahtlite siinide kinnituste purunemise ning et just C

tegevus sai põhjustada öökapi kasutuskõlbmatuks muutumise. Hageja väitel viibis C üksi (ilma

toanaabrita) toas nr 225 alates 28.10.2020, kuid põhivara mahakandmise aktist nähtub, et

öökapp on kui kasutuskõlbmatu maha kantud juba 30.10.2020 (dtl 37). Seega oli valdavas osas

ajast, kui C hageja hooldekodus oli ja kui avastati tema öökapi purunemine, tema toas ka teisi

inimesi. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et juurdepääs vaidlusalusele öökapile oleks olnud

üksnes C-l. Sellest, et R märkas ühel päeval, et öökapi siinid on katki, ei saa järeldada, et selle

põhjustas just C. Samuti nähtub hooldajate Ä ja F seletustest, et aeg-ajalt pidid ka hooldajad C

öökapi sahtlites asju sättima (dtl 332).

33.4. Kuna hageja ei ole tõendanud kliendi poolt tema kasutuses olnud öökapi lõhkumist, siis

ei ole klient lepingut rikkunud ja hageja ei saa kostjalt nõuda kahju hüvitamist 270 euro

suuruses summas. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist, mis 21.02.2021

viivisarve V-1042 kohaselt oli 145,80 eurot (dtl 53). Selles osas tuleb seega hagi jätta

rahuldamata.

34. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigesti järeldanud, et hageja

tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse

põhjendusi. Ühtlasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele.

35. Pooled vaidlevad, kas kostja ütles lepingu üles korraliselt või erakorraliselt, millest sõltub,

kas hageja saab kostjalt nõuda tasu vastavalt lepingu punktile 8.2 summas 571,55 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et teenuse osutamise lepingut saab

käsunduslepingu sätete (VÕS § 631) järgi ka erakorraliselt üles öelda, kuid antud juhul ei ole

selline tahe nähtav kostja poolt hagejale esitatud 27.01.2021 lepingu lõpetamise avaldusest ega

e-kirjast. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas, neid siinkohal

kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et kui hageja teenus oleks olnud

nõuetekohane, ei oleks olnud vajalik hooldekodu muutmine, märgib ringkonnakohus, et pelgalt

hooldekodu muutmise soovist ei saa siiski järeldada poole tahet lepingut erakorraliselt üles

öelda. Kostja on tuginenud sellele, et hooldekodu muutmise vajaduse tingis hageja poolne

lepingu rikkumine, mis seisnes selles, et hageja jättis kliendi hooletusse ega osutanud talle 2

nädala jooksul vajalikku abi sügeliste probleemi kõrvaldamisel. Etteheiteid kliendi hooletusse

jätmise osas on kostja teinud hagejale alles esmakordselt 16.02.2021, kui kostja kirjutas

hagejale: „Teiepoolsete nõuete jätkumisel nõuan teilt, hooldamatuse ja õigeaegse arstiabi mitte

osutamise eest C-le, moraalse kahju hüvitamist 10 000 euro väärtuses.“ (dtl 167). Eelnevalt pole

kostja kordagi hagejalt C hooletusse jätmise osas selgitusi küsinud ega etteheiteid teinud. Samas

ei nähtu ka viidatud kirjast, et lepingu lõpetamine oleks olnud seotud puudustega kliendi

hooldamises. Seejuures toodi C haiglast pärast sügeliste ravi uuesti 04.01.2021 hageja

hooldekodusse ja viibis seal kuni 30.01.2021. 27.01.2021 hagejale saadetud avalduses ja e-

kirjas märkis kostja seejuures ikkagi põhjusena üksnes „üleviimise Tallinnasse“. Eelnev ei

tõenda ringkonnakohtu hinnangul kostja tahet lepingut 27.01.2021 üles öelda erakorraliselt.

36. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järeldusi selles osas, et lepingu

üldtingimuste p 8.2 ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav. Lepingu üldtingimuste p 8.2

kohaselt on kliendil/kliendi esindajal õigus leping igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult

teenusepakkujale kolmkümmend (30) päeva ette (dtl 30-36). Seega olukorras, kus kostja

ülesütlemisavaldust ei saa käsitleda erakorralise ülesütlemisena, kohaldub lepingu korralise

ülesütlemise regulatsioon, mille puhul tuleb leping lõppenuks lugeda 26.02.2021. Sellest

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kliendi viibimise eest hooldekodus tasu kuni

2-21-107062

26.02.2021, mistõttu hageja tasunõue summas 571,55 eurot ja sellest arvestatud viivisenõue on

põhjendatud.

37. Samuti on põhjendatud hageja tasunõue C-le osutatud teenuste eest summas 161,06 eurot

ning sellelt arvestatud viivisenõue. Kostja ei ole sellele nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud,

vaid on soovinud seda tasaarvestada enda nõudega hageja vastu.

38. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kostjal tasaarvestatavat nõuet hageja

vastu ei ole. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et mittevaralise kahju nõue on loovutatav,

kuid seda juhul, kui loovutamisega koos kaasneb majanduslikult samaväärne sooritus. VÕS §

166 lg 1 kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui

loovutamisega

kaasneb

majanduslikult

samaväärse

vastusoorituse

saamine.

TMS

(täitemenetluse seadustiku) § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet mittevaralise kahju

hüvitisele (Tallinna RgKo 2-15-13614, p 46).

38.1. 30.04.2021 sõlmisid C ja kostja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutati

kostjale hageja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue 5000 eurot ja varalise kahju

hüvitamise nõue 440 eurot (õigusabikulud) (dtl 142). 29.12.2021 esitati maakohtule C kirjalik

kinnitus selle kohta, et ta sai nõude loovutamise eest vastutasu: „minu korteri remondi ja

sisustuse summas 10 000 eurot“ (dtl 263). Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et kohus ei

saanud ilma vastava ekspertiisita öelda, et C ei mõistnud allkirjastatud tahteavalduste sisu.

Maakohus põhjendas otsuses C dementsusega (koosmõjus sellega, et C-l pole korterit)

loovutamise eest vastusoorituse saamise ebausutavust. Maakohus ei asunud seega otsuses

seisukohale, et C ei mõistnud tulenevalt oma tervislikust seisundist nõude loovutamise osas

antud tahteavalduste sisu.

38.2. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et C ei ole oma võimalikku nõuet

seadusekohaselt kostjale loovutanud. C-le ei kuulu ühtegi korterit. Vastavalt käesolevas asjas

esile toodule elab C hooldekodus. Kostja pole selgitanud ega ka tõendanud, millist korterit

remonditi ja kuidas see seondub C-ga. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda

seisukohale, et kostja oleks tõendanud C-l majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamise.

38.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et nõude loovutamise tühisus tuli kostja jaoks

üllatuslikult alles kohtuotsusest. Hageja on maakohtus tuginenud sellele, et C ei ole nõude

loovutamise eest majanduslikult samaväärset vastusooritust saanud. TsÜS § 87 kohaselt on

seaduse keeluga vastuolus olev tehing tühine. Seega pidi kostja maakohtus juba hageja väidetest

aru saama, et hageja tugineb nõude loovutamise tühisusele ja et kostja peab tõendama, et C on

majanduslikult samaväärse vastusoorituse saanud. Kostja poolt maakohtu menetluse lõppfaasis

esitatud C kirjalik kinnitus viitab sellele, et kostja sai enda tõendamiskoormisest aru. Samas ei

ole see kinnitus piisav tõendamaks, et tegelikkuses on nõude loovutamise eest vastusooritus

saadud.

39. Kuna kostjale nõuet loovutatud ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda

apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et hageja ei ole C-le teenust lepingukohaselt osutanud

ning et C-le ei tagatud vajaminevat arstiabi ega reageeritud tema nahale tekkinud lööbele.

40. Maakohus jättis kostja hinna alandamise vastuväited hindamata põhjendusel, et: „Kostja

viide hinna alandamisele ei ole käesolevas menetluses asjakohane, kuivõrd hinda saab

alandada isik, kellele osutatava teenuse eest tasutakse ning teenust (tasuline üldhooldusteenus)

2-21-107062

osutati lepingu p 1.1 kohaselt C-le.“ Selline järeldus on kolleegiumi arvates ekslik ja

ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Hinda saab alandada

lepingupool, mitte isik „kellele teenust osutati“. Lepingu poolteks olid hageja, kostja ja C.

Seega on kostjal õigus, et kostja saaks kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist, kuid

antud juhul ei saa hinna alandamine ringkonnakohtu hinnangul kõne alla tulla, kuna hageja

nõuab kahju hüvitamist ning lisaks sellele ei ole esile toodud hinna alandamise eelduseid

(kohase ja mittekohase täitmise väärtuseid) (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 12).

41. Ringkonnakohtu hinnangul tingib hagi osaline rahuldamine maakohtu menetluskulude

jaotuse muutumise. Hageja esitas kostja vastu nõude kokku summas 1225,33 eurot, millest

kuulub rahuldamisele 809,53 euro suurune nõue (s.o 66%). Seetõttu jätab ringkonnakohus

menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses

hageja kanda.

42. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse samuti üksnes 34% ulatuses, tuleb jätta

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel 66%

ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.

43. Maakohus määras kindlaks üksnes hageja menetluskulud. Riigikohus on selgitanud, et ei

ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus

peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse

olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb

menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse

(RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj). Eelnevast tulenevalt määrab menetluskulud kõigis

kohtuastmetes TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg