2-22-14370/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14370

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise suuruse muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. märtsi 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1155 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C, lepinguline esindaja Ero Liivik

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tanel Riivits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde X 10. mail 2023 esitatud tõendit (pangakonto väljavõte) ja

Y 11. mail 2023 esitatud tõendeid (kaheksa maksekorraldust).

2. Tühistada Harju Maakohtu 1. märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-14370 osas,

milles maakohus mõistis Y-lt X kasuks alates 27. septembrist 2022 kuni 31.

detsembrini 2022 välja igakuise elatise 328,58 eurot ületavas osas ning alates

1. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 318,58 eurot

ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab

tühistatud osas hagi rahuldamata ning mõistab elatise kuni 31. maini 2023 välja

kindla summana.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi.

4. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis X elatisenõude kostja

vastu rahuldamata, s.o alates 27. septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022

igakuise elatise 345 eurot ületavas osas ning alates 1. jaanuarist 2023 kuni hageja

täisealiseks saamiseni igakuise elatise 335 eurot ületavas osas.

5. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada X hagi Y vastu osaliselt.

6.2. Muuta Harju Maakohtu 13. veebruari 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-

11647 Y-lt X kasuks välja mõistetud elatise suurust selliselt, et mõista Y-lt X

kasuks välja 27. septembri 2022 kuni 31. mai 2023 eest elatis 914,45 eurot ning

alates 1. juunist 2023 kuni X täisealiseks saamiseni (7. novembril 2030) igakuine

elatis 318,58 eurot.

6.3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt Y on kohustatud

tasuma praeguse otsuse resolutsiooni punktis 6.2 märgitud 1. juunist 2023

väljamõistetud elatise iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda

hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole (s.o juuni 2023 eest on

elatise maksmise tähtaeg 10. mail 2023).

6.4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 27. septembril 2022 (täpsustatud 12. oktoobril 2022) Harju Maakohtule Y

(kostja) vastu hagi, milles palus muuta Harju Maakohtu 13. veebruari 2018. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-11647 väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja igakuine elatis 375 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja

jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 13. veebruaril 2018

tsiviilasjas nr 2-17-11647 kompromissi, millega tuvastati hageja põlvnemine kostjast ja kostja

kohustus tasuma hagejale igakuiselt elatist 210 eurot alates 1. veebruarist 2018 kuni

7. novembrini 2030 (hageja täisealiseks saamiseni). Hageja igakuised kulutused on seoses

elukallidusega oluliselt suurenenud. Hageja ema on pöördunud kostja poole sooviga

suurendada elatise summat, kuid kostja ei ole sellega nõustunud.

Igakuised kulutused hageja ülalpidamiseks on 750 eurot: kommunaalkulud 160 eurot, kulud

mobiiltelefonile ja internetile 13 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 12 eurot,

majapidamisvahendite (allergiavaba pesupulber jms) kulu 20 eurot, taskuraha 35 eurot, kulud

koolitarvetele 5 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 55 eurot, koolivorm 5 eurot, tervishoiukulud

(vitamiinid, ravimid haigestumise korral, allergiarohud) 21 eurot, hügieenitarvete (naturaalsed

ja allergiavabad šampoon, palsam, seep, deodorant jms) kulud 16 eurot, vabaaja veetmise

(meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, teater, sünnipäevakingitused, harmoonium) kulu 35

eurot, kulud huviringidele 158 eurot ning muud kulud (klassiraha) 15 eurot. Igakuistele

kuludele võib lisanduda veel erinevaid kulusid hageja arendamiseks (nt 2022. a linnalaagrid

200 eurot, reisikulu Türki ca 450 eurot). Linnalaagrites ja välisreisidel osalemine ei ole luksus,

vaid need on hagejale kasulikud ja teda arendavad. Hageja huviringid on seotud tema

tulevikuplaanidega, tantsimine on seotud ka hageja tervisega. Hagejal on diagnoositud erinevad

allergiad ja atoopiline dermatiit, millega kaasnevad kulutused ravimitele.

Hageja ema sissetulek alates 1. veebruarist 2022 on 1800 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja

suudab maksta hagejale suuremat elatist ilma, et tema tavapärane eluviis selle tagajärjel

kannataks.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja hinnangul ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 sätestatud eeldused

elatise muutmiseks täidetud. Elukallidus ei ole aluseks elatise suurendamiseks. Seejuures ei ole

hageja vajadused võrreldes 2018. aastaga muutunud. Kostjale teadaolevalt puudub hagejal ka

erivajadus, mis võiks anda alust elatise suurendamiseks.

Töökoht Soomes ega vallas-ja kinnisasja omamine ei viita kostja jõukusele. Kostja

netosissetulek on 2339,24 eurot ning püsikulud 2097,14 eurot. Kuna kostja töötab Soomes, siis

üürib ta seal elamiseks korterit kuluga 375 eurot kuus. Kostja omab Eestis kinnistut, mille

renoveerimiseks on ta võtnud laenu. Laenu tagasimakse on 300 eurot kuus. Kostja omandis on

ka mootorratas, mis soetati samuti laenuga. Laenu tagasimakse on 170,64 eurot kuus. Lisaks

maksab kostja 200 eurot elatist oma teisele alaealisele lapsele. Täiendavalt on kostja igakuisteks

püsikuludeks kindlustusmaksed kokku ca 78 eurot, sideteenuste kulud 63,50 eurot ja

laevapiletid 300 eurot. Seega jääb kostjale pärast püsikulude tasumist alles 242,10 eurot, mida

kostja kasutab muude kulude kandmiseks (s.o toit, riided jms). Kostjale kuulub sõiduauto, mis

on vajalik tööl käimiseks. Elatise suurendamine kahjustaks kostja võimet end üleval pidada,

samuti saaks kahjustada kostja teise alaealise lapse huvid.

Kostja hinnangul ei pea hageja osalema linnalaagrites ega igal aastal välisreisil. Samuti on

küsitav, kas hageja peab osalema kolmes huviringis. Kostja ei vaidle vastu linnalaagrite ja

huviringide kasulikkusele, ent arvestada tuleks vanemate varalist võimekust neid tegevusi

hagejale võimaldada. Tõendamata on hageja erivajaduste (allergiad, atoopiline dermatiit ja

nõgus selg) olemasolu ja sellega seotud kulude vajalikkus.

Hageja ema ei ole tõendanud oma igakuise sissetuleku suurust. Kostjale teadaolevalt on hageja

ema majanduslik olukord oluliselt parem võrreldes hagis esitatuga ega ole muuhulgas võrreldav

kostja omaga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 1. märtsi 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja

muutis Harju Maakohtu 13. veebruari 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11647 kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

345 eurot kuus alates 27. septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 ning 335 eurot kuus alates

1. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on TsMS §-s 459 sätestatud eeldused elatise suuruse

muutmiseks täidetud. Pärast poolte vahel kinnitatud kompromissi on olulisel määral

suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning hagejale tehtavad kulutuste koosseis ja

suurus. Kuivõrd elatis on välja mõistetud kompromissi alusel ning sellest ei nähtu kaalutlusi,

mis põhjustasid elatise kokkuleppe just nimetatud suuruses, ei saa hageja kulude põhjendatuse

hindamisel lähtuda elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest.

Maakohus hindas hageja igakuiseid kulutusi ning leidis, et hageja kasuks tehtavate põhjendatud

kulutuste suuruseks on vähemalt 750 eurot kuus (perekonnaseaduse (PKS) § 99):

kommunaalkulud 160 eurot, kulud mobiiltelefonile ja internetile 13 eurot, toidukulu 200 eurot,

transpordikulu 12 eurot, majapidamisvahendite (allergiavaba pesupulber jms) kulu 20 eurot,

taskuraha 35 eurot, kulud koolitarvetele 5 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 55 eurot,

koolivorm 5 eurot, tervishoiukulud (vitamiinid, ravimid haigestumise korral, allergiarohud) 21

eurot, hügieenitarvete (naturaalsed ja allergiavabad šampoon, palsam, seep, deodorant jms)

kulud 16 eurot, kulud meelelahutusele, sõprade sünnipäevadele, kinole, teatrile ja

sünnipäevakingitustele 35 eurot, kulud huviringidele 118,50 eurot, muud kulud (klassiraha) 15

eurot ning reisikulu 41,67 eurot. Maakohus leidis, et hageja on aktiivne, võimekas ning edukas

laps, kes tegeleb süvendatult muusika ja tantsimisega, mistõttu on sellest saanud tema elulaad.

Arvestades hageja tavapärast elulaadi, vanust ja huvisid, on põhjendatud ka reisikulud.

Maakohus hindas kostja igakuiseid kulutusi ja leidis, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulud

on kokku 1516,50 eurot. Maakohtu hinnangul on mootorratta laenu tagasimakse (170 eurot

kuus) näol tegemist mittevajaliku kulutusega. Mootorratas ei ole vältimatult vajalik, tegemist

on luksusesemega, mille omamise huvi ei kaalu üles hageja huvi saada elulaadile vastavat

ülalpidamist. Kulutusi kütusele pidas maakohus põhjendatuks 200 euro ulatuses (400 euro

asemel). Lisaks märkis maakohus, et kostja varalise seisundi hindamisel ei võeta arvesse

hagejale makstavat elatist 210 eurot kuus, kuna praegusel juhul ongi vaidluse all, kas kostja

suudab hagejale nõutavas summas elatist tasuda.

Arvestades, et kostja igakuine netosissetulek on 2339,24 eurot, jääb pärast põhjendatud ja

vajalike kulude kandmist üle vähemalt 822,75 eurot, mille arvelt soetada endale riideid ja toitu

ning maksta hagejale elatist. Nimetatud ülejääk suureneb veelgi, kui kostja võõrandab

mootorratta ja auto, mis annab talle rahalisi vahendeid eelduslikult ca 10 000 euro ulatuses ning

säästab igakuiselt kütuse ja kindlustamisega seotud kulude arvelt. Seega on kostja majanduslik

seisund hagejale elatise tasumiseks piisavalt hea. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hagi

rahuldamine kahjustaks teise alaealise lapse õigusi. Ka ei ole kostja selgitanud, kuidas mõjutab

hageja ema majanduslik olukord kostja elatise tasumise kohustust.

Maakohus märkis, et igakuisest elatisest tuleb maha arvata pool riiklikust lapsetoetusest

(PKS § 101 lg 5), mille määr oli kuni 31. detsembrini 2022 60 eurot ja on alates 1. jaanuarist

2023 80 eurot. Kohus selgitas, et otsuse sundtäitmisele pööramisel tuleb nõutavast elatisest

maha arvestada kostja poolt juba tasutud maksed.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus

hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja seadusliku esindaja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2

muutmata, palub kostja tühistada resolutsiooni p 4 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohus eksis, kui leidis, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldused elatise muutmiseks on

täidetud. Maakohtul tulnuks võrrelda hageja 2018. a ja 2022. a kulusid. Vaatamata kulutuste

koosseisu muutusele, on kogukulu suuruse muutus väheoluline. Seega ei ole elukallidus ega

kulude koosseisu muutus hageja ülalpidamiskuludele tegelikult mõju avaldanud. Elatise

muutmise aluseks ei ole ülalpidamiskulude koosseisu muutumine, kui makstavast elatisest

kulude kandmiseks piisab. Arusaamatu on maakohtu viide seadusjärgse elatise muutusele, sest

hageja nõutav elatis ületab tunduvalt PKS § 101 alusel arvutatavat elatist.

Maakohtul tulnuks kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama tõendid oma sissetuleku ja

varalise seisundi kohta. Kuna praegusel juhul puudusid vastavad andmed, siis ei saanud

maakohus anda hinnangut hageja tavalisele elulaadile. Seejuures on maakohus pidanud

põhjendatuks hageja kulutusi, mille kohta ei ole tõendeid esitatud. Kostja leiab jätkuvalt, et

välisreiside kulud ei ole hageja tavapärase elulaadi osaks. Maakohtu viide hageja võimekusele

on üllatav, sest vastavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole.

Ka on maakohus ebaõigesti hinnanud kostja kulusid. Maakohtul tulnuks arvestada kostja

kulude hulka ka hagejale igakuiselt makstavat elatist, sest see mõjutab kostja majanduslikku

seisu, sh võimet anda ülalpidamist oma teisele alaealisele lapsele ja rahuldada enda vajadusi.

Ka on arusaamatu, millele tuginedes maakohus leidis, et kostja saaks sõiduki ja mootorratta

võõrandamisel lisaraha ca 10 000 eurot.

Kostja hinnangul rikkus maakohus selgitamiskohustust, kui jättis kostjale selgitamata, et ta

peaks oma väiteid kostja teise alaealise lapse huvide kahjustumise ja hageja seadusliku esindaja

majandusliku seisundi osas täpsustama või esitama täiendavaid tõendeid.

Hagi osalise rahuldamise korral tulnuks maakohtul menetluskulude jaotamisel lähtuda

TsMS § 163 lg 1 regulatsioonist, mitte aga TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Isegi juhul, kui

ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata, tuleb analüüsida menetluskulude jaotusele

kohaldatud normi põhjendatust. Kui ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab

hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätta poolte endi kanda.

Alternatiivselt, kooskõlas TsMS § 164 lg-s 1² sätestatuga, hageja seadusliku esindaja kanda,

kui elatise suurendamise hagi on esitatud põhjendamatult.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 27. septembrist 2022 kuni

31. detsembrini 2022 igakuise elatise 328,58 eurot ületavas osas ning alates 1. jaanuarist 2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni 318,58 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega jätab tühistatud osas hagi rahuldamata ning mõistab elatise kuni

31. maini 2023 välja kindla summana. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

7. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause

järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja elatisenõude kostja vastu rahuldamata, s.o

alates 27. septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 igakuise elatise 345 eurot ületavas osas

ning alates 1. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 335 eurot ületavas osas.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas elatise suuruse muutmise hagi

esitamise eeldused on täidetud, samuti lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suuruse ja vanemate võimaluste üle.

9. Maakohus leidis, et elatise suuruse muutmise hagi esitamise eeldused on TsMS § 459 lg 1

kohaselt täidetud. Hageja tugines hagi esitades sellele, et tema kulud on elukalliduse tõttu

suurenenud. Kolleegiumi hinnangul annab see asjaolu eelduse elatise suuruse muutmise hagi

esitamiseks. Siinjuures on maakohus põhjendatult märkinud, et kuna praeguses olukorras ei

olnud kompromissimääruses tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuli

tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma

(RKTKo 28.10.2015 3-2-1-124-15, p 11). Seega on maakohus õigesti hagi menetlusse võtnud

ja seda sisuliselt lahendanud.

10. Hageja soovib saada elatist, mis ületab PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise

suuruse. Maakohus on hagejale selgitanud, et hageja peab tõendama, et tema vajadused kuus

on vähemalt (2 x 375) 750 eurot (I kd, tl-d 25–26). Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus

luges lapse vajadused miinimumelatisest suuremaks, kuigi osa kuludest polnud tõendatud.

Kolleegium nõustub kostjaga ning kõrvaldab maakohtu rikkumise.

Maakohus leidis majapidamisvahendite, koolitarvete, koolivormi, meelelahutuse ja muud kulud

(klassiraha) tõendatuks, kuigi märkis, et tõendeid selliste kulude kohta esitatud ei ole. Seega ei

ole hageja eelnimetatud kululiikide osas oma väiteid tõendanud ning maakohus, rikkudes

TsMS § 230 lg-t 1 ja § 232 lg-t 1, luges hageja väited kulu ja selle suuruse kohta tõendatuks.

Ringkonnakohus muudab kõnealuste kululiikide osas maakohtu otsust ning tulenevalt

TsMS § 231 lg 2 järgi loeb tõendatuks, et hageja igakuised kulud majapidamisvahenditele on

10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, koolivormile 5 eurot, meelelahutusele 20 eurot ja klassirahale

5 eurot (vt kostja 11. mai 2023. a menetlusdokumendi p 2). Seega on hageja vajaduste

rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused põhjendatud ja tõendatud (752,17 - 10 - 15 - 10)

717,17 euro ulatuses.

11. Muude kulude osas leiab kolleegium, et maakohus ei ole kulude suuruse ja ülalpidamise

ulatuse kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti

materiaalõigust. Sealhulgas peab kolleegium põhjendatuks, et lapse igakuised kulud

huvialaringidele on 118,50 eurot ja reisile 41,67 eurot. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

11.1. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et huvialaringid ja

reisimine tuleneb lapse tavalisest elulaadist ning seetõttu peab elatis olema lapse esmavajaduste

rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kolleegium kostjaga ei nõustu.

Maakohus on huvialaringide ja reisi kulude osas põhjendatult leidnud, et hageja on aktiivne

laps, kes tegeleb süvendatult muusika ja tantsimisega, millest on saanud tema elulaad, ning

lapse vanust ja huvisid arvestades on see lapse arengu ja tuleviku seisukohalt oluline. Sellise

järelduse saab teha hageja elulaadi kirjeldusest, mida tõendavad erinevate tegevuste kohta

esitatud kuludokumendid ja tunnistused (I kd, tl-d 39–42, 55, 170–175). Selles osas nõustub

kolleegium maakohtuga ja neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.

11.2. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei kohustanud hageja ema esitama andmeid

ja tõendeid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, mis võis mõjutada asja lõpplahendust.

Kolleegium kostjaga ei nõustu.

Hageja ema on esile toonud, et tema sissetulek alates 1. veebruarist 2022 on 1800 eurot. Lisaks

sellele on hageja ema avaldanud, et talle maksti 2. märtsist 2019 kuni 24. veebruarini 2020

töötuskindlustushüvitist (I kd, tl-d 82 ja pöördel). Praeguses olukorras ei pea ringkonnakohus

vajalikuks maakohtu diskretsiooni sekkuda ning leiab, et maakohtu menetluses on elatise

suuruse arvutamiseks vajalikud asjaolud välja selgitatud. Kolleegium ei pea vajalikuks koguda

TsMS § 230 lg-te 3 ja 4 järgi uusi tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil, sest see ei mõjuta

asja lahendust.

Esmalt märgib kolleegium, et ta palus kostjal selgitada, kuidas omab lapse ema varaline seisund

praeguse elatise suurendamise vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja leidis oma seisukohas

jätkuvalt, et elatise suurendamisel omab vanema varaline seisund tähtsust ning tema hinnangul

on see vajalik selleks, et anda hinnang lapse elulaadile.

Asjas on kindlaks tehtud, et lapse ema igakuine sissetulek on 1800 eurot kuus ning kostja on

esitanud lapse ema varalise seisundi kohta kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on lapse

emal korteriomand Tallinnas ja kinnisasi Jõgeva maakonnas (kinnistusraamatu väljavõte; I kd,

tl 141). Esitatud elatise suurendamise hagis ei soovita kõrvale kalduda võrdsest lapse

ülalpidamiskohustuse täitmisest ega paluta suuremas ulatuses elatise väljamõistmist kummagi

vanema varalisest seisust lähtuvalt. Kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise

suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud

summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Maakohus seda sätet tuvastatud

asjaoludele ei kohaldanud ning tulenevalt apellatsioonimenetluse piiridest, ei ole see võimalik

ka ringkonnakohtus. Samas, mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema

kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja

neid ka tõendama (vt PKS § 102 lg 2 kohaldamise kohta RKTKo 22.06.2022 2-19-19160/42,

p-d 15.2 ja 15.3).

Kolleegiumi hinnangul võimaldavad esile toodud asjaolud ja tõendid tuvastada mõlema

vanema majanduslikku olukorda. Kuna vanematel on võrdväärne sissetulek ja varaline seisund,

siis peavad nad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades.

11.3. Maakohus on kostja esile toodud asjaolusid ja tõendeid hinnates leidnud, et kostja varaline

seisund võimaldab maakohtu poolt põhjendatud ja tõendatud kulusid pooles ulatuses kanda.

Kolleegium nõustub maakohtuga. Küll aga ei pea kolleegium põhjendatuks maakohtu

ettepanekut, et kostja peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks võõrandama sõiduauto. Kuigi

vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel, siis arvestades kostja elustandardit, on sõiduauto

omamine tavapärane. Selle põhjenduse jätab kolleegium maakohtu otsusest välja. Ülejäänud

osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Kolleegium leiab, et

maakohtu tuvastatud asjaoludel on põhjendatud järeldada, et kostja sissetulek ja varaline

seisund (elustandard) on selline, mis võimaldab kostjal tasuda lapse huvialaringide ja kord

aastas reisi eest. See ei kahjusta ei kostja toimetulekut ega tema teise lapse ülalpidamist.

11.4. Kostja heidab maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist seoses teise lapse

ülalpidamiskohustuse täitmise asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamisega. Kolleegium

märgib, et kuigi maakohus ei ole kostjale selgitanud, et üksnes väide teisele lapsele elatise

maksmisest ei ole selle arvestamiseks piisav, siis on selle asjaolu tõendamise vajadusele

viidanud hageja (vt hageja 12. jaanuari 2023. a menetlusdokumendi p 12). Seega ei ole tegemist

menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, kuna kostjal oli võimalus oma väiteid või tõendeid

maakohtu menetluses esitada. Lisaks sellele oli kostjal pärast vaidlustatud otsuse põhjendustega

tutvumist võimalik esitada apellatsioonkaebuses väiteid või tõendeid, põhistades nende

apellatsioonimenetluses esitamise TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuginedes. Kostja seda ei teinud.

12. Ringkonnakohus tuvastas, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused

on põhjendatud ja tõendatud summas 717,17 eurot. PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult arvestanud lapsetoetusega, sest

selle eesmärgiks on tagada lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline

hüvitamine. Seega tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2022 välja mõista

hageja kasuks igakuine elatis (717,17 ÷ 2 - 30) 328,58 eurot ja alates 1. jaanuarist 2023 kuni

lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis (717,17 ÷ 2 - 40) 318,58 eurot.

13. Elatise suurust saab TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Maakohus

on mõistnud alates hagi esitamisest välja igakuise elatise. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb

elatis välja mõista kindla summana (vt eespool viidatud 2-19-19160/42, p 17.3).

Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.

Mõlemad pooled väidavad, et alates hagi esitamisest kuni praeguse ajani on kostja tasunud

hagejale elatist (8 kuud x 210 eurot) 1680 eurot (s.o elatis oktoobri 2022 kuni mai 2023 eest).

Kuna selles summas elatise maksmine ei ole vaidlusalune, siis ei võta ringkonnakohus

TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi asja materjalide juurde hageja esitatud pangakonto väljavõtet ega

kostja esitatud maksekorraldusi.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendava elatisena 27. septembri 2022 kuni

31. detsembri 2022 eest (4 x (118,58 ÷ 30) + (3 x 118,58)) 371,55 eurot ning 1. jaanuarist 2023

kuni mai 2023 eest (5 x 108,58) 542,90 eurot, s.o kokku 914,45 eurot. Alates 1. juunist 2023

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 318,58 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni (7. novembril 2030).

14. Maakohus on määranud TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks otsuse täitmise korra.

Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. PKS § 100 lg 4 järgi

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seega on juuni 2023 eest elatise 318,58 euro

maksmise tähtaeg 10. mail 2023.

Menetluskulude jaotus

15. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

ei ole vajalik menetluskulude jaotuse muutmine. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lapse ülalpidamisasjas ei kohaldu hagi

osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotus. Kolleegium ei

nõustu kostjaga, et esinevad alused TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamiseks.

16. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda

(vt eespool viidatud 2-19-19160/42, p 21).

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)