2-21-5067/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5067

Kohtuasi

Julianus Inkasso OÜ hagi Mittetulundusühing Eesti

Võlanõustajate Liit ja X vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Mittetulundusühingu

Eesti

Võlanõustajate

Liit

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuste hind

X kaebuse hind 19 812 eurot 86 senti

Mittetulundusühing Eesti Võlanõustajate Liit kaebuse

hind 19 812 eurot 86 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask

Kostja Mittetulundusühing Eesti Võlanõustajate Liit

(registrikood 80329501), lepinguline esindaja Elina

Madal

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Menetluse liik

Asja lahendamine 21. aprilli 2023. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2022. a otsus osas, millega maakohus

kohustas Mittetulundusühingut Eesti Võlausaldajate Liit ümber lükkama ebaõiged

2-21-5067

faktiväited ja osas millega maakohus mõistis Mittetulundusühingult Eesti

Võlausaldajate Liit ja X-lt solidaarselt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja varalise

kahju hüvitise 15 104 eurot 50 senti ja viivise põhivõlalt. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata. Täpsustada maakohtu otsuse

resolutsiooni osas, millega maakohus kohustas X ümber lükkama ebaõiged

faktiväited.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Kohustada X tegema Eesti Rahvusringhäälingule järgmise avalduse:

01.12.2020 eetris olnud Eesti Rahvusringhäälingu saates „Suud puhtaks“

avaldatud Julianus Inkasso OÜ hagihoiatuses ei vasta tõele järgmised

võlanõude komponendid: viivis 7162 eurot 94 senti; muud kulud 21 465 eurot

71 senti; sissenõudmiskulud 30 950 eurot ja võla kogusumma 80 136 eurot 1

sent.

2.3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3. Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit apellatsioonkaebus rahuldada.

4. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Mittetulundusühingu

Eesti

Võlanõustajate

Liit

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus jätta Julianus Inkasso OÜ kanda.

6. X ja Julianus Inkasso OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 31.03.2021 Pärnu Maakohtule Mittetulundusühingu

Eesti Võlanõustajate Liit (kostja I) ja X (kostja II) vastu hagi, milles palus:

- Kohustada kostjaid solidaarselt ümber lükkama ebaõiged faktiväited, avaldades Eesti

Rahvusringhäälingu internetiportaalis ERR/Majandus kümne (10) päeva jooksul lahendi

jõustumisest arvates oma kulul järgmise sisuga teate: „Mittetulundusühing Eesti Võlanõustajate

2-21-5067

Liit ja võlanõustaja X avaldasid 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ Julianus Inkasso OÜ

äritegevuse kohta ebaõigeid andmeid seoses saates näidatud hagihoiatusega. MTÜ Eesti

Võlanõustajate Liit ja X kinnitavad, et 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ näidatud hagihoiatus

ei olnud autentne ja seda ei esitanud võlgnikule Julianus Inkasso OÜ.“

- Kohustada kostjaid solidaarselt hüvitama varaline kahju 25 104,50 eurot, samuti maksma

sellelt summalt alates hagi esitamisest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ette nähtud ulatuses.

Alternatiivselt palus hageja järgmist:

- Kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta ebaõigete andmete avaldamise eest solidaarselt, palub

hageja kohustada kostjaid ebaõigeid andmed iseseisvalt ümber lükkama.

- Kui kohus leiab, et üks või teine kostja ei vastuta ebaõigete andmete avaldamise eest, palub

hageja rahuldada ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ühe kostja vastu.

- Kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta hagejale tekitatud varalise kahju eest solidaarselt, palub

hageja varalise kahju välja mõista ühelt neist.

- Kui kohus leiab, et mainekahju ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, palub hageja määrata

mainekahju kohtu poolt.

- Kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta hageja menetluskulude eest solidaarselt, palub hageja

kulud välja mõista võrdsetes osades kummaltki eraldi.

- Kui kohus leiab, et hagi ühe kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, palub hageja menetluskulud

välja mõista kostjalt, kelle vastu hagi rahuldatakse.

Apellatsiooniastmes täpsustas hageja oma nõuet osaliselt ja palus järgmist:

- Kohustada Mittetulundusühingut Eesti Võlanõustajate Liit ja X tegema Eesti

Rahvusringhäälingule järgmise avalduse: „01.12.2020 eetris olnud Eesti Rahvusringhäälingu

saates „Suud puhtaks“ avaldatud Julianus Inkasso OÜ hagihoiatuses ei vasta tõele järgmised

võlanõude komponendid: viivis 7162,94 eurot;

muud

kulud 21 465,71 eurot;

sissenõudmiskulud 30 950 eurot ja võla kogusumma 80 136,01 eurot“.

- Alternatiivselt: Kohustada Mittetulundusühingut Eesti Võlanõustajate Liit ja X tegema

internetiportaalis ERR/Majandus kümne 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

oma kulul järgmise avalduse: 01.12.2020 eetris olnud Eesti Rahvusringhäälingu saates „Suud

puhtaks“ avaldatud Julianus Inkasso OÜ hagihoiatuses ei vasta tõele järgmised võlanõude

komponendid: viivis 7162,94 eurot; muud kulud 21 465,71 eurot; sissenõudekulud 30 950 eurot

ja võla kogusumma 80 136,01 eurot.

1.1. Hageja on äriühing, kelle põhitegevusaladeks on inkassoteenuse osutamine ja krediidiinfo

jagamine. 01.12.2020 oli Eesti Televisiooni eetris saade „Suud puhtaks“, mis rääkis

kiirlaenuärist. Saates kuvati ekraanile hageja võlgnikule väidetavalt saadetud hagihoiatus, mis

sisaldas ebaõigeid arve. Hagihoiatusest ilmneb, et seal toodud põhivõlg oli 4639,36 eurot,

viivis, muud kulud ja sissenõudmiskulud 80 136,01 eurot. Võlgnik Üllar Kingile väidetavalt

saadetud hagihoiatuse saatis Rahvusringhäälingule Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate

Liit juhatuse liige X.

1.2. 01.12.2020 ilmus ERR-i portaalis ERR/Majandus artikkel pealkirjaga „Võlanõustaja:

inkassode tegutsemises valitseb Eestis metsik lääs,“, mille juures oli kõnealuse saate salvestus.

1.3. Kostjad on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, mis on hagejale kaasa toonud

varalise kahju ja kahjustanud hageja ärilist mainet. Kostjad sekkusid õigusvastaselt hageja

majandustegevusse, demonstreerides ETV otsesaates avalikkusele hagihoiatust, mida hageja

2-21-5067

ei olnud saatnud ja milles toodud summad ei vastanud tegelikkusele ega hageja äripraktikale.

Ebaõigete faktiväidete avaldamise tõttu sai oluliselt kahjustada hageja laitmatu maine.

Ebaõigete faktiväidete avaldamine lõi hagejast mulje kui väljapressijast, kes esitab võlgnike

survestamiseks neile suvalisi röögatuid nõudeid, kus põhivõlgnevusest 4639,36 eurot on

ühtäkki saanud 80 136,01 eurot. Samuti naeruvääristas ebaõige teave hagejat, luues mulje, et

hageja ei saa ilmselt ka ise aru, mis tema äritegevuses toimub. Hagihoiatuse demonstreerimine

avalikkusele tõi kaasa hageja klientide ebakindluse, usaldamatuse ja majandusliku kahju

koostööpartnerite ja klientide kaotamise näol. Hageja juhtkonnal ja töötajatel tuli saate ja ERR-

i artikli järel pidevalt vastata ebameeldivatele küsimustele ning selgitada äripartneritele ja

klientidele, et hageja töömeetodid ei ole sellised nagu saate põhjal arvata võib ning hageja

kontrollib täielikult oma äriprotsesse. Hageja leiab, et seoses ebaõigete faktiväidete esitamisega

temale tekitatud mainekahju on vähemalt 20 000 eurot.

1.4. Pärast saadet pöördus hageja esindaja Rahvusringhäälingu ja kostjate poole ja soovis, et

need avaldaksid vabanduse. ERR täitis hageja nõude kohtuväliselt ning esitas 19.01.2021 saates

vabanduse. Vabandus esitati ka algselt esitatud artikli lõpus. Kostja I vabandust ei esitanud ja

suunas suhtluse oma advokaadile Ljudmila Tamarile. Kostja I ei nõustunud hageja sooviga

andmed ümber lükata ja vabandada ning leidis, et kostja I ei olnud andmete avaldaja.

Suhtlemisel ERR-i ja kostjatega tegi advokaadibüroo tööd 23,1 tundi ja esitas selle eest hagejale

arveid kokku summas 5104,50 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palub tekkinud kahju välja

mõista kostjatelt solidaarselt.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I leiab, et tema

ei ole ebaõigete faktiväidete avaldamise eest vastutav, kuigi saates esinenud võlanõustajad X ja

Q on kostja I juhatuse liikmed, ei esinenud kumbki neist saates „Suud puhtaks“ kostja I

esindajatena.

2.1. Hageja on kostja I saates osalemist järeldanud füüsilisest isikust võlanõustajate kujutise

juures oleva tiitri teksti järgi. Tunnistaja Y selgitas, et tiitrid on mõeldud vaataja huvi

äratamiseks ja tiitri teksti otsustavad saate korraldajad.

2.2. Hagiavaldusest ei nähtunud, milles materiaalne ja mittemateriaalne kahju seisnes. Hageja

ei kaotanud kliente. Hageja õigusteenusega seotud kohtuväliste kulude hüvitamise nõue on

alusetu ja ülepaisutatud.

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja nõuded kostja II vastu on ebaselged. Kostja II osales saates võlanõustajana, mitte

Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit esindajana. Kostja II oli saate ilmumise ajal ka

nt MTÜ Pesapuu juhatuse liige.

3.2. Hageja nõuab vabandamist (resolutsiooni p 1) – palub avaldada vabandus ERR/Majandus

portaalis, kuid ei põhjenda, miks just seal. Hagiavaldusest ei selgu, millise fakti avaldamist

hageja kostjale II ette heidab: kas artikli sisu eraldi võetuna (või konkreetse artikli osa) või saate

salvestuse avaldamist. Igal juhul ei ole olnud artikli avaldamine kostja II algatatud ja kostja II

ei olnud sellest teadlik. Lisaks on hageja väitnud, et saates näidatud dokument hagihoiatus oli

võltsitud, kuna hageja ei ole sellise sisuga dokumenti võlgnikule saatnud. Kogu menetluse

käigus oli juttu üksnes võltsitud dokumendist, täpsustamata, mis oli dokumendi sisus valesti.

3.3. Kostjal II ei olnud kahtlusi hagihoiatuse autentsuses ja selles, et hageja saatis selle

dokumendi võlgnik C-le. Hageja ei ole tõendanud, et hagihoiatus oli võltsitud.

2-21-5067

3.4. Hagihoiatuse on kostja II saanud oma kliendilt C-lt 02.11.2020 e-kirja teel. Samasuguse

kirja saatis võlgnik samaaegselt ka Lääneranna valla sotsiaaltöötajale KK-le. Kostja II edastas

hagihoiatuse muutmata kujul saatesse.

3.5. Kostja II ei teadnud, kas hagihoiatust näidatakse ekraanil (sellest eelnevalt juttu ei olnud),

kuid ei välistanud seda ja palus kliendi nime katta. Kostja II ei nimetanud saates hageja nime,

seda nimetas vaid saatejuht Y.

3.6. Tunnistaja kinnitas, et ERRi vabandamine aitas palju kaasa ja rahustas kliente, mis mh

tähendab seda, et klientide ees oligi süüdi ERR, kes dokumendi avaldas, mitte saates osalejad.

3.7. Tunnistaja M ütlustest ei nähtu, et hageja maine oleks kuidagi saates osalenud kostja II

tegevuse/ütlemiste tõttu kahjustatud, kuna: 1) jätkus klientidega tavapärane suhtlemine, mille

käigus mh küsiti saates nähtu kohta, ja ajaga muutus teema tühiseks; 2) ei ole tuvastatud

põhjuslikku seost saates näidatu ja laenu mittesaamise vahel (st negatiivne mõju hageja

majandustegevusele puudus); tunnistaja selgitused rahuldasid kliente; 4) hageja kaitses end

sellega, et kuulutas dokumendi võltsituks; 5) tunnistaja ei välista, et eksitust võis tekitada

infosüsteemi viga. Hageja eesmärk hagi esitamisel on pigem vaigistada kriitikat võlgade

sissenõudmisteenuse aadressil.

3.8. Kui kohus peakski kostjatelt hageja õigusabikulud kahjuna välja mõistma, siis arvestusega

mitte suuremas ulatuses kui 140 eurot tunni eest. Kostja II ei nõustu, et tema peab hüvitama

õigusabikulud täies ulatuses, isegi selles mahus, mis ei ole temaga seotud. Kostja II hinnangul

esinevad asjas VÕS § 139 tulenevad kahju hüvitamise vähendamise eeldused.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2022. a otsusega hagi osaliselt, jättis 65% hageja

menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ning 35% kostjate menetluskuludest hageja kanda.

Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning tegi vastastikuste menetluskulude

hüvitamise kohustuse määramisel tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena kohustusid kostjad

hüvitama hagejale menetluskulud 5350,1 eurot.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt osales kostja II saates nii isiklikult kui ka

Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liikmena. Maakohus nõustus hagejaga,

et kostja II rolle ei ole võimalik eristada. Iga 01.12.2020 ERR-is saadet „Suud puhtaks“

vaadanud mõistlik keskmine inimene sai aru, et kostja II ja Q olid Mittetulundusühingu Eesti

Võlanõustajate Liit juhatuse liikmetena Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit

seaduslikud esindajad ning esinesid saates nii Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit

juhatuse liikmetena kui ka isiklikult, kuna saate tiitrites tutvustati kostjat II ja Q kui

Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liikmeid ning saatejuht pöördus saate

käigus kostja II poole ka kui füüsilisest isikust võlanõustaja poole.

4.2. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 sätestab, et juhatuse igal liikmel on õigus

esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Seadus ega Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit põhikiri ei ole sätestanud

kostjale II ega ka Q-le esindusõiguse piiranguid.

4.3. Maakohus tuvastas, et saatejuht näitas saates hagihoiatust etteheitvalt pead vangutades ja

kostja II kommenteeris seda halvustavas toonis, kuna selles toodud põhivõlg 4639,36 eurot on

suurenenud koos kõrvalnõuetega 80 136,01 euroni. Ekraanil olid selgesti näha hagihoiatuse

esitaja ja et hagihoiatus oli vormistatud hageja blanketil.

4.4. Maakohus leidis, et kostjad ei tõendanud, et 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ nende

esitatud faktiväited hageja äritegevuse kohta seoses hagihoiatusega on tõesed. VÕS § 1047 lg

4 eeldused on täidetud.

2-21-5067

4.5. Hageja andmebaasi info kohaselt saatis hageja võlgnikule C-le 02.11.2020 hagihoiatuse

ning 02.11.2020 seisuga on võlgniku võlg hageja ees kokku 5918,01 eurot. Hageja edastas

hagihoiatuse võlgniku e-aadressidel: XXX ja XXX. Võrreldes hageja poolt võlgnikule saadetud

hagihoiatust võlgniku poolt kostjatele saadetud hagihoiatusega siis võlgniku poolt kostjatele

saadetud hagihoiatuses on tehtud muudatusi, s. o muudetud on viivist: 762,94 euro asemel on

märgitud 7162,94 eurot, muude kulude 465,71 euro asemel on märgitud 21465,71 eurot,

sissenõudmiskulude 50 euro asemel on saadud 30 950 eurot. Kokku on saadud 80 136,01 eurot.

4.6. Kostjad ei kontrollind hagihoiatuse õigsust enne saates „Suud puhtaks“ avaldamist hageja

ega ka võlgniku või hoolekandeasutuse poole pöördudes. Professionaalselt ja heas usus

käituvale võlanõustajale pidanuks hagihoiatus kahtlusi tekitama.

4.7. Kostjad vastutavad solidaarselt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise eest, kuna

mõlemad kostjad peavad täitma sama sisuga kohustuse, s.o samade ebaõigete andmete

ümberlükkamise, mida hageja võib nõuda vaid ühe korra.

4.8. Kostjad sekkusid õigusvastaselt hageja majandustegevusse, demonstreerides ETV

otsesaates avalikkusele hagihoiatust, mida hageja ei ole saatnud ja milles toodud summad ei

vastanud tegelikkusele ega hageja äripraktikale. Kui kostjad ei oleks hageja suhtes ebaõigeid

faktiväiteid avaldanud, ei oleks hagejale varalist kahju tekkinud ja tema maine ei oleks

avalikkuse, klientide ja koostööpartnerite silmis kannatada saanud. Kostjad tekitasid hagejale

kahju raske hooletusega. Kostjad on tõendanud, et nad ei ole osaliselt kahju tekitamises süüdi.

Kostjad kohustuvad hüvitama hagejale kahju solidaarselt, kuna tegemist on samal alusel

tekitatud sama kahjuga.

4.9. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda VÕS § 127 lg 1 järgi kohtueelse õigusabi

kulude hüvitamist. Arvetega 5076/20EE, 0412/21EE, 0808/21EE luges maakohus tõendatuks,

et hageja on ebaõigete faktiväidete esitamise tõttu kandnud õigusteenusega seotud

kohtuväliseid kulusid 5104,50 eurot (ilma käibemaksuta). Advokaadid on teinud olukorra

kohtuväliseks lahendamiseks tööd 23,1 tundi keskmise tunnihinnaga 220,89 eurot (lisandub

käibemaks). Keskmine tunnihind 220,89 eurot (lisandub käibemaks), arvestades teenuse

osutajate kogemusi ja kvalifikatsiooni, vastab turuhinnale.

4.10. Advokaadi poole pöördumine oli vajalik ja advokaadi kaasamine on aidanud kaasa

ebaõigete faktiväidete avaldamisega seoses tekkinud olukorra normaliseerimisele ja kahju

vähendamisele. Kõik advokaadikulud on põhjustatud kostjate I ja II tegevusest.

4.11. Maakohus rahuldas hageja esitatud mainekahju nõude. Maakohus leidis, et ebaõigete

faktiväidete avaldamine lõi hagejast mulje kui väljapressijast, kes esitab võlgnike

survestamiseks suvalisi röögatuid nõudeid, kus põhivõlast 4639,36 eurot on ühtäkki saanud 80

136,01 eurot. Tunnistajate M ja W ütlustega luges maakohus tuvastatuks, et pärast saate „Suud

puhtaks“ toimumist 01.12.2020 tundsid peaaegu kõik hageja kliendid huvi hageja ettevõttes

toimuva kohta.

4.12. VÕS § 127 lg 6 alusel määras maakohus kahju suuruseks 10 000 eurot. Maakohus

arvestas, et kostjad sekkusid hageja majandustegevusse kõmu tekitamise eesmärgil, mille

tagajärjel kannatas hageja maine väga oluliselt. Kostjatel puudub tänaseni valmisolek

vabandada. Kahjuhüvitis peab motiveerima edaspidi rikkumistest hoiduma. Vähendada tuleb

hüvitist seetõttu, et asjas ei leidnud tõendamist koostööpartnerite ja klientide kaotamine.

4.13. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus rahuldas hageja nõuded osaliselt ning

seetõttu on õiglane jätta hageja menetluskuludest 65% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning

kostjate menetluskuludest 35% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras menetluskulud

rahaliselt kindlaks ja pärast tasaarvestuse tegemist mõistis Mittetulundusühingult Eesti

2-21-5067

Võlausaldajate Liit ja X-lt solidaarselt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud

5350,10 eurot.

Apellatsioonkaebused

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebused.

6. Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

6.1. Maakohtu otsus on eriliselt raskelt jälgitav ja puudub loogiline ülesehitus ja liigendus, kuna

tegelikkuses pole aru saada sisulise poole pealt, et kust algavad kohtu põhjendused ning kuidas

kohus on tuvastatud asjaolusid sidunud kohalduva õigusega. Otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8

nõuetele. Maakohus on jätnud hulgaliselt kohtule esitatud tõendeid hindamata ning jätnud

põhjendamatult vastuolud kõrvaldamata, eelistades hageja tunnistajate ütluseid tunnistaja Y

ütlustele.

6.2. Kostja I ei ole andmete avaldaja. Hagihoiatuse on avaldanud ERR ja seda juhtinud

saatejuht, kes on saateid tehes ja -juhtides oma teemade valikus vabad. Kostja I ei ole

hagihoiatust ERR-le edastanud ega saates osalenud. Kostja II ei osalenud saates kostja I

juhatuse liikmena. ERR ei ole kostjat I saatesse kutsunud.

6.3. Saatejuht Y on tunnistanud, et tema ja ERR pöördusid eelnevalt hageja poole, et ka nende

esindaja saates osaleks või kommenteeriks nende valduses olevat hagihoiatust. Hageja sellest

keeldus ja see on alus kahju vähendamiseks VÕS § 139 järgi. Maakohus oleks pidanud VÕS §

1045 lg 1 p 6 kohaldamisel kontrollima ka varalise kahju hüvitamise ulatust §-s 127 sisalduva

hüvitamisele kuuluva kahju määramise üldpõhimõtete alusel. Maakohus jättis hindamata

kohtueelsete õigusabikulude põhjendatuse.

6.4. Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja menetluskulud 65% ulatuses solidaarselt

kostja I Eesti Võlausaldajate liidu ja kostja II kanda. Maakohus on rikkunud nii menetluskulude

jaotamise- kui ka menetluskulide kindlaksmääramise korda.

6.5. Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused on raskesti jälgitavad, mille tõttu

on mõnes küsimuses raske aru saada, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis. Maakohtu

enda järeldused ei ole eristatavad tunnistajate ütluste tsiteerimisest ega poolte seisukohtadest.

6.6. Kostja II hinnangul eksis maakohus kostjate solidaarkohustuse määramisel. Q ja kostja II

osalesid saates oma valdkonna spetsialistidena ja nende sõnavõttudest ei tulene ühtegi kostja I

tegevusega seotud väidet. Asjas ei ole tuvastatud, et kostja II on edastanud ERR-le hageja

hagihoiatuse kostja I juhatuse liikmena.

6.7. Hageja ei ole ümber lükanud kostja II tõendit, et hageja saatis 2.11.2020 võlgnikule saates

näidatud kujul hagihoiatuse. Hageja ei ole tõendanud, et tema ei saatnud võlgnik C-le

02.11.2020 hagihoiatust, mis avaldati 01.12.2020 ERR saates „Suud puhtaks“. Maakohus eksis

tõendite hindamisel.

6.8. Maakohus tugines tõendite hindamisel hageja andmebaasi väljatrükile, kuid see ei ole

usaldusväärne tõend. Tõenäoline on, et hageja ise muutis oma dokumenti. Sellele võimalusele

on viidanud ka saatejuhtu Y. Väheusutavam on, et võlgnik on dokumenti muutnud, sest ta on

piiratud teovõimega isik.

6.9. Saate ettevalmistamisel hagihoiatuse sisu hagejale siiski tutvustati ja sisu ei olnud keeruline

hinnata ka telefoni teel (või võtta aega uurimiseks) ja vajaduse korral keelata dokumendi

avaldamine.

2-21-5067

6.10. Õigusteenusega seotud kohtuväliste kulude hüvitamise nõue on alusetu. Hageja on

08.12.2020 SMS-idega survestanud kostjat II vabandama ähvardusega pöörduda kohtusse.

Advokaadist esindaja kirjutas kostja II esindajale neli e-kirja (hagiavalduse lisa 8), millest ükski

ei omanud õiguslikku sisu. Kuna kostjate 23.12.2021 avaldatud positsioon püsis muutumatuna

(sest nõue oli alusetu), puudus hagejal vajadus koostada lisaks e-kirjadega esitatud nõuetele

veel nõudekirjad, mille sisu ei oleks e-kirjadest erinenud.

6.11. Jääb arusaamatuks, miks kolme võimaliku vastutava isiku eest, kellele nõudeid esitati,

mõisteti õigusabikulud välja kahelt isikult. Maakohus pidanuks kostjatelt välja mõistma mitte

rohkem kui 2/3 nõudesummast.

6.12. Mainekahju hüvitamise nõue on alusetu. Varalise kahju hüvitamise nõude tekkimise

eeldused ei ole täidetud. Tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et hagihoiatuse

demonstreerimine tõi kaasa majandusliku kahju koostööpartnerite ja klientide kaotamise näol.

Asjas ei tuvastatud, milline oli hageja maine ühiskonnas enne saateavaldamist, et saaks hinnata

saate mõju hageja mainele pärast saate avaldamist. Asjas ei tuvastatud, kas hageja maine on

halvenenud ja kui jah, siis mis põhjusel. Maakohtu otsus on vastuoluline ja otsusest ei selgu,

millise kahju eest hüvitis välja mõisteti – mainekahju, majanduskahju, varalise kahju või

mittevaralise kahju eest.

6.13. Kostja II ei nõustu, et kostjatelt väljamõistetud menetluskulud olid tervikuna vajalikud ja

põhjendatud. Maakohus arvestas Riigikohtu lahendile viidates vaid tunnitasu suurusega, jättes

arvestamata asja keerukuse (keskmine) ja mahu (ei ole tõendite poolest mahukas), millega

tundide arv on seotud.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus kohustas kostjat I lükkama ümber ebaõiged faktiväited, ja osas, millega

maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju 15 104,50

eurot ja viivise põhivõlalt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi

tühistatud osas rahuldamata. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni osas,

millega maakohus kohustas kostjat II ümber lükkama ebaõiged faktiväited. Kostja I

apellatsioonkaebus rahuldatakse täielikult ja kostja II kaebus osaliselt. Ringkonnakohus jaotab

uuesti menetluskulud.

9. Kolleegium märgib esmalt, et kuigi TsMS § 442 ei sätesta otsesõnu, et maakohtu otsus peab

olema kergesti loetav ja selge, siis praegusel juhul oleks maakohtunik saanud palju ära teha

selleks, et tema mõttekäik oleks hõlpsamini jälgitavam. Eelkõige oleks tulnud poolte

seisukohtade ja tunnistajate ütluste kopeerimise asemel esitada lühidalt üksnes nende põhisisu

ning liigendada tekst umbes 5-10 realisteks lõikudeks.

10. Kolleegium leiab, et maakohus rahuldas põhjendamatult nõuded kostja I vastu. Kolleegium

ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja II esines saates nii iseendana kui kostja I esindajana.

Maakohus rajas selle järelduse asjaolule, et saates tutvustati kostjat II ja Q nende esinemise ajal

tiitrites kui kostja I juhatuse liikmeid.

10.1. Kolleegiumi arvates võis mõistlik vaataja aru saada, et kostja II ja Q esinesid saates kui

igapäevaselt võlanõustajatena töötavad isikud, kel on kiirlaene võtnud inimestega palju

kogemusi. Saate formaat oli arutelusaade, milles osalejad pigem arutlevad erinevate

probleemide üle, kui levitavad teavet oma teenuste, huvigrupi või turuolukorra kohta. Seega

2-21-5067

viitab avaldamise kontekst, et kostja II ja Q kutsuti saatesse oma valdkonna asjatundjatena, kes

esinesid saates oma isiklike mõtete ja ideedega, mitte ei esindanud huvigruppi või tööandjat.

10.2. Keskmine mõistlik vaataja pidi seega aru saama, et asjaolu, et saates tutvustati kostjat II

ja Q nende esinemise ajal tiitrites kostja I juhatuse liikmetena, kinnitab üksnes, et nad on oma

valdkonna asjatundjad.

11. Hageja ei ole tuginenud kostja II saates tehtud avaldustele, vaid asjaolule, et kostja II

edastas ERR-le C-lt saadud hagihoiatuse, mida saate tegijad kuvasid saate ajal ekraanil.

Kolleegium leiab, et hagihoiatust ERR-le edastades ei tegutsenud kostja II mittetulundusühingu

esindajana. Et kostja II osales saates eraisikuna, saab selles kontekstis hinnata ka hagihoiatuse

edastamist.

12. Kostja II apellatsioonkaebuse vastuväiteid võib mõista selliselt, et kostja II arvates ei

pruukinud ta olla andmete avaldaja. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et kostja

II ei nimetanud saates hageja nime, vaid seda tegi saatejuht Y, ei tähenda, et kostja II ei olnud

avaldaja.

12.1. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele

isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks

meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. VÕS §-st

1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes avaldas

valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete

avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja

käsitatav andmete avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult

meediaväljaande ees (RKTKo 09.01.2013, 3-2-1-166-12, p 13).

12.2. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja II edastas võlgnikult saadud hagihoiatuse

ERR-i esindajale. Seega oli kostja II andmete avaldaja VÕS § 1047 tähenduses.

13. VÕS § 1047 lg 1 järgi esitatava andmete ümber lükkamise nõude eeldusena tuleb nõude

esitajal tõendada, et tema kohta esitatud andmed on ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 nimetatud

juhul, s.o au teotavate või majanduslikult kahjulike andmete avaldamisel peab kannatanu

tõendama üksnes asjaolu, et avaldatud andmed on tema au teotavad või talle majanduslikus

mõttes kahjulikud (st isiku mainet kahjustavad). Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud

isik saab avaldamise õigusvastasust lg-st 2 tulenevalt välistada avaldatud andmete tõele

vastavuse tõendamisega.

14. Tõendamiskoormise jaotamiseks on oluline kindlaks teha, kas kostja II avaldatud andmed

olid hageja au teotavad või talle majanduslikult mõttes kahjulikud. Kolleegium leiab, et kostja

II avaldatud andmed ei olnud hageja au teotavad ega talle majanduslikus mõttes kahjulikud.

14.1. Apellatsioonimenetluses täpsustas hageja, et tõele mittevastavad andmed olid

hagihoiatuses järgmised võlanõude komponendid: viivis 7162,94 eurot; muud kulud 21 465,71

eurot; sissenõudmiskulud 30 950 eurot ja võla kogusumma 80 136,01 eurot. Sellistes andmetes

iseenesest ei ole kolleegiumi hinnangul midagi au teotavat ega majanduslikult kahjulikku.

Numbrid väljendavad väidetavat kõrvalnõuete suurust, need on osad väitest, et hageja nõuab

võlgnikult sellise suurusega kõrvalkohustuste täitmist.

14.2. Isegi vaadatuna koos hagihoiatuses kajastatud põhinõude suurusega 4639,36 eurot, ei ole

väide kõrvalkulude suuruse kohta au teotav ega majanduslikult kahjulik. Kuigi selline põhivõla

ja kõrvalnõuete proportsioon on õiguskäibes harvaesinev, ei saa üksnes kõrvalnõuete suurusest

järeldada, et kõrvalnõuded on õiguslikult põhjendamatud ja nende nõudmine võlgnikult on

ebamoraalne.

2-21-5067

14.3. Hageja tõi esile, et saade tervikuna mõjus hageja klientidele häirivalt ja suur osa kliente

küsis hagejalt saate kohta selgitusi. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et andmed,

mida kostja II avaldas ja mida hageja peab õigusvastaseks, olid au teotavad või majanduslikult

kahjulikud. Hageja klientide häiritus võis tuleneda muudest saates avaldatud andmetest,

sealhulgas nendest, mida ei avaldanud kostja II, ja ka nendest, mille tõelevastavust ei ole

kontrollitud. Mõlemad pooled pidasid saadet tervikuna inkassoteenust pakkuvate ettevõtete

suhtes kriitiliseks. Hageja ise on esile toonud, et hagihoiatuse ekraanil kuvamise ajal vangutas

saatejuht Y etteheitvalt pead.

14.4. Kuigi teoreetiliselt on võimalik, et mitmeid saates esitatud kommentaare koos

hagihoiatusega hinnates võib tekkida küsimus, kas saates on esitatud kaudne faktiväide (vt selle

kohta Riigikohtu praktikast RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449,p 13), et hageja saadab teadlikult

oma klientidele „laest võetud“ numbritega nõudeid, ei ole hageja selliste avalduste kogumile

tuginenud. Haginõuete aluseks praeguses asja on üksnes asjaolu, et kostja II edastas võlgnikult

saadud hagihoiatuse ERR-le.

14.5. Et kostja II avaldatud andmed ei olnud hageja au teotavad ega talle majanduslikus mõttes

kahjulikud, jaotab tõendamiskoormis selliselt, et andmete ebaõigsust pidi tõendama hageja.

Kostja II sai täiendavalt esitada tõendeid selle kohta, et andmed olid tõesed.

15. Kolleegium leiab, et hageja on tõendanud, et saates kuvatud hagihoiatus sisaldas ebaõigeid

andmeid. Hageja esitatud tõendid (andmebaasi väljatrükk ja võlgnikule esitatud väiksemate

numbritega hagihoiatus) viitavad, et kostja II väidetud suurusega võlanõue hageja andmebaasis

ei kajastunud ning tegelikult saatis hageja oluliselt väikesema nõude. Kostja II on esitanud

vastutõendina võlgnikule edastatud e-kirja, mille viimane saatis samal ajal nii Lääneranna valla

sotsiaaltöötajale KK-le kui kostjale II.

15.1. Maakohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et võrreldes hageja poolt võlgnikule

saadetud hagihoiatust võlgnikult kostjatele saadetud hagihoiatusega, on võlgnikult kostjatele

saadetud hagihoiatuses tehtud muudatusi, s.o muudetud on viivist: 762,94 euro asemel on

märgitud 7162,94 eurot, muude kulude 465,71 euro asemel on märgitud 21465,71 eurot,

sissenõudmiskulude 50 euro asemel on saadud 30 950 eurot. Lõppsummaks on märgitud 80

136,01 eurot, kuigi summade tegelikult liitmisel on tulemus 64 218,01 eurot.

15.2. Suurendatud numbrite sarnasus (numbreid on juurde kirjutatud) ja eksimus lõppsumma

liitmises viitab, et algseid kõrvalnõudeid võidi meelevaldselt suurendada. Selles olukorras võib

eeldada, et võlgnik ise muutis võlanõuet ja lisas sinna erinevaid numbreid. Vaidlust ei ole selles,

et kirja saatmise ajal oli võlgnik Valklas kinnises hoolekandeasutuses ning tal oli võimalik seal

arvutit kasutada.

15.3. Kostja II ei palunud võlgnikku üle kuulata ega ole esile toonud, kuidas võis hagejal

tekkida nii suur nõue võlgniku vastu. Ekraanil kuvatud hagihoiatuse nõuete koosseis ei ole

õiguskäibes tavaline ja võiks tekkida üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks siis, kui võlgnik on

põhivõla tasunud enne kõrvalnõudeid ning võla sissenõudmiskulud on pika või keeruka

sissenõudmismenetluse tõttu väga suured. Kostja II ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.

15.4. Tõendeid kogumis elulise usutavuse seisukohast hinnates leiab kolleegium, et hageja on

tõendanud, et saates kuvatud hagihoiatus sisaldas ebaõigeid andmeid. VÕS § 1047 lg 4 järgi ei

ole andmete ümberlükkamise nõude eelduseks andmete avaldamise õigusvastasus (VÕS § 1047

lg 1 ja lg 3). Seega on täidetud andmete ümberlükkamise nõude eeldused VÕS § 1047 lg 1 ja

lg 4 järgi.

16. Kohtupraktikas on selgitatud, et ebaõigete andmete ümberlükkamist võib nõuda isikult, kes

edastas andmed kõrvalisele isikule, sh meediaväljaandele. Sellisel juhul (isik ise ei avalda

andmeid laiemale isikute ringile, sh meediaväljaandes) ei ole avaldaja kohustatud lükkama

2-21-5067

andmeid ümber üldsuse ees, sh meediaväljaandes, kus tema edastatud andmed avaldati. Samas

saab aga kannatanu temalt nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist andmeid avaldanud

meediaväljaande ees (RKTKo 09.01.2013, 3-2-1-166-12, p 13).

16.1. Apellatsiooniastmes esitatud täpsustuses palub hageja kohustada kostjat II lükkama

ebaõiged andmed ümber Eesti Rahvusringhäälingu ees. Hageja nõue esitatud kujul kuulub

rahuldamisele. Rahuldamisele ei kuulu hageja alternatiivnõue, mis nägi ette andmete ümber

lükkamise Eesti Rahvusringhäälingu internetiportaalis ERR / Majandus.

17. Kolleegium leiab, et hageja nõue ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mainekahju

hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

17.1. Üldiselt on kannatanul õigus nõuda tema majandus- või kutsetegevuse kohta avaldatud

ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist § 127 lg 2 järgi määratava

§ 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 kaitse-eesmärgiga hõlmatud ulatuses. Sel juhul kaitstakse

isikut majandusliku maine kahjustamise (nt avaldatakse ebaõigesti, et isik toodab tervisele

ohtlikke tooteid) või segaduse tekitamise eest (nt avaldatakse ebaõigesti, et isik on tegevuse

lõpetanud).

17.2. Õiguskirjanduses on selgitatud mainekahju hüvitamist. Mainekahju osas tuleb silmas

pidada, et juriidilise isiku puhul võib see väljenduda ka varalises kahjus, nt maine või klientide

usalduse taastamiseks tehtavates kulutustes (reklaami- ja teavituskampaaniad, allahindlused,

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks vajalikud uuringud), või mainekahjuga seotud käibe

languses. Isegi kui mainekahju mõju ja suurus ei ole üksikjuhul üheselt määratletavad, saab

kohus hüvitisesumma määramisel lähtuda § 127 lg 6 esimesest lausest ning määrata mainekahju

tekitamise tagajärjel hüvitamisele kuuluva kahju suuruse lähtudes sisuliselt samadest

kriteeriumidest, mida kasutataks isikuõiguste kahjustamisega kaasneva mittevaralise kahju

hüvitise määramisel (VÕS. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura. § 1045 kommentaar 3.5)

17.3. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et kostja II avaldatud andmed ei olnud au teotavad ega

hagejale majanduslikult kahjulikud. Seetõttu ei saa rääkida ka hagejale tekkinud sellisest

mainekahjust, mis oleks hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 kaitse-eesmärgiga.

18. Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et esitatud kolme arvega on tõendatud,

et hageja on ebaõigete faktiväidete esitamise tõttu kandnud õigusteenusega seotud

kohtuväliseid kulusid 5104,50 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus ei ole selgitanud, millised

faktilised asjaolud ta arvetega tõendatuks luges ning kuidas sellest järeldub, et osutatud õigusabi

oli põhjuslikus seoses kostja II rikkumisega.

18.1. Maakohus on õigesti viidanud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetesse läbirääkimistesse

võib aidata kaasa kokkuleppele jõudmisele ning samuti aitab see pooltel kohtuvaidluseks

valmistuda, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelse

vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10 p 29).

18.2. Samas peavad sellised kulutused olema põhjuslikus seoses kannatanu õiguste

rikkumisega ning vajalikud õiguspäraste nõuete maksma panemiseks. Isegi olukorras, kus

rikkujad on solidaarvõlgnikud, ei vastuta nad kohtueelse õigusabikulu eest ulatuses, mis oli

vajalik teiste solidaarvõlgnike vastu nõude esitamiseks.

18.3. Arvete 5076/20EE, 0412/21EE ja 0808/21EE spetsifikatsioonidest (dtl 72) nähtub, et

hageja õigusnõustaja tegi erinevaid toiminguid, et panna maksma nõuded ERR-i, kostja I ja

kostja II vastu. Neist üksnes osa toiminguid, eelkõige nõude esmane analüüs, oli vajalik ühtviisi

2-21-5067

kõikide rikkujate vastu nõude maksmapanekuks. Nii on 10,6 tundi õigusteenust kulunud ERR-

i ja kostjaga I peetud läbirääkimistele ja kirjavahetusele.

18.4. Kostjale I esitatud 26.01.2021 nõudekirjast (dtl 51) nähtub, et hageja palus kostjal I

avaldada ERR internetiportaalis järgmise sisuga teate: Artikli pealkiri: „MTÜ Eesti

Võlanõustajate Liit vabandus Julianus Inkasso OÜ ees.“ Sisu: „MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit

vabandab 01.12.2020 ERR saates „Suud puhtaks“ Julianus Inkasso OÜ kohta esitatud ebaõigete

andmete avaldamise pärast ning kinnitab, et saates näidatud hagihoiatust ei ole Julianus Inkasso

OÜ võlgnikule saatnud.“ Samas kirjas palus hageja hüvitada kostjal I kohtueelse õigusabikulu

4466,50 eurot. 15.02.2021 esitas hageja samad nõuded vabandamiseks ja kahju hüvitamiseks

kostjale II.

18.5. Kolleegium rõhutab, et sellist nõuet nagu hageja esitas 15.02.2021 kostjale II ja sellises

sõnastuses, ei oleks kohus rahuldada saanud.

18.5.1. Eelnevalt on kolleegium leidnud, et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt II andmete

ümberlükkamist ERR internetiportaalis, vaid sel teel, et kostja II teeb avalduse ERR-le. Hageja

esitas vastavas sõnastuses nõude alles apellatsioonimenetluses.

18.5.2. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue.

VÕS § 1047 lg 1 järgse andmete ümberlükkamise nõude esitamisel tuleb märkida

üksikasjalikult, milliste andmete ümberlükkamist hageja soovib. Kolleegium on seisukohal, et

TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele ei vasta lause „Kostja II vabandab 01.12.2020 ERR saates „Suud

puhtaks“ Julianus Inkasso OÜ kohta esitatud ebaõigete andmete avaldamise pärast ning

kinnitab, et saates näidatud hagihoiatust ei ole Julianus Inkasso OÜ võlgnikule saatnud.“ Samuti

ei tulene VÕS § 1047 lg-st 1 kohustust kannatanu ees vabandada. Alles apellatsioonimenetluses

tõi hageja üksikasjalikult esile, milliste andmete ümber lükkamist ta soovib.

19. Et selline nõue, nagu hageja esitas 15.02.2021 kostjale II ja sellises sõnastuses, ei olnud

õiguspärane, ei saanud selle nõuda maksma panekuks tehtud kulud olla põhjuslikus seoses

kostja II rikkumisega.

Menetluskulude jaotus

20. Kolleegium jätab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse

maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-

16-14924, p 21).

21. Kostja I ja hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi

seoses hagi osalise rahuldamisega jätta nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt