2-22-133885/29 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2023, Rapla

Tsiviilasja number

2-22-133885

Tsiviilasi

OÜ Satnet hagi Saareste Eesti OÜ vastu viiviste summas

1658,59 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1658,59 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OÜ Satnet (rg-kood 11447187, asukoht

Loopealse tee 3, Sõrve küla, Harku vald, 76908 Harju

maakond,

e-post

info@tulvesrent.ee),

seaduslik

esindaja juhatuse liige Jelena Fedjajeva (isikukood

xxxxxxxxxxx).

Kostja Saareste Eesti OÜ (rg-kood 12024282, asukoht

Mahlamäe tn 10-23, Rapla linn, Rapla vald 79514 Rapla

maakond e-post info@saareste.ee), seaduslik esindaja

juhatuse liige Ülle Seervald (isikukood xxxxxxxxxxx,

e-post), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Katrin Kalda (Advokaadibüroo NOVE, asukoht Estonia

pst

9,

Tallinn,

10143

Harju

maakond,

e-post

katrin.kalda@nove.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

9. märts 2023

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ Satnet hagi Saareste Eesti OÜ vastu osaliselt.

2. Välja mõista Saareste Eesti OÜ-lt viivised summas 84,87 eurot OÜ Satnet kasuks.

3. Jätta menetluskuludest 95% OÜ Satnet ja 5% Saareste Eesti OÜ kanda.

4. Mõista OÜ-lt Satnet Saareste Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu 570 eurot.

5. Mõista Saareste Eesti OÜ-lt OÜ Satnet kasuks välja menetluskulu 15,75 eurot.

6. Tasaarvestada OÜ Satnet ja Saareste Eesti OÜ vastastikused kohtuotsusega

väljamõistetavad menetluskulud ning mõista OÜ-lt Satnet Saareste Eesti OÜ kasuks välja

menetluskulu summas 554,25 eurot.

7. Tasaarvestada OÜ Satnet ja Saareste Eesti OÜ kohtuotsusega väljamõistetavad nõuded ning

mõista OÜ-lt Satnet Saareste Eesti OÜ kasuks välja 469,38.

8. Välja mõista Saareste Eesti OÜ-lt tunnistajatasu 0,79 eurot riigituludesse. Summa tuleb

tasuda riigi tuludesse kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele

lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.

9. Välja mõista OÜ-lt Satnet tunnistajatasu 14,96 eurot riigituludesse. Summa tuleb tasuda

riigi tuludesse kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele

lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.

10. Menetluskulude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtulahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hageja palub mõista Saareste Eesti OÜ-lt OÜ Satnet kasuks hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 1658,59 eurot ning jätta kõik menetluskulud Saareste

Eesti OÜ kanda.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt.

Kohtuotsuse põhjendus

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Hagi kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline tööjõu rendileping, mille alusel kohustus

hageja varustama kostjat töötajatega. Kostja kohustus tasuma töötajate kasutamise eest 13 eurot

tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks. Kostja jaoks tegid

hageja töötajad tööd novembris 2021 – 302 tundi ja detsembris 2021 – 66 tundi. Hageja esitas

kostjale teostatud tööde eest kaks arvet nr 20211203 maksetähtajaga 14.12.2021.a (lisa 1,

edaspidi ARVE1) ja nr 20211219 maksetähtajaga 30.12.2021.a (lisa 2, edaspidi ARVE2), mida

kostja maksis kinni väga suure viivitusega ning pärast korduvaid meeldetuletusi. ARVE1

summas 4711,20 tasumine kostja poolt toimus alljärgnevalt: I laekumine hageja pangakontole

toimus 25.12.2021 summas 4000 eur; II laekumine 11.04.2022 summas 711,20 eur. ARVE2

summas 1029,60 tasumine toimus alljärgnevalt: I laekumine hageja pangakontole toimus

10.06.2022 summas 529,60 eur; II laekumine 23.08.2022 summas 500 eur. Vaatamata sellele,

et mõlemad arved on kostja poolt tasutud, leiab hageja, et esineb viivisenõue, mida kuulub

rahuldamisele. Hageja tegeleb tööjõurendiga, mis tähendab, et tema arvel on töötajad, kes

igakuiselt peavad saama töötasud teostatud tööde eest. Inimesed töötasid kostja tööobjektidel

ning pidid teostatud tööde eest oma palgad kätte saama. Venitades arvete tasumisega, pani

kostja hagejat ebameeldivasse olukorda, kus pidi hageja leidma lisaresursse palkade

väljamaksmiseks/maksude tasumiseks. Seega on igati põhjendatud küsida viivised iga

viivitatud päeva eest. Hageja esitab viivise nõude. Viivise määr tuleneb VÕS § 113 lg 1 teisest

lausest. ARVE1 tasumise tähtaeg oli 14.12.2021. a ja seega arvestab hageja viivist alates

15.12.2021. Käesoleval ajal esineb viivisenõue perioodi eest 15.12.2021 – 25.12.2021 summas

259,12 eur ja perioodi 26.12.2021 – 11.04.2022 eest summas 380,49 eur. Kokku summas

639,61 eur. ARVE2 tasumise tähtaeg oli 30.12.2021. a ja seega arvestab hageja viivist alates

31.12.2021. Käesoleval ajal esineb viivisenõue perioodi eest 31.12.2021 – 10.06.2022 summas

833,98 eur ja perioodi 11.06.2022 – 23.08.2022 eest summas 185 eur. Kokku summas 1018,98

eur. Hageja lisab viivise arvutuse (lisa 3,4,5 ja 6). Seega kokku on sissenõutavaks muutunud

viivis summas 1658,59 eurot.

Hageja leiab, et kui kohus siiski leiab, et viivisemäära tuleb alandada, siis palub seda alandada

kuni 0,2% päevas, arvestades Riigikohtu seisukohta tsiviilasja nr 3-2-1-5-13. Selles asjas oli

Riigikohus leidnud, et äriühingute vahelistes suhetes on mõistlik viivisemäär 0,2%. Hageja on

seisukohal, et viivisemääras kokku leppimine on tõendatud, kui arve läheb teisele poolele ja

teine pool seda ei vaidlusta, siis see on poolte kokkulepe.

3. Kostja hagiavaldusega ei nõustu. Kostjani ei ole jõudnud ühtegi dokumenti, kus oleks ära

näidatud kahju, mida on hagejale tekitanud seoses arve ( arve nr 20211219) tasumisega hiljaks

jäämisega. Kostja on olnud hagejaga ühenduses seoses arve tasumise viibimisega. Kuni viimase

hetkeni ei ole olnud sõnagi viivistest. Kostja ja hageja vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud,

kus oleks kirjas viivise määr, mida kostjalt küsitakse. Kostja tellis hagejalt vaid töölised. Hageja

esitas arve. Muid leppeid hageja ja kostja vahel ei olnud. Seadusega on ette nähtud viivis 10%

aastas. Kostja teadmist mööda arvestatakse viivist ainult maksmata summalt, mitte kogu

esitatud arve pealt. Riiklikult on lubatud maksimaalne viivise määr 0,06% päevas. Hagejad

küsivad aga 0,5% päevas, mis on seaduse vastane. Kostja esitab omapoolsed tõendid:

Swedbank maksed Satnet OÜ-le: Arve nr 20211219, summa 1029,60 eurot, tähtaeg 30.12.2021,

makse kuupäev: 10.06.2022 makstud 529,60 eurot 23.08.2022 makstud 500,00 eurot. Kostja on

teavitanud hageja töötajat sellest, et maksed viibivad ning on olnud nendega nii telefoni teel

vestluses, kui ka sõnumite teel. Kostja saab seda vajadusel tõestada. Hageja poolt on tulnud

kirjalikult e-mailile vaid arve väljastamine ( 20.12.2021) ja nõue viivisele 23.08.2022 (e-

maililt:). Hageja poolt pole olnud mingit huvi üles näitamist, et jõuda mõistlikule kokkuleppele.

Kostja on nõus tasuma viivised, mida seadus ette näeb. Küsimus ei ole olnud viiviste mitte

maksmises, vaid viiviste suuruses, mida küsitakse. Need on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate

seadustega.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid kehtiva tööjõu rendilepingu, mille kohaselt hageja

kohustus varustama kostjat töötajatega ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest tasu 13

eurot tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks. Pooled ei vaidle,

et kostja kohustus maksma hagejale lepingu ja arve nr 20211203 alusel 4711,20 eurot

maksetähtajaga 14.12.2021 ning arve nr 20211219 alusel 1029,60 eurot maksetähtajaga

30.12.2021. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja tasus viivitusega arve nr 20211203

25.12.2021 summas 4000 eurot ning 11.04.2022 summas 711,20 eurot. Arve nr 20211219 tasus

kostja viivitusega 10.06.2022 summas 529,60 eurot ning 23.08.2022 summas 500 eurot. Pooled

vaidlevad selle üle, millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates arvete

maksetähtpäevadest kuni nende tasumiseni.

5. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

järgi võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Viivist saab seega nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivise määras. Samas juhul, kui pooled on lepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivise

määrast kõrgemas viivise määras, saab viivist nõuda lepingus kokkulepitud viivise määra järgi.

5.1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et

pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Pooled on VÕS § 9 lõikest 1 tulenevalt

sõlminud seadusjärgsest viivise määrast kõrgema viivise määra kohaldamise osas kokkuleppe,

kui poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamise tulemusena on piisavalt selge, et kokkulepe

on sõlmitud. Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 ja 3 järgi olla

nii otsene, s.o sõnaselge, kui ka kaudne, s.o väljenduda teos, millest võib vastavat tahet

järeldada (vt lisaks Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09).

5.2. Poolte vahel oli seega töötajate vahendamise ja selle eest tasu maksmise kohta suuline

kokkulepe. See aga ei tähenda, et neil oli ka töötajate eest tasu maksmisega viivitamise eest

viivise kokkulepe seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras viivise tasumiseks. Kohus

selgitas 02.03.2023 toimunud eelistungil, et hageja peab tõendama, et poolte vahel oli viivise

tasumiseks seadusjärgsest määrast kõrgemas määras, kuna arvel märgitud viivis ei tõenda

viivise kokkulepet.

Kohus leiab, et arved nr 20211203 ja 20211219 ei ole asjakohased tõendid, millega saaks

tõendada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Kohtupraktika kohaselt ei teki arve

koostamisest ja esitamisest arve tasumise kohustust. Arve vastuvõtmine (aktsepteerimine) ei

tähenda ka lepingu sõlmimist, s.o pakkumusega nõustumust. Seega ei saa hageja tugineda

sellele, et kostja oli arvetest teadlik ja aktsepteeris arvel märgitud viivise määra 0,5% päevas,

mistõttu tuleks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1658,59 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

5.3. Kohus leiab, et hageja ei esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostja

oleksid sõlminud viivise kokkuleppe vahendatud töötajate eest tasu maksmisega viivitamise

puhuks. Hageja märkis vahendatud töötajate eest tasu kohta esitatud arvetele viivise määraks

0,5%, kuid kostja tegevusest ei tulene kostja tahteavaldus sellise viivise määraga nõustumise

kohta. Arvete tasumist ei saa selliseks nõustumiseks pidada.

Kohus leiab, et ka tunistajate M S ja N T ütlustega ei ole tuvastamist leidnud asjaolud, mille

kohaselt on pooled kokku leppinud vahendatud töötajate eest tasu maksmise viivitamisel viivise

määras 0,5% päevas. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et suusõnalise töötajate

vahendamise lepingu sõlmimisel ei lepitud kokku töötajate eest tasu maksmisega viivitamise

eest viivise suurust. Viivisenõue määras 0,5% päevas oli märgitud esmakordselt kostjale

esitatud arvetel nr 20211203 ja 20211219. Seega eeltoodust lähtuvalt ei sõlminud hageja ja

kostja tööliste vahendamise eest tasu maksmisega viivitamise eest viivise kokkulepet

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras viivise tasumiseks. Selle tasu maksmisega

viivitamise puhul kohaldub seega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise

määr.

6. Hageja võib eeltoodust tulenevalt nõuda kostjalt viivist alljärgnevalt:

•

arvel 20211203 kajastatud 4711,20 euro 20 sendi tasumisega viivitamise eest alates

15. detsembrist 2021 kuni 25. detsembrini 2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgne viivise määras, s.o 8% aastas summas (4711,20 eurot x 8% : 365 päeva x 11 päeva)

11 eurot 36 senti;

•

arvel 20211203 kajastatud 711,20 euro tasumisega viivitamise eest alates

26. detsembrist 2021 kuni 11. aprillini 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivise määras, s.o 8% aastas summas (711,20 eurot x 8% : 365 päeva x 107

päeva) 16 eurot 68 senti;

•

arvel 20211219 kajastatud 1029 euro 60 sendi tasumisega viivitamise eest alates

31. detsembrist 2021 kuni 10. juunini 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivise määras, s.o 8% aastas summas (1029,60 eurot x 8% : 365 päeva x 162

päeva) 36 eurot 56 senti;

•

arvel 20211219 kajastatud 500 euro tasumisega viivitamise eest alates 11. juunist 2022

kuni 23. augustini 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivise määras,

s.o 8% aastas summas (500 eurot x 8% : 365 päeva x 185 päeva) 20 eurot 27 senti.

Kohus rahuldab hageja viivise nõude seega summas 84 eurot 87 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab

menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 176 lg 5 alusel tuleb menetlusosalisel kinnitada,

et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega. TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse kohtulahend menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 alusel saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

8. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitatud nõude hagihind on 1658,59 eurot, mis koosneb viivisenõudest summas 1658,59

eurot. Kohus rahuldas hageja nõude 84,87 euro, s.o ligikaudu 5% (84,87 : 1658,59 x 100 =

5,12) ulatuses.

9. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, s.o 5% ulatuses, on

põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Arvestades hagi rahuldamise ulatust oleks äärmiselt ebaõiglane jätta

menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Seega kohus jätab 5% hageja menetluskuludest

kostja kanda ja 95% kostja menetluskuludest hageja kanda.

8. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja jätta kõik menetluskulud

kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 315 eurot ning juriidilisest

konsultatsioonist 1 tund summas 180 eurot, kokku 495 eurot.

9. Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele, mille kohaselt ei ole kostja

hinnangul hageja juriidilise konsultatsiooni kulu põhjendatud, kuivõrd hageja esindas ennast

menetluses ise. Kostja palub mõista kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hageja on esitanud põhjendused juriidilise konsultatsiooni kulule, mille kohaselt sai ta

juriidilist konsultatsiooni enne kohtu menetlust hagiavalduse koostamise küsimuses. Hageja

leiab, et antud kulu on igati põhjendatud, vaatamata sellele, et juhatuse liige osales kohtuistungil

ise. Hageja jääb oma menetluskulude nimekirja juurde, kokku summas 495 eurot.

11. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 kohaselt

on asja läbivaatamise kulud: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse

alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud;

2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega

seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning

välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise

kulud; 41) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 6) tsiviilasja hinna määramise kulud.

TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälised kulud: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;

2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;

4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud

hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest

ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 51) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest; 52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse

täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel

esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi

taotlemise

avalduse

menetlemise

kulud;

7)

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud;

8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles

vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse

lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4.

12. Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 1658,59 eurot. Hageja kohustus riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab,

et hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot.

13. Kohus leiab, et hageja menetluskulu nimekirjas märgitud enne kohtu menetlust

hagiavalduse koostamiseks saadud juriidilise konsultatsiooni kulu summas 180 eurot ei ole

põhjendatud menetluskulu. Nimetatud kulu on kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu,

mis ei ole TsMS §-de 138 lg 1 ja 2, 143 ja 144 kohaselt menetlusosaliste menetluskulu. TsMS

ei reguleeri kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist.

14. Kohus märgib, et hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud võivad hüvitamisele

kuuluda kahju hüvitamise sätete VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. VÕS § 128 lg 3 võimaldab

kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist

nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised

eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju

vahel (Riigikohtu 5. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18). Käesolevas asjas ei

ole hageja esitanud nõuet kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks VÕS § 115 lg 1 ja

VÕS § 128 lg 3 alusel.

15. Eeltoodust lähtuvalt on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad kostja kanda

hageja õigusabikuludest 5%, s.o 15,75 eurot.

16. Kostja palub hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 600 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal õigusabile kulunud 3 tundi tunnihinnaga 160

eurot asja materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning 09.03.2023

kohtuistungil osalemise ja sõidukulu 120 eurot ilma käibemaksuta, s.o kokku 600 eurot ilma

käibemaksuta.

17. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja

lepingulise esindaja ajakulu, s.o 3 tundi, asja materjalidega tutvumiseks ning kohtuistungiks

ettevalmistamisel on vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti on põhjendatud kohtuistungil

osalemise ja sõidukulu 120 eurot. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160

eurot, TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja ei

ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse peale.

18. Eeltoodust lähtuvalt on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu lepingulise esindaja

õigusabikulud summas 600 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude jaotusele

jäävad hageja kanda kostja lepingulise esindaja õigusabikuludest 95% , s.o 570 eurot.

19. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust

tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud, mille tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu

summas 554,25 eurot. (570-15,75).

20. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv

või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 7 kohaselt

kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole

tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase

raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise

lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete

aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

21. Pärnu Maakohtu 22.03.2023 määrusega kohus rahuldas N T taotluse tunnistajatasu

väljamõistmiseks ning määras välja maksta tunnistaja N T tunnistajatasu 15,75 eurot N T

pangakontole.

22. Nimetatud summa tuleb pooltelt menetluskulude jaotuse alusel Eesti Vabariigi kasuks välja

mõista TsMS § 179 lg 1 alusel. Seega jääb tunnistajatasust 5% kostja kanda ning kostjalt tuleb

välja mõista 0,79 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Tunnistajatasust 95% jääb hageja kanda ning

hagejalt tuleb välja mõista 14,96 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulude riigi tuludesse

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)