3-22-1336/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1336

Haldusasi

X-X. X, Y. Y, D. D, C. C, Q. Q kaebus Rae Vallavalitsuse

11.05.2022 korralduse nr 708 „Peetri aleviku Häälinurme tn

3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ ja

14.06.2022 korralduse nr 887 „Peetri alevik Häälinurme tn 3

ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alusel

katastriüksuste piiride muutmine“ tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebuse esitajad: X-X. X, Y. Y, D. D, C. C, Q. Q

Vastustaja: Rae vald

Kolmas isik 1: BITA OÜ

Kolmas isik 2: B. B

Kolmas isik 3: U. U

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebajate taotlus ja asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed

tähemärkidega ning mitte avaldada kaebajate isikukoode, sünniaegu, aadresse ega

muid andmeid, mis võimaldaks neid üheselt identifitseerida.

2. Jätta kaebajate 21.04.2023 ja 24.04.2023 taotlus täiendavate dokumentide vastu

võtmiseks (21.04.2023 lisad 1-3 ja 24.04.2023 lisad 1-5) rahuldamata ja tagastada

need kaebuse esitajatele. 21.04.2023 esitatud lisa 4 jätta arvestamata.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. juunil 2023. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus võttis 11.05.2022 vastu korralduse nr 708 „Peetri aleviku Häälinurme tn

3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ (DP) (I kd tl 6-7p).

Rae Vallavalitsus võttis 14.06.2022 vastu korralduse nr 887 „Peetri alevik Häälinurme tn 3 ja

5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alusel katastriüksuste piiride muutmine“ (korraldus nr

887) ( I kd tl 8).

2. Tallinna Halduskohtule saabus 17.06.2022 X-X. X, Y. Y, D. D, C. C, Q. Q kaebus Rae

Vallavalitsuse 11.05.2022 korralduse nr 708 „Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja

lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ ja 14.06.2022 korralduse nr 887 „Peetri alevik

Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alusel katastriüksuste piiride

muutmine“ tühistamiseks. Ühes kaebusega esitasid kaebajad kohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, mida täpsustasid 30.06.2022.

3. Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 määrusega otsustas kohus võtta kaebuse menetlusse.

07.07.2022 määrusega otsustas kohus jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. 29.03.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku

menetluse.

KAEBUSE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitajad paluvad kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebajad toovad esmalt välja, et kaebus on esitatud eelkõige selletõttu, et kehtestatud

planeering rikub kaebajate õigusi. Kaebajad omavad planeeringuala vahetus läheduses

elukondlikku kinnisvara. Kehtestatud planeering ei loo eeldusi kogukondlike väärtuste

säilitamiseks ega säilita olemasolevaid väärtusi. Kehtestatud planeering ei loo mitte turvalist

keskkonda, vaid tõstab asustustihedust, liikluskoormust, olmemüra fooni jne. Peatumata

asjaolul, et planeeringu kehtestamine annab tugeva signaali igasugusele ebaseaduslikule

ehitustegevusele heakskiidu saamiseks Rae Vallavalitsuse poolt.

Kaebus on esitatud ka avalikes huvides, sest planeeringu tulemusel muutuvad kinnistute

suurused ei vasta 20.04.2021 Rae Vallavalitsuse otsusega nr 151 vastu võetud Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering ei vasta Rae valla

üldplaneeringu ja vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna maakasutus ja ehitustingimustele.

Kehtestatud planeeringu tulemusel võimalik ehitustegevus ei vasta ehitusseadustikule.

Planeeringualale teise kasutusotstarbega hoonete lubamine lõhub ala terviklikkust ja

ainulaadsust. Avalik huvi on, et kogukonnas ei toimuks seadusvastaseid tegevusi, mida Rae

Vallavalitsus nagu läbi oma tegevuse õigustaks. Seejuures tugineb Rae Vallavalitsus valedele

väidetele.

Vähem tähtis ei ole asjaolu, et kinnitatud detailplaneeringule esitasid vastuväite 21 piirkonna

inimest, kellest üks küll loobus vastuväidetest enne kohtumist Rahandusministeeriumis.

4.2. Rae Vallavalitsus on menetluse käigus rikkunud kaebaja X-X. X õigusi, kes on alates

2015, kui selgus, et eramaja ehituse asemel asuti püstitama paarismaja, juhtinud kohaliku

omavalitsuse (kui riikliku järelevalvet teostava üksuse) tähelepanu ebaseaduslikule tegevusele

kehtestatud konkreetsel planeeringu alal. Kaebaja X-X. X kirjalikult soovis korduvalt, et

vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 127 lg 2 ja lg 3 järgi kaasataks teda detailplaneeringu

koostamisele. Kaasamise soov oli tingitud asjaolust, et Rae Vallavalitsuse vastused

detailplaneeringu põhjenduse kohta ei olnud kooskõlas selle aluseks olevate planeeringutega

ning asjakohaste seadustega. Planeeringu koostamise korraldaja aga kaasamist kaebajale ei

võimaldanud.

4.3. Kaebajad ei mõista, kuidas sai planeeringule kooskõlastuse anda Rae Vallavalitsuse

teehoiuspetsialist, kui Häälinurme tänav on eraomanduses olev tänav. Häälinurme tänav ei

kuulu valla hallata olevate tänavate hulka. Häälinurme tänava omanikuks on MTÜ

Häälinurme Arendus, kellelt kooskõlastust isegi ei küsitud. Kooskõlastuse saamiseks oleks

pidanud olema MTÜ üldkoosoleku protokolliline otsus. Kaebajad leiavad, et on rikutud

põhiseaduse (PS) § 32 tulenevat eraomandi puutumatuse nõuet. Ka huvitatud isikud on MTÜ

liikmed ning erimeelsuste korral oleks olnud vajalik MTÜ üldkoosoleku hääletuse tulemuse

protokolliline otsus. Eramaa omanikult ei pidanud planeeringu korraldaja vajalikuks

kooskõlastuse küsimist.

4.4. Kaebaja D. D ei mõista, et kuidas on teatud tegevused ühele lubatud aga teisele mitte.

Näiteks pinnase tõstmine määral, millel on püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ning ka

funktsionaalne seos ehitisega. Ka kaebaja küsis analoogsele tegevusele luba, kuid vald

selliseks tegevuseks ei pidanud võimalikuks luba anda. Kaebaja meelest on tema õigusi

rikutud ning ei ole tagatud võrdne kohtlemine võrreldavates olukordades.

Kehtestatud planeering annab kinnitust, et ebaseaduslikult tehtav tegevus on lubatud ning

kohalik omavalitsus üritab ebaseadusliku ehitustegevuse kuidagi seadustada. Kui aga soovid

seaduskuuleka kodanikuna küsida luba, siis seda ei anta. Ebaseaduslik ning kohalikule

omavalitsusele teadaolev pikaajaline tegevus lähinaabruses aga ei loo kuidagi turvalist

keskkonda. Piirkonna elanikud ei pea õigeks, et kohalik omavalitsus on teadlik

ebaseaduslikust tegevusest, kuid soosib selle jätkamist aastaid ning kahjustab oma tegevusega

isikute õigust, sh turvatunnet.

4.5. Ehitusseadustiku (EhS) § 3 sätestab, et ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja

aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk,

kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või

rajatis.

EhS § 4 sätestab jällegi, et ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises

ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos

ehitisega. Kehtestatud Peetri aleviku Häälinurme 3 ja 5 kinnistuste ja lähiala detailplaneering

näeb ette pinnase tõstmist vahemikus 80-135 cm ehk umbes 60% Häälinurme 3 kinnistu alal.

Ehitusseadustiku järgi loetakse pinnase ümberpaigutuse tulemusena hoonega funktsionaalses

seoses olevat inimtegevuse tulemusena loodud asja rajatiseks. Vastavalt Majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ § 19 loetakse ehitusaluseks pinnaks hoonealust ja rajatise alust pinda. Seega on

kehtestatud Peetri aleviku Häälinurme 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu järgi

määratletud kinnistu Häälinurme 3 ehitusaluseks pinnaks või täisehitusprotsendiks ca 80%

olemasoleva kinnistu pindalast. Kehtiv Rae valla üldplaneering ning kinnitatud Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneering lubavad aga väikeelamumaal krundi täisehituse %-ks 10- 25%.

Kehtestatud planeeringu alal lubatav täisehitusprotsent ületab kordades lubatava ehitusaluse

pinna. Vaatamata korduvatele selle teemalistele küsimistele, pole planeerimise korraldaja

täisehitus % nii suures ulatuses ületamise lubamist kordagi selgitanud või on jätnud

küsimusele vastamata. Hetkel Häälinurme 3 kinnistu on märkimisväärselt kõrgem võrreldes

kõrval ja vastas asuvate teiste kinnistutega, sh teemaa osas.

4.6. PlanS § 8 sätestab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kaebajad

leiavad, et Häälinurme tänava ja Häälinurme põik tänava üheks suurimaks olemasolevaks

väärtuseks on, et peaaegu kogu ala on valmis ehitatud vastavalt Häälinurme pereelamute

detailplaneeringule DP0064 ning Häälinurme tänava äärsetel kinnistutel on ainult

üksikelamud. Alal kehtiv detailplaneering ei ole lubanudki Häälinurme tänavale teise

kasutusotstarbega hooneid ehitada. Antud olukord on loonud eelduse, et Häälinurme tänaval

asuvate kinnisasjade hinnad on kõrgemad võrreldes piirkonna teiste kinnisasjadega. Küll on

Häälinurme pereelamute detailplaneeringu alal ka viis kahe korteriga elamut, kuid need kõik

asuvad Häälinurme tänavaga risti olevate Kungla tee ja Kuldala tee ääres. Need tänavad on

vastavalt Peetri küla Häälinurme pereelamute detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud

Peetri küla üldplaneeringu kui ka Rae valla üldplaneeringu järgselt läbivad teed. Rae valla

kehtiv üldplaneering lubab ehitada paarismaju läbivate teede äärde või ristmikel. Häälinurme

3 kinnistu aga ei asu läbipääsu tee ääres ega teede ristmikel. Häälinurme tänav on ka kohaliku

omavalitsuse arvates eraomandis olev juurdepääsutee ehk piirkonna sisetee.

4.7. Rae Vallavalitsuse 11.05.2022 korralduse nr 708 punktis 2.1 on Rae Vallavalitsus

seisukohal, et Häälinurme 3 kinnistu paikneb Vana-Tartu mnt ja Häälinurme tänava ristmiku

vahetus naabruses ning Häälinurme tänava ja Häälinurme tn L3 kinnistu ristmikul. Ristmiku

mõistet selgitab liiklusseaduse (LS) § 2 p 68. Sama punkt selgitab, et ristmikuks ei loeta

parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla,

õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või

metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Häälinurme tn L3

kinnistu moodustati kehtestatud „Häälinurme tn 5 kinnistu detailplaneeringu“ DP0186 käigus.

Antud detailplaneeringu seletuskirja III osa p 4 „Teed ja parkimine“ järgi on transpordimaa

L3 kinnistu nimetus juurdesõidutee. See tähendab, et Häälinurme tänava ja Häälinurme tn L3

lõikumist ei nimetata ristmikuks. Kehtivas Rae valla üldplaneeringu lisas nr 3 on väga selgelt

kirjas, et rida-, paaris- ja kahepereelamud on lubatud läbivate teede ääres või ristmikel.

Samuti puudub Rae valla üldplaneeringus mõiste “vahetus läheduses“. Rae Vallavalitsuse

korraldusega kehtestatud Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alal ei

ole lubatud vastavalt Rae valla üldplaneeringule püstitada paarismaja, olenemata kinnistu

suurusest. Varasemalt on Häälinurme tänava elamumaadele lubatud püstitata ainult

üksikelamuid.

4.8. Rae Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldus nr 708 kehtestas Häälinurme 3 ja 5 kinnistute ja

lähiala detailplaneeringu. Antud planeeringu seletuskirjas on üheks planeeringu koostamise

aluseks Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering. Kinnitatud üldplaneeringu seletuskirja punkt

7 „Maakasutus ja ehitustingimused piirkondade lõikes“ järgi asub Häälinurme 3 ja 5

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ala piirkonnas P1 ehk Peetri põhja piirkonnas. Antud

piirkonnas on väikeelamumaal krundi suuruseks üksikelamu puhul 1500 m² ning paarismaja

puhul min 2000 m². Häälinurme 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on

muuta kinnistute vahelist piiri, et Häälinurme 3 kinnitu suuruseks saaks min 2000 m². Kuna

aga hetkel on kinnistu suuruseks 1859 m², siis planeering näeb ette kinnistule liita 141 m², et

saada kinnistu suuruseks 2000 m². Kinnistute vahelise piiri muutmise tulemusena jääks

Häälinurme 5 kinnistu suuruseks aga 1362 m². Planeeringuala suurus ei vasta Häälinurme 3 ja

5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu aluseks oleva Rae valla põhjapiirkonna

detailplaneeringus määratud ala minimaalsele suurusele. Vale on korralduses fakt ala suuruse

kohta ehk 0,35 h. Tegelik planeeringuala suurus on 0,34 h.

4.9. Kaebajad on seisukohal, et Rae Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldusega nr 708

kehtestatud planeeringu koostamisel ei ole arvestatud kehtivate ning kinnitatud

planeeringutega ega asjakohaste seadustega.

Planeeringu menetluse käigus esitatud vaietele vastati valedel alustel. Rae Vallavalitsus vastas

kõikidele vaiete ühtede ja samade mitteasjakohaste vastustega. Kehtestatud detailplaneeringu

koostamisel on võetud planeeringu koostamiseks selle aluseks olevatest detailplaneeringutest

välja üksikuid osi, mis nagu konkreetse planeeringu algatamist, kinnitamist ja kehtestamist

õigustaks. Kaebajate hinnangul oleks vastustajal pidanud tekkima põhjendatud kahtlus

detailplaneeringu vastavuses kehtivatele ühiskondlikele kokkulepetele ning vastustaja oleks

pidanud kontrollima kõiki faktilisi väiteid. Rae Vallavalitsus ei ole menetluse käigus isegi

kontrollinud esitatud vastuväidete aluseks olevaid fakte, vaid on teadlikult faktid kõrvale

jätnud ning ekslikult algatatud planeeringu jõuga kehtestanud. Rae Vallavalitsuse 11.05.2022

korraldusega nr 708 on kõik asjakohased faktid väärad, v.a asjaolu, et planeeringu ala on

elamumaa.

4.10. Kaebajad selgitavad vastuseks kolmanda isiku seisukohtadele täiendavalt, et „läbiva tee“

ning „piirkonna sisetee“ mõisted defineeritakse Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr

426 kehtestatud „Rae valla üldplaneeringu“ lisas nr 3, kus „läbiva tee“ mõiste selgitatakse

lahti läbi ehitusjoone: läbival teel 20 meetrit ja piirkonna siseteel 10 meetrit. Rae

Vallavolikogu 19.03.2002 otsusega nr 311 kehtestatud „Häälinurme pereelamute grupi

detailplaneeringu alal“ on Häälinurme tänava ehitusjooneks 10 meetrit sõiduteest. Antud väite

tõestuseks on Tallinna Halduskohtule 17.06.2022 esitatud kaebuse lisa nr 9 (tl 51)

„Haalinurme_Pohijoonis_hooned“. Samuti on antud tingimus ja nõue esitatud Rae

Vallavalitsuse 27.06.2018 korralduse nr 824 (I kd tl 184-188) „Peetri aleviku Häälinurme tn 3

ja 5 kinnistuste detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade

kinnitamine„ lisa nr 1 p 2.4. „Piirangud“, et Häälinurme tn kaitsevöönd sõiduraja välimisest

servast on 10 meetrit.

4.11. Kolmanda isiku esitatud täiendav selgitus sisaldab vale väidet, et Rae valla 19.03.2002

otsusega nr 311 kinnitatud DP0046 „Häälinurme pereelamute grupi detailplaneering“ järgi on

lubatud ehitada kahepereelamud aadressile Häälinurme 12, 13, 16, 17, 18 ja 19. Rae valla

geoportaal GIS rakendus sisaldab kõiki Rae valla territooriumil algatatud, kinnitatud ja

kehtestatud detailplaneeringud ning nende tingimusi. Käesoleva selgituse lisana nr 4 (I kd tl

191) esitatakse väljavõte Rae valla geoportaalist Rae valla 19.03.2002 otsusega nr 311

kinnitatud DP0046 „Häälinurme pereelamute grupi detailplaneeringu“ kohta, kus on

käesoleval hetkelgi (aastal 2023) selgelt kirjas, et antud detailplaneeringu alale on lubatud

püstitada 39 ühepereelamut.

4.12. Kaebajad juhivad tähelepanu sellele, et vastavalt PlanS § 8 elukeskkonna parendamise

põhimõttele, oli juba vastavalt 19.03.2002 kehtestatud planeeringu DP0046 alusel püstitatud

ja välja kujunenud kasutajasõbralik ning turvaline elukeskkond ja kogukondlikke väärtusi

kandev ruumiline struktuur ning esteetiline miljöö. Kogu ala oli peaaegu välja ehitatud juba

enne 2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut. Kaebajad on seisukohal, et Rae

Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldusega nr 708 kehtestatud detailplaneering lõhub

olemasolevaid väärtusi ning ei arvesta juba välja kujunenud elukeskkonna ega säilita

olemasolevaid väärtusi. Kaebajad peavad vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et

21.05.2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu seletuskiri (lk 48) ütleb, et kehtestatud

üldplaneering ei muuda juba kehtestatud planeeringuid. Seega on kaebajatel täiesti õigustatud

ootus, et juba ligi 90 % üksikelamutega hoonestatud ala säilib üksikelamute alana, nagu nägi

ette 19.03.2002 kehtestatud DP0046.

Häälinurme 3 üksikelamu püstitamiseks on 12.05.2011 väljastatud ehitusluba nr 4191E.

Kinnistu praegune valdaja esitas 30.10.2015 ja 07.07.2016 ehitisteatise hooneosa

asendamiseks samaväärse üksikelamuga. Seejuures esitatud ehitusteatised nägid ette

üksikelamu püstitamise, kuna paarismaja antud asukohale püstitada ei olnud vastavalt

19.03.2002 kehtestatud DP0046 ega ka 21.05.2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu järgi

üldse võimalik. Sealjuures isik kinnitas kohalikule omavalitsusele korduvalt, et ehitab

üksikelamut, kui kohalik omavalitsus juhtis oma ettekirjutustega 30.10.2015 nr 2015 8-9/21 ja

01.02.2016 nr 2016 8-9/9 tähelepanu ehitusprojekti välisele ehitusele (ettekirjutused lisatud

lisadena nr 6 ja 7, I kd tl 248-251). Seega kohalik omavalitsus oli teadlik

ehitusprojektivälisest ehitusest. Vaatamata ettekirjutustele jätkus kõik samal viisil. Vastavalt

EhS § 130 lõikele 2 peaks kohalik omavalitsuse üksus teostama piisaval tasemel

ehitusjärelevalvet. Elanikel on eeldus, et kohalik omavalitsus täidab oma ülesandeid vastavalt

õigusaktidele ja läbi selle tagab õigusaktidega kooskõlas oleva elukeskkonna. Häälinurme

pereelamute grupi detailplaneeringute alal on veel mõningaid hoonestamata kinnistuid.

Praegusega tekkib paratamatult küsimus, et kas neile võib ka omavoliliselt püstitada

paarismaju, ridaelamuid või sootuks kortermaju ning hiljem püüda neid ebaseaduslikult (mitte

ühtegi kehtivat detailplaneeringut järgides) seadustada. Täiendavalt toome välja, et EhS § 37

järgi võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest ehk üksikelamu

püstitamine aadressil Häälinurme 3 pidi olema lõpetatud hiljemalt 07.07.2018. Hetkel veel

ehitamisel oleva hoone ehituse aluseks on 07.07.2016 ehitusteatise lisaks olev üksikelamu

püstitamise projekt, mis on ehitusseadustikust tulenevatest nõuetest lähtuvalt kehtetu.

4.13. Kaebajad on endiselt seisukohal, et kinnistu väärtus võrreldes teiste piirkonna

kinnistutega, on suurem just seetõttu, et Häälinurme tänav on hoonestatud ainult

üksikelamutega. Antud tingimus on taganud vähese liiklustiheduse ning kogu tänav on

hinnatud ka teiste piirkonnas asuvate inimeste poolt, kes käivad laste ja lemmikloomadega

tänaval jalutamas ning aega veetmas. Kinnisvara hinda mõjutavaks oluliseks teguriks on just

kinnistu ümbrus.

Mitte ainult kaebajad, vaid ka kolmas isik nr 2 B. B isiklikult on pidanud antud tingimust

oluliseks kinnistu hinda tõstvaks asjaoluks, kui soovis oma kinnistut võõrandada, tuues

positiivse asjaoluna välja, et ümbruses paiknevad eramud. Antud väite kinnituseks esitavad

kaebajad kinnistu Häälinurme 3 müügikuulutuse, mis on käesoleva selgituse lisa nr 8 (I kd tl

252).

4.14. Vastustaja väide, et vastavalt Rae valla üldplaneeringule on Häälinurme tn läbiv tee, ei

vasta tõele ning ei ole vastustaja poolt mitte kuidagi tõendatud. Antud väide tugineb

emotsioonidele.

4.15. Vastustaja selgitab, et vaatamata sellel, et Häälinurme tänav L2 kinnistu on eraomand, ei

pea vald vajalikuks teemaa omanikult kooskõlastust küsida. Teemaa L2 omanikuks on MTÜ

Häälinurme Arendus. Kaebajad peavad vajalikuks selgitada, et võõrandades aastatel 2002-

2004 kinnistuid antud detailplaneeringu piirkonnas, siis notariaalse ostu-müügi lepingu üheks

tingimuseks oli liitumine MTÜ Häälinurme Arendusega. MTÜ-ga liitumise kohustus oli igal

elamuühiku omanikul, et läbi notariaalse lepingu jagada ära teenindavate

kommunikatsioonide ning ligipääsu teede rajamisega kaasnevad kulud. Aastatel 2005-2006

rajatud kommunikatsioonide ning tänavaala ehitamise kulud olid ca 16000 eurot iga

elamuühiku kohta, mis antud ajahetkel, võrreldes selle aja keskmist töötasu (516-601 eurot),

oli märkimisväärne summa. Mõned kaebajad ning paljud teised, kes esitasid vastuväiteid

detailplaneeringu kinnitamise kohta, olid omale notariaalse lepinguga võetud

finantskohustuste tagamiseks sunnitud võtma finantsasutustest laenuraha, käendades laenu

oma isiklike kodudega. Kaebajad on seisukohal, et transpordimaa L2 omanikelt kooskõlastuse

küsimata jätmine riivab oluliselt nende omandiõigust. Kaebajad ei arva, et nad olid sunnitud

tasuma ning vajadusel finantskohustuste käenduse tagatiseks pantima oma kodud, et

vastustaja saaks oma tahtmist mööda läbi suruda mitte ühelegi kehtivatele detailplaneeringute

punktidele vastavat detailplaneeringut.

4.16. Vastustaja väide, et pinnase tõstmise näol ei ole tegemist ehitisega on tõendamata ja

tugineb emotsioonidel.

Kaebajad lisavad täiendavalt, et vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr

57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ei loeta hoonet teenindavate

tehnorajatiste, sh maaküttekontuuri alust pinda ehitusaluseks pinnaks, kuid nende toimimiseks

rajatav rajatis kuulub ehitusaluse pinna hulka. EhS § 4 lg 1 sätestab, et ehitamine on ka

pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja

aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk,

kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 3 sätestab, et

funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka

rajatistest, võib käsitleda ühe ehitisena. Seega loetakse püstitatud üksikelamu ja selle

funktsioneerimiseks vajalikku rajatist, mis aitab toimida maaküttekontuuril, üheks ehitiseks.

Vastavalt ehitusseadustikule on detailplaneeringu ehitusalune pind 80% kinnistu pindalast,

mis ei vasta mitte kuidagi Rae valla üldplaneeringule. Lisa nr 9 (I kd tl 253-255p) sisaldab

Maa-ameti pinnareljeefi väljavõtete ning fotosid ebaseaduslikult tõstetud pinnasest.

4.15. Kaebajad on seisukohal, et kinnistute suurused peavad vastama algatatud Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneeringule - kuna moodustavate kinnistustute suurused pole määratud

Rae valla üldplaneeringuga ning antud tingimus oli sees detailplaneeringu lähteseisukohtade

kinnitamise 27.06.2018 korralduses nr 824. Kaebajad rõhutavad, et ei ole võimalik, et samal

detailplaneeringu alal asuva ühe kinnistu suurus võetakse ühest planeeringust ning teise

kinnistu suurus teisest planeeringust, kuigi detailplaneeringu kohta kehtestatud

lähteseisukohad näevad ette, et kinnistute moodustamise aluseks on algatatud Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneering (vt I kd tl 48 ja selle pöördel).

4.16. Kokkuvõtvalt leiavad kaebajad, et vaidlustatud korraldused ei ole kooskõlas

detailplaneeringu algatamise koostamiseks Rae Vallavalitsuse 27.06.2018 väljastatud

korraldusega nr 824, Rae Vallavalitsuse 19.03.2002 kehtestatud korraldusega nr 311

„Häälinurme pereelamute grupi detailplaneering“ Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr

426 kehtestatud „Rae valla üldplaneering“ ning Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr

171 algatatud „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering“.

4.17. Kaebajad paluvad kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:

5.1. Korraldused ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi.

5.1.1. Vastustaja leiab, et kaebajate etteheited Rae Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldusele nr

708 „Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

(DP) on põhjendamatud. Vastustaja hinnangul ei mõjuta DP keskkonna turvalisust ega

kogukondlike ja olemasolevate väärtuste säilimist. Samuti ei tõuse DP tõttu asustustihedus,

liikluskoormus, olmemüra ja teised võimalikud negatiivsed tegurid määral, mis takistaksid

kaebajatel nende subjektiivsete õiguste teostamist. Kaebajad ei ole välja toonud, milliseid

nende subjektiivseid õigusi DP-st tulenevad mõjud riivavad ja millised konkreetsed mõjud

seda teevad. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebajatel ei ole õiguspärast ootust Rae

Vallavolikogu 19.03.2002 otsusega nr 311 kehtestatud Häälinurme pereelamute grupi

detailplaneeringu (Arvutivõrgus kättesaadav: Häälinurme pereelamute grupi detailplaneeringu

materjalid:

https://map.rae.ee/dp/DP0064/Kehtestatud_materjalid/) ala muutumatuna

säilimisele. Seda enam, et Rae Vallavolikogu on 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestanud Rae

valla üldplaneering (Arvutivõrgus kättesaadav: Rae valla üldplaneeringu materjalid:

https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering) võimaldab piirkonnas ka teistsuguse

kasutusotstarbega hoonete kavandamist.

5.1.2. Vastustaja hinnangul on kaebajate seisukohad paljasõnalised, kuna nad ei ole oma

kinnistute väärtuse vähenemist ega suuremat väärtust võrreldes teiste piirkonna kinnistutega

kuidagi tõendanud. Vastustaja leiab, et kaebajate teadmine piirkonna hoonestuslaadi osas ei

saa mõjutada ega mõjuta nende kinnistute väärtust. Samuti ei mõjuta kinnistute väärtust

asjaolu, et kaebajad ise hindavad oma kinnistute väärtust kõrgemaks piirkonna teiste

kinnistutega võrreldes.

5.1.3. Vastustaja on kaebaja X-X. X ees vabandanud, et teda DP menetlusse intensiivsemalt ei

kaasatud. Oluline on, et kaebaja X-X. X on siiski saanud DP menetluses osaleda, sh DP

avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul (vt lisa 2, I kd tl 170-171p), ja tema

seisukohad on vastustaja ära kuulanud ning andnud ka selgitusi esitatud vastuväidete ja

ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise kohta. See, et kaebajale antud selgitused ei

meeldi, et tähenda, et tema menetluslikke õigusi oleks rikutud.

5.1.4. Vastustaja selgitab, et teehoiuspetsialisti kooskõlastus on iga detailplaneeringu puhul

vajalik, kuna tema hindab juurdepääsude tehnilist vastavust kehtivatele nõuetele. Kuivõrd

kaebajad ei ole Häälinurme tänav L2 katastriüksuse omanikud, siis ei riiva kooskõlastuse

küsimata jätmine kuidagi nende omandiõigust.

5.1.5. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja D. D etteheide vastustajale ebavõrdsest

kohtlemisest ei ole antud juhul asjakohane. Võrdse kohtlemise küsimus saaks olla asjakohane

üksnes olukorras, kus kaebajale ei võimaldata pinnase tõstmist tema kinnistut puudutava

detailplaneeringu kehtestamisel. Vastustaja on kaebajaga pidanud kirjavahetust pinnase

tõstmise küsimuses, kuid otsest pinnase tõstmise taotlust ei ole kaebaja vastustajale esitanud.

Viimases kirjas (lisa 3, I kd tl 172-173) selgitab vastustaja, et pinnase tõstmise lubatavus

sõltub paljudest asjaoludest ja ühest vastust kaebaja pinnasetõstmise soovi osas anda ei ole

võimalik.

5.1.6. Kaebajad väidavad, et DP-ga nähakse Häälinurme tn 3 kinnistu täisehitusprotsendiks

ette ~80% olemasoleva kinnistu pindalast, kuid Rae valla üldplaneering ja menetletav Rae

valla põhjapiirkonna üldplaneering (Arvutivõrgus kättesaadav: Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringu materjalid: https://www.rae.ee/pohjapiirkond) lubavad aga väikeelamumaal

krundi täisehitusprotsendiks 10-25%. Kaebajate väide on ekslik, kuivõrd Häälinurme tn 3

kinnistul DP-ga lubatud pinnase tõstmise näol ei ole tegemist ehitise ehitamisega. Pinnase

tõstmine on seotud hoone tehnosüsteemi alla kuuluva maaküttega, mis ei ole eraldiseisev

rajatis. Seega pinnase tõstmine ei mõjuta kinnistu täisehitusprotsenti. DP seletuskirja punkti

4.7 kohaselt on planeeritava ala täisehitusprotsent 15% ja 85% kinnistust on ette nähtud

haljasalana.

5.1.7. Vastustaja on seisukohal, et paarismaja kavandamine Häälinurme tn 3 kinnistule on

kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, kuna selle kohaselt on Häälinurme tänav ette nähtud

läbivaks teeks, mis ühendab Vana-Tartu mnt-d ja Kuldala teed. Asjaolu, et Häälinurme tänav

L2 katastriüksus on eraomandis, ei muuda Rae valla üldplaneeringut selles osas kehtetuks.

Seega paarismajade kavandamine Häälinurme tänava äärde ei ole välistatud juhul, kui ka

muud üldplaneeringu tingimused on täidetud.

5.1.8. Vastustaja selgitab, et DP koostamisel on arvestatud võimalikult palju menetletava Rae

valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kuid DP oli võimalik kehtestada üksnes kehtiva Rae

valla üldplaneeringu tingimustele vastavalt. Kuivõrd Rae valla üldplaneering võimaldab

olemasolevast elamumaast moodustada vähemalt 1200 m2 suuruse kinnistu, siis DP-järgsel

piiride muutmisel tekkiva Häälinurme tn 5 kinnistu suurus ületab miinimumnõuet 162 m2

võrra.

5.1.9. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et korraldusega nr 708 kehtestatud DP-st on

vastuväiteid esitanud isikuid teadlikult informeerinud 20 päeva möödumisel korralduse nr 708

väljastamisest. Vastustaja kinnitab, et hilisem teavitamine ei olnud taotluslik, vaid tegemist oli

eksliku viivitusega. Vastustaja on seisukohal, et DP kehtestamisest teavitamise viivitus ei riku

olulisel määral kaebajate õigusi, kuna teavitamine siiski toimus ja see ei takistanud kaebajatel

nende kaebeõiguse teostamist.

5.1.10. Kaebajad on vaidlustanud korralduse nr 887, kuid kaebusest ei nähtu, milliseid nende

subjektiivseid õigusi korraldus nr 887 rikub.

Vastustaja on seisukohal, et kinnistute omanike avalduse (vt lisa 1, I kd tl 168-169) alusel DP-

kohane kinnistupiiride muutmine ei saa mistahes moel rikkuda kaebajate õigusi.

5.2. Korraldused ei riku avalikku huvi

5.2.1. Vastustaja on ülal selgitanud, et DP vastab Rae valla üldplaneeringu tingimustele ja et

DP koostamisel on arvestatud võimalikult palju menetletavas Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringus kavandatuga. Seega Rae valla üldplaneeringu kohane DP ei saa rikkuda

avalikku huvi. Samuti ei saa avalikku huvi rikkuda DP-st tuleneva ehitusõiguse kasutamine.

5.2.2. Vastustaja hinnangul ei lõhu DP-ga võimaldatav paarismaja kasutusotstarbega hoone

piirkonna terviklikkust ega ainulaadsust, kuivõrd hoone sobitub oma parameetritelt ja laadilt

olemasolevasse keskkonda, olles heaks üleminekuks Häälinurme tn 1 asuva ärihoone ja

Häälinurme tänava ääres asuvate üksikelamute vahel.

5.2.3. Kaebajad on avalikes huvides vaidlustanud ka korralduse nr 887. Kaebajad leiavad, et

katastripiiride muutmisel jääb Häälinurme tn 5 kinnistu suurus väiksemaks, kui Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneeringus lubatud.

Vastustaja on seisukohal, et korralduse nr 887 vaidlustamine avalikes huvides ei ole lubatud.

Populaarkaebuse saab kehtiva õiguse kohaselt esitada planeeringu kehtestamise otsusele, kuid

mitte maakorraldustoimingule, mida on õigus vaidlustada üksnes oma õiguste rikkumise

korral.

5.3. Arvestades kõike eeltoodut leiab vastustaja, et Rae Vallavalitsuse 11.05.2022 korralduses

nr 708 „Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu

kehtestamine“ ja 14.06.2022 korralduses nr 887 „Peetri alevik Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute

ja lähiala detailplaneeringu alusel katastriüksuste piiride muutmine“ ei esine puudusi, mis

tingiksid nende õigusvastasuse ja tühistamise. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus

tuleb terves ulatuses rahuldamata jätta.

KOLMANDATE ISIKUTE BITA OÜ JA B. B SEISUKOHT

6. Kolmandad isikud isik paluvad jätta kaebuse rahuldamata.

6.1. Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneering ei ole vastuolus

21.05.2013 kehtestatud „Rae valla üldplaneeringu“ ning 15.11.2016 algatatud ning

20.04.2021 vastu võetud „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga“.

6.2. Vastavalt 21.05.2013 kehtestatud „Rae valla üldplaneeringu“ seletuskirja lisa nr 3 järgi

võib rida-, paaris- ja kahepereelamuid ehitada läbivate teede ääres ja ristmikel. Rae

Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldusega nr 708 kehtestatud „Peetri aleviku Häälinurme 3 ja 5

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu“ ala vastab mõlemale tingimusele. Planeeringuala asub

läbipääsu tee ääres ja samuti asub ristmikul. Planeeritav kahepereelamu paikneb läbiva

Häälinurme tänava ääres ning piirneb 3 korruselise ärihoonega (Häälinurme tn 1). Läbipääs

on ühelt poolt Vana-Tartu maantee ja teiselt poolt Kuldala tee. Kuigi Häälinurme tänaval

asuvad hooned on aadressidega Häälinurme 5, Häälinurme 5a ja Häälinurme 7 on tegemist

ristmikuga. Häälinurme tänav ristub Häälinurme tn L3 tänavaga.

6.3. Vastavalt kehtivale Rae valla üldplaneeringule on lubatud nimetatud piirkonda ehitada nii

ühepereelamud, rida-, paaris- ja kahepereelamud.

19.03.2002 Rae valla otsusega nr 311 kinnitatud DP0064 “Häälinurme pereelamute grupi

detailplaneering” järgi on planeeritav kinnistu jagatud 39 pereelamukrundiks. Nimetatud

detailplaneeringuga ei kirjeldata nõudeid pereelamutele ehk kas ehitatakse kaksikpere või

üksikepere elamu. Detailplaneeringu järgi lubatud ehitada kahepereelamud aadressidele:

Häälinurme 12, 13, 16, 17, 18, 19 (vt joonis 1, I kd tl 150p).

Ehitusregistri andmetel on nimetatud piirkonda ehitatud kokku 4 kaksikelamut ja üks kahe

korteriga elamu (kahepereelamu): Kuldala tee 12; Kuldala tee 14; Kungla tee 20; Kungla tee

21; kahe korteriga elamu – Häälinurme 29. Lähipiirkonnas olevad ridaelamud ja

kaksikelamud: Mardika 1; Mardika 3; Öökulli tee 1-4; Pajusaare tee 1a; Pajusaare tee 1b.

Kinnistule asukohaga Häälinurme tn 1 on ehitatud kolmekordne ärihoone kõrgusega 11,8 m

ning ehitualuse pinnaga 397,8 m2. Kinnistu asukohaga Häälinurme tn 2 on hoonestamata

ärimaa. Kinnistule asukohaga Häälinurme tn 3 ehitatakse kahekordne pereelamu kõrgusega 7

m ning ehitisealuse pinnaga 215 m2. Kinnistu asukohaga Häälinurme tn 3 asub kinnistust

asukohaga Häälinurme tn 4 geograafiliselt põhja suunal ning kinnistute vahele jääb

Häälinurme tänav. Kinnistu Häälinurme tn 4 lõuna suunalt, ehitatav elamu ei ole segav faktor.

Pooleliolev ehitis asukohaga Häälinurme tn 3 on vastavuses väljastatud ehitusloaga ning

suuremat hoonet kinnistule rajada ei saa. Vastavalt detailplaneeringule on võimalik ehitada

kinnistule asukohaga Häälinurme tn 3 pereelamu täisehituse protsendiga 12%, suletud

brutopinnaga 400 m2 ning kõrgus planeeritavast maapinnast on 9 m.

Ei ole õiglane väita, et ehitatav elamu muudab või alandab kinnistu asukohaga Häälinurme 4

väärtust. Pigem väljaehitatud ja korrastatud piirkond tõstab kinnistute väärtust.

Vastavalt kehtivale Rae valla üldplaneeringule on Peetri alevikus, Rae külas, Järvekülas,

Assaku alevikus lubatud elamumaa minimaalne suurus 1500 m² ning Peetri alevikus

olemasoleval elamualal jagamise tulemusena minimaalne kinnistu suurus 1200 m². Loodavate

kinnistute suurused vastavad Rae valla ÜP-le.

6.4. Vastuseks X-X. X poolt 24.04.2023 esitatud kaebajate täiendavatele selgitustele märgivad

kolmandad isikud Bita OÜ ja B. B, et kinnistule asukohaga Häälinurme 3 on ladustatud

umbes 90m3 kasvumulda. Kasvumuld planeeritakse kinnistule ühtlaselt laiali haljastustööde

tegemiseks. Likvideeritakse ebatasasused ning istutatakse elupuud ja külvatakse muru.

Sihipärast pinnase tõstmist ei teostata.

Väide, et rajatise/inimtegevuse tulemusel sel kujul tõstetud pinnase seadustamisega loodaks

ekstreemsete ilmastikolude korral (nt suures koguses sadeveed, sulaveed jms) reaalne eeldus,

et antud kinnistu veed suunatakse automaatselt lähialas paiknevatele muudele kinnistutele ei

vasta tõele.

Pinnas on olnud samades mõõtmetes (kõrgus, laius, pikkus) aastast 2016. Senini pole suures

koguses sadeveed, sulaveed jms. lähialas paiknevaid muid kinnistuid mitte kuidagi

mõjutanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Taotluste lahendamine

7.1. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kaebajad paluvad, et käesolevas haldusasjas avaldatavas kohtuotsuses asendataks kaebajate

nimed tähemärkidega ning ei avaldataks isikukoode, sünniaegu, aadresse ega muid andmeid,

mis võimaldaks kaebajaid üheselt identifitseerida.

Kohus leiab, et kaebajate taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada (HKMS § 175 lg 3).

7.2. 21.04.2023 saabusid kohtule kaebajate täiendavad seisukohad ja dokumendid. Kaebajad

paluvad hilinenult esitatud seisukoht ja dokumendid vastu võtta, kuivõrd neid ei olnud

võimalik varasemalt esitada ning ennistada dokumentide esitamise tähtaeg.

Nimetatud avalduse kohaselt kaebajad said teadlikuks, et 13.04.2023 on Maa-amet

registreerinud Häälinurme 3 ja Häälinurme 5 kinnistud uute pindaladega vastavalt Rae

Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldusele nr 708 ning 14.06.2022 korraldusele nr 887, milliste

korralduste tühistamist kaebajad haldusasjas 3-22-1336 taotlevad.

Kaebajad märgivad, et tutvudes täpsemalt dokumentidega, siis nähtus, et Rae Vallavalitsus on

esitanud 22.03.2023 Maa-ametile detailplaneeringu digitaalse arhiivitoimiku koosseisu -

Peetri alevik Häälinurme tn 3 ja 5. Tegemist on avaliku teabe seaduse (AvTS) mõttes avalike

dokumentidega (puudub AvTS § 35 alusel juurdepääsupiirangu määramiseks alus), ometi ei

ole Rae Vallavalitsuse poolt Maa-ametile esitatud dokumendid leitavad Rae Vallavalitsuse

avalikust dokumendiregistrist, mille tõttu kaebajatel puudus võimalus seista oma õiguste eest.

Sh esitada käimasoleva kohtumenetluse käigus materjale kohtule.

24.04.2023 teatasid kaebajad, et vastavad dokumendid on avalikult leitavad Maa-ameti

dokumendiregistrist.

Kohus leiab, et 21.04.2023 esitatud lisa 3 (II kd tl 7-22p) ning 24.04.2023 kohtule esitatud

dokumendid lisad 1-5 situatsiooniskeem, tugiplaan, tugiplaan tehnovõrkude, väljavõte

üldplaneeringust, kontaktvöönd (II kd tl 25-28) tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata,

kuivõrd tegemist on korduvalt kohtule esitatud dokumentidega (kõik vastavad

detailplaneeringu materjalid on juba varasemalt kohtule esitatud või avalikult kättesaadavad

Rae valla kodulehelt).

Kohus jätab rahuldamata ka kaebajate taotluse võtta vastu 21.04.2023 esitatud lisad 1 ja 2 (II

kd tl 5-6), kust nähtub, et Maa-amet on Rae Vallavalitsuse 14.06.2022 korralduse nr 887

alusel teinud vastavad kanded Maa-ameti geoportaali. Kohus ei pea vajalikuks nimetatud

hilinenult esitatud dokumente asja juurde võtta, kuivõrd tegemist on vaidlusaluste

haldusaktide haldusmenetluse tulemusena tehtud toimingutega, mis ei tõenda ühtegi kaebajate

väidet ning need avalikult kätte saadavad Maa-ameti geoportaalist.

7.3. Teiseks märkisid kaebajad, et on välja toonud, et Häälinurme 3, Peetri alevik, Rae vald,

kinnistu pinda on tõstetud ebaloomulikult palju. Kaebajad teatavad, et kahetsusväärsel kombel

ebaseaduslik pinnase tõstmine jätkub veelgi. Häälinurme 3 kinnistule tarniti 13.04.2023 ca

seitse veoauto koormat ehk hinnanguliselt 100 tonni mulda. Muld paigutati nii kinnistule kui

ka MTÜ Häälinurme Arendus ühisalale. Lisatud fotod pinnase järjepideva tõstmise osas,

millised dokumendid paluvad kaebajad kohtul vastu võtta. Nagu kaebajad on varasemalt

tähelepanu juhtinud, siis rajatise/inimtegevuse tulemusel sel kujul tõstetud pinnase

seadustamisega loodaks ekstreemsete ilmastikolude korral (nt suures koguses sadeveed,

sulaveed jms) reaalne eeldus, et antud kinnistu veed suunatakse automaatselt lähialas

paiknevatele muudele kinnistutele.

Kohus leiab, et kaebajate poolt esitatud fotod (21.04.2023 lisa 4, II kd 23) tuleb jätta

arvestamata. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või

see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

Kohus selgitab, et mulla Häälinurme tn 3 kinnistule toomine ja ladustamine, sh MTÜ

Häälinurme Arendus ühisalale, ei ole käesolevas asjas vaidluse all olevaks küsimuseks, seega

pole vaja sellega seonduvat ka tõendada. Vastavad asjaolud ja seisukohad väljuvad käesoleva

kaebuse esemest. Käesolevas haldusasjas kontrollib kohus üksnes vaidlustatud

detailplaneeringu (DP) õiguspärasust (sh seda, kas DP-ga ette nähtud krundi tõstmine DP-s

näidatud ulatuses on õiguspärane) ning korralduse nr 887 õiguspärasust ja seda ei saa kuidagi

mõjutada kaebajate poolt välja toodud asjaolud (ehk kolmanda isiku tegevus peale nimetatud

haldusaktide vastu võtmist). Juhul, kui kolmas isik ei järgi kehtestatud DP-d, tuleb kaebajatel

esitada vastustajale konkreetne ehitusjärelevalve algatamise taotlus. Samuti võib vastustaja

arvestades talle teatavaks saanud asjaolusid algatada vastava järelevalvemenetluse enda

initsiatiivil. Kui kolmas isik rikub MTÜ Häälinurme Arendus õigusi, siis tuleb MTÜ-l

Häälinurme Arendus pöörduda kolmanda isiku poole ja paluda rikkumine lõpetada või

vajadusel pöörduda kohtu poole. Kohus soovitab selleks kasutada professionaalset õigusabi,

kuivõrd kaebajatel on raskusi eristamaks erinevaid haldusmenetlusi ning kelle õigusi

konkreetselt mingi tegevus võib rikkuda. Samuti toob kohus välja, et juhul kui DP-ga ette

nähtud pinnase kõrgustest ei ole üle mindud (vastavat asjaolu on võimalik kontrollida üksnes

vastava mõõtmise läbi viimisega), ei ole tegemist õigusvastase tegevusega (DP on kehtiv).

Kohtuotsus

8. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et

kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

9. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks esiteks Rae Vallavalitsuse 11.05.2022 korralduse nr

708 „Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

(DP) õiguspärasus ja teiseks Rae Vallavalitsuse 14.06.2022 korralduse nr 887 „Peetri alevik

Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alusel katastriüksuste piiride

muutmine“ õiguspärasus

Kaebuse esitajad on esitanud kaebuse DP-le nii populaarkaebusena kui ka subjektiivsete

õiguste rikkumise kaebusena. Kohus käsitleb alljärgnevalt esmalt populaarkaebuse väiteid (I)

ja teiseks subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil esitatud väiteid (II) ning viimaseks võtab

seisukoha katastriüksuse piiride muutmise õiguspärasuse osas (III) ning lõpetuseks jagab

menetluskulud (IV).

I

10. Esmaseks vaidlusküsimuseks on poolte vahel see, kas kehtestatud DP vastab

kehtivale Rae valla üldplaneeringule, mis on kehtestatud 21.05.2013 Rae Vallavolikogu

otsusega nr 462 (Rae valla ÜP).

10.1. Kaebajad leiavad, et kehtestatud DP on vastuolus Rae valla ÜP-ga, kuivõrd viimases on

üheselt ja selgelt lisas 3 sätestatud, et rida-, paaris- ja kahepereelamud on lubatud läbivate

teede ääres või ristmikel. Samuti puudub Rae valla ÜP-s mõiste “vahetus läheduses“. Seega

DP alal ei ole lubatud vastavalt Rae valla ÜP-le püstitada paarismaja, olenemata kinnistu

suurusest, kuna Häälinurme tänava ja Häälinurme tn L3 lõikumist ei nimetata ristmikuks

lähtudes liiklusseadusest (LS). Samuti ei ole tegemist läbiva teega. Vastustaja kaebajatega ei

nõustu ning on seisukohal, et DP on Rae valla ÜP-ga kooskõlas.

Kohus märgib, et Rae valla ÜP seletuskirja Lisa 3 „Piirkondlikud hoonestustingimused“

sätestab Peetri aleviku osas, kus Häälinurme tn 3 ja 5 asuvad, elamumaale järgmise tingimuse:

Krundi sihtotstarve % (EE, EEr, EEk, Ä, T, Üh) – Ühepereelamud; -Rida, paaris- ja

kahepereelamud läbivate teede ääres ja ristmikel; - Korterelamud vaid Peetri ja Assaku

aleviku keskuses, kuhu on kavandatud sotsiaal- ja teenindusasutused. Ehitusjoon: -Läbiv tee –

20 m kaugusel sõiduteest; -Piirkonna sisetee 10 m. (Arvutivõrgus kättesaadav:

https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering .)

Kaebajad väidavad, et antud juhul ei ole Häälinurme tn 3 krundile lubatud paarimismaja

rajamiseks ehitusõiguse andmine, kuivõrd Häälinurme tn 3 krunt ei asu läbiva tee ääres ega

ristmikul. Kaebajad leiavad seejuures, et ristmiku mõiste sisustamisel tuleb lähtuda LS § 2 p

68 sätestatud definitsioonist, mille kohaselt ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede

lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega

külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala

juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste

teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra

määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata.

Kaebajad leiavad, et kuivõrd L2 puhul on tegemist juurdesõiduteega kehtiva Häälinurme

pereelamute grupi detailplaneeringu (arvutivõrgus kättesaadav: https://map.rae.ee/dp/DP0064/

Kehtestatud_materjalid/ ) kohaselt, siis ei saa Häälinurme tn ja L3 ristumist nimetada

ristmikuks. Kohtule ei nähtu nimetatud detialplaneeringust, et konkreetselt oleks planeeringus

ära märgitud, et tegemist oleks juurdesõiduteega. Planeeringust nähtub, et tegemist on

projekteeritava teega. Samas analüüsides kaardimaterjali võib kaebajatega nõustuda, et

Häälinurme tn 3 kinnistu ei asu siiski ristmikul liiklusseaduse tähenduses.

Rae valla ÜP-s ei ole määratletud eraldi ristmiku mõistet. Seega tuleb lähtuda rismiku

mõistest kui üldmõistest. Kohus nõustub kaebajatega selles, et ristmiku mõiste sisutamisel

saab teoreetiliselt lähtuda liiklusseaduses antud definitsioonist ja sellest tulenevalt ei ole

tegemist ristmikuga liiklusseaduse mõttes. Samuti ei näe Rae valla ÜP ette paarimismaja

rajamise võimalust ristmiku vahetus läheduses, nimelt on vastustaja viidanud Vana Tartu mnt

ja Häälinurme tn L2 ristmikule. Samas arvestades, et Rae valla ÜP koostajaks on vastustaja,

siis peaks vastustajale teada olema, kuidas sooviti antud juhul ristmiku mõistet sisustada.

Vastustaja on leidnud, et Häälinurme tn 3 kinnistu asub ristmikul ehk vastustaja on

tõlendanud Rae valla ÜP-d selliselt, et selles sõnastatud ristmiku nõue on täidetud. Seega on

vastustaja sisutanud ristmiku mõistet mitte lähtudes liiklusseadusest, vaid kui tavalise inimese

poolt ristmikule antavast tähendusest ehk mis on kahe või enama tee (tänava) lõikumiskoht,

kus võib ühelt teelt siirduda teisele. Antud nõue on käesoleval juhul täidetud.

Kohus märgib eraldi, et isegi kui lähtuda liiklusseaduses sätestatud ristmiku mõistest ja kui

sellest tulenevalt ei oleks paarismaja rajamine lubatud, siis jätavad kaebajad tähelepanuta

asjaolu, et Rae valla ÜP kohaselt on Häälinurme tänav ette nähtud läbivaks teeks, mis

ühendab Vana-Tartu mnt-d ja Kuldala teed (vt ka arvuvõrgus kättesaadav: https://www.rae.ee/

documents/823250/3890101/Maakasutus_leht1_20130506.pdf/1f7963ea-7847-47ce-8b60-

5444085acc49 , samuti vt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Häälinurme tn

L2). Ka see, et Häälinurme tänav L2 katastriüksus on eraomandis, vastavat asjaolu ei muuda.

Teiseks jätavad kaebajad arvestamata, et Häälinurme pereelamute grupi detailplaneering

kehtestati 19.03.2002 ehk ajal, mil Rae valla ÜP, milles määrati ära läbiva tee ja sisetee

mõisted läbi ehitusjoone (vastavalt 20 m või 10 m), veel ei kehtinud. Seega ei saa käesoleval

juhul juhinduda hilisemalt kehtestatud ÜP-s sätestatust tõlgendades Häälinurme pereelamute

grupi detailplaneeringut, kus on läbivaks ehitusjooneks 10 m, vaid hinnata tuleb faktiliselt,

kas tegemist on läbiva teega. Kohus leiab nõustudes vastustajaga, et Häälinurme tn oli

planeeritud läbivaks teeks lähtudes Häälinurme pereelamute grupi detailplaneeringust ning tol

ajal kehtinud Rae valla ÜP-st. Rae valla ÜP-ga ei ole Häälinurme tee suhtes kehtivat

Häälinurme pereelamute grupi detailplaneeringut, mis kehtestati 19.03.2002, muudetud.

Vastav asjaolu, et tegemist on läbiva teega nähtub üheselt ja selgelt ka nimetatud planeeringu

põhijooniselt (Häälinurme tn oli planeeritud ristuma tol ajal kehtinud Rae valla ülplaneerugu

järgse peatänavaga – vt I kd tl 51). Samuti on ka täna faktiliselt tegemist läbiva teega, kuivõrd

see ühendab Vana-Tartu mnt läbi Kuldala tee Tartu mnt-ga.

Seega paarismaja kavandamine Häälinurme tänava äärde (Häälinurme 3 kinnistule), kui

läbiva tee äärde, ei ole Rae valla kehtiva ÜP-ga välistatud (juhul, kui ka muud üldplaneeringu

tingimused on täidetud). Kuivõrd läbiva tee nõue on täidetud, siis ei pidanud olema täidetud

täiendavalt ristmiku nõue (juhul kui asuda seisukohale, et lähtuda tuleks liiklusseaduses antud

ristmiku tõlgendusest).

Kohus märgib täpsuse huvides täiendavalt, et eeltoodud Rae valla kehtivas ÜP-s sätestatud

nõue ei saa puudutada Häälinurme tn 5 krunti, kuivõrd sinna on planeeritud üksikelamu.

Mis puudutab aga kaebajate muret, et eeltoodust tulenevalt võib vald lubada veel samal

Häälinurme pereelamute grupi planeeringu alal uute paarimajade ehitamist, siis selgitab

kohus, et vald saaks teha üksnes läbi detailplaneeringu menetluse.

Kohus peab vajalikuks lisada veel, et isegi kui asuda seisukohale, et DP ja Rae valla ÜP vahel

oleks selles osas vastuolu, siis antud juhul leiab kohus, et tegemist ei ole sellise rikkumisega,

mis tooks kaasa DP tühistamise. Igasugune kõrvalekalle üldplaneeringust ei too veel kaasa

detailpleneeringu

õigusvastasust

ning

tühistamist.

Vastustajal

on

suur

planeerimisdiskretsioon. Arvestada tuleb ka sellega, et üldplaneeringu eesmärk on määratleda

linna või valla ruumi arengu põhimõtted ja suundumused (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneeringu

ülesanne on mh planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,

maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõude määramine (PlanS §

75 lg 1 p 18). Konkreetse krundi ehitusõiguse määratamine toimub detailplaneeringuga

(PlanS § 126 lg 1 p 3). Kohus nõustub vastustajaga selles, et hoone sobitub oma

parameetritelt ja laadilt olemasolevasse keskkonada, olles heaks üleminekuks Häälinurme tn 1

asuva ärihoone ja Häälinurme tn ääres asuvate üksikelamute vahel. Kohtu hinnangul on

vastustaja teinud selles osas põhjendatud ja kaalutletud otsuse arvestades nii planeeringust

huvitatud isiku kui ka avalikke huve ning kolmandate isikute õigusi ja huve.

10.2. Teiseks leiavad kaebajad, et krundi täisehitusprotsent ei vasta Rae valla kehtivale ÜP-le,

kuna DP näeb ette pinnase tõstmist vahemikus 80-135 cm ehk umbes 60% kinnistu

Häälinurme 3 kinnistu alal. Kaebajad märgivad, et ehitusseadustiku järgi loetakse pinnase

ümberpaigutuse tulemusena hoonega funktsionaalses seoses olevat inimtegevuse tulemusena

loodud asja rajatiseks. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57

„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57) § 19 loetakse

ehitusaluseks pinnaks hoonealust ja rajatise alust pinda. Seega on kehtestatud Peetri aleviku

Häälinurme 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu järgi määratletud kinnistu

Häälinurme 3 ehitusaluseks pinnaks või täisehitusprotsendiks ca 80% olemasoleva kinnistu

pindalast.

Rae valla ÜP seletuskirja Lisa 3 (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rae.ee/rae-valla-

uldplaneering ) „Piirkondlikud hoonestustingimused“ sätestab Peetri aleviku osas, kus

Häälinurme tn 3 ja 5 asuvad elamumaale järgmise tingimuse: Krundi täisehitus %,

koormusindeks: - Ühepere-, kahepere- ja paariselamutel 10-15%, olenevalt krundi suurusest;

-Ridaelamud kuni 4-boksilised, koormusindeks 600; - Korterelamute koormusindeks 300.

Kohus leiab, et kaebajad on tõlgendanud määruse nr 57 § 19 ebaõigesti. Määruse nr 57 § 19

lg 5 sätestab, et hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone

juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis

8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. Sama

paragrahvi lg 6 p 7 kohaselt hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-

aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat tehnosüsteemi ja -

seadme osa. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus pinnase

tõstmine on seotud hoone tehnosüsteemi alla kuuluva maaküttega, mis ei ole eraldiseisev

rajatis. Lähtuvalt ülal toodud regulatsioonist ei arvata maaküttega hõlmatud ala hoonealuse

pinna sisse. Seega pinnase tõstmine ei mõjuta antud juhul kinnistu täisehitusprotsenti. DP

seletuskirja punkti 4.7 kohaselt on planeeritava ala täisehitusprotsent 15% ja 85% kinnistust

on ette nähtud haljasalana. Seega on DP kooskõlas Rae valla kehtiva ÜP-ga.

Kaebajad esitasid oma täiendavates seisukohtades kohtule Maa-ameti pinnareljeefi väljavõtte

tõendamaks, et DP ehitusalune pind on 80% kinnistu pindalast, mis ei vasta kaebajate arvates

mitte kuidagi Rae valla ÜP-le (lisa 9, I kd tl 253). Kohus leidis ülal toodud põhjustel, et Rae

valla ÜP-d ei ole täisehitusprotsendi osas rikutud. Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebajate poolt

esitatud pinnareljeefi väljavõte. Lisaks selgitab kohus, et kui pinnast on tõstetud DP-s ette

nähtud kõrgusteni, siis ei ole tegemist õigusvastase tegevusega. Poolte vahel puudub vaidlus

selles, et DP näeb ette pinnase tõstmise.

10.3. Kolmandaks leiavad kaebajad, et krundi suurus ei vasta Rae valla kehtivale ÜP-le ega ka

menetluses olevale ÜP-le, mis on vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021 korraldusega nr

151 „Rae valla põhja piirkonna üldplaneering“ (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rae.ee/

pohjapiirkond ).

Rae valla kehtiva ÜP seletuskirja Lisa 3 „Piirkondlikud hoonestustingimused“ sätestab Peetri

aleviku osas, kus Häälinurme tn 3 ja 5 asuvad, elamumaale järgmise tingimuse: Krundi

suurus: - min 1500 m²; -Peetri alevikus olemasoleval elamualal jagamise tulemusena min

1200 m².

Vaidlustatud DP kehtestamise otsuse kohaselt on Häälinurme tn 3 kinnistu suuruseks 2000 m2

ja Häälinurme tn 5 kinnistu suuruseks 1362 m2, millest tulenevalt vastavad kinnistu suurused

Rae valla kehtivale ÜP-le ning kaebajate vastupidised väited on arusaamatud.

Mis puudutab Rae valla põhja piirkonna üldplaneeringut (mis ei ole kehtiv haldusakt), siis

selle kohaselt: „Detailplaneeringuga jagatava elamumaa krundi minimaalne lubatud suurus on

üksikelamutel olenevalt piirkonnast 1200 m2 (keskuse piirkondades) või 1500 m2,

kahepereelamul 2000 m2 , vt. ptk 7.“ Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes“.

Krundi jagamisel võib linnaehituslikult või ajalooliselt põhjendatud juhtudel olla määratud

kuni 5% kõrvalekalle minimaalsuurusest. Jagamisel moodustuv krundistruktuur peab olema

kooskõlas lähipiirkonnale iseloomuliku krundistruktuuriga. Sellest, et krundi suurus on

jagamiseks piisav, ei saa tuleneda õigustatud ootust, et krundi jagamist peaks lubama. Iga

üksikjuhtumit analüüsitakse eraldi. Tagatud peab olema moodustuva krundistruktuuri

ruumiline sobivus ning vastavus teistele üldplaneeringu tingimustele. Häälinurme asub Peetri

põhjapiirkonnas, kus on krundi suuruseks väikeelamumaal EE min 1500 m2 ja EE2 min 2000

m2.“

Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-88-15 selgitanud, et: „Koostamisel olevat

üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Samas ei ole

kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes

mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme

planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega,

vaid kõigi oluliste asjaoludega (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 12).“ Kohus leiab, et

antud juhul on vastavaid põhimõtteid järgitud. Kehtiv Rae valla ÜP võimaldab vaidlusaluse

DP-ga kindlaks määratud krunte vastavates suurustes moodustada. Kuigi menetluses olev ÜP

muudab kruntide minimaalseid suurusi, ei pidanud vastustaja antud juhul sel põhjusel DP

kehtestamisest keelduma. Olukorras, kus kruntide moodustamine vastas kehtivale ÜP-le ning

vastav asjaolu, et kruntide suurusi muudeti 141 m2 võrra kahe maaomaniku kokkuleppe

tulemusel, mis ei saa rikkuda teiste isikute subjektiivseid õigusi ega avalikke huve, ei oleks

DP kehtestamisest keeldumine põhjendatud ega lubatav üksnes viitega menetluses olevale

üldplaneeringule. Vastuolu menetluses oleva üldplaneeringuga, juhul kui see esineb, ei saa

olla määravaks detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel, kuivõrd tegemist ei ole veel

kehtiva haldusaktiga.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole vastustaja teinud sellist kaalutlusviga menetluses oleva

üldplaneeringu seisukohtadega arvestamisel, mis võiks kaasa tuua DP õigusvastasuse ja selle

tühistamise. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et DP menetluses ei avaldanud keegi arvamust,

et DP lahendus ei vasta uuele menetluses olevale valla üldplaneeringule (vt 24.05.2019

vastuväited), millest tulenevalt ei pidanud vastustaja antud küsimusel ka pikemalt peatuma

ega esitama otsuses selle kohta omapoolseid täiendavaid seisukohti.

11. Kaebajad leiavad, et DP menetluses esitatud vastuväidetele on vastatud mitteasjakohaste

vastustega. Arvestades ülal toodud asjaolusid kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu.

Vastuväidetele on vastatud 01.07.2019 vastusega nr 6-6/6139-5 (I kd tl 43-47) ning vald on

esitanud omapoolsed asjakohased seisukohad ja põhjendused. Asjaolu, et kaebajad valla

vastusega ei nõustu, ei muuda DP-d õigusvastaseks. Lisaks on DP avalikul väljapanekul

esitatud arvamuste ja vastuväidete osas läbitud Rahandusministeeriumis DP heakskiitmise

menetlus (PlanS § 138). Rahandusministeerium on oma 07.07.2021 otsusega nr 14-11/4648-2

Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute detailplaneeringule heakskiidu andnud (I kd tl

133-136). Kohus nõustub lisaks ülal toodule ka Rahandusministeeriumi vastavate

seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata ning piirdub üksnes viitega neile.

12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud DP on õiguspärane ja esitatud populaarkaebuse

alusel tühistamisele ei kuulu.

II

13. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud DP rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad on

seisukohal, et DP kehtestamine rikub kaebajate omandiõigust, sest nende kinnisvara väärtus

väheneb, kuivõrd üksikelamute piirkonda on lubatud rajada kahepereelamu.

Kaebajad on küll õigesti välja toonud, et kaebajate subjektiivsed õigused võivad tuleneda mh

seadustest (ehitusseadus ja planeerimisseadus) ning planeeringust (sh Rae valla ÜP-st), kuid

arvestades kohtu poolt eelpool tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et käesoleval juhul ei riku

DP kaebajate subjektiivseid õigusi.

Kohus ei tuvastanud DP vastuolu planeerimisseaduse, ehitusseaduse ega Rae valla kehtiva

ÜP-ga. Eeltoodust tulenevalt on kaebajate väited ka viidatud aktidest tulenevatelele kaebajate

subjektiivsete õiguste rikkumisele asjakohatud. Kohus märgib, et kaebajate väited nende

kinnistute väärtuse langemisest on tõendamata ja paljasõnalised.

Asjaolu, et ka kolmas isik on oma kinnistu müügikuulutuses (kaebajate 11.04.2023 vastuse

lisa 8, I kd tl 252) pidanud antud tingimust, et piirkonnas on üksikelamud, oluliseks asjaoluks,

ei tõenda kaebajate kinnistute väärtuse langemist.

Lisaks on eluliselt ebausutav, et kaebajate kinnistute väärtus langeks piirkonda sobiva

kahepereelamu rajamise tõttu Häälinurme 3 kinnistule, arvestades, et see moodustab sujuva

ülemineku Häälinurme 1 ärihoonelt ülejäänud üksikelamutele. Ühe kahepereelamu rajamisega

ei kaasne sellist liiklus-, müra vms häiringut, mis võiks mõjutada kaebajate kinnistute

väärtust.

14. Kaebaja X-X. X leidis, et Rae Vallavalitsus on menetluse käigus rikkunud tema õigusi.

Nimelt on X-X. X alates 2015 aastast, kui selgus, et eramaja ehituse asemel asuti püstitama

paarismaja, juhtinud kohaliku omavalitsuse (kui riikliku järelevalvet teostava üksuse)

tähelepanu ebaseaduslikule tegevusele planeeringu alal.

Kohus selgitab, et järelevalvemenetlus on eraldi haldusmenetlus, mis ei ole käesoleva kaebuse

esemeks. Seega tuleb kõik vastavad väited jätta tähelepanuta. Vastav asjaolu ei saa kaasa tuua

DP õigusvastasust. Kohus juhib kaebajate tähelepanu ühtlasi sellele, et vaidlusaluse DP

menetlus on üks osa vastava ehitise legaliseerimise menetlusest.

Teiseks tõi kaebaja X-X. X välja, et soovis korduvalt kirjalikult, et teda kaasataks DP

koostamise menetlusse. Planeeringu koostamise korraldaja aga kaasamist kaebajale ei

võimaldanud. Kaebaja heidab seega vastustajale ette PlanS § 127 lg 2 ja lg 3 rikkumist.

Vastustaja on tunnistanud enda eksimust kaasamisel ning kaebaja ees vabandanud, et teda DP

menetlusse intensiivsemalt ei kaasatud.

Arvestades, et poolte vahel puudub vaidlus kaasamiskohustuse rikkumisest, tuleb kohtul võtta

seisukoht, kas vastav rikkumine toob kaasa DP tühistamise.

HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et antud juhul on oluline, et kaebaja X-X. X on DP

menetluses osalenud, sh on ta osalenud DP avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul (I

kd tl 170-171p), ja tema seisukohad on vastustaja ära kuulanud (vt kaebaja jt vastuväited

25.05.2019, I kd tl 26-42) ning vastustaja on andnud ka selgitused esitatud vastuväidete ja

ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise kohta (vt 01.07.2019 Rae valla vastus, I kd

tl 43-47). Kuivõrd kaebaja J.-E. Puuranna seisukohad olid DP menetluses vastustajale teada

ning vastustaja on nende osas ka seisukoha võtnud, siis ei saanud antud juhul

kaasamiskohustuse rikkumine (asjaolu, et kaebajat X-X. Xa ei teavitatud eraldi kirjadega

menetlustoimingutest vaatamata sellele, et isik seda palus) mõjutada asja otsustamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et DP kehtestamise otsuse tühistamiseks seoses

kaasamiskohustuse rikkumisega puudub käesoleval juhul alus.

15. Järgmiseks heitsid kaebajad vastustajale ette seda, et DP-le andis kooskõlastuse Rae

Vallavalitsuse teehoiupetsialist, kuid Häälinurme tänav on eraomanduses olev tänav, mille

omanikult MTÜ Häälinurme Arendus kooskõlastust isegi ei küsitud. Kaebajad leiavad, et

rikutud on põhiseaduse (PS) § 32 tulenevat eraomandi puutumatuse nõuet.

Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et valla teehoiuspetsialisti kooskõlastus on iga

detailplaneeringu puhul vajalik, kuna tema hindab juurdepääsude tehnilist vastavust

kehtivatele nõuetele. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda kuidagi asjaolu, et DP

kooskõlastas Rae valla teehoiuspetsialist (vt ka PlanS § 127 lg 1).

Teiseks tuleb nõustuda vastustajaga ka selles, et kuivõrd kaebajad ei ole Häälinurme tänav L2

katastriüksuse omanikud (vt I kd tl 53), siis ei riiva kooskõlastuse küsimata jätmine MTÜ-lt

Häälinurme Arenduselt kuidagi kaebajate omandiõigust ega saa rikkuda kaebajate

subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajad ei saa esitada kaebust teise isiku subjektiivsete õiguste

kaitseks.

16. Kaebaja D. D leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud, kuna tagatud ei ole võrdne

kohtlemine võrreldavates olukordades. Nimelt kaebaja D. D küsis luba DP-s ettenähtuga

analoogselt pinnase tõstmiseks määral, millel on püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ning

ka funktsionaalne seos ehitisega, kuid vastustaja sellist tegevust võimalikuks ei pidanud.

Kohus märgib esmalt, et käesolevas asjas on vaidluse all Rae Vallavalitsuse 11.05.2022

korralduse nr 708 „Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu

kehtestamine“ õiguspärasus. Nimetatud haldusakti õiguspärasus ei saa kuidagi sõltuda sellest,

kas kaebajale D. Dle on antud valla poolt nõusolek pinnase tõstmiseks sarnases ulatuses. Kui

kaebaja on esitanud vallale korrektse taotluse pinnase tõstmiseks ja vald on selle

rahuldamisest keeldunud, siis saab kaebaja oma subjektiivsete õiguste kaitseks vaidlustada

vastava valla otsuse seaduses sätestatud korras. Hetkel nähtub kohtule esitatud materjalidest,

et kaebaja D. D on pidanud vallaga antud teemal e-kirja teel kirjavahetust, kuid konkreetset

taotlust vallale esitatud ei ole.

Kohus nõustub seejuures vastustajaga ja leiab, et võrdse kohtlemise küsimus saaks olla

asjakohane üksnes olukorras, kus kaebajale ei võimaldata pinnase tõstmist tema kinnistut

puudutava detailplaneeringu kehtestamisel. Vastustaja on kaebajaga pidanud kirjavahetust

pinnase tõstmise küsimuses, kuid konkreetset pinnase tõstmise taotlust ei ole D. D

vastustajale esitanud, rääkimata sellest, et vastav taotlus oleks esitatud D. D poolt

detailplaneeringu menetluses. Viimases kirjas D. Dle (I kd tl 172-173) selgitab vastustaja, et

pinnase tõstmise lubatavus sõltub paljudest asjaoludest ja ühest vastust D. D pinnasetõstmise

soovi osas anda ei ole võimalik. Seega ei ole vastustaja D. D taotluse rahuldamisest

keeldunud ning rääkida ei saa ebavõrdsest kohtlemisest.

Kaebaja D. D ei ole mingeid muid konkreetseid subjektiivsete õiguste rikkumis välja toonud.

Ka kohtule ei ole ära tuntav, et DP kohane pinnase tõstmine võiks kuidagi rikkuda D. D

subjektiivseid õigusi arvestades, et kaebaja D. D kinnistu asub DP alast Maa-ameti

kaardirakenduse kohaselt rohkem kui 50 m kaugusel ja nende kinnistute vahele jääb nii

teemaa kui Häälinurme tn 9 krunt. Seega ei saaks näiteks pinnase tõstmisega seonduv

võimalik sadevete valgumise oht vms küsimused, mis võiks puudutada isiku subjektiivseid

õigusi, antud juhul D. D mõjutada.

17. Kaebajad viitasid veel turvatunde vähenemisele seoses ebaseadusliku ehitustegevusega

piirkonnas ja vastustaja poolt selle tolereerimisega. Kohus märgib esmalt, et sisuliselt

viitavad kaebajad jällegi sellele, et tegemist on legaliseerimismenetlusega. Seadus seda ei

keela ning teatud juhtudel on ebaseadusliku ehitustegevuse järgselt legaliseerimismenetluse

läbi viimine põhjendatud (so juhul kui lammutamisettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud).

Vastav asjaolu, et legaliseeritakse juba olemasolev ehitis, milleks viiakse läbi

detailplaneeringu menetlus, on igati õiguspärane ja põhjendatud ja ei saa rikkuda

eraldiseisvalt kaebajate subjektiivseid õigusi olukorras, kus detailplaneeringumenetlus viiakse

läbi õiguspäraselt ja selle tulemusena kehtestatakse õiguspärane detailplaneering. Kaebajate

väited ebaseaduslikust ehitustegevusest (sh EhS § 37 rikkumisest) väljuvad käesoleva kaebuse

esemest ega saa kuidagi mõjutada vaidlustatud DP õiguspärasust ning tuleb jätta tähelepanuta.

Järelevalvemenetluse läbi viimine on samuti eraldiseisev haldusmenetlus.

Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et juhul kui ehitis(ed) ei vasta kehtestatud DP-le,

on kaebajatel õigus esitada vastustajale taotlus järelevalvemenetluse läbi viimiseks, samuti on

vastustajal õigus ja kohustus kontrollida, kas ehitised ning kinnistute vertikaalplaneerimine

vastavad kehtestatud DP-le ning juhul kui ei vasta võtta kasutusele vastavad meetmed.

18. Kaebajad viitasid PlanS § 8 rikkumisele märkides, et Häälinurme tänava ja Häälinurme

põik tänava üheks suurimaks olemasolevaks väärtuseks on, et peaaegu kogu ala on valmis

ehitatud vastavalt Häälinurme pereelamute detailplaneeringule DP0064 ning Häälinurme

tänava äärsetel kinnistutel on ainult üksikelamud ning alal kehtiv detailplaneering ei ole

lubanudki Häälinurme tänavale teise kasutusotstarbega hooneid ehitada. Kolmanda isiku

vastupidised seisukohad ei ole õiged. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud DP ei vasta ülal

viidatud kogu ala suhtes kehtivale detailplaneeringule.

Detailplaneering nr DP0064, millele kaebajad viitavad on kehtestatud Rae Vallavalisuse

19.03.2002 otsusega nr 311 „Peetri küla Häälinurme pereelamute grupi detailplaneering“.

Kohus selgitab, et sama ala või selle osa suhtes uue sama taseme ehk antud juhul

detailplaneeringu kehtestamine ei ole keelatud. Arvestades mh esialgse detailplaneeringu

kehtestamisest möödunud aega (so 20 aastat), ei saa olla ka kaebajatel õiguspärast ootust, et

mitte kunagi ühtegi muudatust sama ala suhtes ei tehta ning ühtegi uut detailplaneeringut alale

ei kehtesta.

Õige ei ole kaebajate seisukoht ka selles, et käesolevas asjas vaidlustatud DP peaks vastama

varasemale sama ala kohta 19.03.2002 kehtestatud detailplaneeringule. PlanS § 140 lg 8

sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem

kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Kaebajate viide sellele, et kolmas isik on eksinud ka Rae valla 19.03.2002 otsusega nr 311

kehtestatud Häälinurme pereelamute grupi detailplaneeringus toodud nõuete sisustamisel

märkides, et ka nimetatud planeering lubas ehitada kahepereelamuid kruntidele Häälinurme

12, 13, 16, 17, 18 ja 19 (milline kaebajate väide on iseenesest õige), ei oma käesoleva

vaidluse lahendamise seisukohalt mingit tähtsust. Esiteks ei ole vaidluse all Rae valla

19.03.2002 otsusega nr 311 kehtestatud Häälinurme pereelamute grupi detailplaneering ning

käesolevas asjas vaidlustatud DP ei puuduta nimetatud kinnistuid. Samuti ei ole DP

kehtestamise otsuses ega ka kusagil mujal viidatud vastavale kolmanda isiku ekslikule

seisukohale.

Kohtule ei nähtu, et rikutud oleks ka kaebajate poolt viidatud planeerimise põhimõtteid (vt

PlanS § 8). Ühe ühepereelamu asemele ühe kahepereelamu ehitamise võimaldamine ei ole

vastuolus kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva

ruumilise struktuuri olemasoluga. Samuti ei ole sellega kuidagi rikutud esteetilise miljöö

arengut ega olemasolevate väärtuste säilitamise põhimõtet. Vastav otsuspädevus

(planeerimisdiskretsioon) on kohalikul omavalitsusel ning kohus ei saa sinna sekkuda. Kohus

saab kontrollida üksnes seda, kas kohaliku omavalitsuse põhjendused on planeeringu

põhilahendusele piisavad ning kas kohalik omavalitsus on täitnud talle seadusega antud

selgitus- ja kaalutluskohustust. Käesoleval juhul kohus vastavaid rikkumisi ei tuvastanud.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud DP on õiguspärane ja esitatud subjektiivsete

õiguste väidetava rikkumise kaebuse alusel samuti tühistamisele ei kuulu.

III

20. Kaebajad on seisukohal, et Rae Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldus nr 887 „Peetri alevik

Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alusel katastriüksuste piiride

muutmine“ on õigusvastane ja tuleb tühistada samadel põhjustel, mis DP.

Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu. Kohus on eelpool leidnud, et DP ei ole vastuolus

õigusaktide ega Rae valla kehtiva ÜP-ga. Järelikult ei ole õige ka kaebajate väide, et

vastustaja oleks pidanud keelduma kruntide suuruse muutmises ning kohtul tuleks korraldus

nr 887 eelviidatud alusel tühistada.

Teiseks on vastustaja õigesti märkinud, et kaebajad on vaidlustanud korralduse nr 887

avalikes huvides, kuid see ei ole lubatud. Populaarkaebuse esitamise võimalus on ette nähtud

planeeringule, kuid mitte maakorraldustoimingule. Korraldust nr 887 saab vaidlustada üksnes

subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Kaebajad ei ole ära näidanud, milliseid kaebajate

subjektiivseid õigusi korraldus nr 887 rikub. Seega puudub kaebajatel selles osas ka

kaebeõigus ning kaebus tuleb korralduse nr 887 tühistamiseks jätta rahuldamata kaebeõiguse

puudumise tõttu.

IV

21. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebajate kahjuks. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik