2-22-11355/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11355

Tsiviilasi

Osaühing A.F. hagi J. S. vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1798,61 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja A.F.G. OÜ (endine OÜ A.F.) (registrikood xxxxxxxx;

asukoht x.xxxxxxxxxxxx xx, xxxxx xxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elu- ja asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J. S.lt (S.) hageja A.F.G. OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 964,90

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 417,89 eurot, kokku 1382,79 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J. S.lt hageja A.F.G. OÜ kasuks viivised alates 05.08.2022

põhinõudelt 964,90 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega

mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 964,90 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses J. S. ja 19%

ulatuses A.F.G. OÜ kanda.

5. Rahuldada A.F.G. OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt J. S.lt hageja A.F.G. OÜ kasuks menetluskuludena 295,65 eurot.

7. Välja mõista kostjalt J. S.lt hageja A.F.G. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (295,65

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva

osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu selgitused otsuse täiendamise korra ja edasikaebeõiguse erisuste osas

1. Hageja esitas 04. august 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1030 eurot, intressid 240,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 446,09 eurot. Samuti

viivised alates 05.08.2022 kuni põhinõude summas 1030 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele

ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1798,61 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 03.10.2016 IPF D.E. OÜ-ga krediidikontolepingu nr

2806781, mille alusel on kostjale väljastatud krediiti summas 1250 eurot (dtl 15). Kuna kostja oma

lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles IPF D.E. OÜ lepingu üles 06.03.2017.a (dtl 13).

Kostja on krediidiandjale teinud tagasimakseid kokku summas 65,10 eurot (dtl 74). IPF D.E. OÜ

loovutas nõude hagejale 27.03.2017 (dtl 14).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

2(4)

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto

väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just

konto väljavõttelt.

8. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 46,20%

aastas (vt dtl 7). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seega saab

hageja nõuda kostjalt vaid põhinõude täitmist.

9. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 1250 eurot (700+340+210),

tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda arve iga kuu 2.kuupäevaks laenu põhiosast,

intressidest ja teenustasus koosnevaid makseid. Kostja on tasunud krediidiandjale kokku 65,10

eurot ning hagejale 220 eurot, kokku 285,10 eurot. Seega on hageja põhinõue 964,90 eurot (1250-

285,10), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

10. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

11. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 07.03.2017 – 04.08.2022 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 417,89 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

13. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot ja õigusabikulust summas 360

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

16. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

3(4)

17. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (315 + 50) * 81% = 295,65 eurot.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (295,65 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)