3-21-2571/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-2571

Otsuse kuupäev

18. mai 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

17 isiku kaebus Tartu Linnavolikogu 07.10.2021.a

otsuse nr 373 (Tartu linna üldplaneeringu

kehtestamine) osaliseks tühistamiseks (Ujula tn

pikendus)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – Anton Raudsepp, Neeme Tõnisson, Marina

Paddar (esindaja Teele Tamme), Franz Murula, Aet

Rebane, Rauno Savolainen, Piret Pallo, Valmar Puistaja,

Kadri Valdre, Andres Ott, Jürgen Raidväli, Kristiina

Kruuse, Marko Veelma, Teele Tamme, Sille Meikop,

Anneli Kapp, Ilmar Peeter Part

Vastustaja – Tartu Linn, esindajad vandeadvokaadid Karin

Marosov ja Jana Tudelep

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebajate kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.06.2023.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja)

on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt

otsuse punkti 24).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Tartu Linnavolikogu kehtestas 07.10.2021.a otsusega nr 373 (I kd tl 37-40, edaspidi

vaidlustatud otsus) Tartu linna üldplaneeringu 2040+ (edaspidi üldplaneering). Vastustaja

leidis, et planeeringumenetluse käigus on kõigil üldplaneeringust huvitatud isikutel olnud

võimalus oma arvamusi esitada, ta on kõiki arvamusi piisavas ulatuses kaalunud ning nii

avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve tasakaalustatult arvestanud.

Vaidlustatud otsuses on öeldud, et see jõustub 18.10.2021.

1.1. Vastustaja viitas, et üldplaneeringu kehtestamise kaalutlused on lisaks vaidlustatud

otsusele toodud ka otsuses nimetatud linnavalitsuse varasemates seisukohtades, s.h Tartu

Linnavalitsuse 15.06.2021.a korralduses nr 701, milles vastustaja võttis seisukoha

üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud arvamuste osas (kaebuse lisa 2, võetud

asja juurde elektrooniliselt).

15.06.2021.a korralduse lisas 1 on Ujula tn pikenduse osas välja toodud järgmised vastustaja

seisukohad. Vastustaja ei arvestanud ettepanekuid jätta planeeritav Ujula - Kvissentali

jaotustänav planeeringust välja. Planeeringu eesmärk on kavandada tänavavõrk nii, et paigas

oleks nende hierarhia ning soovimatu liiklus (nt linna läbiv, raskeveokid) ei satuks selleks

sobimatutele tänavatele. Ujula tänav ja selle pikendus on kohalik jaotustänav, mis on mõeldud

linnasiseseks liikumiseks. Kohalikul jaotustänaval kulgevad üldjuhul ka ühissõidukite liinid.

Ujula tänav tagab Kvissentali linnaosa elutänavate ühenduse linnakeskuse ja teiste

linnaosadega, võimaldab kasutada teenuseid, mis on omased linnakeskkonnale, tagab

elementaarse ja loogilise juurdepääsu linnaosa tänavatele ning seob selle ülejäänud linna

tänavavõrguga. Ujula tn pikenduse rajamisega ei eelistata ühe linnaosa elanike huve teistele.

See ei saa olema Kvissentali linnaosa ainuke juurdepääs. Ujula tn pikenduse rajamine ei ole

mõeldud olemasolevate liiklusprobleemide lahendamiseks, vaid on liikuvuse ja

ruumikasutuse seisukohalt põhjendatud ka ilma nendeta.

Linnasisese elamuala laiendamine on kooskõlas kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega.

Ujula tn pikenduse planeerimiseks andis tõuke Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide

detailplaneeringu koostamise algatamine 2006. aastal. Detailplaneeringu lõpliku

realiseerimise eelduseks seati ühiskondliku kokkuleppena Ujula tn pikenduse väljaehitus.

Olemasoleva tänava pikendamine ja sellel liikluskoormuse kontrollitud kasvamine ei avalda

ülemäärast negatiivset mõju piirkonna elanikele. Tänava kavandamisega ei rikuta kohalike

inimeste õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Ujula tänava elanikele

annab tänava pikendamine võimaluse kasutada Kvissentali ja selle lähipiirkonna rajatavat

sotsiaalset infrastruktuuri (lasteaed, äri- ja tootmispinnad). Kavas on rekonstrueerida ka

olemasolev Ujula tänav.

Üldplaneeringu eelnõu transpordivõrgustiku mõju keskkonnale on hinnatud KSH aruandes.

Looduskeskkonnale ebasoodsat mõju ei avaldu. Tänava väljaehitamisel rakendatakse

leevendavaid meetmeid väljakujunenud looduskoosluste, sh veerežiimi säilitamiseks ning

tänavakoridor on valitud selliselt, et see häiriks võimalikult vähe kaitstavat loodust. Lisaks

Ujula tänava koridorile on planeeritud kogu linna ulatuses Emajõe äärne terviserada, mis

ühendab linnaosasid sõiduteedest eraldatult.

Ujula tn pikendusele ei määratud täpset asukohta Aruküla tee 30 kinnistu osas, see määratakse

pärast arhitektuurikonkursi ja KSH teostamist. Ujula tänav peab siiski ristuma planeeritud

Klaose tänava pikendusega üldplaneeringus näidatud asukohas (lk 215-216).

1.2. Vaidlustatud otsuse punktis 7 on öeldud, et Kvissentali linnaosa kui linnakeskusele

lähedal asuva elamupiirkonna arendamine on ülioluline. Selle piirkonna arendamine loob

võimaluse tihendada linnakeskkonda nii, et minimaalsed oleksid igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud kulutused liikuvusele. Tänava (s.h tehnovõrkude) rajamine on

vajalik, et tagada piirkonna turvaline teenindamine, võrguteenuste varustuskindlus ja

optimaalne transpordiühendus linnakeskusega. Ujula tänav on planeeritud kohaliku

jaotustänavana liiklussagedusega 500-8000 autot ööpäevas. Aastal 2040 on Ujula tänavas

modelleeritud liiklussagedus 684 autot tipptunnis ja 4560 autot ööpäevas. KSH kohaselt ei ole

sellise liiklussageduse korral eelduslikult ette näha ka Ujula tänava maksimaalse sagedusega

lõigus müra piirväärtuse ületamist.

2. Kaebajad esitasid 08.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse

tühistamiseks osas, millega nähti ette võimalus rajada Ujula tn pikendusena uued sõidutee

läbimurded Kvissentali asumisse ja Puiestee tänavale Aruküla tee 2/4/6 majade kõrvalt.

Kaebajad vaidlustavad uue sõidutee rajamise. Kergliiklustee rajamisele kaebajatel vastuväiteid

ei ole. Kohus mõistab eeltoodust lähtudes käesolevas otsuses Ujula tn pikenduse all

üldplaneeringus ette nähtud teed, mis on vaidluse all, s.o sõiduteed.

Kohus võttis kaebuse menetlusse kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena,

v.a Ilmar Peeter Pardi osas, kes esitas kaebuse avalikes huvides.

Vaidlustatud otsus rikub kaebajate subjektiivset õigust tervislikule elukeskkonnale. Kaebajad

elavad Ujula tänaval, selle vahetus läheduses (Ranna teel), tulevase Ujula tn pikenduse ääres

(Aruküla teel) või omavad seal elukondlikku kinnisvara. Liiklusest tingitud müra ja saaste

hakkab mõjutama kaebajate igapäevast elu.

Avaliku huvi rikkumine seisneb selles, et planeeritud jaotustänava rajamine on märkimisväärne

kulu linna avalikele rahalistele vahenditele, märkimisväärsete mõjudega looduskeskkonnale

ning ei soodusta eesmärki vähendada autostumist ja suurendada kergliikluse osakaalu.

3. Kaebajate seisukohad sisalduvad kaebuses ja menetluse käigus esitatud täiendavates

avaldustes ning on kokkuvõttes järgmised.

3.1. Ujula tänav on ajalooliselt rahulik ja vaikne tänav. Võimalusi rajada müratõkked,

kõrghaljastust jms tänaval ei ole. Täiendav liiklus põhjustab heitgaase ja müra ning mõjutab

seeläbi oluliselt elukvaliteeti. Aruküla tee 2/4/6 elamud, mis on juba praegu väga kõrge

müratasemega sõidutee kõrval, jääksid kolme suure autotee vahele. Tulenevalt maapinna

kõrguste erinevusest ei oleks võimalik rajada nende elamute juurde müratõkkeid vms.

Ujula tn pikendus ei oleks jaotustänav, vaid pigem magistraaltänav. Tegemist on kahte

erinevat elamukvartalit ühendava teega.

3.2. Kaebajad ei nõustu sellega, et Ujula tn pikenduse kaudu saavad Ujula tänava ja Aruküla

tee elanikud nautida Kvissentali pakutavaid hüvesid, reaalselt ei hakkaks see nii olema.

3.3. Kvissentali elanikel on olemas sõiduautoga juurdepääs, võimalike uusarendustele saab

luua juurdepääsu Kvissentalis asuvate tänavate kaudu. Põhjendatud ei ole Kvissentali elanike

huvide eelistamine kaebajate huvidele.

3.4. Ujula tn pikendust ei ole vaja liiklusega seotud probleemide lahendamiseks. Selle

vajaduse uuringud puuduvad ja reaalne vajadus jääb põhjendamata. Pikendust ei ole praegu

ega tulevikus vaja tee kõrvale jäävatele kruntidele juurdepääsuks.

Pikendus ei lahenda Narva maantee ja Ujula tänava ringi ummikuid. Ujula tn pikenduse

kaudu jõuab Kvissentali uusarenduse elanik lihtsalt varem samasse ummikusse, kus ta oleks

Puiestee tänavat mööda linna sõites.

Puiestee tänava liikluskoormust aitab reaalselt vähendada Tiksoja silla ehitus (on planeeritud

2025. aastasse) ning Tartu Ringi valmimine (ühendus Tallinna ja Jõgeva mnt vahel).

Kaebajad on korduvalt teinud ettepanekuid oodata Tartu Ringi valmimine ära ja siis teha

uuringutele põhinedes otsus Ujula tn pikenduse vajalikkuse üle.

Ujula tänava rekonstrueerimine aitaks hajutada liikluskoormust Puiestee tänaval, kuid riive ei

oleks niivõrd intensiivne kui otseühenduse puhul Kvissentaliga.

Vastustaja seisukohad on omavahel vastuolus - ühelt poolt väidab vastustaja, et läbimurret ei

ole vaja liiklusprobleemide lahendamiseks, teisalt väidab, et läbimurret on vaja, et Kvissentali

elanikud ei peaks sõitma ringiga (ca 1-2 km ringi) ja see õigustab niivõrd intensiivset riivet.

3.5. Ujula tn pikenduse rajamine ei takista valglinnastumist. Tegelikkuses aidatakse

valglinnastumisele kaasa, kui hävitatakse linnas elavate inimeste elukeskkonda ning

tekitatakse soovi otsida elamispaika linnast väljas.

3.6. Arusaamatuks jääb uue sõidutee rajamine Ujula tänavalt Puiestee tänavale Aruküla tee

2/4/6 kõrvalt, kuivõrd ka hetkel on juba olemas toimiv läbipääs Ujula tänavalt Puiestee

tänavale kahe kalmistu vahelt.

3.7. Vastustaja ei ole kaalunud ainult kergliiklustee rajamise võimalust või alternatiivseid

variante juurdepääsuks.

3.8. Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneering ei välista kaebuse

eesmärgi saavutamist. Üldplaneeringu saab kehtestada nii, et see ei ole kooskõlas kehtiva

detailplaneeringuga. Vahepealsel ajal on nii planeerimispõhimõtted kui ka kohtupraktika

isikute subjektiivsete õiguste kaitse osas oluliselt muutunud. Peaks hoolikamalt kaaluma, kas

2006. aastal kehtestatud detailplaneering ei riiva tänasel päeval ülekaalukalt kaebajate

subjektiivseid õigusi.

Detailplaneering pani Ujula tn pikenduse välja ehitamise kohustuse arendajale. Hiljem on

vastustaja avaldanud, et ta peab arendajale finantsiliselt appi minema. Detailplaneeringuga ei

ole kokku lepitud, et Ujula tn pikendus rajatakse avalike rahaliste vahendite arvelt. Samuti ei

näe detailplaneering ette võimalust ehitada välja vaid kergliiklustee ning vajaduse ilmnemisel

sõidutee. Seega ei plaani vastustaja rajada Ujula tn pikendust vastavalt kehtivale

detailplaneeringule ning vastustaja ja planeeringust huvitatud isik on detailplaneeringu

realiseerimisest selles sätestatud viisil loobunud. Kommunikatsioonitrasside osas on olukord

ammu muutunud.

3.9. Ujula tn pikendus võib omada negatiivset mõju looduskeskkonnale. Seda on kajastatud

ka KSH aruande eelnõus. Planeeritav teedevõrgustik hakkaks kulgema üle Emajõe luha, mis

on paljude lindude, loomade ja kahepaiksete elupaigaks. On võimatu, et teede ehituseks tehtav

suur kuivendustöö ei tee olemasolevale taimestikule ning loomade elupaigale liiga.

04.12.2020 algatatud Aruküla tee 30 krundi detailplaneeringu raames on vastustaja küll

arendajalt nõudnud keskkonnauuringuid (sh KSH algatamist), kuid keskkonnauuringuid

olemasolevatele piirkondadele ning kuidas tee neid piirkondi ja uue tee mõjualas elavaid

inimesi mõjutaks, pole tehtud. Piisav ei ole uuringute tegemine üksikute detailplaneeringu

menetluste kaupa, vaid arvestama peab ka laiemat pilti, mis on just üldplaneeringu mõte.

3.10. Ujula tn pikenduse rajamine on vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega suunata inimesi

rohkem valima autodele alternatiivseid liikumise meetodeid ning suunata autoliiklust pigem

magistraaltänavatele. Selle asemel soovib linn autoteid juurde luua, et inimesed eelistaksid

autoga sõita. Samuti tekib vastuolu energia- ja kliimakavaga. Ujula tn pikendus lõhub

koosmõjus Ujula tänava äärsete uute detailplaneeringutega ära hetkel väga populaarse

kergliiklustee (uushoonestusalade sisse- ja väljasõidud). Vastustaja seisukohad on

vastuolulised - ühelt poolt väidetakse, et vastustaja eesmärk on vähendada autoliiklust (müra,

saastet) ja autoga liiklejate elu ei ole vaja üleliia mugavaks teha, teisalt öeldakse, et tuleb

tagada mugav juurdepääs autoliikluseks.

3.11. Aruküla tee 34 kinnistu omanik on läbimurde rajamise vastu ning ka vastustaja ise ei

ole pidanud põhjendatuks astuda samme vastava tee- ja tänavamaa moodustamiseks

(sundvaldus, sundvõõrandamine vms).

3.12. Planeeringus antud vastustaja seisukohad ei ole asjakohased, kaalutletud ja motiveeritud.

3.13. 2022. aasta täiendav uuring oli paljuski asjalik ja tõestas kaebajate väiteid. Kuid esines

ka vajakajäämisi. Lähteülesanne oli ilmselt puudulik, kuna kaebajaid uuringu koostamise

protsessi ei kaasatud. Kaebajate hinnangul ei kajasta uuring tervikpilti. Vastustaja on uuringut

tsiteerinud valikuliselt.

Uuringus on välja toodud, et alternatiivide omavahelisel võrdlemisel on eelistatud II

alternatiiv (Ujula tn pikenduse ehitamine kergliiklusteena), kuna see toetab rohkem Tartu

linna strateegilisi liikuvuseesmärke ning müra aspektist on tegemist parema variandiga.

Mõlema alternatiivse lahenduse korral võib kaasneda nii päeval kui ka öösel müra

piirnormide ületamisi Puiestee tänaval ja olemasoleval Ujula tänaval. Kaebajate hinnangul

tuleb lähtuda asjaolust, et Puiestee tänav on alati olnud kõrgema müratasemega erinevalt

Ujula tänavast.

Prognooside kohaselt väheneb auto kasutamine, mis omab positiivset mõju Aruküla

tee/Puiestee tänava võimalikule liikluskoormusele niigi. Samas on uuringus välja toodud, et

Ujula tn pikendus soodustab autostumist, mistõttu on antud teelõigu väljaehitamine selgelt

vastuolus Tartu linna energia- ja kliimakavaga. Olukorras, kus uuringus on seatud kahtluse

alla Ujula tn pikenduse rajamise tehniline võimalikkus ja maksumus Põllu tänava ühenduse

osas, on kaebajatele üllatuslik, et vastustaja ei ole nõus viidatud ühendusest loobuma.

4. Vastustaja Tartu linn palus jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebusega ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki. Alternatiivselt taotles vastustaja kaebuse rahuldamata jätmist.

4.1. Ujula tn pikendus on kavandatud jaotustänavana, mille eesmärk on parendada

Kvissentali elamupiirkonna sidusust kesklinna suunal, kuid tagada ka piirkonna turvaline

teenindamine, võrguteenuste varustuskindlus ja optimaalne transpordiühendus

linnakeskusega. Teed on planeeritud alates 2009. aastat, mil kehtestati Kvissentali põik 10 ja

Aruküla tee 34 kruntide detailplaneering, ning kajastatud 2017. aasta üldplaneeringus.

Aruküla tee 34 detailplaneering on kehtiv ja tänaseks osaliselt ellu viidud, selle lahenduses on

arvestatud, et planeeringuala terviklahenduse elluviimisel hakkab bussiühendus ja kergliiklus

toimima mööda Ujula tn pikendust. Teekoridori all hakkavad paiknema Kvissentali

elamurajooni viivad vee-, gaasi- ja survekanalisatsioonitorude trassid.

Kaebajate seisukohtade valguses otsustas vastustaja uurida alternatiivseid võimalusi Ujula tn

pikendusena kavandatud sõidutee läbimurretele. 2022. aasta mais valmis vastustaja tellimusel

uuring „Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse võimalike alternatiivsete

lahendusvariantide esitamine ja nende rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine“

(edaspidi uuring 2022, I kd tl 133-170). Kohtumenetluse ajal kaebajatega peetud

läbirääkimiste tulemusel ja uuringule tuginedes on vastustaja otsustanud, et Ujula tn pikendus

rajatakse esmalt vaid kergliiklusteena. Vastustaja hinnangul on tegemist optimaalse

lahendusega, mille järel tuleb jälgida tekkivat liiklusolukorda. Ujula tn pikenduse

väljaehitamine tulevikus võib sõltuda riigi poolt Tartu põhjapoolse ümbersõidu (Tiksoja silla)

rajamisest. Üldplaneeringus ette nähtud perspektiivne lahendus, Ujula tn pikenduse

sõiduteena väljaehitamine, võib realiseeruda juhul, kui selleks on tegelikke liiklusolusid

arvesse võttes vajadus.

Tartu linna eelarvestrateegias on Ujula tänava jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks kavandatud

rahalised vahendid 2024. aastaks. Praegustel andmetel ei jõuta 2023. aastal niikaugele, et

2024. aastal tuleks jalg- ja jalgrattatee ehitamisega alustada. On tõenäoline, et linna tegevused

lükkuvad ajaliselt järgmistesse aastatesse.

4.2. Vastustaja viitas vaidlustatud otsuse põhjendustele ja leidis, et ta on täitnud

põhjendamiskohustust nõuetekohaselt, teostanud kaalutlusõigust ning kaalunud Ujula tänaval

ja selle lähiümbruses elavate isikute huve. Kokkuvõtvalt võib Ujula tn pikendus sõiduteena

suurendada liiklussagedust ja seetõttu mõjutada negatiivselt Ujula tänava elanikke, kuid

sõidutee on laiemalt Tartu linnale (sh Aruküla ja Kvissentali elamurajooni elanikele) oluline,

sõidutee tüüp on piirkonda sobiv ning negatiivseid mõjusid on võimalik vähendada

asjakohaste ja mõistlikult realiseeritavate meetmetega. Pikendus on osa mõistlikust ja sidusast

linnaplaneerimisest. Tõenäoliselt on võimalik leida tehniline lahendus, kus arendustegevus

ning tänava rajamine on võimalik ilma loodust kahjustamata (väljakujunenud veerežiimi

muutmata). KSH aruande põhjal ei kaasne sõidutee rajamisega müra piirväärtuse ületamist.

Kogumis kaaluvad sõidutee olulisus ja selle rajamisega kaasnev kasu üles võimaliku

kaebajate huvide riive.

Vastustaja hinnangul puudub tema seisukohtades vastuolu. Ühelt poolt on sõidutee tõepoolest

vajalik Kvissentali elanikele sidusa ja mõistliku ühendustee loomiseks kesklinnaga, kuid

teiselt poolt võimaldab sõidutee liiklust hajutada ja kokkuvõttes ka vähendada. Isegi kui

piirkonna liiklusprobleemid ei ole tänasel päeval suured, siis Kvissentali elamurajooni

arenemisega liikluskoormus vaieldamatult tõuseb. Vastustaja ülesanne on näha ette

võimalikke tulevikus tekkivaid transpordiprobleeme ja neid asjakohaste

planeerimismeetmetega ennetada.

4.3. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse tegemisel kehtivale detailplaneeringule,

üldplaneeringu KSH aruandele, varasemale 2017. aasta üldplaneeringule ning vastustaja

linnaplaneerimis- ja transpordialasele kompetentsile.

Uuring 2022 kinnitas kokkuvõttes, et Ujula tn pikenduse rajamine sõiduteena on mõistlik ning

sellega ei kaasne ülemääraseid negatiivseid mõjusid. Kuigi uuringu lähteülesandes oli esitatud

neli alternatiivset lahendust, olid ekspertide hinnangul reaalselt teostatavad vaid kaks: Ujula

tn pikendus rajatakse üldplaneeringus ette nähtud viisil sõidutee ja kergliiklusteena

(alternatiiv I) ning üksnes kergliiklustee rajamine (alternatiiv II). Ekspertide hinnangul on

mõlema alternatiivi mõjud linna liiklusele tervikuna olematud või väga väikesed. I

alternatiivil on otsene mõju Aruküla tee liiklussageduse vähendamisele ja sellega ei kaasne

läbivliiklust Ujula tänaval, samuti on selle lahenduse puhul mõju jalgratta kasutusele pigem

negatiivne. Enim toetab Tartu strateegiliste liikuvuseesmärkide saavutamist II alternatiiv.

Samas ei mõjuta I alternatiiv kokkuvõttes elu- ja looduskeskkonda oluliselt rohkem võrreldes

II alternatiiviga. Seega isegi kui otsuse põhjendustes esines puudujääke, ei mõjutanud see

otsust ning lõppotsus oleks ikka olnud samasugune.

4.4. Esinevad alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Isegi kui kohus tühistab vaidlustatud

otsuse osas, millega on üldplaneeringus nähtud ette Ujula tn pikendus sõiduteena, saab Ujula

tn pikenduse siiski sõiduteena ehitada Aruküla tee 34 detailplaneeringu alusel. Üldplaneeringu

ja detailplaneeringu vastuolu korral tuleb lähtuda detailplaneeringust. Aruküla tee 34

detailplaneeringu menetluses on järgitud kõiki menetlusreegleid. Kui kaebajad ka isiklikult

menetluses ei osalenud, siis see ei tähenda, et Ujula tänava piirkonna elanike huvisid ei

kaalutud. Viidatud detailplaneering ei ole käesoleva menetluse esemeks. Vastustaja ei pea

võimalikuks Aruküla tee 34 detailplaneeringut kehtetuks tunnistamist Ujula tn pikenduse

sõiduteena rajamise osas, kuna see võib pikemas perspektiivis vajalikuks osutuda.

Kohtu seisukoht

5. Kohtuasjas on vaidluse all üldplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 1 kohaselt on

üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Üldplaneering on seega suure üldistusastmega dokument. Otse üldplaneeringu alusel ei ole

võimalik midagi ehitada, samuti ei anna üldplaneering õigust tegutseda võõral maal.

Üldplaneering reguleerib linna kui terviku arendamist pikema aja jooksul. See, millised

üldplaneeringus ette nähtud kavatsused tegelikult realiseeruvad, sõltub väga paljudest

asjaoludest, praeguse vaidluse puhul muuhulgas riigi tegevusest teede ehitamisel, arendajate

tegevusest arendusprojektide elluviimisel ja rahastuse olemasolust.

6. Alustada tuleb sellest, et Ujula tn pikendus on ette nähtud varem kehtinud või kehtivate

planeeringutega - alates aastast 2009 kehtiva Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide

detailplaneeringuga ja aastatel 2017 - 2021 kehtinud Tartu linna üldplaneeringuga 2030+.

See ei tähenda, et kaebajad ei võiks taotleda varasema lahenduse muutmist. Kuid see

tähendab, et kaebajate argumendid peavad olema kaalukamad võrreldes sellega, kui tegemist

oleks võimalike alternatiivsete lahenduste kaalumisega asja esmasel lahendamisel. Nii

kaebajatel kui ka muudel isikutel on oma senistes tegevustes pika aja jooksul tulnud lähtuda

sellest, et Ujula tn pikenduse rajamine on kavas. S.h Aruküla tee 8 krundi detailplaneeringus,

mille alusel on ehitatud Aruküla tee 2/4/6 elamud, oli ette nähtud elamute läheduses asuv

võimalik tänava maa-ala, mis sisaldas ka Ujula tn pikenduse Aruküla teele suunduvat lõiku (II

kd tl 6).

7. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine (kehtivast detailplaneeringust

erineva üldplaneeringu kehtestamine) võimatu. Kohus põhimõtteliselt nõustub sellega, et

kehtivast detailplaneeringust tulenevad õigused säilivad ka siis, kui need on hiljem

kehtestatud üldplaneeringuga vastuolus. Kuid detailplaneering ja selle alusel tulevikus antav

võimalik ehitusõigus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34

kruntide detailplaneeringu elluviimisega võidakse jätkata (osaliselt on see ellu viidud) ja sel

juhul ei ole kaebajate seisukohast tähtsust, kas üldplaneeringus on Ujula tn pikendus ette

nähtud või mitte. Detailplaneeringu elluviimisest saab ka loobuda (PlanS § 140 lg 1 p 2) ja

sel juhul muutub üldplaneeringus ette nähtu oluliseks. Puudub põhjus jätta kaebus läbi

vaatama.

Kohus märgib, et Ujula tn pikenduse olemasolu on küll otseselt ette nähtud Kvissentali põik

10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga, kuid see ei ole ainus detailplaneering, mis

vaidluse lahendamisel asjasse puutub (vt otsuse punkti 11).

8. Vaidlustatud otsuse põhjal on vastustaja lähtunud sellest, et Ujula tn pikenduse kasuks

räägivad eeskätt järgmised asjaolud:

- loogilise ja piisavalt tiheda tänavate võrgustiku loomine, seeläbi liikluskoormuse

ühtlustamine erinevatel tänavatel;

- linnasisese elamuala laiendamine Kvissentali linnaosa edasiarendamise teel, selleks

Kvissentali linnaosasse liikumise võimaluste suurendamine.

Õige ei ole see, et vastustaja on eeltoodu kõrval jätnud kaalumata huvid, mille kaebuses on

välja toonud kaebajad. Kõiki teemasid, mille kaebajad on kohtuvaidluses tõstatanud, on

üldplaneeringu menetluse raames (s.h KSH raames) käsitletud. Vastustaja tegi vaidlustatud

otsuse seetõttu, et ta ei pidanud kaebajate välja toodud huve kaalukamaks argumentidest, mis

räägivad Ujula tn pikenduse kasuks.

Kohus saab asja lahendamisel hinnata seda, kas vastustaja on selle otsuse tegemisel järginud

kaalutlus- ja menetlusreegleid. Kohus ei saa hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust või teostada

kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).

9. Vastustaja esitas kohtumenetluse raames uuringu 2022, mida vaidlustatud otsuse tegemise

ajal olemas ei olnud. Kohtu hinnangul saab uuringut kasutada tõendina selle kohta, kas

asjaolud, millele vastustaja tugines, on leidnud kinnitust või mitte. Kohus teeb asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Hiljem kogutud tõenditega

saab tõendada haldusakti andmisel aluseks võetud asjaolude ja seisukohtade õigsust.

10. Ujula tn pikenduse vajalikkuse kaalumisel ei oma tähtsust mitte ainult kaebajate huvid.

Kohtu hinnangul ei ole vastustaja omistanud liigset kaalu Kvissentali elanike või muude

linnaelanike huvidele.

Vastandada ei saa näiteks Aruküla tee 2/4/6 elamutes elavate inimeste huve ja kaugemal

Kvissentali linnaosas elavate inimeste huve (ka Aruküla tee 2/4/6 kuulub Kvissentali

linnaossa). Kaartide (II kd tl 3, 5) põhjal on vahemaa Aruküla tee 2/4/6 elamute ja praegu

hoonestatud Kvissentali piirkonna keskpunkti vahel linnulennult vähem kui 1 km. Kaardilt

nähtub, et kavandatud arenduste elluviimisel sulanduvad Ülejõe ja Kvissentali linnaosad

kokku ühtseks linnakeskkonnaks. Õige ei ole öelda, et Ujula tn pikendus hävitab linnas

elavate inimeste elukeskkonna. Kohus pigem ütleks nii, et Ülejõe linnaosa ja Kvissentali

linnaosa hoonestatud osa vahel paiknev ala on praegu ebatavaliselt mittelinlik ja selle üheks

põhjuseks on, et kõiki kavandatud arendusi ei ole veel ellu viidud. Sellise olukorra

säilitamisele ei ole kaebajatel subjektiivset õigust.

Samuti ei saa vastandada olemasoleva Ujula tänava ja Puiestee tänava elanike huve. Kohatu

on väita, et Puiestee tänava liikluskoormuse osaline suunamine Ujula tänavale on vale, kuna

Puiestee tänav on alati olnud mürarohke ja tiheda liiklusega.

Kaalutlusreeglitega on kooskõlas see, et vastustaja on hinnanud ja kaalunud kõigi eeltoodud

piirkondade elanike huve. Kohtupraktika põhjal on kohalikule omavalitsusele kuuluva

planeerimisdiskretsiooni osaks võimalusel optimaalse tasakaalu leidmine kõigi puudutatud

isikute huvide vahel. Samas põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on kohaliku

omavalitsuse pädevuses ja kohus sinna kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku.

11. Kaebajad iseenesest ei sea kahtluse alla vastustaja väidet, et linnasisese elamuala

laiendamine on kooskõlas kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega ning et Kvissentali

linnaosa arendamine on selleks mõistlik vahend muuhulgas seetõttu, et see loob võimaluse

tihendada linnakeskkonda nii, et igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused

liikuvusele on minimaalsed.

Kaartidelt (II kd tl 3-4) nähtub, et kui praegu jäävad Kvissentali linnaosas Meruski tänavast

allapoole (kesklinna suunas) üksikud hoonestatud krundid, siis üldplaneeringu järgi on sinna

ette nähtud ulatuslikud elamumaa juhtotstarbega alad (EV - väikeelamu maa-ala, EK -

korterelamu maa-ala). Osaliselt on need hõlmatud kehtivate detailplaneeringutega - aastal

2009 kehtestatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga ning

aastal 2016 kehtestatud Kvissentali tee 34 krundi detailplaneeringuga, osaliselt koostamisel

oleva Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringuga (I kd tl 136 pöördel jj). Kvissentali põik

10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringus nähti just Meruski tänavast allpool olevast

linnaosast kesklinna suunas kulgeva teena ette Ujula tn pikendus. Sellele ei ole

detailplaneeringus mitte lihtsalt viidatud kui võimalikule ühendusteele, vaid tee olemasolu on

ette nähtud detailplaneeringu seletuskirjas ja joonisel (I kd tl 123 ja pöördel, 132, II kd tl 5).

Kohtu hinnangul on oluline, et eelviidatud uued elamumaa juhtotstarbega alad jäävad linna

piiridesse ja Kvissentali linnaosa praeguseks hoonestatud piirkonnast kesklinna suunas.

Tegemist ei ole valglinnastumisega (linna planeerimata ja laiaulatusliku levikuga

maapiirkonda), vaid vastustaja soovib üldplaneeringu kaudu saavutada vastupidist -

linnakeskkonna tihendamist ja linna piirides olevate elukohtade loomist.

12. Kaebajad peavad oluliseks, et Kvissentali linnaosa elanikel on võimalik liikuda selle

linnaosa suunas mööda Puiestee tänavat ja selle jätkuks olevat Aruküla teed ning leiavad, et

edasi tuleb liiklus juba jaotada Kvissentali tänavatele.

Kohtu hinnangul on selline olukord omane linnade või asulate vahelisele liikluskorraldusele.

Linna-sisesele liikluskorraldusele on vastupidi omane tihe teedevõrk, kus teekonna valikuks

on mitmeid võimalusi ja liikluskoormus seeläbi jaotub ühtlaselt. Linnakeskkonnas ei ole

kohane küsida, kas on põhjendatud uue tee ehitamine olemasoleva teega paralleelselt - linn

ongi koht, kus paralleelselt kulgeb palju tänavaid.

Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kogu Kvissentali linnaossa, s.h Meruski teest allapoole

jäävasse ossa suunduv liiklus ei saa kulgeda ainult mööda Puiestee tänavat ja Aruküla teed.

See, et linnaosi ühendavad erinevad tänavad ja linnas liikujatel on selleks mitmeid

alternatiivseid võimalusi, on linnakeskkonnale omane.

13. Kohtuasjas kogutud dokumendid ei kinnita kaebajate väidet, et Ujula tn pikenduse

rajamine ei aita kaasa üldise liikluskorralduse parandamisele. Uuring 2022 tõepoolest näitab,

et linna kui terviku aspektist on mõju liiklusele väike ning teenindustasemed ristmikel

muutuksid ainult kergliiklustee ja sõidutee võrdluses väga vähe, sh jääks olukord samaks

ristmikul Narva mnt-Vene (ring). Kuid liikluskorralduse parandamine linnas tervikuna ja

sellel ringristmikul ei olnudki Ujula tn pikenduse kavandamise eesmärk.

Samas uuringu 2022 kokkuvõtte põhjal tuleb selgelt välja, et Ujula tn pikendusel (ehk

sõiduteel ehk I alternatiivil) on otsene mõju Aruküla tee liiklusele. Kui Ujula tn pikendus

(sõidutee) välja ehitada, väheneks Aruküla teel liiklussagedus ligikaudu 22-24%. See

tähendab Aruküla tee/Puiestee lõigu kuni Narva mnt liikluse olukorra paranemist, kuna

peateel väiksema liiklussageduse juures on reguleerimata ristmike ooteajad väiksemad.

Samuti näitavad liikluse modelleerimise tulemuselt selgelt, et I alternatiiviga ei kaasne

läbivliiklust ehk Ujula tn pikendus kujutaks endast kohalikku teed, mis hakkaks mõjutama

vaid Kvissentali linnaosa liikluse jaotust. Uuringus on öeldud ka seda, et tulevikus võib

ummikuid põhjustada Kvissentali ala liikluslahendus kahe juurdepääsuga (s.o Kvissentali tee

ja Meruski tänav, ilma Ujula tn pikenduseta). Seega täidaks Ujula tn pikendus ülesannet

korraldada parem ja sujuvam ühendus Kvissentali linnaosaga ja vähendada mitmete teiste

tänavate koormust Kvissentali ja Ülejõe linnaosas ning pikendus hakkaks toimima

jaotustänava, mitte magistraaltänavana.

Kaebajate sõnul lühendab Ujula tn pikenduse kasutamise võimalus sõidukite teekonda

Kvissentali linnaosast kesklinna 1-2 km võrra. See ei ole sugugi väike asi arvestades, et selle

1-2 km suuruse kasu saavad paljud sõidukid tõenäoliselt kaks korda päevas. Sõiduki

kasutamisest põhjustatud müra ja õhusaaste, on seda väiksem, mida lühem on läbitav teekond.

14. Üldplaneeringu menetluse raames toimus keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH,

aruande eelnõu väljavõtted I kd tl 184-186). Selles on käsitletud Ujula tn pikenduse rajamise

mõju kaitsealustele liikidele ja püsielupaigale ning ära toodud tingimused, millest tee

kavandamisel ja ehitamisel peab lähtuma. S.h on oluline, et püsielupaigas ja seda ümbritseval

alal veerežiim ei muutuks. Aruandes on öeldud, et kuna piirkonnas juba paikneb olemasolev

kraavivõrgustik, on tõenäoliselt võimalik leida tehniline lahendus, kus arendustegevus ja

tänava rajamine on võimalik ilma väljakujunenud veerežiimi muutmata. Täpsem lahendus

selgitatakse välja Aruküla tee 30 detailplaneeringu ja/või tänava projekti koostamise käigus.

Uuringu 2022 kohaselt Ujula tn pikenduse koridor ei kattu üldjuhul kaitsealuste taimeliikide

leiukohtadega. Ehitustööde võimalik mõju läheduses kasvavatele kaitsealustele liikidele

esineb nii sõidu- kui ka kergliiklustee rajamisel ning seda saab ehitamise korraldamisel

vältida. Püsielupaiga ja kaitsealuste taimeliikide kaitseks on vajalik säilitada Emajõe lammi-

madalsoo alal olemasolev veerežiim, see on võimalik nii sõidu- kui ka kergliiklustee

rajamisel. Püsielupaiga piiride muutmisel 2017. aastal juba arvestati tee rajamisega kaasnevat

võimalikku kuivenduse mõju.

Eeltoodu lükkab ümber kaebajate väite, et Ujula tn pikenduse rajamine kindlasti või suure

tõenäosusega ohustab kaitsealuseid liike või püsielupaiku. Vastupidi, uuringute koostajad on

pidanud tee rajamist võimalikuks ja välja toonud selle juures arvestamisele kuuluvad

tingimused.

On tõsi, et igasuguse ehitamisega kaasneb loodusliku keskkonna hävimine mingis ulatuses,

seejuures kaasneb eeltoodu ka kergliiklustee rajamisega, mida kaebajad toetavad ja vajalikuks

peavad. See mõju on linna tingimustes paratamatu. Oluline on, et ehitiste kõrval oleks linnas

piisavalt ka rohealasid. Uuringu 2022 järgi kõrghaljastuse, rohevõrgustiku ja maastiku osas ei

ole Ujula tn pikenduse rajamisel või ainult kergliiklustee rajamisel olulisi erinevusi ning

pikenduse rajamise korral rohevõrgustiku toimine säilib.

15. Müra seisukohast leidis KSH koostaja, et Ujula tn pikendus on jaotustänav, mille

liiklussagedus jääb eelduslikult madalaks ning müratase jääb lubatud normi piiresse juba

teemaal või selle läheduses.

Müra küsimust on põhjalikult käsitletud uuringus 2022. Kokkuvõtlikult võib öelda, et uuringu

tegija leidis häid ja halbu külgi nii sellel, kui Ujula tn pikendus on kergliiklustee, kui ka sellel,

kui välja ehitatakse sõidutee. Emajõe haljasala vaiksel alal öösel kummagi variandi puhul

probleeme ei ole, päevasel ajal võib mõlema variandi puhul esineda müra piirväärtuse

ületamist, sõidutee ehitamisel suuremal määral. Kui rajatakse ainult kergliiklustee, siis

halveneb Meruski tänava (Aruküla tee ja Klaose tänava vahelisel lõigul) äärsetel aladel müra

olukord märgatavalt ning osadel Meruski tänava äärsetel majapidamiste puhul võib esineda

päevasel ajal müra piirväärtuste ületamisi. Kui rajatakse sõidutee, siis on sellel positiivne

mõju Aruküla tee äärsetele kinnistule, kuna osa Aruküla tee liiklusest suunatakse Ujula

tänavale. See avaldub eelkõige Aruküla tee algusosas (teelõigul katastriüksusest Aruküla tee

40 kuni katastriüksuseni Aruküla tee 2/4/6). Puiestee tänava äärsetel aladel esineb kõikides

lahendusvariantides nii päevasel kui ka öisel ajal müra piirväärtuste ületamisi. Olemasoleva

Ujula tänava elanike heaolu sõltub suuresti sellest, kas Tartu põhjapoolne ümbersõit

ehitatakse välja või mitte ning ilma ümbersõiduta on mõlema variandi puhul mitmete Ujula

tänava ääres paiknevatel elamute puhul müra päevane piirväärtus ületatud.

Ka õhusaaste osas leiti uuringus, et alternatiivsed lahendused on õhusaaste mõjus võrdsed -

ühel juhul halveneb olukord olemasoleval Ujula tänaval, kuid pareneb Aruküla teel ning teisel

juhul vastupidi.

16. Kohtuasja lahendamisel ei oma tähtsust, kas Ujula tn pikenduse asukoha maaomanikud

praegu on nõus ehitamisega nende maale. Üldplaneeringu eesmärk ei ole selle küsimuse

lahendamine. Tee ettenägemine üldplaneeringus on esimene etapp, mis annab võimaluse

otsida tulevikus maaomanikega kokkuleppeid või saavutada maa kasutamise õigus muul

viisil.

17. Üldplaneeringus lahendamisele kuuluvaks küsimuseks ei ole ka see, kas vastustaja osaleb

Ujula tn pikenduse ehitamise rahastamisel. See, milliseid kulutusi tehakse kohaliku

omavalitsuse eelarves, sõltub valimiste tulemusena tekkinud poliitilisest tasakaalust

volikogus. Sellekohaste otsustuste kohtulik kontrollimine ei ole võimalik.

18. Kohus kahtleb selles, et Ujula tn pikenduse ärajätmine märkimisväärselt mõjutaks auto

kasutamist igapäevase liiklusvahendina. Esiteks näeb kohus edulootusi pigem inimeste

positiivsel motiveerimisel kui negatiivsel mõjutamisel. See, kui jalgsi, jalgrattaga ja

ühistranspordiga liikumise võimalused muudetakse võimalikult headeks, on mõistlikum

tegevuskava kui see, et autoga liiklemine muuta võimalikult ebameeldivaks. Seda eesmärki

üldplaneering täidab - kergliiklustee on ette nähtud sõidutee kõrval (ja tegelikkuses rajatakse

enne sõidutee ehitamist) ning vastustaja üks argument on, et Ujula tn pikendus on muuhulgas

mõeldud ühistranspordi korraldamiseks.

Teiseks peab kohus üldiselt teadaolevaks, et mitte kõik inimesed ei soovi ja paljud ei ole ka

võimelised liikuma jalgsi või jalgrattaga. Ka nende inimeste huvidega peab arvestama, s.h

taas ühistranspordi mõistlikku korraldamist võimaldavate sõiduteede rajamise kaudu.

19. Vastustaja on selgitanud, et tõenäoliselt ei toimu käesoleval ega järgmisel aastal Ujula tn

pikendusena mingi tee (s.h kergliiklustee) ehitamist, järgnevatel aastatel ehitatakse ainult

kergliiklustee ning sõidutee ehitamise otsustab vastustaja tulevikus lähtudes sellest, milline on

tegelik olukord liikluses - kuidas edenevad kavandatud arendused, kas ehitatakse muid teid ja

milline on nende mõju liiklusele jne.

Kohtu hinnangul on Ujula tn pikenduse ettenägemine üldplaneeringus sellele vaatamata

põhjendatud. Kehtestatud ja võimalike tulevikus kehtestatavate detailplaneeringute

elluviimise aeg ei ole vastustaja kontrolli all. Mõlemad pooled põhimõtteliselt nõustuvad, et

riigi tee-ehitusel võib olla mõju liikluskorraldusele Tartu linnas üldiselt. Kuid praeguses asjas

on esiplaanil liikluse korraldamine Kvissentali linnaosa ja teiste linnaosade vahel ning

liikluskoormuse ühtlasem jaotamine linnaosa piires. Lisaks ei ole ka riigi tee-ehitus vastustaja

kontrolli all. Linnas kavandatud arengute ja suundumuste etteulatuva kajastamisega

üldplaneeringus on vastustaja toiminud läbipaistvalt, kavandatavad tegevused on ettenähtavad

ning piirkonna maaomanikel ja elanikel on võimalik oma tegevuses nendega arvestada.

20. Kohus möönab, et mõnevõrra erineb olukord Ujula tn pikenduse lõigu osas, mis hakkaks

seda tänavat ühendama Aruküla teega. Selle teelõigu kohta on KSH koostaja leidnud, et Põllu

tänava suunalise ühenduse rajamisest loobumine tugevdaks jaotustänava peamist eesmärki

ning hoiaks ära täiendava liikluse lisandumise Põllu tänava suunalt.

Kohus peab siiski õigeks käsitleda Ujula tn pikendust ühtse tervikuna. Põllu tänava suunas

viiv lõik on samuti osa linna tänavate- ja liiklusvõrgust. Uuringust 2022 tuleneb, et praeguse

teadmise ja tee paiknemise korral ei ole selle lõigu ehitamine tehniliselt niikuinii võimalik.

Ujula tn pikenduse täpne paiknemine jäi üldplaneeringus lahtiseks Aruküla tee 30 kinnistu

osas. See tähendab, et kui reaalselt asutakse pikendust rajama, siis vajab tee paiknemine

täpsustamist ning ka Põllu tänavale viiva lõigu ehitamine võib võimalik ja vajalik olla.

21. See, et vaidlustatud otsus peab rajanema kohastel asjaoludel, olema põhjendatud ja

vältima vastuolusid, ei ole avalik huvi, vaid iga haldusakti õiguspärasuse eeldus

(haldusmenetluse seaduse § 54 ja § 56). Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuse puhul

eeltoodud tingimused täidetud. Kaebajate välja toodud vastuolusid vaidlustatud otsuses ei

esine. See, kui vastustaja toob välja omavahel vastanduvad huvid või erinevatel tasanditel

esinevad huvid (näiteks mõju linna liiklusele tervikuna vs mõju konkreetse piirkonna

liiklusele) ning nende kasuks või kahjuks rääkivad argumendid, ei tähenda, et vastustaja

põhjendused on vastuolus.

Kohus märgib, et õige ei ole kaebajate arusaam, et avalik huvi võrdub avalikkuse huviga. See,

et isikuid, kes esitasid üldplaneeringu menetluses vastuväite Ujula tn pikendusele, oli palju, ei

muuda nende huvi avalikuks huviks.

22. Kokkuvõttes põhjustab liikluskoormuse kasvu ja sellest tingitud teedevõrgu arendamise

vajadust see, et Kvissentali linnaosas tuleb juurde elamumaa juhtotstarbega alasid. Tegemist

on linna loomuliku arenguga, millele kaebajad iseenesest vastu ei vaidle. Vastustaja soovib

üldplaneeringuga saavutada olemasolevate linnaosade tihendamist ja kohtu hinnangul on see

lähenemine õige. Sel juhul tuleb elamumaale luua ka mõistlik juurdepääs.

Oma head ja halvad küljed on nii sellel, kui sõidukite liiklus jääb olemasolevatele tänavatele,

kui ka sellel, et osa sellest jaguneb Ujula tn pikendusele. Pikenduse ehitamine ei ole takistatud

looduskaitseliste piirangute tõttu ning mõjud looduskeskkonnale on nii sõidu- kui ka

kergliiklustee rajamisel põhimõtteliselt samad. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul teinud

kaalumisvigu otsustamisel, et üldplaneeringus ette nähtud lahendus võib küll halvendada

kaebajate olukorda, kuid argumendid Ujula tn pikenduse üldplaneeringusse jätmise kasuks on

kaalukamad ning kaebajate olukorra võimalik halvenemine ei ole sedavõrd intensiivne, et

pikenduse sõiduteena rajamine välistada. Vaidlustatud otsus on Ujula tn pikenduse osas

õiguspärane ja kaebajate väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

23. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

24. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik