2-20-15694/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. mai 2023

Tsiviilasja number

2-20-15694

Tsiviilasi

A.J. hagi A.A. vastu sundtäitmise täiteasjas nr

197/2020/1065 summas 8021 eurot 56 senti

lubamatuks

tunnistamiseks

ja

O.J.

vastu

sundtäitmise täiteasjas nr 197/2020/1066 summas

2962 eurot 50 senti lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A. apellatsioonkaebuse hind 1312 eurot 50 senti

O.J. apellatsioonkaebuse hind 2962 eurot 50 senti

A.J. apellatsioonkaebuse hind 6000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.J., A.A. ja O.J. apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

A.J.

(hageja)

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

A.A. (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXXX)

O.J. (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja N.V.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

A.J.,

A.A.

ja

O.J.

apellatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 29. detsembri 2022. a

otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.J. (hageja) esitas 26. oktoobril 2020 Viru Maakohtule hagi A.A. (kostja I) vastu

sundtäitmise summas 8021 eurot 56 senti täiteasjas nr 197/2020/1065 lubamatuks

tunnistamiseks ja O.J. (kostja II) vastu sundtäitmise summas 2962 eurot 50 senti täiteasjas nr

197/2020/1066 lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 11. oktoobri 2016. a otsusega tsiviilasjas

nr 2-16-11691 hagejalt kostja II kasuks välja igakuise elatise 215 eurot, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära alates 2. augustist 2016 kuni

kostja II täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX. Viru Maakohus kinnitas 16. juuli 2019. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-18-19078 kompromissi, mille alusel tasub hageja kostja I

ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast alates 15. juunist 2019 kuni kostja I täisealiseks

saamiseni. Viidatud kohtulahendite alusel algatati hageja suhtes täitemenetlused täiteasjas

nr 197/2020/1065 kostja I kasuks ja täiteasjas nr 197/2020/1066 kostja II kasuks.

Hageja esitas 3. septembril 2020 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuivõrd ta on täitnud

elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt. Hageja palus lõpetada tema suhtes algatatud

täitemenetlused. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Kuna vaidluse all on nõude

nõeutekohane täitmine enne täitemenetluste algatamist, siis ei ole selle lahendamine

kohtutäituri pädevuses.

Kostjate nõuded on täidetud. Hagejal puudub võlg kostjate ees. Hageja teeb pangaülekandeid

mõlema kostja pangakontole. Mõlema kostja pangakaardid on nende seadusliku esindaja

(kostjate ema) käes. Alates 2. augustist 2016 on kostja II pangakontole kantud kokku 4079 eurot

32 senti ning kostja I pangakontole 26 314 eurot 51 senti. Ka hageja elukaaslase ja tema lapse

ülekanded on seotud hageja poolt elatise maksmisega.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjale II tuli alates kohtuotsuse tegemisest augustis 2016. a

kuni täitmisavalduse esitamiseni augustis 2020. a tasuda elatist kokku 12 471 eurot. Hageja

kinnitusel on ta selle aja jooksul maksnud kostja II ja kostja I pangakontole 4135 eurot. Seega

on võlgnevus 8336 eurot.

Kostjale I tuli alates kompromissi kinnitamisest juulis 2019 kuni täitmisavalduse esitamiseni

augustis 2020 tasuda elatist kokku 4226 eurot. Hageja kandis pärast kohtumääruse tegemist

kostjate pangakontole 2625 eurot. Ülekannete selgituseks on märgitud “elatis lastele”, seega oli

hageja poolt tasutud 2625 eurot ettenähtud mõlema kostja ülalpidamiseks ning ülekantud

summa tuleb jagada kahega. Kostja I kasuks oli tasutud 1312 eurot 50 senti, võlgnevus on

2913 eurot 50 senti.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 29. detsembri 2022. a otsusega hagi osaliselt, tunnistas lubamatuks

sundtäitmise täiteasjas nr 197/2020/1066 summas 2962 eurot 50 senti ja täiteasjas

nr 197/2020/1065 summas 1312 eurot 50 senti ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus jättis kostjate seadusliku esindaja taotluse hageja vande all ülekuulamiseks

rahuldamata ja vabastas pooled menetluskulu (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,

et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu.

Viru Maakohtu 11. oktoobri 2016. a otsuse tsiviilasjas nr 2-16-11691 järgi tuli elatis kanda

kostja II arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega

„elatis O.“ iga kalendrikuu eest ette. Kostja II pangakonto väljavõttest ajavahemikul 1. jaanuar

2016 – 31. august 2020 (I kd, tl 36–65) ei nähtu ühtegi hageja ülekannet selgitusega „elatis O.“

ega ülekandeid kolmandalt isikult, millest saaks järeldada, et oleks üle kantud elatis.

Viru Maakohtu 16. juuli 2019. a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-18-19078 pidi hageja maksma

kostja

I

elatist

tema

seadusliku

esindaja

N.J.

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 15. kuupäevaks. Poolte vahel puudub vaidlus,

et hageja ei ole kandnud kostja I elatist N.J. arvelduskontole üle.

Kostja I pangakonto väljavõttest ajavahemiku 1. jaanuar 2016 – 31. august 2020 kohta (I kd, tl

66–75) nähtub, et hageja tegi kostja I pangakontole ülekandeid alljärgnevalt: 12. juunil 2018 (tl

73 pöördel) 300 eurot selgitusega „detskije dengi“ ehk „lasteraha“; 26. juunil 2018 (tl 73

pöördel) 360 eurot selgitusega „dolg“ ehk „võlg“; 12. juulil 2018 (tl 73 pöördel) 300 eurot

selgitusega „deti“ ehk „lapsed“; 14. augustil 2018 (tl 74) 495 eurot selgitusega „dengi na detej“

ehk „raha laste jaoks“; 13. augustil 2018 (tl 74) 350 eurot selgitusega „alimentq“ ehk „elatis“;

19. detsembril 2018 (tl 74) 350 eurot selgitusega „ALIMENTQ J. O.“ ehk „ELATIS O. J.“.

Alates 2019. aastast hakkasid kolmandad isikud tegema ülekandeid kostja I pangakontole.

Ülekannete selgitustest saab järeldada, et tegemist on hageja elatise tasumisega. Hageja

selgitas, et A.T. on tema elukaaslane ja B.B. on elukaaslase poeg. Alates 1. jaanuarist 2019 tehti

kostja I pangakontole ülekandeid alljärgnevalt: V.K. 16. veebruaril 2019 (tl 74) 250 eurot

selgitusega „Alimentq“ ehk „Elatis“; A.T. 3. aprillil 2019 summas 245 eurot, 12. mail 2019

summas 200 eurot ja 14. juunil 2019 summas 300 eurot (tl 74). Kõikide ülekannete selgituseks

on „Alimendid lastele“. Maakohus leidis, et viidatud ülekandeid kokku 3150 eurot saab lugeda

hageja poolt tasutud elatiseks kostja II ülalpidamiseks, kuna Viru Maakohtu 16. juuli 2019. a

määruse tsiviilasjas nr 2-18-19078 järgi pidi hageja maksma kostjale I elatist alles alates 15.

juunist 2019.

Alates 15. juunist 2019 tehti kostja I pangakontole ülekandeid alljärgnevalt: A.T. 24. juulil 2019

summas 350 eurot; 23. augustil 2019 summas 350 eurot; 3. oktoobril 2019 summas 350 eurot,

kõikide ülekannete selgituseks on „Alimendid lastele“. Lisaks tehti ülekandeid B.B.i poolt

järgnevalt: 4. novembril 2019 summas 350 eurot; 25. detsembril 2019 summas 350 eurot; 5.

veebruaril 2020 summas 350 eurot; 12. märtsil 2020 summas 175 eurot; 14. mail 2020 summas

175 eurot; 30. mail 2020 summas 175 eurot. Kõikide ülekannete selgituseks on „Alimendid

lastele“. Maakohtu hinnangul saab nimetatud summa 2625 eurot lugeda hageja poolt tasutud

elatiseks kostjate ülalpidamiseks võrdsetes osades ehk kummalegi summas 1312 eurot 50 senti.

Seega on tõendatud, et ajavahemikul 12. juunist 2018 – 30. maini 2020 (k.a) tasus hageja

kostja II ülalpidamiseks kokku 4462 eurot 50 senti (3150+1312,50). Kuna hageja nõudeks on

täiteasjas nr 197/2020/1066 sundtäitmise lubamatuks tunnistamine summas 2962 eurot 50 senti,

tunnistas maakohus sundtäitmise täiteasjas nr 197/2020/1066 lubamatuks selles ulatuses.

TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei

ole esitatud. Samuti on tõendatud, et ajavahemikul 15. juunist 2019 – 30. maini 2020 (k.a) tasus

hageja kostja I ülalpidamiseks kokku 1312 eurot 50 senti. Maakohus tunnistas sundtäitmise

täiteasjas nr 197/2020/1065 selles ulatuses lubamatuks.

Maakohus ei pidanud elatisena tasutuks järgmisi ülekandeid: 16. mail 2018 summas 300 eurot

selgitusega „hello“; 28. mail 2018 summas 200 eurot selgitusega „zene“ ehk „naisele“;

12. juunil 2018 summas 100 eurot selgitusega „na den rozdenija“ ehk „sünnipäevaks“; 27. juulil

2018 summas 200 eurot selgitusega „vqmogatelstvo“ ehk „väljapressimine“; 27. augustil 2018

summas 130 eurot selgitusega „dlja zenq“ ehk „naise jaoks“ ja 10. veebruaril 2020 summas 30

eurot selgitusega „na podarok O.“ ehk „O. kingiks”. Nimetatud ülekannete selgitustest ei saa

järeldada, et need on tehtud kostjate ülalpidamiseks. Samuti ei saa kingitusena kantud raha

pidada elatiseks.

Kostjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa pidada hageja sissetulekute ülekandeid kostjate

pangakontodele. Hageja ja kostjate ema kinnitasid, et kostjate ema kasutas, kandmaks ühiseid

kulutusi ja laste kulutusi, hageja raha (sissetulekud töötasu näol ja metalli müügist saadud tulu),

kuid kumbki ei esitanud tõendeid selle kohta, millal täpsemalt hageja ja kostjate ema koos elasid

ja kui suured hageja ülekantud summad kulutati just laste vajaduste rahuldamiseks.

Tõendamata on, et hagejal oli kostjate pangakontode pangakaardid ja ta kasutas kostjate

pangakontodel olevat raha. Kostja I põlvnemine hagejast tuvastati Viru Maakohtu 10. mai 2019.

a osaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-19078 (tl 75a), mis jõustus 14. juunil 2019, seega ei saanud

hageja enne 14. juunit 2019 tellida kostjale I pangakaarti või kasutada kostja I pangakontot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kõik ülekanded selgitusega “elatis lastele” võetud arvesse

võlgnevuse arvutamisel. Hageja ei ole tõendanud, et kolmandate isikute ülekanded selgitusega

“elatis“ ja „lastele” ei olnud täitemenetlustes arvestatud. Kui kohus leidis, et nimetatud asjaolu

peavad tõendama kostjad, tulnuks kostjatele seda ka selgitada ja teha ettepanek tõendite

esitamiseks. Kostjad pöördusid pärast vaidlustatava kohtuotsuse kättesaamist kohtutäituri

poole, kes edastas omapoolsed võlgnevuse arvestused. Arvestustest on näha, et maakohtu poolt

elatise sisse arvestatud summad, mille osas maakohus tunnistas sundtäitmised lubamatuks, olid

juba arvestatud täitemenetluses võlgnevuse arvutamisel. Nende summade korduv arvestamine

ja nende osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei ole õige ega põhjendatud. Kostjad

paluvad võtta tsiviilasja materjalide juurde kohtutäituri arvestused.

5. Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebusele vastu. Kuni 2018. a lõpuni elasid hageja ja

kostjate ema koos ning hageja raha laekus kostjate pangakontodele. Kostjad olid hageja

ülalpidamisel.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas

nr 197/2020/1065 lubamatuks summas 8021 eurot 56 senti või alternatiivselt saata tsiviilasi

tagasi maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et Viru Maakohtu 16. juuli 2019. a

määruse nr 2-18-19078 järgi pidi hageja maksma kostjale I elatist alates 15. juunist 2019.

Kostjale I tuli 2019 aasta eest maksta elatist 1890 eurot (270x7 kuud) ja 2020. aasta eest 2336

eurot (292x8 kuud), s.o kokku 4226 eurot. Täitemenetlus oli algatatud 8021 euro 56 sendi

sundtäitmiseks. Seega pidi maakohus tunnistama sundtäitmine lubamatuks vähemalt 3795 euro

56 sendi (8021,56–4226) ulatuses.

Maakohus lähtus sellest, millal olid elatiste väljamõistmise otsused langetatud, kuigi oleks

pidanud lähtuma sellest, et hageja tegi ülekandeid selgitusega „elatis“. Mõlema kostja kontot

valdas kostjate ema ja kõik maksed selgitusega „elatis“ on seotud elatise maksmisega. Õiglane

ei ole karistada hagejat selle eest, et elatis oli üle kantud mitte sellele pangakontole, mis oli

märgitud kohtuotsuses.

7. Kostjad vaidlesid hageja apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus võttis kõik hageja poolt

tehtud ülekanded arvesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsust olulises ulatuses

põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5).

Asja lahendamisel on maakohus jätnud välja selgitamata olulised asjaolud, rikkudes selliselt

eelmenetluse ülesandeid. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks

maakohus lõpplahendiga.

9. Hageja esitas kostjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi õiguslikuks

aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib

võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja

palus tunnistada sundtäitmine lubamatuks, sest ta on nõude rahuldanud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tsiviilasjas eelmenetlust korrektselt läbi viinud ega

asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud.

Kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks

hageja võlgnikuna tõendama, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale

sellise tõendamiskoormuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul panna üksnes

osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud.

Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on

kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib

täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja

sundtäitmine tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 24. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

177-14, p 11; 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16; 12. detsembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 22).

Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjate pangakonto väljavõtted, kuhu ta ise või

tema asemel kolmandad isikud on väidetavalt kostjatele elatise üle kandnud. Hagiavalduses

toob hageja välja need ülekanded, mida on kostjate kontodele teinud hageja tööandjad ning

mida väidetavalt on kasutatud kostjate ülalpidamiseks. Kohtul ei ole võimalik ise tuletada, kui

palju hageja töötasudest kulutati hageja enda ja kui palju kostjate vajaduste rahuldamiseks.

Hagejal tuleb esitada selge ülevaatlik arvestus, milline summa on tasutud kostjate

ülalpidamiseks. Seejärel on kostjatel võimalik näidata, millises suuruses on hagejal elatise

võlgnevus. Võlgnevuse suurust ei kinnita praegu ringkonnakohtu hinnangul kostjate

apellatsioonkaebusele lisatud kohtutäituri e-kirjad.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja, millises summas toimub

kummagi kostja kasuks sundtäitmine. Hagiavalduse kohaselt on täiteasjas nr 197/2020/1065

sundtäidetavaks nõudeks 8021 eurot 56 senti ning täiteasjas nr 197/2020/1066 2962 eurot

50 senti. Hageja toob põhjendatult apellatsioonkaebuses välja, et täiteasjas nr 197/2020/1065

täitedokumendiks oleva Viru Maakohtu 16. juuli 2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-18-19078

järgi sai hageja elatise kohustus kostja I ees olla täitemenetluse algatamise seisuga augustis

2020. a maksimaalselt 4226 eurot (elatis 2019. a eest 1890 eurot (270x7 kuud) ja elatis 2020. a

eest 2336 eurot (292x8 kuud)). Hageja väitel oli täitemenetlus algatatud summas 8021 eurot 56

senti. Maakohus ei ole sellele vastuolule tähelepanu pööranud.

Põhjendatud on kostjate apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole kostjatele

tõendamiskoormust selgitanud. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega väljavõtted

kohtutäituri e-kirjadest, millest kostjate hinnangul peaks nähtuma asjaolu, et maakohtu poolt

arvestatud summad on nõuete sundtäitmiseks esitamisel arvesse võetud. Kuivõrd

ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja eelmenetluse staadiumisse,

otsustab apellatsioonkaebusele lisatud tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmise maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

11. Kostjad soovisid hageja vande alla antud ütlustega tõendada, et hageja ise kasutas kostja I

pangakontot ning kostja I kontole kantud raha ei saa lugeda seetõttu ülalpidamiskohustuse

täitmiseks. Maakohus jättis taotluse rahuldamata.

Hageja väitel kasutati hageja raha muuhulgas kommunaalmaksete, kostjate meelelahutuse,

telefoniarvete, avalike ürituste külastamise, laste arenguga seotud maksete tasumiseks.

Maakohus heitis pooltele ette, et kuigi nad kinnitasid, et kostjate seaduslik esindaja kasutas

hageja raha kandmaks ühiseid ja laste kulutusi, ei esitanud kumbki pool tõendeid selle kohta,

millal täpsemalt hageja ja kostjate ema koos elasid ja kui suur osa hageja poolt ülekantud

summast kulutati just kostjate vajaduste rahuldamiseks. Maakohus ei ole seejuures pooltele

tõendamise kohustust selgitanud. Pooled ei vaielnud maakohtu istungil, et vaidlusalusel

perioodil on hageja ja kostjate ema soovinud omavahelist suhet parandada ning esitasid 2018.

aastal avalduse abiellumiseks (I kd, tl 173). Ka esitatud pangakontode väljavõtetest nähtuvalt

on hageja teinud ülekandeid 2018. aastal selgitusega „zene“, s.o „abikaasale“ (nt 28. mail 2018

summas 200 eurot, I kd, tl 28; 27. augustil 2018 summas 130 eurot), mis kaudselt võib kinnitada

hageja ja kostjate ema kooselu jätkumist. Sellest tulenevalt on tuvastamata, kas hageja võis

mingil perioodil täita elatise kohustust vahetult (hageja ja kostjate ema elasid koos), mistõttu ei

pruugi olla õige lähtuda üksnes maksekorraldusse märgitud selgitusest. Ülalpidamine hõlmab

kulutusi laste vajaduste rahuldamiseks (nt lastele riiete soetamine, haridusasutusega seotud

kulude otsene tasumine vms).

Hageja väitel laekus tema töötasu kostjate pangakontodele ning kontosid kasutas kostjate ema

pere ühiste, s.h kostjate, vajaduste katteks. Ka kostjate ema kinnitas maakohtu istungil, et

põhiline pangakaart oli tema kasutuses, hageja töötasu laekus kostjate pangakontodele, hageja

töötasu kasutati koos, maksti kommunaalarved ja jooksvad kulud (I kd, tl 173). Nii nähtub

hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest, et hageja töötasu laekus kostjate kontodele ning

kontodelt on tehtud makseid nt Juku Keskuse lastekaupade eest (I kd, tl 25), ülekanded OÜ-le

Laste Arengukeskus Pääsuke selgitusega „O.J. 6 let (ehk 6 aastat)“ (I kd, tl 40, tl 40 pöördel),

maksed Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale O.J. eest (I kd, tl 40 pöördel).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja nõude aluseks olevad asjaolud, s.o

eelkõige igas täiteasjas sundtäitmisele esitatud nõude suurus. Seejärel tuleb maakohtul

tulenevalt käesoleva otsuse juhistest selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda võimalus

täiendavate tõendite esitamiseks. Hagejal tuleb eelkõige esitada selge ülevaatlik arvestus selle

summa kohta, mida ta on kostjate ülalpidamiseks tasunud. Seejärel on kostjatel võimalik

tõendada, millises suuruses on hagejal elatise võlgnevus.

12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke