2-23-2576/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2576

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi M. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

9093,12 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899, aadress

Tartu mnt 25-46, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10117, Harju

maakond)

Hageja esindaja J. V. (e-post xxx)

Kostja M. K. (isikukood xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. K.ilt (K.) hageja Inkassoteenused OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 6821,50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 457,07 eurot, kokku

7278,57 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks viivised alates 16.02.2023

põhinõudelt 6821,50 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 6821,50 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 87% ulatuses M. K.i ja 13%

ulatuses Inkassoteenused OÜ kanda.

5. Rahuldada Inkassoteenused OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskuludena 713,40

eurot.

7. Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(713,40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

2(6)

8. Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot, Inkassoteenused OÜ

arveldusarvele nr xxx AS LHV Pank.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

(TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 15. veebruar 2023 M. K.i (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista 9 905,37 eurot, millest põhivõlgnevus 6 821,50 eurot, intressid 846,58 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 987,29 eurot,

leppetrahvi 250 eurot. Lisaks alates 16.02.2023a. viivist põhinõudelt (6821,50 eurolt) 0,1% päevas

kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 10. märts 2023

esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles vähendas väljamõistetavaid viiviseid 457,07 euroni,

samuti palus hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised välja mõista võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt alates 16.02.2023 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Ühtlasi palus hageja ka tagastada enamtasutud riigilõivu summas 70 eurot,

seoses hagihinna vähenemisega.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 12.01.2022 krediidiandjaga Primero Finance OÜ

laenulepingu nr xxx, millega on kostja saanud laenu summas 7499 eurot. Kostja kohustus maksma

ka intressi 34,68% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 72 kuud,

kohustusega tasuda alates 15.02.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja intressist

koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 269,67 ja 71x 248,70 eurot. Kostja lepingu kehtivuse

ajal tagasimakseid ei sooritanud. Kostja on tasunud peale lepingu ülesütlemist 667,50 eurot hagejale,

mis on arvestatud põhiosa katteks (dtl 3). Krediidiandja ütles 10.05.2022 lepingu üles. Nõue on

loovutatud hagejale 26.07.2022.

3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud kohtukordniku

vahendusel käsipostiga 20.04.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei

ole.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis

kostja laenutaotluse, kuhu märkis oma sissetuleku ning kohustuste suuruse. Enne laenulepingu

sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis Primero Finance OÜ kostja maksevõimelisust

Pensioniregistri andmete põhjal, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek keskmiselt xxx eurot.

Majapidamiskuludena märkis kostja xxx eurot ja kohutustena xxx eurot. Kostja suhtes ei olnud tehtud

kohtulahendid ning puudusid teated Ametlikes teadaannetes. Krediidiinfo AS andmete järgi puudusid

kostjal maksehäired.

3(6)

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Primero Finance OÜ vahel sõlmitud

laenulepingu nr xxx. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Primero Finance OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Primero Finance OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

8. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1

võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus teha otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

9. Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Võimalik oleks jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema

käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt

võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid

kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule,

kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja

hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

14. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

4(6)

15. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Kohtule nimetatud laenutaotlust esitatud

ei ole. Primero Finance OÜ kontrollis kostja maksevõimelisust kostja poolt esitatud Pensioniregistri

andmete põhjal, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek keskmiselt xxx eurot. Kostjal

ülalpeetavaid ei olnud ning krediidiandja on küsinud kostja kohta teavet ka avalikest registritest.

16. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad

saavad nähtuda just konto väljavõttelt.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 34,68% aastas

(vt dtl 8). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

18. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

19. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu summas 7499 eurot, tagasimakseperioodiga

72 kuud, kohustusega tasuda alates 15.02.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja

intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 269,67 ja 71 x 248,70 eurot.

20. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 667,50 eurot (dtl 3).

21. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid

põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 6821,50 eurot

(arvestusega, et kostja on tagasimakseid teinud summas 667,50 eurot). Nimetatud summa kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

22. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

23. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Hagitäpsustuses arvestas hageja viivisenõude ümber

ning küsib kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

24. Viivist tuleb arvutada perioodi 10.05.2022 – 15.02.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kokku summas 457,07 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

5(6)

25. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 840 eurot. Seoses viivisenõude

vähenemisega vähenes ka hagihind ning hageja esitas taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

26. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem.

27. Kuivõrd hageja on vähendanud nõuet ning seoses sellega on ka hagihind muutunud väiksemaks

on põhjendatud TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv 70 eurot hagejale tagastada.

Enamtasutud riigilõiv tuleb tagastada Inkassoteenused OÜ arveldusarvele nr xxx AS LHV Pank.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses.

29. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

31. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 770 eurot ja õigusabikulust summas 192 eurot. Kostja

sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

32. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

33. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu

piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

34. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (770 + 50) * 87% = 713,40 eurot.

35. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (713,40 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6(6)

36. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik