3-21-2176/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2176

Haldusasi

Aktsiaseltsi Generaator kaebus Keskkonnaameti

30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Keskkonnaameti 25.08.2021 käskkirjaga

nr 1-1/21/162 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – aktsiaselts Generaator, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Allar Jõks ja Britta Retel

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Hanna

Maria Kokla

Kaasatud haldusorgan ‒ Muinsuskaitseamet, volitatud

esindajad Külli Siim ja Aivi Lintnermann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1

sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Generaator esitas 09.09.2020 Keskkonnaametile (edaspidi ka: KeA) tähtajatu

keskkonnaloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia

tootmiseks Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas Jõe tn 21 kinnistul asuval

Kunda I paisul ning tahkete ainete uputamiseks Kunda jõkke kruvikalapääsu ja –turbiini

rajamise eesmärgil.

2. Keskkonnaamet keeldus 30.06.2021 korraldusega nr DM-111486-23 aktsiaseltsile

Generaator keskkonnaloa andmisest.

3. Aktsiaselts Generaator esitas 31.07.2021 KeA-le vaide KeA 30.06.2021 korralduse

kehtetuks tunnistamiseks ja aktsiaselts Generaatori 09.09.2020 taotluse uueks

läbivaatamiseks.

4. Keskkonnaamet tagastas 25.08.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/162 aktsiaselts Generaatori

vaide, kuna oli seisukohal, et vaie on esitatud mittetähtaegselt ning ei esinenud mõjuvat

põhjust tähtaja ennistamiseks.

5. Aktsiaselts Generaator esitas Tartu Halduskohtule 23.09.2021 kaebuse, milles taotles

tühistada KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ning 25.08.2021 käskkiri nr 1-

1/21/162. Kaebusega koos esitas kaebaja tõendite kogumise taotluse, et tõendada kaebuse

tähtaegsust, ning taotluse Muinsuskaitseameti kaasatud haldusorganina haldusasja menetlusse

kaasamiseks.

6. Tartu Halduskohus andis 14.03.2022 määrusega haldusasja nr 3-21-2176 kohtualluvuse

järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

7. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 28.04.2022 määrusega menetlusse nõuetes tühistada

KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162

(resolutsiooni p 1) ning luges kaebuse tähtaegseks (resolutsiooni p 2).

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.02.2023 määrusega KeA määruskaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistas osaliselt Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p

2 ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega luges aktsiaseltsi Generaator kaebuse KeA

30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 tühistamise nõudes esitatuks kaebetähtaega ületades

ning jättis aktsiaseltsi Generaator taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus lõpetas selle tühistamisnõude osas asja menetluse. Samas rahuldas

ringkonnakohus aktsiaseltsi Generaator taotluse täiendada kaebust KeA 30.06.2021

korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kunda I paisu hüdroelektrijaam on vanim Baltimaades (rajatud 1893. a). Kunda

hüdroelektrijaam (edaspidi: Kunda HEJ) ja seda ümbritsev ala on määratud

kultuurimälestisalaks. Samas on jõgi määratud Kunda jõe hoiualaks ehk Natura 2000

võrgustikku kuuluvaks alaks (edaspidi: Natura ala). Kunda HEJ töötas kuni aastani 2007.

2) Aktsiaselts Generaator soovib jätkata hüdroelektrienergia tootmist olemasolevas Kunda

HEJ kompleksis. Kunda HEJ õiguslik staatus on ebaselge, sest ametkondadel puudub ühine

arusaam, kas tuleks toetada taastuvenergia tootmist ja tagada Baltimaade esimese

hüdroelektrijaama säilimine või see hoopiski kalade läbipääsu nimel lammutada.

Muinsuskaitseamet (edaspidi: MKA) ning ka Viru-Nigula vald (edaspidi: KOV) pooldavad

avalikes huvides Kunda HEJ taaskäivitamist ning paisu säilimist. Samas KeA eelistab

taastuvenergia tootmisele põlevkivist elektrienergia tootmist ning käsitleb mistahes tegevust

Kunda jõel Natura ala tõttu perspektiivituna.

3) Kaebuse esimeseks küsimuseks on see, kas Natura aladel on hüdroelektrienergia tootmine,

sh paisutamine perspektiivitu tegevus ning kalade rände eesmärgil tuleb pais lammutada.

Vastus sellele on eitav. Vastustaja on seisukohal, et tegevus on vastuolus Natura ala kaitse-

eesmärkidega ning rikub Natura ala terviklikkust. See on ebaõige. Otsus on olulise

kaalutlusveaga, kuivõrd lähtub põhimõttest, et kaitsekorralduskava kohaselt tuleb pais

likvideerida. Kunda jõel kehtib Keskkonnaameti 20.07.2017 peadirektori poolt kinnitatud

„Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025“ (edaspidi

kaitsekorralduskava,

arvutivõrgus:

https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-352495892).

Kaitsekorralduskava ei keela hüdroelektrienergia tootmise alustamist, sh saab

hüdroelektrienergia tootmise lõpetamist ja paisutuse likvideerimist käsitleda vajaliku

meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üles muud

huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Samuti ei ole

vastustaja kavandatava tegevuse hindamisel lähtunud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast,

mille kohaselt Natura mõju hindamisel tuleb selgitada välja see, kas tegevusega kaasneb jõe

kui elupaiga või hoiualal kaitstavate liikide seisundi halvenemine võrreldes Natura ala

moodustamise hetkega. Vastustaja on vaidlustatud otsuses käsitlenud taotletavat tegevust

justkui uut tegevust, mis on lubatav üksnes siis, kui pikaajalised kaitse-eesmärgid on

saavutatud. See on ebaõige. Euroopa Liidu õigusest ei tule kohustust, et Eesti riik peaks

taastama täielikult olukorda, mis valitses vanade paisude asukohas enne nende rajamist.

Elupaiga ja liikide seisundi paranemise tagabki kalapääsu rajamine. Võrreldes varasema kui

ka praeguse veekasutusega muutub veerežiim ühtlasemaks, sh kontrollitumaks. Vastustaja

pidi seega arvestama, et Natura alaks määramise hetkel töötas Kunda HEJ toona kehtinud vee

erikasutusloa alusel. Järelikult eksis vastustaja hindamise lähtepunkti määramisel.

4) Kaebuse teiseks küsimuseks on see, kas tegevuse puhul on välistatud Natura erandi

kohaldamine loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 ja KeHJS § 29 lg 4 tähenduses. Vastustaja asus

seisukohale, et Natura erand ei tule kohaldamisele, sest tegevusele on olemas alternatiivsed

võimalused: hüdroelektrienergiat ei pea tootma, sest piirkonnas juba toodetakse

elektrienergiat põlevkivist. See tõlgendus ei ole kooskõlas Riigikohtu 28.01.2021 otsuse nr 3-

17-1739 p-ga 33, mille kohaselt nii jätkuva kui ka uue tegevuse puhul tuleb erandi kaalumisel

arvestada realistlikke ja mõistlikke alternatiive, lähtudes kaebaja tegevuse eesmärkidest.

Kaebaja soovib toota elektrienergiat just Kunda HEJ-s. Järelikult ei ole alternatiivseks

lahenduseks see, et Lääne-Virumaal toodetakse ka muul moel elektrit.

5) Lisaks asus vastustaja seisukohale, et kavandatava tegevuse lubamiseks puudub avalik

huvi. See on ebaõige. Baltimaade vanima hüdroelektrijaama taaskäivitamine on avalikes

huvides. Euroopa Liit, sh Eesti on üha süvenevas energiakriisis. Fossiilsetest kütustest

elektrienergia tootmine on kallis. On ilmselge, et üha süvenevat kriisi aitab vältida üksnes

taastuvenergia edendamine, sh isegi väikeses mastaabis. Järelikult ei ole võimalik asuda

seisukohale, et Kunda HEJ taaskäivitamine ei ole avalikes huvides. Lisaks on Natura erandi

rakendamine õigustatud ka muinsuskaitselistel põhjustel. Riigikohus selgitas 28.01.2021

lahendis nr 3-17-1739 p-s 32, et muinsuskaitse kaalutlustel võib esineda piisav avalik huvi

tegevuse lubamise vastu Natura alal. MKA on asunud seisukohale, et mälestise säilimise

tagab kõige paremini vee erikasutus. Kaebaja ongi pakkunud välja lahenduse, mis võimaldab

objektil säilida ning tagab keskkonnaeesmärkide saavutamise.

6) Lisaks tuleks vaidlustatud otsus tühistada ka teiste arvukate fakti- ja kaalutlusvigade tõttu.

Näiteks on vastustaja selgelt väljendanud menetluses oma kõhklust, et kruvikalapääs ei pruugi

Eesti tingimustes toimida, kuid samas on jäetud hindamata veeseaduse (edaspidi: VeeS) § 174

lg 4 tähenduses kalapääsu rajamise leevendamise nõude taotlus. Vastustaja asus ekslikult

seisukohale, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik seda erandit Natura aladel rakendada.

Samuti käsitleb vastustaja taotletavat tegevust paisu laiendamisena, sh paisu

rekonstrueerimisena veetaseme tõstmise eesmärgil (Otsus, p 2.3.1.1.1). Ka see on ebaõige.

Keskkonnaloa taotluses märgitud veetase on isegi ca 45 cm madalam, kui oli veetase

looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1 jõustumise hetkel. Lisaks on jäetud arvestamata

asjaolu, et taotletav tegevus on kooskõlas Ida-Eesti veemajanduskava eesmärkidega.

10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

1) Kaebaja esitas tähtajatu keskkonnaloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia

kasutamiseks elektrienergia tootmiseks Kunda I paisul ning tahkete ainete uputamiseks Kunda

jõkke kruvikalapääsu ja -turbiini rajamiseks (edaspidi: kaebaja taotlus). Kaebaja taotluse

kohaselt eeldab paisul paisutamine ja hüdroenergia kasutamine paisu rekonstrueerimist ning

laiendamist. Kaebaja taotletav tegevus on kavandatav (st uus) tegevus. Osaühing Generaator

E&K omas Kunda I paisul veeluba nr L.VT.LV-12874 paisutamiseks ja hüdroenergia

kasutamiseks kuni 04.10.2007. Seega on alates nimetatud veeloa kehtivuse lõppemisest

paisutamine olnud Kunda I paisul ebaseaduslik, sest puudunud on veeluba. Seega on kaebaja

taotlus käsitletav kavandatava tegevusena, mitte jätkuva tegevusena. KeA seisukoht on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga (haldusasi nr 3-17-2565, p 14)

2) Pais asub Kunda jõe hoiualal, mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi

loodusalana. Kunda I pais asub Kunda jõe hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi

Valitsuse 15.09.2005 määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru

maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 alusel ja mille kaitse alla võtmise eesmärk on: EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse

ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis

taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 vastu võetud korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alap 395 kuulub Kunda jõe hoiuala

Natura 2000 võrgustikku Sirtsi loodusala koosseisus. Kunda I paisu mõjualasse jäävad

kaitstavatest elupaigatüüpidest mh jõed ja ojad (3260) ning liikidest, kelle elupaiku kaitstakse

mh, harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis),

lõhe (Salmo salar), paksukojaline jõekarp (Unio Crassus). Kunda jõgi kuulub LKS § 51 lg 2

alusel kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi: määrus nr 73) nimistusse terves

ulatuses. Määruses nr 73 nimetatud veekogusid nimetatakse edaspidi lõhejõgedeks. Lõhejõel

on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute

paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (LKS § 51 lg 1).

3) Lõhejõgedele või nende lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama

kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu (VeeS § 174 lg 3). Kalade läbipääsu

tagamise kohustuse täitmist võib KeA leevendada või paisu omaniku või valdaja selle

kohustuse täitmisest vabastada arvestades kaaluka põhjuse olemasolu (VeeS § 174 lg 4).

Kalade läbipääsu nõudest vabastamise erandi kohaldamisel tuleb kaaluda nn Natura erandi

(loodusdirektiivi artikkel 6 lg 4 kohaldamise) rakendamise võimalikkust. Vaid kaalukatel

põhjustel ja erandlikel asjaoludel saab loobuda kalade läbipääsu kohustuse seadmisest. Antud

juhul aga pole kavandatav tegevus vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjustel ning tegevusele leidub alternatiive. KeA seisukoht on kooskõlas ka

kohtupraktikaga (RKHKo 08.10.2018, 3-16-478 p 31). KeA ei algatanud keskkonnamõju

hindamise (KMH) menetlust, sest kogutud teabe põhjal oli selge, et tegevusel on Natura ala

kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju. KeA leidis, et taotlus on perspektiivitu, sest on selge

kaebaja kavatsuste realiseerumise ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide ning

veemajanduskava eesmärkide saavutamise ühildamatus. Paisutamise ja hüdroenergia

kasutamise korral Kunda I paisul on välistatud Natura 2000 võrgustiku ala, Sirtsi loodusala,

kaitse-eesmärkide saavutamine. Lisaks ei võimalda tegevus saavutada Kunda jõe hoiuala

kaitse-eesmärke ja veemajanduskava eesmärke. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-17-2565 p-s 11

on kohus leidnud, et veeloa andmisest võib keelduda ka KMH-ta, kui on niigi selge, et veeloa

andmine on konkreetsel juhul välistatud. Kunda jõgi kui loodusdirektiivi elupaigatüüp jõed ja

ojad (3260) ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide jõesilmu, hariliku võldase, paksukojalise

jõekarbi ja lõhe elupaik ei ole soodsas seisundis. Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-

eesmärkide saavutamiseks ei ole muud võimalust kui tuleb Kunda I paisul paisutus

likvideerida, et tagada kaitsealustele liikidele vaba pääs paisust üles- ja allavoolu ning

taastada paisjärve alla jäänud elupaigad.

4) Kaitsekorralduskava järgi on elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele lõhele, jõesilmule ja võldasele negatiivseteks mõjuteguriteks: Kunda jõel asuvad

paisud, mistõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning

tõkestatud on siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksu kudealadele; hüdroenergia

toomine viisil, millega kaasneb oht jõe veerežiimi rikkumiseks ja settereostuseks. Seega on

kaebaja taotletav tegevus kaitsekorralduskava järgi elupaigatüübile jõed ja ojad ning

kaitsealustele liikidele lõhele, jõesilmule ja võldasele kõige negatiivsemaks mõjuteguriks.

5) Taotletav kruvikalapääs ei leevendaks nimetatud negatiivseid mõjusid, mida on selgitatud

KeA vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.2. Kruvikalapääsu puhul (a) kalade efektiivne

läbipääs ei oleks tagatud (kruvikalapääsu sobimatusest vt p 2.20); (b) kruvikalapääsul endal

puudub elupaigaline väärus ning paisjärvealused kärestikud jääksid endiselt uputatuks; (c)

hüdroelektrienergia tootmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (oht jõe veerežiimi

rikkumiseks ja settereostuseks) ei saa kruvikalapääsuga leevendada. Õige on kaebaja

seisukoht, et kaitsekorralduskavast ei tule kohustust ilmtingimata likvideerida Kunda I pais ja

arvestama peab teiste huvidega (nt Muinsuskaitseameti seisukohaga). Tegemist on KeA

kaalutlusotsusega, mille tegemisel peab KeA hindama kaitse-eesmärkide saavutamist.

Kaitsekorralduskavas on võldase kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks

meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist ja paisude likvideerimist. Samuti on

jõesilmu kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks

kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud Kunda jõel kalade rändeteede

efektiivset avamist ja paisude likvideerimist. Lõhe puhul on kaitse-eesmärkide saavutamise

parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud

hüdroenergia tootmise lõpetamist, kalade rändeteede avamist, paisude likvideerimist ja

paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Kaitsekorralduskava järgi

on hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine üks võimalustest, kuidas

kaitse-eesmärke saavutada. Hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimise

meetme rakendamise eelduseks on see, et kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide

saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude

lahendustega.

6) Vastustaja peab menetluses välja selgitama mitte selle, kas tegevuse lubamisel muutub

olukord halvemaks, vaid selle, kas tegevuse lubamisel on võimalik kaitse-eesmärke

saavutada. KeA ei saa anda luba tegevuseks, mille puhul ei ole kaitse-eesmärkide saavutamine

võimalik. KeA on lähtunud taotlusest, analüüsides, kas on võimalik kavandatava tegevuse

elluviimisel saavutada ala kaitse-eesmärke, ent leidnud, et see ei ole võimalik isegi juhul, kui

rakendataks leevendavaid meetmeid (nt kruvikalapääsu ehitamine). Paranenud olukorra

taashalvendamist ei saa KeA lubada. Natura 2000 võrgustikku esitamise hetkel ei olnud

Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi looduskaitseala hõlmaval Sirtsi loodusalal esineva elupaigatüübi

jõed ja ojad (3260) ega ka kõikide kaitse-eesmärgiks nimetatud liikide seisund soodne. Sirtsi

loodusala kaitse-eesmärgiks ei ole mitte ainult ebasoodsa mõju vältimine (ehk seisundi

säilitamine), vaid ka ala seisundi parandamine. Kui vahepeal on Natura ala seisund

paranenud, siis tuleb lähtuda vahepeal paranenud seisundist (RKHKo 3-17-1739 p 28). KeA

selgitab, et vahepeal paisu amortiseerumise tõttu veetase langenud, ning olukord muutunud

jõeelustiku jaoks soodsamaks. Kaebaja poolt taotletava tegevusega – Kunda I paisu

juurdeehituse ja rekonstrueerimise ning uute turbiinide kasutuselevõtu ning kruvikalapääsu ja

-turbiini ehitamisega – muudaks oluliselt Kunda jõe veerežiimi Kunda I paisul ja kaebaja

poolt kavandatav muutus oleks olulise keskkonnamõjuga. Seetõttu toimuks kaebaja taotletava

tegevusega Natura 2000 võrgustiku ala seisundi halvendamine.

7) Õige on KeA järeldus, et kaebaja taotletav tegevus ei võimaldanud saavutada Kunda jõe

veemajanduskava eesmärke. Veemajanduskava üheks meetmeks oli kalade rändetingimuste

parandamine. Esitatud taotluse andmete põhjal on KeA alternatiive kaalunud ja jõudnud

järeldusele, et kavandatavat tegevust ei saa soovitud viisidel ellu viia ning ainuke võimalik

lahendus, mis tagab veekaitse eesmärkide täitmise, on paisutuse likvideerimine. Paisutamine

on olnud alates 2007. aastast ebaseaduslik, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et

kaebaja kogu tegevus on olnud suunatud sellele, et kaebaja poolt taotletav tegevus oleks

kooskõlas veemajanduskava eesmärkide ja tähtaegadega. Veemajanduskavas on Kunda I pais

välja toodud eraldi koormusallikana, mis takistab Kunda_3 veekogumil hea seisundi

saavutamist. Kuna taotletav kruvikalapääs ei sobi kalade läbipääsu tagamiseks, siis sellest

tulenevalt on taotletav tegevus vastuolus veemajanduskavaga. Nõustuda ei saa kaebaja

seisukohaga, et Kunda jõel ei tulnudki saavutada veekogu head seisundit (kaebuse p 41).

2009-2015 veemajanduskava kohaselt tuli Kunda_3 pinnaveekogumil hea seisund saavutada

2015. aastaks, mis jäi saavutamata. KeA on lähtunud tollal kehtivast veemajanduskavast

(VMK 2015-2021), milles on pinnaveekogum nimetatud Kunda_3 tugevasti muudetud

pinnaveekogumiks ning sellele on seatud eesmärgiks saavutada hea seisund aastaks 2021 (vt

vaidlustatud korralduse p 3.2.2.). Nimetatud veemajanduskavas ei olnud seatud erandit

Kunda_3 kogumi eesmärgile, vaid selle saavutamise tähtajale.

8) Kaebaja on seisukohal, et KeA on eksinud Natura erandi kohaldamisel, sest ei võtnud

arvesse olulisi asjaolusid (kaebuse ptk 4.5). KeA sellega ei nõustu. Vaidlustatud korralduses

on põhjalikult analüüsitud Natura erandi rakendamise võimalikkust, sh alternatiivide

olemasolu ja ülekaaluka avaliku huvi puudumist (vt vaidlustatud korralduse p 3.2.1.2.3).

Natura erandi kohaldamisel peavad olema täidetud kõik tingimused kumulatiivselt. Need

tingimused ei ole täidetud: tegevusele on alternatiive ja puudub ülekaalukas avalik huvi. Seda

on selgitatud KeA korralduse p-s 3.2.1.2.3, täpsemalt p-s 3.2.1.2.3.3. Kaebaja poolt

kavandatava tegevuse puhul saab alternatiividena käsitleda ka muid taastuvenergia tootmise

võimalusi (ka teisi tegevuse asukohti), samuti null-alternatiivi ja põlevkivi baasil

elektrienergia tootmist. KeA hinnangul on alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele

olemas: muudes asukohtades või muul viisil taastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja

päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi

baasil elektrienergia tootmine. Aktsiaseltsi Generaator ja OÜ Hellenurme Veski, millele

kaebaja on viidanud, tegevuste eesmärgid on erinevad, mistõttu on erinev ka see, millised

alternatiivid on realistlikud ja mõistlikud. Hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on

arendaja erahuvi ega ole avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel

vajalik. Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks korralduse ajal kättesaadavate

andmete alusel ca 0,1-0,2% kogu Eesti taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Kunda

I paisul toodetav elektrienergia riigi toodangus määrava tähtsusega – see ei tagaks

kliimaeesmärkide täitmist ega energiajulgeolekut. Kaebaja viidatud Nõukogu määrus (EL)

2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamiseks, ei kohaldu antud loamenetlusele, mis lõppes enne määruse

vastuvõtmist. Kultuurimälestise sihtotstarbelise kasutamise eelistamine ei kaalu üles Natura

2000 ala kaitse-eesmärkide ohtu seadmist. Kunda I pais võeti 2008. a muinsuskaitse alla

olukorras, kus HEJs elektrit ei toodetud ja kogu kaitse all olemise ajal pole seal kordagi

elektrit toodetud, seega ei ole elektritootmine peamine aspekt objekti kaitse all olemiseks. Ka

ei tulene muinsuskaitseseadusest (MuKS), et MKA saaks nõuda kinnismälestise algses

funktsioonis kasutusele võtmist – suur osa mälestistest ei ole kasutuses nende algses

funktsioonis.

9) Vaidlustatud otsuses ei ole fakti- ega kaalutlusvigu. VeeS § 174 lg 4 järgi on kalade

läbipääsu tagamise kohustusest vabastamise eelduseks see, et esineb kaaluka põhjuse

olemasolu. Seda on KeA ka analüüsinud. KeA on selgitanud, et käesoleval juhul puudub

selline kaalukas põhjus, miks kaebaja kalapääsu nõudest vabastada. KeA on leidnud

(vaidlustatud korralduse p 3.2.1.1.3), et Natura alade puhul saab VeeS § 174 lg 4 erandit

rakendada, kui täidetud on nn Natura erandi eeldused, nii nagu kaebaja kaebuse p-s 68 on

välja toonud. Need eeldused ei ole aga täidetud. Olenemata asjaolust, et kaebaja soovis

veetaset tõsta tasemeni, mis oli LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel, ligi 20 aastat tagasi, on

vahepeal paisu amortiseerumise tõttu veetase langenud, ning olukord muutunud jõeelustiku

jaoks soodsamaks. Veetaseme tõstmisel toimuks paranenud olukorra taashalvendamine, sest

suureneb paisutuskõrgus, veetasemete vahe paisust üles- ja allavoolu, ning suureneb

paisjärvelise jõelõigu ulatus ja veesügavus, aeglustub veevool paisust ülesvoolu ja seega

muutub veerežiim, kärestikulised elupaigad on uputatud paisjärve alla veelgi suuremas

ulatuses. Nagu KeA on vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.1. selgitanud, siis ei kavanda

kaebaja Kunda I paisule kalade kudemisvõimaluste parandamist veetaseme tõstmise ja

veerežiimi muutmise abil, seega ei ole kavandatav tegevus lubatav. Olemasoleva veetaseme

tõstmise eesmärgiks saaks olla vaid elektritootmise käivitamine ning sellest tulu

maksimeerimine, sest veetaseme tõstmine iseenesest muudab paisurajatiste puhul alati kalade

rännete tagamise pöördvõrdeliselt raskemaks ja ka kulukamaks. Kunda I paisul, kaebaja poolt

taotletaval tasemel paisutamisel, puudub efektiivselt toimiv kalapääsulahendus. Kaebaja

taotletav tegevus eeldaks paisu rekonstrueerimist, sest Kunda I pais ja hüdroelektrijaam ei

olnud taotluse esitamise hetkel sellises seisukorras, et neid saaks kasutada ettevõtte

kavandatava tegevuse kohaselt. Kavandatava tegevuse järel muutub Kunda I paisul veerežiim

ning selge pole, kuidas mitmete seadmete koostöötamise korral suudetakse tagada stabiilne

veetase ning vooluhulk. Kaebaja enda veeloa taotlusest ilmneb, et vajalik on paisu ja HEJ

rekonstrueerimine.

11. Kaasatud haldusorgani hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata.

1) Kultuuriministri 04.09.2008 käskkirjaga nr 368 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja

kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ on tunnistatud arhitektuurimälestiseks – Kunda

tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos

ülekandemehhanismiga (mälestise reg nr 28726) ning sellele on kehtestatud kaitsevöönd.

Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos

ülekandemehhanismiga on 1893. aastal rajatud esimene vee jõul töötav hüdroelektrijaam kogu

Baltikumis. 19. sajandi lõpul rajatud hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika

suursaavutus kogu Baltikumis on väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast. Mälestise

Kunda HEJ kaitsevööndisse jääb osaliselt paisjärv.

2) MKA on menetlenud erinevaid Kunda I paisule kalade läbipääsu tagavaid lahendusi ja

esitanud nende kohta arvamusi, sh ka kruvikalapääsu lahendust ning pakutud lahenduste seas

vajaduse korral võimalikuks pidanud kalade läbipääsu paisust üles- ja allavoolu liikumist

tagava lahendusena MKAle esitatud visualiseeringute ja andmete kohast (mahu, välisilme ja

paiknemise poolest) kruvikalapääsu.

3) MKA esitas 19.02.2021 seisukoha keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõule, tuues mh

välja, et vee erikasutus Kunda I paisul tagab mälestiseks oleva paisu säilimise ja sellele sobiva

kultuuriväärtusliku keskkonna (sh paisjärve jms). MKA on eelnevalt välja toonud ning on

endiselt seisukohal, et just vee erikasutus Kunda I paisul tagab mälestiseks oleva paisu

säilimise ja sellele sobiva kultuuriväärtusliku keskkonna.

4) Kehtiva Vees § 174 lõike 4 kohaselt võib Keskkonnaamet kalade läbipääsu tagamise

kohustuse veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest vabastada,

arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Sellest tulenevalt on loamenetlejal kohustus arvestada

kaaluka põhjuse kui olulise avaliku huviga, milleks on muinsuskaitseline huvi säilitada

kultuuriväärtus sellele omases keskkonnas. Muinsuskaitseline argument tagada

kultuuriväärtuste säilimine koos sobiva ümbrusega kohustab nende hüvedega arvestama ja

nende säilimise nimel kaaluma võimalusi, mida VeeS § 174 lg 4 nimetab. LKS sätetest ei

tulene kohustust enne seaduse jõustumist eksisteerinud paisurajatiste suhtes tagasiulatuva

mõjuga nõudeid (nt lammutamine) ning kitsendused on kehtestatud üksnes kavandatavatele

tegevustele.

5) VeeS § 174 lõike 4 rakendamata jätmise kaalutlused ei ole piisavad ja arvestamata on

jäetud asjaoluga, et ka kultuuriväärtuste säilitamine on oluline avalik huvi. Nõustuda tuleb, et

Natura kaitse-eesmärkidega arvestamine on oluline, kuid see ei anna alust muude avalike

huvide kaalumata jätmiseks. KeA väide, et Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia

kasutamiseks Kunda I paisul ei esine kaalukat põhjust, mille alusel saaks ettevõtet vabastada

kalade läbipääsu tagamise kohustusest, on kaalutlemata ja muinsuskaitseliste huvidega

arvestamine kaalutluse teostamisel paljasõnaline.

6) KeA on vaidlustatavas korralduses asunud seisukohale, et Kunda jõe paisutuse

likvideerimisel on ühildatud nii muinsuskaitselased kui ka keskkonnakaitselised huvid, kuid

arvestamata on jäetud asjaoluga, et sellisel juhul ei ole võimalik kasutada hüdroelektrijaama

oma algses funktsioonis, mis aga ei taga selle säilimist ja korrashoidu parimal moel. KeA

viide MuKS § 40 lõike 1 rakendamise võimalikkuse ehk antud juhul paisu teisaldamise kohta

on asjakohatu, sest nimetatud sätte rakendamise eeldusteks on möödapääsmatus ja suur avalik

huvi, mida kumbagi käesoleval juhul ei esine. Lisaks on tähelepanuta jäetud sama paragrahvi

lõikest 2 tulenev eeldus.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 määruse jõustumise järgselt on menetluses nõuded

tuvastada Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasus ja

tühistada Keskkonnaameti 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162.

13. Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena välja toodud VeeS § 191 lg 1, § 192 lg 1 ja

lg 3 p 8, LKS § 32 lg 2 ja § 51 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p

4 ja 6 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2. VeeS § 191 lg-st 1 tulenevalt annab veeloa

KeA. VeeS § 192 lg 1 kohaselt KeA keeldub veeloa andmisest KeÜS § 52 lõike 1 punktis 1

ning punktides 3–10 sätestatud juhtudel või kui veeloa taotlejal ei ole tegevuskoha

maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub VeeS

§ 190 lõikes 4 nimetatud nõusolek. VeeS § 192 lg 3 p 8 kohaselt võib veeloa andmisest

keelduda, kui kavandatav tegevus seab ohtu VeeS §-des 32, 32 ja 34 nimetatud veekaitse

eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide

saavutamise suhtes ei kohaldata erandit VeeS §-de 39–42 alusel. LKS § 32 lg 2 kohaselt on

hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis

seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 51 lg 1

kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või

selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab

veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. KeÜS

§ 52 lg 1 p-de 4 ja 6 kohaselt keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui

kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (p 4) või tegevusega kaasneb

keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa

andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud ohu

vähendamise meetmed (p 6). HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

14. Vaidlust ei ole selles, et Kunda I pais asub Kunda jõe hoiualal, mis kuulub Natura 2000

alade võrgustikku Sirtsi loodusalana, mille kaitse alla võtmise eesmärk on loodusdirektiivi I

lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide –

hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja

paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Kunda jõgi kuulub LKS § 51 lg 2

alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 73 nimistusse terves ulatuses ‒ tegemist on

lõhejõega. Lõhejõel on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab

veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (LKS

§ 51 lg 1). Lõhejõgedele või nende lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja

tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu (VeeS, § 174 lg 3).

15. Kohus märgib, et poolte vahel on varasemalt olnud kohtuvaidlus, kus vaieldi vee

erikasutusloa väljastamise üle kaebajale Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks ja

hüdroenergia kasutamiseks. Vaidluse lõppes Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018

otsusega asjas nr 3-16-478. Mitmed selles otsuses tuvastatud asjaolud ja võetud seisukohad on

asjakohased ka käesolevas vaidluses.

15.1. Asjas nr 3-16-478 käsitleti Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118

kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seonduvat. Veemajanduskava p 18.1 nägi

vooluveekogumite hea ökoloogilise seisundi saavutamise põhimeetmena ette kalade

rändeteede avamise; seda käsitleti vajaliku meetmena ka Kunda HEJ-ga seoses (p 4.5.1).

Veemajanduskavas seati eesmärk saavutada Kunda jõe hea seisund 2015. aastaks. Olukorda ei

muutnud asjaolu, et Vabariigi Valitsus pikendas 7. jaanuaril 2016 kinnitatud Ida-Eesti

vesikonna veemajanduskavaga perioodiks 2015-2021 hea seisundi saavutamise tähtaega

2021. aastani (Riigikohtu otsuse p-d 14 ja 24). Kolleegium leidis, et põhimõtteliselt on

võimalik veepoliitika raamdirektiivist tuleneva kohustuse täitmise eesmärgil keelduda isikule

vee erikasutusloa andmisest VeeS § 9 lg 10 p 3 alusel, sest sellel eesmärgil on kohustuse,

mitte pelgalt programmiline iseloom (Riigikohtu otsuse p 25). Seega nõustus Riigikohus, et

veemajanduskavast tulenes kohustus saavutada Kunda jõe hea seisund, et see seisund oli

saavutamata (on ka praegu saavutamata) ja KeA-l oli alus sellel ettekäändel keskkonnaluba

mitte anda. Vastavad kohtu põhjendused on asjakohased ka käesolevas asjas.

Kaebaja ei olnud asjas nr 3-16-478 ümber lükanud KeA hinnangut, et Kunda_3 veekogumi

seisund on kesine ning selle põhjus on paisud, mis lõikavad siirdekalad suuremast osast oma

ajaloolistest koelmutest ära ja isoleerivad jõe alamjooksu liikide asurkonnad kesk- ja

ülemjooksu asurkondadest ning seavad ohtu jõe alamjooksu hüdroloogilise režiimi ja füüsilise

kvaliteedi voolukõikumise tõttu, samuti jäävad paisjärvede alla ühed Eesti parimad lõheliste

koelmute alad ja noorjärkude kasvualad (Riigikohtu otsuse p 26). Need asjaolud ei ole

praeguseks ajaks muutunud. KeA on välja toonud, et ka kruvikalapääs ei lahendaks

probleeme.

15.2. Riigikohus leidis, et seadus ei nõua keskkonnaloa andmisest keeldumise puhul igal juhul

KMH menetluse läbiviimist. Riigikohus märkis, et KMH nõue teatud tegevuste puhul on

ettevaatuspõhimõtte (KeÜS § 11) ja ennetamispõhimõtte väljendus, mille eesmärgiks on

keskkonnahäiringute tekkimist ennetada, et vältida nende tagajärgede hilisema kõrvaldamise

vajadust. Juhul kui taotlust pole nagunii võimalik rahuldada, ei saa tekkida olulist

keskkonnamõju (Riigikohtu otsuse p 20). KMH on vaid üks võimalik info kogumise viis

keskkonnaloa menetluses, mis on teatud juhtudel küll kohustuslik eeldus loa andmiseks, kuid

arendajal pole õigust nõuda võimalust korraldada KMH, selleks et vältida loa andmisest

keeldumist (otsuse p 22). Seega on KeA-l õigus keelduda keskkonnaloa väljastamisest ka

KMH menetlust läbi viimata. Arvestades mh seda, et viimase taotluse andmisest keeldumisele

on eelnenud pikk menetlus, mille kestel pole kaebaja suutnud nõuetekohaselt KMH menetlust

läbi viia ja KMH aruannet esitada. Seega ei olnud käesoleval juhul tarvidust uut KMH

menetlust läbi viia, vaid KeA pidi hindama asjas esitatud uusi tõendeid (kruvikalapääsu

lahendus ja selle toimimine), mida KeA ongi teinud.

15.3. Natura ala kaitse-eesmärkide analüüs on ära toodud Riigikohtu otsuse p-s 28.

Riigikohus leidis, et kaebaja ei ole ümber lükanud vaidlustatud otsuses kaitstavate kalaliikide

kaupa, samuti kaitstavat elupaigatüüpi arvestades esitatud KeA järeldusi, millist negatiivset

mõju avaldab hüdroenergia tootmine ala terviklikkusele (Riigikohtu otsuse p 30). Sealjuures

ei võtnud Riigikohus seisukohta, kas paisutamine ilma hüdroenergia tootmiseta võiks olla

lubatav hoolimata mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, näiteks tulenevalt

muinsuskaitselistest kaalutlustest (otsuse p 31). Riigikohus siiski pidas oluliseks välja tuua, et

keskkonnaluba on taotletud nii vee paisutamiseks kui ka hüdroenergia tootmiseks, mistõttu

pole võimalik läbi viia eraldiseisvat hindamist üksnes paisutuse säilitamise osas, kuna see

eeldaks alternatiivse taotlust paisutuse säilitamiseks ilma hüdroenergia tootmise lubamiseta

esitamiseks (p 27). Ka praegu on keskkonnaluba taotletud nii vee paisutamiseks kui

hüdroenergia kasutamiseks ning kaebaja on vaidlustanud KeA keeldumise mõlema tegevuse

osas. Seega ei ole halduskohtu arvates käesolevas asjas võimalik asuda teistsugusele

järeldusele kui Riigikohus asjas nr 3-16-478, sest hüdroenergia tootmisega kaasnevaid

negatiivseid mõjusid veerežiimile kruvikalapääs ja -turbiin ei välista ega leevenda.

16. Osaühing Generaator omas Kunda I paisul veeluba nr L.VT.LV-12874 paisutamiseks ja

hüdroenergia kasutamiseks kuni 04.10.2007. Alates sellest on tal puudunud veeluba. Seetõttu

on kaebaja taotlus käsitletav KeA hinnangul kavandatava tegevusena, mitte jätkuva

tegevusena. Kohus nõustub KeA-ga (vt ka RKHKo 18.02.2021, 3-17-2565, p 14). Otsus asjas

nr 3-17-1739 oli erandlik, Riigikohus rõhutab sama otsuse p-s 19.3: „Praeguses asjas võetud

seisukoht ei pruugi olla ülekantav muudele tähtaegsetele lubadele ja nendega lubatud

tegevustele. Ka perioodilisi lube tuleb pigem käsitada lubadena uuteks tegevusteks. Jätkuva

tegevuse lubadeks võib neid pidada vaid erilistel asjaoludel.“ Selliseid erandlikke asjaolusid

praegu ei esine. Kohus nõustub KeA-ga ka selles, et arvestada tuleb vahepeal muutunud

olukorda, mitte lähtuda Natura ala moodustamise aegsest olukorrast, eeskätt juhul, kui

olukord on vahepeal muutunud soodsamaks. KeA on vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.1

välja toonud, et Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on 2019. aasta LIDAR andmete alusel

veetaseme kõrgus Kunda I paisul ca 23,5 m abs. Kunda I paisu puitvarjad on lagunenud ja

hävinud, samuti laseb vett läbi põhjalask ning veetase Kunda I paisul on langenud võrreldes

taotletava normaalpaisutustasemega. Arvestades, et paisu betoonkeha ülevooluavad asuvad

kõrgusel 22,8 m abs, on veetase varjade hävinemise tõttu langenud samale tasemele. Seega on

olukord muutunud kalade jaoks soodsamaks. Samuti ei ole aastast 2007 Kunda I paisul

hüdroenergiat toodetud, mistõttu omaks ka tootmise taaskäivitamine negatiivset mõju

veerežiimile. Kohtu arvates ei ole KeA eksinud faktides, kui on välja toonud, et kaebaja

kavandab paisu rekonstrueerimist, seda on ka kaebaja oma taotluses välja toonud. Kohus

nõustub KeA-ga ka selles, et kruvikalapääsu ja –turbiini rajamise puhul on tegemist Kunda I

paisu laiendamisega. Ehitusseadustiku § 4 lg 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine,

mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või

allaehitamisega. Seda antud juhul tehaksegi. Seega on KeA õigesti tuginenud LKS § 51 lg-le

1, mille kohaselt on lõhejõgedel keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses,

mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi

muutmine.

17. Kaebaja leiab, et kaebuse peamiseks küsimuseks on, kas Natura aladel on hüdroenergia

tootmine sh paisutamine perspektiivitu tegevus ja pais tuleb lammutada. Kohtu arvates on

küsimus pigem selles, kas paisutamine ja hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on ühitatav

Natura ala kaitse-eesmärkidega ning veepoliitika raamdirektiivist Eesti Vabariigile tulenevate

kohustustega. Seega ei saa vastustaja pidama jääda üksnes selle tuvastamise juures, kas

taotletava tegevusega kaasneb jõe kui elupaiga või hoiualal kaitstavate liikide seisundi

halvendamine võrreldes Natura ala moodustamise hetkega, vaid LKS § 70 ning

loodusdirektiivi art 3 p 1 kohaselt on loodusalad määratud ühenduse tähtsusega looduslike

elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi taastamise või säilitamise

tagamiseks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest

ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Seega tuleb riikidel tarvitusele võtta

ka meetmeid eksisteeriva ebasoodsa olukorra parandamiseks.

Kaitsekorralduskavas on võldase kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks

meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist ja paisude likvideerimist. Samuti on

jõesilmu kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks

kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud Kunda jõel kalade rändeteede

efektiivset avamist ja paisude likvideerimist. Lõhe puhul on kaitse-eesmärkide saavutamise

parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud

hüdroenergia tootmise lõpetamist, kalade rändeteede avamist, paisude likvideerimist ja

paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Kaitsekorralduskava järgi

hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine üks võimalustest, kuidas kaitse-

eesmärke saavutada.

Jõgede ja ojade elupaigatüübi puhul on pikaajalise kaitse-eesmärgina välja toodud ala

säilimine Sirtsi loodusalal 34 hektaril A esinduslikkusega. Kalade rändeteed jõel asuvate

paisude juures peavad olema efektiivselt avatud. Jõe seisundiklass veemajanduskava

kriteeriumite järgi peaks olema vähemalt hea. Negatiivsete mõjuteguritena on välja toodud

siirdekalade rändeteede ja teiste kalade vaba liikumise tõkestamine olulisteks rändetakistuseks

olevate paisudega, samuti hüdroenergia tootmine viisil, millega kaasneb pidev oht veerežiimi

rikkumiseks (vooluhulga kõikumine) ning setetereostuseks. Seega, kui paisjärvealuseid

elupaiku ei taastata ja rändeteid efektiivselt ei avata, ei ole võimalik saavutada Kunda jõe

hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke, st saavutada elupaigatüübi (ja ühtlasi ka kaitse-

eesmärgiks olevate liikide elupaikade) soodsat seisundit (kogu ulatuses esinduslikkus A).

Kaitsekorralduskava kohaselt ei ole Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi

jõed ja ojad (3260) ning liikide hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe elupaikade kaitseseisund

praegu soodne.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt mõjutab Kunda I pais vooluveekogumit

Kunda Jaama tn sillast suudmeni (Kunda_3), mis on tugevasti muudetud veekogum.

Veekogumite seisundiinfo alusel on veekogumi seisund 2019. aasta koondhinnangu alusel

hinnatud halvaks. 2017. aastal oli veekogumi koondseisund hinnatud kesiseks, seega on

veekogumi seisund halvenenud. Halva koondseisundi põhjuseks on Kunda I pais kalade rände

takistajana ning ühealuseliste fenoolide, polübroomeeritud difenüüleetrite ja elavhõbeda

esinemine vee-elustikus, kalades. Vooluveekogumi Kunda_3 hea seisund tuli saavutada 2021.

aastaks. KeA keeldus veeloa andmisest VeeS § 192 lg 3 p 8 alusel kohtu arvates põhjendatult,

sest kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende

saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei ole veemajanduskavas seatud

Kunda_3 veekogumi osas VeeS § 39–42 nimetatud erandeid.

Natura alade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva

välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid see peab vastavalt olukorrale hõlmama ka

positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (nt Euroopa Kohtu otsused

nr C-399/14, p 43 ja nr C-404/09, p 126; vt ka loodusdirektiivi art 2 lg 2).

18. Uue asjaoluna on kaebaja välja toonud kruvikalapääsu rajamise, mis kaebaja hinnangul

võimaldab kalade läbipääsu Kunda I paisust, mis praeguseni on kaladele ületamatuks

rändetõkkeks. Vaidlustatud korralduse p-s 3.2.11.2 toob KeA välja, et olemasoleva teabe

kohaselt ei ole kruvikalapääs sobilikuks lahenduseks kalade läbipääsu tagamiseks

lõhejõgedel. KeA tugineb seejuures Ökokonsult OÜ ja IB Urmas Nugin OÜ aruandele

„Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes“ (2018)

(edaspidi: kruvikalapääsude eksperthinnang, kaebuse lisa 13, dtl 1394‒1421), milles

ihtüoloogina on arvamuse esitanud R. Järvekülg. Lõppjäreldusena soovitab R. Järvekülg:

mitte rajada uusi kruviturbiine kohtadesse, kus praegu hüdroenergiat ei kasutata; mitte rajada

kruvikalatõstukeid jõgedele, kus esinevad siirdekalad või siirdelise eluviisiga mageveekalade

arvukad asurkonnad; mitte rajada kruvitõstukeid Natura jõgedele; mitte rajada kruvitõstukeid

suurematele ja liigirikka kalastikuga jõgedele. Kruvikalade eksperthinnangust nähtuvalt on R.

Järvekülg kokku võtnud olemasoleva teaduskirjanduse kruviturbiini ja -tõstukitega

seonduvalt, samuti tutvus ta Urli jõel asuvate Pilsingi ja Datzbergeri (Pilsingist ca 1,5 km

allavoolu) hüdrosõlmede (sh kruviturbiinide ja kruvitõstukitega), samuti Pilsingist 1,9 km

ülesvoolu asuva Atzenhofer’i hüdrosõlme ja möödaviikpääsuga. R. Järvekülg leiab, et senise

olemasoleva teabe kohaselt ei ole kruvikalapääs sobilikuks lahenduseks kalade läbipääsu

tagamiseks lõhejõgedel. Puuduvad uuringud, mis kinnitaks kruvikalapääsu sobivust jõesilmu,

lõhe, meriforelli ja teiste siirdekalade tõusvaks rändeks. Rannikujõgedel, kus esinevad

siirdekalad, tuleks tema soovituse kohaselt kruvikalapääsu rajamist vältida. KeA on

vastuargumendid kruvikalapääsule esitanud vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.2. Kohtul

puudub alus eksperdi järelduste ja soovituste kahtluse alla seadmiseks. Kaebaja tugineb

Austria ja Saksamaa näidetele, kus kruvikalapääse on rajatud ka Natura ala jõgedele, samuti

on kaebaja lisanud mag Christian Mitterlehneri arvamus kruvikalatõstuki REHART/Strasser

toimivusest mh Kunda jõel (kaebuse lisa 12, dtl 1358‒1393). Kohtu hinnangul ei põhine

väliseksperdi arvamus kohalikke olusid arvesse võtvale ekspertiisile, vaid Saksamaalt ja

Austriast saadud kogemustele, millised olud ei ole aga meile üks-üheselt ülekantavad, nagu

on toonud välja R. Järvekülg kruvikalapääsude eksperthinnangus, arvestades mh siirdekalade

suurt hulka Kunda jões, kalade suurust ning paisutuse kõrgust Kunda I paisul. Asjas esitatud

tõendite pinnalt ei ole kohtul tekkinud veendumust, et elupaiga ja liikide seisundi paranemise

tagab kruvikalapääsu rajamine. Piisavaks argumendiks ei saa lugeda ka seda, et

kruvikalapääsu rajamine leevendaks mõnevõrra praegust olukorda, kus Kunda I pais on

kaladele läbimatuks rändetõkkeks.

Kaebaja on viidanud Võhandu jõe Viira paisuga paisutamise veeloale nr L.VV/330221 väites,

et see luba kinnitab kruviturbiinide sobivust Natura aladele. Vastustaja on 02.05.2023

menetlusdokumendis selgitanud, et Viira paisul kasutatakse kruviturbiini hüdroenergia

kasutamiseks ehk elektritootmiseks ning tegemist ei ole kruvikalapääsuga. Viira paisu puhul

on kalade läbipääs tagatud hoopis tehiskärestikuga, mis on kaladele atraktiivne jõesängis asuv

möödapääs Viira paisu turbiinidest. Lisaks juhib KeA tähelepanu sellele, et Kunda I paisul on

veetasemete vahe oluliselt suurem, 7,7 meetrit, kui Viira paisul, kus veetasemete vahe on

ainult 0,65 m, mistõttu ei ole ka vastavad tehnilised lahenduse üheselt ülekantavad. Kohus

nõustub vastustajaga, et Kunda I pais ei ole võrreldav Viira paisuga.

19. Kaebaja leiab, et tema tegevust tuleks lubada VeeS § 174 lg 4 alusel. Kohus nõustub

KeA-ga, et arvestades, et VeeS § 174 lg 4 ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade

osas, tuleb VeeS § 174 lg 4 sätestatud erandi kaalumiseks teha läbi nn Natura erandi

hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikkel 6 lg-le 4 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi: KeHJS) § 29 lg-le 3 ja 4. Seega pole KeA

teinud kaalutlusviga, kui käsitles VeeS § 174 lg-t 4 Natura erandi kontekstis. KeHJS § 29 lg 3

järgi võib anda tegevusloa Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui hoolimata kavandatava

tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus

alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja

erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.

Natura erandi kohaldamisel peavad olema täidetud kõik tingimused kumulatiivselt. Kohtu

arvates on vastustaja õigesti leidnud, et Natura erandi tegemise eeldused ei ole täidetud.

19.1. KeA hinnangul on alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele olemas: muudes

asukohtades või muul viisil taastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja päikeseenergia kui

Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi baasil elektrienergia

tootmine. KeA rõhutab, et hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on arendaja erahuvi ega

ole avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel vajalik, kuna ei saa

väita, et piirkonna elektrienergiaga varustamiseks puuduvad alternatiivid, nt muul viisil

elektrienergia tootmine. Kohus nõustub vastustajaga, et elektriga varustamiseks on teised

võimalused olemas, mistõttu hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul ei ole hädavajalik ja

asendamatu. Vastustaja on viidanud VeeS eelnõu seletuskirjale, milles on ülekaaluka avaliku

huvi esinemist seostatud elutähtsa teenuse tagamisega või looduskaitselistest seisukohtadest

tulenevate kaalutlustega. Elutähtis teenus on ka elektrienergia. Vastustaja on tuginenud

sellele, et Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks ca 0,1-0,2% kogu Eesti

taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Kunda I paisul toodetav elektrienergia riigi

toodangus määrava tähtsusega. Ettevõte ei ole ka kirjeldanud, et Kunda I paisul toodetud

elektrienergial oleks kohalikul tasandil oluline roll. Kohtu arvates ei ole KeA teinud

kaalutlusvigu. Ehkki ka väikese võimsusega taastuvenergia tootmine panustab

energiajulgeolekusse ning aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, on siiski võimalikud

KeA välja toodud alternatiivid, mis ei mõjuta negatiivselt Natura ala. Sealjuures tuleb

alternatiive kohtu hinnangul hinnata riigi tasandil ‒ sest direktiivid on suunatud

liikmesriikidele ‒ mitte aga üksiku ettevõtja tasandil. Seetõttu pole tähtsust sellel, kas kaebaja

saaks peale hüdroenergia tootmise keskenduda mõnele teisele ärisuunale või peaks ta enda

tegevuse lõpetama.

19.2. Kohtule ei nähtu ka seda, et tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja

tungivatel põhjustel. Vastustaja on viidanud Euroopa Komisjoni Natura juhendile, milles on

välja toodud, et üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste, sealhulgas sotsiaalsete või

majanduslike põhjuste all tuleks silmas pidada olukordi, kus ettenähtud kavad või projektid

osutuvad asendamatuteks: 1) kodanike elu põhiväärtuste (tervis, julgeolek, keskkond) kaitsele

suunatud meetmete või poliitika raames; 2) riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste strateegiate

raames; 3) spetsiaalseid avalike teenuste osutamise raames; 4) spetsiaalseid avalike teenuste

osutamise kohustusi täitva majandusliku või sotsiaalse iseloomuga tegevuse raames. Kohus

nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt kavandatud tegevus ei ole asendamatu üldiste huvide

seisukohast. Kaebaja ja kaasatud haldusorgan on viidanud muinsuskaitselistele kaalutlustele.

Riigikohus on otsuses asjas nr 3-16-478 leidnud, et: „Arvestades Muinsuskaitseameti

seisukohta, et hüdroenergia tootmine ei ole muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks

hädavajalik, on KKA põhjendatult asunud seisukohale, et ei esine sellist ülekaalukat avalikku

huvi hüdroenergia tootmise vastu. /.../ Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise

rangeid eeldusi, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi

ei õigusta kaebaja energia tootmiseks loa andmist. Täidetud ei ole ka eeldus, et alternatiivsed

lahendused puuduvad.“ (otsuse p 31). Ehkki MKA on välja toonud, et just vee erikasutus

Kunda I paisul tagab mälestiseks oleva paisu säilimise ja sellele sobiva kultuuriväärtusliku

keskkonna, ei ole hüdroenergia tootmine Riigikohtu varasema sedastuse kohaselt

muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Halduskohtul pole põhjust asuda

teistsugusele seisukohale. Kuna kaebaja taotleb koos vee paisutamisega ka hüdroenergia

kasutamist, pole vajadust hinnata muinsuskaitselisest aspektist paisutuse kõrvaldamist

eraldiseisvalt.

Kaebaja on viidanud 09.11.2022 Nõukogu määrusele, millega kehtestatakse raamistik

taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Kohus märgib, et vastavalt nimetatud määruse

art 2 lg-le 1 kohaldatakse määruse nõudeid üksnes uute loamenetluste suhtes, mis algatatakse

määruse kohaldamise ajal. Seega ei kuulu viidatud määrus kohaldamisele vaidlustatud

korralduse andmise ajal, mis toimus enne määruse andmist.

Kaebaja toob välja, et 03.06.2022 tegi Vabariigi Valitsus korralduse, millega anti nõusolek

Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ning Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia

kasutamiseks elektrienergia tootmisel Natura erandi alusel. Linnamäe paisu osas väljatoodu

on üle kantav kaebaja hinnangul ka Kunda HEJ-le ning tõendab, et KeA lähtus Natura erandi

kaalumisel ebaõigetest asjaoludest. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu arvates ei loo Natura

erandi tegemine mõne paisu osas subjektiivset õigust nõuda samasugust erandit mõne teise

paisu puhul. Iga olukorda tuleb eraldiseisvalt hinnata. Lisaks ei tähenda Vabariigi Valitsuse

nõusoleku andmine veel keskkonnaloa väljastamist, kuna lõppastmes väljastab loa vee

paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks KeA ning seda juhul, kui erandi tegemise

eeldused on täidetud. Pole kindel, kas Linnamäe paisu osas vastav erand tehakse.

20. Kuna Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 10.02.2023 määrusega, et kaebaja vaidlustas

KeA 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 mittetähtaegselt ning ei ennistanud

kaebetähtaega, on õiguspärane KeA 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162, millega KeA tagastas

kaebaja vaide põhjusel, et vaie oli esitatud tähtaega ületades.

21. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad KeA võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)