2-17-17430/174 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-17430

Kohtuasi

X hagi Y vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.03.2023 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Saks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 24.03.2023 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-17-17430

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 21.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu koduse

testamendi tühisuse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 20.11.2020 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.02.2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu

otsused jõustusid 13.06.2022 Riigikohtu otsusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse

võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja esitas 19.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud

maakohtu menetluses koos käibemaksuga kokku 6655,79 eurot, sh õigusabikulu 4584,79 eurot,

riigilõiv 1050 eurot ja ekspertiisitasu 1021 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud

tunnihinnaga 150 eurot (enne 03.02.2020) ja 160 eurot (alates 03.02.2020) ajakuluga kokku

24 tundi 35 minutit. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb ta TsMS § 174 lg-

st 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Kostja hageja menetluskuludele

vastuväiteid ei esitanud.

4. Hageja menetluskuluks ringkonnakohtus on 20.01.2022 nimekirja kohaselt õigusabikulu

694,40 eurot, s.o tunnihind 160 eurot (lisandub käibemaks) ja ajakulu 3 tundi ja 37 minutit.

Kostja hageja menetluskuludele ringkonnakohtus vastuväiteid ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 24.03.2023 määrusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

7350,19 eurot ja viivis menetluskuludelt. Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja

ekspertiisitasu 760 eurot.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja tasunud maakohtu menetluses riigilõivu

1000 eurot hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Kohus rahuldas nii hagi kui ka

hagi tagamise avalduse. Riigilõivu kulu on põhjendatud ja vajalik.

7. Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on ka kulu, mis tekkis seoses ekspertiiside

läbiviimisega. Kohus on määranud järgmised ekspertiisid ja hageja on tasunud ette nendega

seonduva kulu:

-

15.05.2018 postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis,

maksumus 1140 eurot, hageja on tasunud 15.01.2018 ette tasu 380 eurot;

-

24.09.2018 käekirjaekspertiis, maksumus 282 eurot, hageja on tasunud 15.08.2018 ette

tasu 282 eurot;

-

01.07.2019 käekirjaekspertiis, maksumus 282 eurot, hageja on tasunud 06.04.2019 ette

tasu 282 eurot;

-

01.07.2019 dokumendiekspertiis, maksumus 77 eurot, hageja on tasunud 02.07.2019

ette tasu 77 eurot.

2-17-17430

8. Ekspertiiside näol on tegemist asjakohaste tõenditega ja kohus on need vastu võtnud.

TsMS § 143 p 2 kohaselt kuuluvad menetluskulude koosseisu ka dokumentaalse tõendi saamise

kulud. Hageja ekspertiisikulu on kokku 1021 eurot (380+282+282+77), mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

9. Hageja maakohtu menetluses kantud õigusabikulu on 19.10.2020 taotluse kohaselt

4584,79 eurot, s.o ajakulu kokku 24,35 tundi, millest 11,16 tundi tunnihinnaga 150 eurot, ning

ajakulu 13,19 tundi, tunnihinnaga 160 eurot. Riigikohus on 02.02.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-

20-6269 pidanud vandeadvokaadi tunnihinda 180 eurot mõistlikuks. Seega võibki sellist

tunnitasu pidada kohtu hinnangul mõistlikuks tunnitasuks.

10. Hageja menetluskulude nimekirjades ei esine toiminguid, mida saaks lugeda

põhjendamatuks professionaalse õigusabi osutamisel. Arvestades, et kostja õigusabi osutamise

ajakulu maakohtu menetluses oli 82,21 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 11,5 tundi, saab

hageja esindaja ajakulu (vastavalt 24 tundi 35 minutit ja 3 tundi 37minutit) lugeda mõõdukaks

ja mõistlikus suuruses olevaks. Hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud kogu

ulatuses.

11. Kokku on hageja menetluskulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses põhjendatud 7350,19

eurot (1000+50+380+282+282+77+4584,79+694,40) ja see summa tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

12. Harju Maakohus määras tsiviilasjas 15.05.2018 komisjonilise kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogiaekspertiisi. Hageja tasus 15.01.2018 ette ekspertiisitasu 380 eurot.

05.10.2018 esitasid eksperdid eksperdiarvamuse akti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

arved kokku 1140 eurot. Kohus suurendas 17.10.2018 määrusega ekspertiisitasu, määrates

ekspertiisitasuks kokku 1140 eurot. Sama määrusega määras kohus välja maksta riigi

vahenditest ekspertiisitasu 760 eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ettemaksu 380 eurot

ületavas osas kuulus ekspertiisitasu väljamõistmisele menetlusosalistelt lõpplahendiga,

vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt

riigituludesse välja mõista ettemaksu ületavas osas ekspertiisitasu 760 eurot (1140- 380).

Määruskaebus

13. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada kostjalt

väljamõistetavaid menetluskulusid mõistliku suuruseni.

14. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et kostja ei ole

pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Tegemist oli kostja õe viimse soovi üle peetava

vaidlusega. Seega ei ole mõistlik kostjalt üldse hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine.

15. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Määrusest selliseid kaalutlusi ei nähtu.

16. Kohus on sedastanud, et kulud on olnud mõistlikud. Samas nähtub, et menetluskulude

nimekirjas on ka kohtuasjaga mitte seotud kulutusi:

-

01.08.2018 toimingu (s.o nõudeavalduse koostamine XXX korteri valduse taastamise

nõudes ja kliendile koos selgitava e-kirjaga edastamine) puhul ei ole tegemist

kohtumenetlusega seotud kuluga;

2-17-17430

-

põhjendatud ei ole 06.02.2019 toiming (s.o telefoninõupidamine kliendi esindajaga

edasise tegevuskava üle), kuna kohtutoimikust nähtuvalt on kliendi esindajaks

vandeadvokaat ise;

-

põhjendatud ei ole 21.05.2020 ja 22.05.2020 toimingud (s.o liikumispiirangutega seotud

küsimuste analüüs ja kostja taotluse kohta seisukoha koostamine ja telefoninõupidamine

kliendiga istungi

korraldamisega seotud

küsimustes.

Kohtunõudele vastuse

koostamine).

17. Käekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi kulu tuleb jätta hageja kanda. Kostja väited ei

tinginud vajadust selliste tõendite kogumiseks, mistõttu ei saa kohus jätta selliseid kulusid ka

kostja kanda. Lisaks on seetõttu põhjendamatu jätta tõendite kogumise taotlustega seonduvad

kulud (s.o 18.02.2019 ja 05.03.2019 toimingud) kostja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

18. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

18.1. Maakohtule ei saa ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Kuna kostja esindajal

õigusabile kulunud aeg oli 3 korda suurem hageja esindaja töömahust, siis ei saa olla vaidlust,

et hageja esindaja ajakulu on mõõdukas ja põhjendatud.

18.2. Tõele ei vasta kostja väide, et kohus on välja mõistnud kohtuasjaga mitteseotud kulud.

-

01.08.2018 toimingu kohta märkis hageja, et XXX korteri puhul on tegemist hageja ema

peamise pärandvaraga ning selle varaga seoses menetluses esile kerkinud küsimuste

lahendamist tuleb pidada kohtuasjaga seonduvateks kuludeks.

-

Hageja esindajaks oli menetluses lisaks lepingulisele esindajale ka tema isa C (vt

30.09.2020 kohtuistungi protokoll). Telefonikõne on peetud hageja esindajaga (kelleks

oli C) ning see kõne käsitles kohtuasja edasist tegevuskava. Seega on tegemist

põhjendatud ja hüvitamisele kuuluva kuluga.

-

21.05.2020 ja 22.05.2020 toimingute kohta märkis hageja, et hageja esitas seisukoha

kostja taotlusele lükata edasi 26.05.2020 kohtuistung. Kuna kostja tugines oma taotluses

COVID-19 seotud liikumispiirangutele, siis on hageja nimetatud küsimust analüüsinud

ning seejärel koostanud taotluse kohta seisukoha. Seega on kulu põhjendatud.

18.3. Tõendite kogumisega seotud kulu on põhjendatud ja vajalik. Olukorras, kus kohus on

hageja taotlused tõendite kogumiseks rahuldanud, oli tegemist põhjendatud taotlustega.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-17-17430

21. Kostja palub määruskaebuses jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegium märgib,

et käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks maakohtu 20.11.2020 ja

ringkonnakohtu 09.02.2022 otsustega. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui kostja leidis, et menetluskulude tema kanda

jätmine oli mingis osas ebaõiglane (vt TsMS § 162 lg 4), siis pidi ta sellekohased vastuväited

esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses kostja selliseid vastuväiteid enam esitada ei saa.

22. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus

sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

23. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Riigikohus on asunud

seisukohale, et otsuse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei

tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude

väljamõistmise osas (RKHKo 06.01.2021, 3-19-1207/21, p 29). Kolleegium leiab, et maakohus

on hinnanud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust

õigesti. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-

19-10324, p 17). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi

osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem

aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda

maakohtu järeldust ebaõigeks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata kõigi

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.

24. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et määruskaebuses välja toodud toimingute puhul ei

ole tegemist kohtumenetlusega seotud kuludega. Kolleegium märgib, et kuna seadus ei piira

menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik

kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (RKTKm

27.05.2020, 2-18-7550/80, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada

klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei

ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja

põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu.

25. Käesolevas asjas vaidlesid pooled selle üle, kas väidetavalt hageja ema W (testaator)

allkirjastatud 14.08.2017 kuupäeva kandev kodune testament, milles oli ainsaks pärijaks

märgitud testaatori vend (kostja), on tühine. Pärandvara hulka kuulus ka kinnisasi asukohaga

XXX, Tallinn. 01.08.2018 toimingu (s.o nõudeavalduse koostamine XXX korteri valduse

taastamise nõudes ja kliendile koos selgitava e-kirjaga edastamine) puhul on seega tegemist

kohtumenetlusega seotud kuluga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pärandvaraga seoses

menetluses esile kerkinud küsimuste lahendamist tuleb pidada kohtuasjaga seonduvateks

2-17-17430

kuludeks. 06.02.2019 toimingu puhul on hageja selgitanud, et menetluses oli hageja esindajaks

lisaks tema isa C (vastav asjaolu nähtub ka 30.09.2020 kohtuistungi protokollist) ning

telefonikõne on peetud hageja isaga. Kuivõrd maakohus on 20.05.2020 e-kirjaga küsinud

hageja seisukohta kostja istungi edasilükkamise taotluse kohta (kostja tugines oma taotluses

COVID-19 liikumispiirangutele) ning kohus otsustas 22.05.2020 määrusega istungi edasi

lükata, siis tuleb hageja esindaja 21.05.2020 ja 22.05.2020 toimingud pidada põhjendatuks.

Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks tuleb lugeda ka 18.02.2019 taotluse koostamist

ekspertiisi läbiviimiseks ja 05.03.2019 toiminguid seoses täiendavate taotluste ja tõenditega,

kuna tegemist on hageja huvide esindamiseks vajalike toimingutega. 01.07.2019 määrusega

rahuldas maakohus hageja taotluse käekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi läbiviimiseks.

Ekspertiisikulu on samuti põhjendatud kulu, mis tuleb kostja kanda jätta, olenemata sellest, et

ekspertiisi läbiviimise taotluse esitas hageja. Maakohtu 20.11.2020 ja ringkonnakohtu

09.02.2022 otsustega jäid menetluskulud kostja kanda.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse muutmiseks või

tühistamiseks ei ole alust, kuna kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud

(riigilõivud, ekspertiisitasud ja õigusabikulu) kokku 7350,19 eurot olid põhjendatud ja

vajalikud.

27. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt