2-23-6928/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6928

Tsiviilasi

V. J.hagiavaldus kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. J., isikukood XXX; seaduslik esindaja

(eestkostja) XXX, registrikood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-6928.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. V. J. (hageja) esitas 9. mail 2023 Tartu Maakohtule võõrkeelse käsikirjalise avalduse.

2. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg-st 1 lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371

lg 1 p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud

andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Hagiavaldus ei vasta

TsMS § 338 ja § 363 sätestatud vorminõuetele. Hagiavaldus on võõrkeelne,

käsikirjaline, allkirjastamata hageja seadusliku esindaja poolt, samuti puuduvad kostja

andmed. Hageja nõuded ja nende kujunemise kord on ebaselge. Samuti on ebaselge,

kelle vastu ja millist nõuet soovib ta esitada, mistõttu ei ole võimalik kohtul kontrollida,

millisele kohtule asi allub ning esineb ka TsMS § 371 lg 1 p-s 2 nimetatud alus

hagiavalduse menetlemisest keeldumiseks.

4. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt

riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) §-s 59 sätestatud määras. Riigilõivu tuleb esitada

igalt esitatud nõudelt. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu riigilõivu tasumist.

5. Kohtu hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle käiguta jätmine

TsMS § § 340¹ lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud

põhimõttega tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väikeste kuludega.

6. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

7. Harju Maakohtu 11. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 on hageja üle

seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud XXX. Kohtumäärus on jõustunud

14.04.2020. Kohtumääruse resolutsiooni p 6 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik

esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide

kaitsmine oma ülesannete piirides. Eeskostja ülesanneteks on V. J. esindamine kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara

valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi,

sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti V. J. esindamine kõigis

õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Seega on hageja eestkostjal kohustus

kontrollida eestkostetava huvide kaitstust ning vajadusel algatada sellel eesmärgil

kohtumenetlus. Antud juhul ei ole eestkostetav ilmselgelt pöördunud eestkostja poole,

kes oleks saanud koostada kohtule menetlusdokumendi miinimumstandarditele vastava

avalduse ja teda kohtus esindada. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul hageja

õiguskaitsevajadust TsMS § 371 lg 2 p 2 mõistes ning kohus ei pea vajalikuks

hagiavaldust käiguta jätta ega ka avalduse osas eestkostja arvamust küsida. Kohus

selgitab, et eestkostjal on õigus ja kohustus eestkostetava huve kaitsta, sh selle

võimalikke riiveid, ning õigus ja kohustus esitada vajadusel kohtule nõuetekohane

hagiavaldus.

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9, 10, 11

ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et

käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast

ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud

kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik