2-22-19392/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg

Ants Mailend

16.05.2023

Tsiviilasja number

2-22-19392

Tsiviilasi

S. K. avaldus Tallinn, Kivila tn 3 Korteriühistu 4. juuni

2012 aasta üldkoosoleku otsuse punktide 5 ja 6 tühisuse

tuvastamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

S. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Andrus Reidi

Asjast puudutatud isik: Tallinn, Kivila tn 3 korteriühistu

(registrikood 80166430), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maano Saareväli

Resolutsioon

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Määrata menetluskulud avaldaja kanda.

3. Mõista S. K.lt (isikukood xxxx) Tallinn, Kivila tn 3 korteriühistu (registrikood

80166430) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1602 eurot.

4. Mõista S. K.lt (isikukood xxxx) Tallinn, Kivila tn 3 korteriühistu (registrikood

80166430) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni võla

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Käesolevas tsiviilasjas menetletakse S. K. avaldust Tallinn, Kivila tn 3 korteriühistu

04.06.2012.a üldkoosoleku otsuste nr 5 ja 6 tühisuse tuvastamiseks. Otsusega nr 5 otsustasid

korteriomanikud häälteenamusega suurendada korteriomanike igakuiseid makseid perioodil

10.06.2012 kuni 10.09.2012 summa 40 euro võrra parkla rajamisega suurenenud kulude

katteks. Otsusega nr 6 otsustasid korteriomanikud häälteenamusega parkla teenindamiseks

lepingu sõlmimise OÜ-ga Parkit ja määrasid selle tehingu tegemiseks esindaja (digitoimiku

lk dtl 9). Avaldaja on korteriomandi Xxxx omanik alates 01.09.2008 (dtl 128). Avaldajale ei

teatatud üldkoosoleku toimumisest. Vaidlusaluseid otsuseid ei saanud teha

lihthäälteenamusega, vaja oli kõigi korteriomanike kokkulepet. Avaldaja on parkinud oma

sõidukit Kivila 3 maja ümber asuval linnale kuuluval maa-alal ja sellega seoses on avaldajal

tekkinud ühistuga vaidlusi. Avaldajale on määratud trahve ja avaldaja sõiduki ratast on

lukustatud. Vaidlus käib ka parkimisloa üleandmise üle. Kuna parkla on rajatud linna

omandis olevale maale, siis selle maa kasutusõiguse lõppemisel kaotaksid korteriomanikud

nende poolt tehtud investeeringud. Polnud õige sõlmida parkimise korraldamiseks lepingut

nii, et kolmas isik OÜ Parkit teenib sellest tulu ja korteriomanikele polnud otsuse tegemisel

teada selle lepingu tingimused.

2. Ühistu vaidles avaldusele vastu. Parkimine on korraldatud linna maal, kuna elamu alusel

kinnistul polnud selleks ruumi. Sõidukeid pargiti kaootiliselt ja neid pargiti ka haljasalale.

Igale korteriomanikule, kaasaarvatud avaldajale, on antud parkimisluba. Avaldaja on

rikkunud parkimise korda ja seetõttu on parkimist korraldanud OÜ Parkit teda trahvinud.

Üldkoosoleku toimumisest teavitati korteriomanikke trepikodades asuvate infotahvlite

kaudu.

3. Kohus selgitas menetluse seisu ja tõendamiskoormist 17.02.2023, 01.03.2023 ja 21.04.2023

määrustega (dtl 77, 99 ja 132). Avaldaja taotlusel toimus 03.04.2023 ka menetlusosaliste

ärakuulamine (dtl 105).

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus jätab avalduse rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 lahendab kohus käesoleva

asja hagita menetluses.

6. Avaldaja pole vaidlustanud ühistu faktiväidet, üldkoosoleku teade oli esitatud

korteriomanikele trepikodades paiknevate teadete tahvlite kaudu (01.03.2023 määruse p 3,

dtl 99). Koosoleku teate selline edastamine korteriomanikele oli kooskõlas vaidlusaluse

otsuse tegemise ajal (04.06.2012) kehtinud ühistu põhikirja p 6.4 (dtl 65),

korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-le 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 20

reeglitega. Seega on avaldaja väide koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta

alusetu.

7. Vaidlusaluse otsusega nr 5 otsustati panna igale korteriomanikule kohustus maksta kolme

kuu jooksul igakuiselt 40 eurot, lisaks muudele igakuistele majandamiskulude maksetele.

Avaldaja on võtnud omaks, et seda raha kasutati parkimise korraldamiseks linna maal

asuvatel parkimisaladel ning et ka temal ja teistel korteriühistu liikmetel on võimalik seal

oma sõidukit parkida (29.12.2022 avalduse p 6,1, dtl 3; 03.04.2023 ärakuulamise protokoll,

dtl 106). Parkimise korra väidetavad rikkumised ja sellega seoses menetlusosaliste vahel

tekkinud vaidlused ei mõjuta vaidlusaluste otsuste kehtivust ja neid küsimusi kohus

käesolevas tsiviilasjas ei käsitle.

8. Korterelamu elanike sõidukite parkimise korraldamine on korteriomanditest tulenevate

õiguste teostamiseks eluliselt vajalik küsimus, millega tegelemine on korteriühistu

pädevuses. See tulenes vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud ühistu põhikirja p-st 1.3

(dtl 61), korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg-st 1 ja KÜS § 2 lg-st 1. Otsuse tegemise kord ei

sõltunud sellest, kas parkimiseks kasutatakse korteriomanike kaasomandis olevat maad või

kellelegi teisele kuuluvat maad. Käesoleval juhul on elamu alune maa sedavõrd väike, et

sellel pole võimalik parkimist korraldada, mistõttu ühistu on korraldanud parkimise elamu

ümber paikneval linnale kuuluval maal kokkuleppel linnaga (asjaolusid ja tõendeid on

kirjeldatud täpsemalt 21.04.2023 määruse p-s 3, dtl 132).

9. Parkimise korraldamise kulu on majandamiskulu otsuse tegemise ajal kehtinud KÜS § 15(1)

lg 1 tähenduses. Nende kulude jaotamine korteriomanike vahel oli üldkoosoleku pädevuses

(KÜS § 15 lg 1 p 2). Tegemist ei ole kõigi korteriomanike kokkulepet eeldava otsusega.

Üldkoosolek sai kõnealuse otsuse teha poolthäälte enamusega (põhikirja p 6.7, KÜS § 1 lg 2

ja MTÜS § 22 lg 1).

10. Tulenevalt otsuste tegemise ajal kehtinud põhikirja p 6.2 alapunktist 9 ja KÜS § 1 lg-st 2 ja

MTÜS § 19 lg 1 p-st 8 võis üldkoosolek otsustada ka muid parkimise korraldamisega seotud

küsimusi, mille hulka kuulub ka parkimise korraldamisega seotud teenuste sisseostmine

kolmandalt isikult.

11. Vaidlusaluste otsuste otstarbekust puudutavad asjaolud ei saanud tuua kaasa otsuste

tühisuseks, nende põhjendustega oleks võinud olla võimalik nõuda otsuste kehtetuks

tunnistamist (otsuste tegemise ajal kehtinud normides kasutati mõistet tühistamist samas

tähenduses – kohus on seda selgitanud 17.02.2023 määruse p-s 2). Otsuse tegemise ajal

kehtinud KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse

teadasaamise päevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 3 järgi on organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Tegemist on õigust lõpetava

tähtajaga (mitte aegumistähtajaga). Otsuse õiguspärasust tuleb hinnata selle tegemise ajal

kehtinud materiaalõiguse alusel, kuid otsuse kehtivuse vaidlustamisel tuleb järgida kehtivat

seadust. KrtS § 29 lg 3 asendas KÜS § 13 lg 3 regulatsiooni (KÜS-s kasutatud mõiste

„tühistamine“ on eksitav). KrtS § 29 lg 4 järgi võib huvitatud isiku taotlusel tähtaja

ennistada, kuid sellist taotlust esitatud pole ja avaldaja pole esitanud asjaolusid, mis võiksid

ennistamiseks aluse anda. Seega ei saa avaldaja nõuda vaidlustatud otsuste kehtetuks

tunnistamist.

Kohus märgib siiski, et menetluses pole esitatud ka midagi sellist, mis võiks anda aluse

kahelda vaidlustatud otsuste põhjendatuses otstarbekuse või muudest kaalutlustest lähtudes.

Korteriomanike igakuise kulu suurendamine 40 euro võrra kolmeks või neljaks kuuks

parkimise korraldamiseks korteriomanikele mittekuuluval maal ei ole otsa vaadates

ebamõistlikult suur kulutus arvestades seda, et parkimine on selliselt olnud korraldatud juba

enam kui kümme aastat vaidlusaluste otsuste tegemisest. Parkimise korraldamise lepingu

sõlmimise otsustamise poolt hääletanud korteriomanike enamus pidas neile selle otsuse

tegemiseks esitatud teavet nähtavasti piisavaks. Lepingu sõlmimiseks esindusõiguse

andmine juhatuse liikmele Roman Bõstrovile on sisuliselt tagajärjetu, sest äriregistri

andmetest nähtuvalt oli nimetatud isik ühistu juhatuse liige ehk seaduslik esindaja ja

kehtestatud polnud ühist esindusõigust.

12. Seega puudub alus vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

13. Juhindudes 172 lg 1 teises lauses sätestatust, peab kohus õiglaseks määrata menetluskulud

avaldaja kanda.

14. Ühistu menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 1674 eurot esindaja 9,3 töötunni eest

tasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (ühistu 02.05.2023 avaldus, dtl

155). Ühistu on esitanud üksikasjaliku aruande esindaja tehtud töö kohta (dtl 157) ning on

kinnitanud kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga. Ühistu ei ole

käibemaksukohustuslane ja on kinnitanud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu tagasi

arvestada.

Kohus nõustub avaldaja vastuväitega ärakuulamiseks kulutatud aja osas (05.05.2023

avaldus, dtl 161). Tasu on arvestatud ühe tunni eest (dtl 157), kuid menetlustoiming kestis

0,6 tundi (dtl 107). Menetluskulu on vastavalt põhjendamatu 72 euro osas (180 x 0,4).

Avaldaja ülejäänud vastuväited on meelevaldsed, kohtul pole põhjust eelistada avaldaja

arvamust ühistu esindaja aruandele tegeliku tööajakulu kohta. Avaldaja enda esindaja tööaeg

on olnud ühistu esindaja omast suurem (11,5 tundi - dtl 145).

Kohtu arvates on ühistu menetluskulud põhjendatud ja vajalikud summas 1602 eurot (1674

– 72) ning kohus mõistab avaldajalt selle summa ühistu kasuks välja.

15. Ühistu taotluse (dtl 156) alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ants Mailend

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 16.05.2023 kohtumääruse resolutsioon muutmata, kuid muudeti ja täiendati

kohtumääruse põhjendusi.