2-22-130630/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-22-130630

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-130630

Tsiviilasi

OÜ

GS

Core

hagi

J.

H. vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

811,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ GS Core (rk 16183586; aadress

Roseni 7, Tallinn), lepinguline esindaja: P. P. (e-post

XXX)

kostja: J. H. (ik XXX; elukoht teadmata; e-post

XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista J. H. lt OÜ GS Core kasuks

järgmine:

1.1. põhivõlg 617,65 eurot ja viivis 73,41 eurot, kokku 691,06 eurot;

1.2. viivis 25.11.2022–12.05.2023 eest 22,95 eurot;

1.3. viivis tasumata põhivõlalt alates 13.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,022% päevas.

2. Jätta hagi rahuldamata makseviivitustrahvide 8 euro, administreerimistasu 25 euro,

sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise 4,83 euro osas, samuti makseviivitustrahvidelt ja

administreerimistasult alates 25.11.2022 nõutava viivise osas.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv

riigilõiv ning 91% hageja muudest menetluskuludest kostja kanda; jätta hagi

rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv ning 9% hageja muudest

menetluskuludest hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista J. H. lt menetluskulu 284,20 eurot OÜ GS Core kasuks.

7. J. H. l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ-le GS Core käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

2/6

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 15.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J. H. lt (kostja) võla väljamõistmiseks. 17.10.2022 määrusega

lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente

kätte toimetada.

2. Hageja esitas 24.11.2022 hagiavalduse ning 28.12.2022, 13.01.2023 ja 24.03.2023

täpsustatud hagiavaldused. 24.03.2023 hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõla 650,65 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, viivise 24.11.2022 seisuga

78,24 eurot ja alates 25.11.2022 viivise põhinõudelt 0,022% päevas kuni kohustuse

täitmiseni.

Hagiavalduste kohaselt sõlmisid kostja ja AS TV Play Baltics (TV Play Baltics) 31.03.2020

abonementlepingu nr 254200 (sidususperiood 24 kuud) ja seadmete intressita

järelmaksuga müügilepingu (periood 36 kuud), mille alusel TV Play Baltics osutas kostjale

tele- ja internetiteenust ning müüs järelmaksuga ruuteri ja televiisori. Kostja ei täitnud oma

kohutusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata maksed alates 2021. a jaanuarist. TV Play

Baltics ütles 13.04.2021 teatega lepingu erakorraliselt 28.04.2021 üles. 03.11.2021

loovutas TV Play Baltics nõuded kostja vastu hagejale. Hageja põhinõue koosneb

järgmisest: leppetrahv lepingu lõpetamisel enne sidususperioodi lõppu 69,49 eurot

(13 kuud 15 päeva, iga kuu eest 15% viimase 12 kuu keskmisest kuutasust);

sidususperioodiga lepingu sõlmimisel tasuta saadud tehnika (digiboks ja ruuter)

jääkväärtus 156,89 eurot; administreerimistasu lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel

25 eurot; tehnika jääkväärtus 230,33 eurot; leppetrahv vaatajakaardi tagastamise

tingimuste rikkumise eest 32 eurot; võlg varasematest perioodidest 136,94 eurot.

Varasemate perioodide võlg 136,94 eurot koosneb järgmisest: kodu paketi ja interneti

kuutasud kokku 80,31 eurot; makseviivitustrahvid kokku 8 eurot; seadme järelmaksu

3/6

kuutasud kokku 48,63 eurot. Müügilepingu p 13 kohaselt on viivis 0,15% päevas, hageja

nõuab viivist 0,022% päevas. Hageja on arvestanud ja nõuab viivist arvetelt

kogusummaga 656,68 eurot ja maksetähtaegadega alates 25.01.–25.06.2021. Hageja

nõuab

ka

pärast

lepingu

ülesütlemist

tekkinud

sissenõudekulu

eurot

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2) – hageja saatis kostjale 21.02., 17.03. ja

09.06.2022 meeldetuletuskirjad (1. kiri 20 eurot, järgmised kaks kirja 5 eurot), lisaks

helistas, saatis SMS-e ja e-kirju ning tegi päringuid esialgsele võlausaldajale.

3. Kostja sai menetlusdokumendid kätte elektrooniliselt kättetoimetamise portaali

kaudu 24.03.2023. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise

rahuldamata jätmise kohta.

5. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 617,65 eurot

(650,65-8-25; vt p 6.2), viivis 73,41 eurot (78,24-0,89-3,94; vt p 6.4) ja viivis tasumata

põhivõlalt alates 25.11.2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 0,22% päevas (vt p 6.3). Sh on viivis 25.11.2022–

12.05.2023 eest 22,95 eurot (25.11.–31.12.2022 eest 5,01 eurot ja 01.01.–12.05.2023

eest 17,94 eurot).

6. Hagi tuleb jätta rahuldamata makseviivitustrahvide 8 euro, administreerimistasu

25 euro,

sissenõudmiskulu

euro

ja

viivise

4,83

euro

osas,

samuti

makseviivitustrahvidelt ja administreerimistasult alates 25.11.2022 nõutava viivise osas.

6.1. Hagi aluseks olevad lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses ning kostja on tarbija. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on märkinud, et kohus peab omal

algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

6.2. Hageja põhinõudes sisaldub kaks makseviivitustrahvi, kokku summas 8 eurot.

Hagiavalduse järgi on klient p 7.4 kohaselt kohustatud tasuma Home3-le rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel, kui sellega kaasneb teenuse piiramine (peatamine),

kliendi poolt tasumata summade makseviivitustrahvi vastavalt hinnakirjale ning hüvitama

kõik võimalikud kaasnevad võlgnevuse sissenõudmisega ja lepingu ülesütlemisega

seotud kulud (sh õigusabikulud ja inkasso tasu). Home3 on õigustatud nõudma

lepingujärgset viivist, makseviivitustrahvi muid võlgnevuse sissenõudmisega seotud

tasusid ka pärast lepingu lõppemist kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Vastavalt

hinnakirjale on makseviivitustrahv 4 eurot.

Samuti sisaldub hageja põhinõudes administreerimistasu lepingu ennetähtaegsel

lõpetamisel 25 eurot vastavalt hinnakirjale.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

4/6

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku

oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida

võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohus leiab, et makseviivitustrahvi ja

administreerimistasu puhul on tegemist kohustusega tasuda ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud tegelike

kuludega, lisaks on kostjal täiendavalt kohustus hüvitada võla sissenõudmise ja lepingu

ülesütlemisega seotud kulud, samuti kohustus tasuda viivist. Kohus on seisukohal, et

eelmärgitud trahvi ja tasu ettenägevad tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega tuleb jätta makseviivitustrahv ning administreerimistasu kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata.

Ka juhul, kui käsitada makseviivitustrahvi ja administreerimistasu VÕS § 1132 lg 1 kohase

lepingu kehtivuse aegse sissenõudekuluna, ei oleks selle väljamõistmine põhjendatud.

VÕS § 1132 lg 1 I lause järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

lepingu

kehtivusajal

nõuda

tarbijalt

võla

sissenõudmiskulude

hüvitamist

iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Sama lõike III lause näeb ette, et nimetatud hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest ei nähtu lepingu kehtivuse ajal kõigepealt tasuta

ja seejärel tasulise meeldetuletuskirja saatmist. Samuti ei saa ülesütlemise teadet

käsitada meeldetuletuskirjana, tegemist ei ole teatega, mille ainuke eesmärk VÕS-i

regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada kohustust võlg ära maksta.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule

meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein.

Tallinn 2016, lk 580; VÕS I).

6.3. Hagiavalduse järgi on viivisemäär müügilepingu p 13 kohaselt 0,15% päevas, kuid

hageja nõuab viivist 0,022% päevas.

Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Viivise osaliselt sisse

nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist

võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja

jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016

määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 113 lg 1 II lause kohaselt loetakse

viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS

§ 113 lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingus oleks kokku lepitud intressimäär, seetõttu

VÕS § 113 lg 1 III lause praegusel juhul ei kohaldu. Lepingu sõlmimise ajal (2020. a

I poolaastal) oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. Seega ületas

lepingus sätestatud viivisemäär (0,15% päevas ehk 54,75% aastas (0,15% päevas *

365 päeva)) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas (8% aastas * 3)) ning tuleb

hinnata VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 p 5 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada

5/6

seaduses sätestatud viivisemäära. Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, tuleb kostjal

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,022%

päevas.

Hagiavaldusest ei nähtu kokkulepet viivisemäära kohta muude kui müügilepingust

tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral. Seega tuleb kostjal ka muul juhul

tasuda viivist seaduses sätestatud (VÕS § 113 lg 1 II lauses) määras, kuid mitte rohkem

kui 0,022% päevas.

Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär oli lepingu sõlmimisest

kuni 31.12.2022 aastas 8% (0,022% päevas) ja on alates 01.01.2023 aastas 10,5%.

6.4. Hageja on arvestanud ja nõuab viivist kuni 24.11.2022 kokku 656,68 eurolt, samas

on põhivõlg hagiavalduse kohaselt kokku 650,65 eurot. Seda arvestades ei saa pidada

põhjendatuks 6,03 eurolt 26.01.2021–24.11.2022 (668 päeva) eest nõutavat viivist

summas 0,89 eurot ((656,68-650,65) * 0,022 / 100 * 668).

Kuna kohus ei pea põhjendatuks makseviivitustrahvi 8 eurot ja administreerimistasu

25 eurot, ei ole põhjendatud ka neilt nõutav viivis. Mh tuleb jätta rahuldamata hageja

viivisenõue 26.02.2021–24.11.2022 (637 päeva) eest 0,56 euro ulatuses (4 * 0,022 / 100 *

637), 26.03.2021–24.11.2022 (609 päeva) eest 0,54 euro ulatuses (4 * 0,022 / 100 * 609)

ja 26.06.2021–24.11.2022 (517 päeva) eest 2,84 euro ulatuses (25 * 0,022 / 100 * 517),

kokku summas 3,94 eurot (0,56+0,54+2,84).

6.5. Hageja viitab VÕS § 1132 lg 2 p-le 2 ja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu

pärast lepingu ülesütlemist 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale

meeldetuletuskirjad 21.02., 17.03. ja 09.06.2022 ning esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda

pärast

lepingu

lõppemist

tarbijalt

tarbijaga

sõlmitud

lepingu

alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks

hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud

ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui meeldetuletuskirja eest tasu

nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle

ulatust ka tõendama (vt VÕS I, lk 580).

Hageja ei ole kohtu korduvatele selgitustele vaatamata toonud välja, millel konkreetselt

tugineb nõutava sissenõudmiskulu suurus. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud.

Menetluskulud

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt

tasumisele kuuluv riigilõiv ning 91% hageja muudest menetluskuludest kostja kanda; jätta

hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv ning 9% hageja muudest

menetluskuludest hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hagihind

811,14 eurot;

hagihind

rahuldamise

ulatusest

lähtudes

740,47

eurot),

poolte

menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud

nõudeid arvestades on erinev ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja

vastuväitega.

6/6

8. Hagiavalduse p 3.3 kohaselt on hageja menetluskulu järgmine: riigilõiv 245 eurot,

õigusabikulu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu, hageja on käibemaksukohustuslane;

esindaja ajakulu 1 t, töötunni hind 100 eurot); maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt.

8.1. Hagihind on 811,14 eurot ja rahuldatud osa arvestades 740,47 eurot.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 811,14 eurot

riigilõivu 245 eurot ja hagilt hinnaga 740,47 eurot riigilõivu 175 eurot. Arvestades

menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 175 eurot.

8.2. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude

katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu

100 eurot on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Samuti on põhjendatud ajakulu 1 t. Seega on hageja lepingulise esindaja

kulu põhjendatud 100 euro ulatuses. Arusaamatuks jääb, miks palub hageja esindaja

hüvitada õigusabikulu 120 eurot olukorras, kus tema esindaja tunnitasu on 100 eurot ja

ajakulu 1 t.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal hüvitada hagejale maksekäsu

kiirmenetluse kulust ja lepingulise esindaja kulust kokku 109,20 eurot (91% 120 eurost

(20 + 100)).

8.3. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulu 284,20 eurot

(175+109,20).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik