2-22-9025/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9025

Kohtuasi

osaühingu Inventor hagi Callisto Group OÜ vastu

Callisto Group OÜ osanike 29.04.2022 otsuste tühisuse

tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Inventor (reg.kood: 10679843),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik

Kostja: Callisto Group OÜ (reg.kood: 12800059),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 08.02.2023 kohtuistungil, edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada Callisto Group OÜ osanike 29.04.2022 otsuste 1-3 tühisus.

3. Jätta menetluskulud Callisto Group OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt Callisto Group OÜ välja

hageja osaühing Inventor kasuks menetluskulud summas 7 603,80 eurot.

5. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

kostjal

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-22-9025

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Inventor (hageja) esitas 16.06.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palub tuvastada

Callisto Group OÜ (kostja) osanike 29.04.2022 otsuste 1-3 tühisus või alternatiivselt tunnistada

need kehtetuks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1 250

eurot, mis vastab 25%-loe osakapitalist.

3. Kostja juhatus tegi 26.04.2022 kell 23:32 osanikele ettepaneku otsuste vastuvõtmiseks

koosolekut kokku kutsumata. Ettepanekus sisaldusid järgmised osanike poolt vastuvõetavad

otsused:

1 Kiita heaks ja lubada Callisto Group OÜ-l seoses tegevuse laiendamisega ja

restruktureerimisega valdkonnapõhiselt kahe tütarettevõtja asutamine;

2 Muuta Callisto Group OÜ põhikirja p. 3.1 ja kehtestada see järgnevas sõnastuses: „p. 3.1

Osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot ja

maksimaalne suurus on 100 000 (ükssada tuhat) eurot“. Muuta põhikirja p. 6.3.6 ja täiendada

seda järgneva sõnastusega: „ sh. õigus ÄS paragrahvis 194 2 nimetatud õiguste kasutamiseks

viie aasta jooksul“. Muudetud põhikiri uues versioonis lisatud käesolevale otsusele;

3 Suurendada Callisto Group OÜ osakapitali 60 000 (kuuskümmend tuhat) euro ulatuses

rahalise sissemakse teel;

4. Hageja hääletas nende otsuste vastu ja esitas 29.04.2022 eriarvamuse, mille palus kostja

juhatusel protokollida. Kostja juhatus saatis 29.04.2022 kell 23:23 e-kirjaga hääletusprotokolli

koos uue vastuvõetud põhikirjaga. Hääletusprotokollile ei lisatud hageja eriarvamust ja lisatud

põhikiri erines hääletusele pandud põhikirja muutmise ettepanekust.

5. Kostja esitas 13.05.2022 kandeavalduse registrikaardile uue põhikirjaga ning uue osakapitali

suurusega 65 000 eurot.

6. Hageja on seisukohal, et hääletamiseks ja otsuse tegemiseks anti osanikele väga lühike aeg,

juhatus saatis osanike otsuse eelnõu 26.04.2022 kell 23:32. Otsusele vastamise tähtajaks määras

juhatus 29.04.2022 kell 18:00. Seega saatis juhatus otsuse eelnõu osanikele vähem kui 67 tundi

enne ehk vähem kui kolm ööpäeva enne otsuse tegemise tähtaega, arvestades, et kiri loetakse

kätte saaduks järgmisel tööpäeval, oli hagejal oma seisukoha kujundamiseks kõigest 42 tundi.

Nii lühike aeg oli ebamõistlikult lühike, arvestades muuhulgas, et kapitali suurendamine eeldab

osanike enda rahalist panust, mille jaoks tuleb hinnata enda rahalisi võimalusi. Hageja on

seisukohal, et 29.04.2022 otsused on vastu võetud osanike koosolekut kokku kutsumata otsuse

vastuvõtmise korda rikkudes ja on seeläbi tühised. Alternatiivselt, on samal põhjusel tehtud

otsused samadel põhjustel kehtetuks tunnistatavad.

7. Hageja on ühtlasi seisukohal, et hääletusprotokoll ei vasta nõuetele, sest eriarvamusele

jäänud osaniku eriarvamuse sisu ei ole protokolli kantud. Seega on hääletusprotokolli

koostamisel oluliselt rikutud otsuse tegemise korda, mis toob samuti kaasa otsuse tühisuse.

8. Samuti ei ole osanikud vastu võtnud hääletusprotokollile lisatud põhikirja, sest hääletusele

pandud põhikiri ei vasta hääletusprotokollile lisatud põhikirjale. Muudetud on põhikirja punkti

6.3.6 sõnastust ja sellise põhikirja muutmise üle ei ole osanikud hääletanud. Ilmselgelt ebaõige

sõnastusega põhikirja muudatus ei vasta seadusele ning on seetõttu ÄS § 178 lõike 1 alusel

kehtetuks tunnistatav.

2-22-9025

9. Osakapitali suurendamine on lubatud üksnes tegeliku vajaduse olemasolul, praegusel juhul

puudus kapitali suurendamiseks põhjus. Osanikele ei ole kordagi esitatud konkreetseid arvutusi

ega äriplaani, täielikult on jäetud läbi kontrollimata ning analüüsimata soovitud tehingu muud

finantseerimise võimalused. Käesoleval juhul on kostja juhatus algatanud osakapitali

suurendamise põhjusel, et vähendada tülikaks muutunud vähemusosaniku (hageja) mõju ja

vähendada tema osaluse suurus alla 10%, mis välistaks hageja poolt võimalike abinõude

rakendamise kostja juhatuse toime pandud rikkumiste tõendamiseks, nt erikontrolli

läbiviimiseks. Sellist teadlikku osaniku osa nn lahustamist tuleb lugeda heade kommete

vastaseks käitumiseks.

10. Põhikirja järgi on tütarühingu asutamine lubatud üksnes osanike eelneval nõusolekul.

Põhikirja punkti 5.4.1 kohaselt võib tütarettevõtja asutada ja lõpetada üksnes osanike koosoleku

eelneval nõusolekul. Osanikud ei ole andnud enne tütarühingu xxx OÜ asutamist 29.12.2021

nõusolekut selle asutamiseks.

11. Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab hageja, et ta ei ole otsuseid heaks kiitnud. Hageja

on läbivalt oma käitumisega ühemõtteliselt andnud märku, et ta ei nõustu kostja osanike

29.04.2022 otsustega ning vaidleb neile vastu. Keskse tähtsusega on sealjuures hageja

29.04.2022 seisukoht, milles hageja üheselt hääletas otsuste vastu ning palus protokollida oma

eriarvamuse. Eeltoodut ei saa muuta asjaolu, et hageja osales osakapitali suurendamises

seetõttu, et hageja soovis igal juhul vältida tema osaluse lahustumist ja takistada enamusosaniku

õiguste kuritarvitamist, sest kui hageja ei oleks osalenud osakapitali suurendamises, siis oleks

tema osaluse suurus viidud alla 2% osakapitalist.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

13. Kostja on seisukohal, et hageja väited ebamõistlikust tähtajast otsuse tegemiseks on otsitud.

Hageja ei viita tähtaja väidetava rikkumise osas, et oleks rikutud seadust, äriühingu põhikirja

või osanike lepingut. Osanike lepingu p. 2.2.1 kohaselt ei tohi kõne all olev tähtaeg olla pikem

kui 10 päeva, ehk otsustamiseks antud aeg vastab osanike poolt kokku lepitud tähtajale, tähtaeg

3 päeva pole pikem kui 10 päeva.

14. Kolm päeva on piisav tähtaeg, et vastu võtta otsus soovist osaleda osakapitali

suurendamises. Märkimisõigusest on võimalik ka hilisemalt loobuda või märkimisjärgselt on

õigus loobuda raha ülekandmisest, mistõttu käsitlus aja vähesusest pole eluliselt usutav. Teiste

osanike jaoks oli otsuse vastuvõtmise aeg piisav.

15. Hageja küll hääletas kapitali suurendamise otsuse vastu, kuid kiitis selle otsuse heaks

hilisemalt märkimislehele allkirja andmisega ja raha 15 000 eurot ülekandmisega kostja kontole

ehk osales faktiliselt osakapitali suurendamises.

16. Hääletusprotokoll vastab käesolevas asjas nõuetele, hageja eriarvamus on esitatud

Äriregistrile, tegemist on järjekordselt otsitud etteheitega. Hageja eriarvamus oli hääletuslehe

lisa, millega hageja hääletas talle saadetud otsuseid. Seaduse mõte on eelkõige selles, et

nähtuks, mis asjaoludel isik eriarvamusele on jäänud, eriarvamuse lisamine annab kindlasti

eriarvamusest adekvaatsema arusaamise, kui selle sisu kokkuvõtlik esitus.

17. Põhikirja redaktsioonide keeleline pisierinevus ei tekita mingeid sisulisi või olemuslikult

erinevaid võimalusi äriühingu korporatiivsetes toimingutes ja tegevuses.

18. Etteheited osakapitali suurendamise osas on asjatundmatud, sest kehtiv õiguskord ei

võimalda hagejal kohtult paluda kaasabi äritegevuse rahastamisskeemide valikul ja

otsustamisel, sest kas esineb vajadus osakapitali suurendamiseks või mitte, kas on vaja hoopis

2-22-9025

võtta laenu või tulnuks rakendada kapitali suurendamisel ülekurssi on toimingud ja tegevus,

millele ei laiene hagimenetluses kohtu otsustuspädevus ärilise otstarbekuse seisukohast.

19. Äriühingu tütarettevõtja asutamine on osanike poolt otsusega heaks kiidetud ja kas

tütarettevõtja asutamine on põhjendatud või mitte otsustab äriühingu juhatus.

20. Kostja osundab mh sellele, et olenemata käesolevast õigusvaidlusest või selle

lahendumisest ükskõik, mil viisil omavad kostja ülejäänud osanikud, kaasa arvatud juhataja,

kostja osanikena seda osalusmäära ja hääli, mis võimaldab neil vastu võtta vaidlustatud otsused

korduvotsustustena ÄS § 178 lg 2 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et

vaidlustatud 29.04.2022 kostja osanike otsuse päevakorrapunktides 1 kuni 3 vastu võetud

otsused on tühised otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

22. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

22.1. Kostja juhatus tegi 26.04.2022 kell 23:32 osanikele ettepaneku otsuste vastuvõtmiseks

koosolekut kokku kutsumata (dtl 26-37) ja otsuse vastuvõtmise tähtaeg oli 29.04.2022 kell

18:00 (dtl 26);

22.2. Otsused võeti vastu 29.04.2022 osanike koosolekut kokku kutsumata.

23. Kohus tuvastab, et 26.04.2022 kell 23:32 saadetud e-kirja ja otsuse tegemise tähtaja

29.04.2022 kell 18:00 vahele jääv ajavahemik on 66 tundi ja 28 minutit.

24. Kohus nõustub hagejaga, et majandus- või kutsetegevuses loetakse e-kirjaga saadetud teade

kätte saaduks, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda, milleks saab lugeda hiljemalt

järgmist päeva (RKTKo, 18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Saates teate välja hilisõhtul kell 23:32

pidi kostja juhatuse liige M N mõistma, et ka objektiivselt ei teki saajal võimalust e-kirja ja

selle manustega tutvuda enne järgmise päeva ehk 27.04.2022 hommikut.

25. Seega tuleb lugeda hageja osanike otsuse eelnõu kätte saanuks 27.04.2022.

Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega algas otsuse vastuvõtmise tähtaja

kulgemine järgmisel päeval pärast otsuse eelnõu kättesaamist ehk 28.04.2022 kell 00:00.

26. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel, TsÜS § 136 lg 10 kohaselt

kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga,

saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel. Seega saabus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 10

koostoimes hääletamise tähtpäev 29.04.2022 kell 18:00. 28.04.2022 kell 00:00 ja 29.04.2022

kell 18:00 vahele jääv ajavahemik on 42 tundi.

27. Äriseadustiku (ÄS) § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus koosoleku kokku kutsumata

vastuvõetava otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele,

määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohus on lahendis 2-16-9415 (p 22) selgitanud, et

seaduse mõtte kohaselt tuleb osanikele anda otsuse tegemiseks mõistlik aeg. VÕS § 7 lg 1

kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad

isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, ja sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse

mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala

2-22-9025

tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. See põhimõte kohaldub ka osaühingu ja osanike

vahelises suhtluses.

28. Alljärgnevalt hindab kohus, kas 42 tundi on mõistlik aeg otsustamiseks osanike otsuse

vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata. VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestab kohus, et

vaidlusaluse osanike otsusega otsustati muuhulgas osaühingu toimimiseks keskmisest

olulisema tähendusega küsimusi, nagu põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine.

Mõlema otsuse puhul on tegemist otsustustega, mille vastuvõtmisele sätestab seadus

kvalifitseeritud häälteenamuse ehk 2/3 koosolekul osalenud osanike häälte nõude (ÄS § 175 lg

1, § 192 lg 1), mis kinnitab küsimuste olulisust. Samuti arvestab kohus, et senist osakapitali

5 000 eurot suurendati 60 000 euro võrra ehk 1 200% võrra ehk 12 korda. Kolmanda otsusena

otsustati tütarettevõtete asutamise heakskiitmist, mis küll ei nõua kvalifitseeritud

häälteenamust, kuid on samuti osaühingu toimimise ja tegevuse sisukohalt keskmisest

olulisema kaaluga otsustus. Viidatud tähtsuse ja olulisega otsuste vastuvõtmiseks ei saa 42 tundi

ehk faktiliselt kaht tööpäeva pidada mõistlikuks ajaks. Niisamuti on oluline arvestada, et

osakapitali suurendamise otsustamisel tuleb osanikul läbi mõelda oma rahalised võimalused ja

osakapitali suurendamise finantseerimise allikad. Käesoleval juhul tuli 42 tunni jooksul

otsustada 60 000 euro ulatuses rahaliste panuste tegemist. Tegemist on äärmiselt lühikese ajaga,

mida ei saa VÕS § 7 lg 2 tähenduses pidada mõistlikuks. Siinkohal märgib kohus, et mõistlikuks

ei saa pidada ka kogu ajavahemikku 26.04.2022 kell 23:32 välja saadetud e-kirja ja otsustamise

tähtaja vahel ehk 66 tundi ja 28 minutit.

29. VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. Kostja

on väitnud, et kolm päeva on piisav aeg otsustamiseks, et aeg oli piisav teistele osanikele ning

et tavapärasest äripraktikast kõrvale ei kaldutud. Oma väiteid tõendab kostja tunnistajate H M,

R I, K V ja K K ütlustega, kes on kõik kinnitanud, et aeg oli nende jaoks piisav (tunnistaja K V

ütlused ajatempel 00:06:37, tunnistaja H M ütlused ajatempel 00:56:40, tunnistaja K K ütlused

ajatempel 01:46:05 ja tunnistaja R I ütlused ajatempel 02:18:26).

30. Kohus nõustub hagejaga, et teised osanikud olid otsuste tegemisest enne otsuste eelnõude

ja hääletamistähtja määramist otsuse tegemisest teadlikud. Tunnistaja H M ütlusega on

tõendatud, et otsuse eelnõudes kajastatu oli eelnevalt arutatud pikemat aega ning osanikud

teadsid ette, et „mingi hetk peaksime selle ära otsustada“ (ajatempel 00:56:40, 01:08:59).

Samasisulisi ütlusi andnud tunnistaja R I, kes kinnitas, et „kõik oli teada“ (ajatempel 02:26:46).

Kohus nõustub hagejaga, et tunnistajate ütlusega on tõendatud, et teistele osanikele oli enne

otsuse eelnõu väljasaatmist teada, et kostja soovib vastava eelnõu hääletusele panna. Hageja on

esitanud väite, et tema varasemalt kavandatud eelnõudest teadlik ei olnud. Hageja väitega on

kooskõlas tunnistaja R I ütlused, mille kohaselt ettevõtte tegevust arutatakse iga kuu

koosolekutel, et see ei olnud hetke otsus, kuid S L (hageja esindaja) loobus koosolekutest

(ajatempel 02:26:46). Seega on tõendatud, et arutelud vaidlusaluste otsuste asjaolude üle

toimusid ilma hagejata ja hageja ei olnud asjaoludest eelnevalt teadlik.

31. Olukorras, kus tunnistajate ütlusega on tõendatud, et teiste osanike (peale hageja) ringis oli

vastavate otsuste küsimust pikema aja jooksul arutatud, puudus mistahes objektiivne vajadus ja

põhjendus määrata niivõrd lühikest otsuse vastuvõtmise tähtaega, mis oleks olnud tingitud

näiteks otsuse kiireloomulisusest.

32. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja teiste osanike suhted ei ole head. Eeltoodud

asjaolusid kogumis arvestades on kohus seisukohal, et niivõrd lühike tähtaeg hääletamiseks ja

eelnev arutelu ilma hagejata oli kantud eesmärgist raskendada hagejal otsuse suhtes hääletamist

ja tekitada olukord, kus hageja ei tule kapitali suurendamisega kaasa, mille tagajärjel väheneb

oluliselt hageja osaluse suurus.

2-22-9025

33. VÕS § 7 lg 2 kohaselt saab aja mõistlikkuse hindamisel arvestada ka muid asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et ülal käsitletud asjaolusid arvestades ei olnud hääletuse ajastamine

koolivaheaja nädalale suure tõenäosusega samuti juhuslik, vaid taaskord kantud soovist muuta

hääletamine ja otsustamine hagejale võimalikult keeruliseks ja seeläbi tekitada potentsiaalne

olukord, kus hageja kapitali suurendamises ei osale. Kostja vastuväitega, et viide koolivaheajale

on asjakohatu, sest hageja on juriidiline isik, kohus ei nõustu. Iga juriidiline isik saab tegutseda

üksnes füüsiliste isikute kaudu, mitte abstraktse fiktsioonina, mistõttu on hageja tuginemine

muuhulgas hääletuse ajastamisele koolivaheaja nädalale asjakohane ning kohus võtab asjaolu

VÕS § 7 lg 2 alusel samuti arvesse.

34. Kostja väide sellest, et osanike otsuste vastuvõtmiseks määratud lühike aeg ei erinenud

ühingu praktikast, ei ole tõendatud. Tunnistajad on andnud üldsõnalisi ütlusi. Tunnistaja H M

ei mäletanud, mis formaadis olid teised koosolekud (ajatempel 01:08:59), tunnistaja K K ütluste

kohaselt on otsuseid digitaalsel kujul varem vastu võetud ja viis tekkis koroona ajal, kuid samas

ei osanud vastata ega täpsustada, kui palju selliseid otsuseid vastu võetud (ajatempel 01:46:05).

Seega tunnistajate ütlused kostja väidet ei tõenda.

35. Nõustuda ei saa ka kostja käsitlusega, et kuivõrd põhikirja p 2.2.1 sätestab, et otsuse

vastuvõtmise tähtaeg ei või olla pikem kui 10 päeva ja kostja juhatuse määratud tähtaeg ei olnud

pikem kui 10 päeva, siis on see kooskõlas osanike poolt kokku lepitud tähtajaga ja sellist

tähtaega võis määrata.

36. Põhikirja punkt 2.2.1 sätestab üksnes otsuste vastuvõtmise tähtaja ülempiiri, kuid asjaolu,

et otsuste vastuvõtmise tähtaeg ei või olla pikem kui 10 päeva, ei õigusta ega muuda mõistlikuks

42 tunni pikkust ehk sisuliselt 2 tööpäeva pikkust tähtaega kahe kvalifitseeritud

häälteenamusega ja ühe tavalise otsuse vastuvõtmiseks.

37. VÕS § 7 lg 1 kohaselt ei saa lugeda 42 tunni pikkust aega osanike otsuse vastuvõtmiseks

koosolekut kokku kutsumata lugeda mõistlikuks heas usus käitumiseks, mida keskmises mitme

osanikuga osaühingus praktiseeritaks ning mida keskmised mõistlikud osanikud peaksid

aktsepteeritavaks.

38. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et 26.04.2022 kell 23:32 välja saadetud ja

määratud koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise aeg 29.04.2022 kell 18:00 ei olnud

mõistlik VÕS § 7 tähenduses. Kostja on oluliselt rikkunud ÄS § 173 lg 2 nõudeid ehk otsuse

vastuvõtmise korda.

39. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele,

samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise

korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

40. Kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, saab tühisuse aluseks olla otsuse

tegemise korra oluline rikkumine. Otsuse tegemise korra oluline rikkumine kui tühisuse alus

on mõeldud täiendama koosolekul vastu võetud otsuse tühisuse aluseid nendeks juhtudeks, kui

osanike otsus vastu ÄS § 173 alusel koosolekut kokku kutsumata.

41. Kohus tuvastab, et kostja 29.04.2022 osanike otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud

otsuse vastuvõtmise korda, mistõttu tuvastab kohus, et kostja 29.04.2022 vastu võetud osanike

otsused 1-3 on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühised.

42. Kuivõrd kohus tuvastab, et 29.04.2022 otsused on tühised otsuste vastuvõtmise korra

olulise rikkumise tõttu, ei hinda kohus poolte väiteid seoses otsuste võimaliku tühisuse või

kehtetusega teistel alustel.

2-22-9025

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

44. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja

(dtl 173-174) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel.

Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.

45. TsMS § 175 lg 1

kohaselt

kui

menetlusosaline

peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

46. Hageja 11.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku

40,91 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 7 363,80 eurot

(sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning on palunud

menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

47. Kohus on seega seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja

keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik

48. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulu on osaliselt põhjendamatu, seda

menetluskulude nimekirjade koostamisel kokku 2 tunni ulatuses, seisukoha koostamisel seoses

tunnistajate ülekuulamisega 6 tunni ulatuses ja kompromisslepingu koostamisele 2,5 tunni

ulatuses. Kokku vaidleb kostja hageja menetluskuludele vastu 9,5 tunni ulatuses.

49. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulu kokku 2 tunni ulatuses

menetluskulude nimekirjade koostamisele on põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga, et

maksimaalselt saab kulu pidada põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus hageja

esindaja ajakulu 1 tunni võrra.

50. Hageja 14.03.2023 menetlusdokumendi (st seisukoht seoses tunnistajate ülekuulamisega)

koostamise ajakulu 6 tundi on põhjendatud. Kohus arvestab, et seisukoha koostamine eeldas

muuhulgas mahuka istungiprotokolli, mis sisaldas 4 tunnistaja ütlusi, läbitöötamist ja seejärel

menetlusdokumendi koostamist.

51. Kostja vastuväide ajakulule seoses kompromissläbirääkimistega ja kompromisslepingu

koostamisega on samuti põhjendamatu. Esiteks ilmnes 02.11.2022 kohtuistungil, et pooled olid

eelnevalt kompromissläbirääkimisi pidanud (ajatempel 00:01:42 ja omanud ka ühist nägemust

selle põhitingimustes). Järelikult on usutav, et 26.07.2022 kandis hageja menetluskulusid

seoses

kompromissettepaneku

koostamise

ja

täiendamisega

1,75

tunni

ulatuses.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kulutanud 0,75 tundi kompromisslepingu

täiendamisele pärast 02.11.2022 kohtuistungit ja seejärel 0.25 tundi kompromissläbirääkimiste

pidamisele 07.11.2022. Nimetatud kohtuistungil tegi kohus ettepaneku kompromissitingimuste

osas, millega kostja nõustus (02.11.2022 istungiprotokoll, ajatempel 00:12:14), misjärel määras

kohus tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Seetõttu on kummastav kostja 18.04.2022

menetlusdokumendis avaldatu, et oli selge, et kostja soovi hageja tingimustel kompromissi

sõlmida ja seeläbi vajadus projektide koostamiseks puudus. Kostja avaldatu on otseses

vastuolus 02.11.2022 kohtuistungil kohtule avaldatuga. Kohus peab menetluskulu

põhjendatuks.

52. Kõik muud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on põhjendatud ja

vajalikud.

2-22-9025

53. Seega vähendab kohus hageja menetluskulusid 1 tunni võrra, kostja põhjendatud kulutused

õigusabile moodustavad 39,91 tundi tunnitasuga 180 eurot ehk 7 183,80 eurot.

54. Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 7 603,80 (7 183,80 + 420)

eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.

55. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

56. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga