2-22-18757/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18757

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Hagi

läbi vaatamata jätmine ja menetluskulude jaotus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. märtsi 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Pärn

Kostja (määruskaebuse esitaja): Y, seaduslik esindaja C

ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. märtsi 2023 määrus jätta menetluskulude jaotuse ja kindlaks-

määramata jätmise otsustuse (resolutsiooni punkt 2) osas muutmata. Ülejäänud

osas (resolutsiooni punktid 1 ja 3) on sama määrus edasi kaebamata jõustunud.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, ema) esitas 14. detsembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja, laps) vastu

elatise vähendamise nõudes.

2 (3)

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta läbi vaatamata, sest kostja elukoht on Soomes,

mistõttu ei allu vaidlus Eesti kohtule. Kostja esitas hagile ka sisulisi vastuväiteid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 17. märtsil 2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis hagi läbi

vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Maakohus põhjendas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13

kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Sama sätet

võib kohaldada ka juhtudele, kui asi ei allu Eesti kohtule. Hageja esitas elatise vähendamise

hagi, st tegemist on ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 tähenduses. Elatise saamiseks

õigustatud kostja alaline elukoht on Soomes. Nõukogu 18. detsembri 2008 määruse (EÜ)

nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning

koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi: määrus nr 4/2009) art 3 p-de a ja b

järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama selle riigi kohtud,

kus on kostja alaline elukoht või selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht.

Käesoleval juhul on mõlema tingimuse järgne pädevus Soome kohtutel.

3.2. Menetluskulude jaotamisel kaalus maakohus TsMS § 168 lg 2 ja § 164 lg 1 kohaldamist

ning otsustas neist viimase kasuks, mille alusel jättis kulud poolte endi kanda. Kulude sel viisil

jaotamise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Kostja esitas 3. aprillil 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

tema menetluskulude jaotuse osas ja jätta need hageja kanda. Kostja põhjendas, et hagejale pidi

hagi esitamise ajal olema teada kostja alaline elukoht Soomes. Juba enne käesolevas asjas hagi

esitamist oli maakohus jätnud 27. oktoobri 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-14991 läbi

vaatamata ema avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks põhjusel, et lapse alaline elukoht

on Soomes. Seega pole põhjust jätta TsMS § 168 lg 2 kohaldamata.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu. Hageja märkis, et kui asjas kohaldub TsMS § 168 lg 2, siis

palub ta hinnata selle vastavust põhiseadusele. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

14. aprillil 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse menetlemise kulud

jäävad poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koostoimes TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas, millega

maakohus jättis tema menetluskulud tema enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. Vaidlustamata osas, st

hagi läbi vaatamata ja hageja menetluskulude tema enda kanda jätmise otsustused maakohtu

määruses on TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes

jõustunud.

8. Maakohus kohaldas asjakohaselt TsMS § 164 lg 1 ja jättis sel alusel menetluskulud õigesti

poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

3 (3)

8.1. Menetluskulude poolte vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus (vt nt Riigikohtu

20. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 10; 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik). Maakohtu otsustus on sellega kooskõlas.

8.2. Menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse (vt nt Riigikohtu

8. märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-17125, p 11). Käesoleval juhul sai maakohus kulude

jaotamisel valida TsMS § 168 lg 2 ja § 164 lg 1 kohaldamise vahel. Neist sätetest esimene

käsitleb kulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmisel ja teine mh elatisvaidluse lahendamisel.

Mõlema sätte kohaldamisala on avatud, sest menetluslik olukord vastab TsMS § 168 lg-le 2,

aga tsiviilasja sisu TsMS § 164 lg-le 1. Maakohtu põhjendusest on aru saada, et tema hinnangul

tagab just viimati viidatud säte kulude õiglase jaotuse.

8.3. Hageja ei käitunud hagi esitades pahatahtlikult ega eksitanud kohut. Hageja märkis

hagiavaldusse kostja Soome elukoha ja põhjendas TsMS sätete kaudu hagi esitamist Eesti

kohtusse. Hagejale ei saa ette heita Euroopa Liidu õigusele viitamata ja sellega arvestamata

jätmist. Lisaks tuleneb määruse nr 4/2009 art-st 5, et Eesti kohus saanuks vaidluse lahendada,

kui kostja oleks osalenud menetluses ilma kohtualluvuse vastuväidet esitamata. Hagiavalduses

märgitud andmete põhjal pidas maakohus võimalikuks hagi menetlusse võtta, mis on

põhimõtteliselt kooskõlas reegliga, et enne oma rahvusvahelise pädevuse eitamist peaks kohus

selgitama välja kostja seisukoha (vrd nt Riigikohtu 21. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-123-12, p 11 esimene lõik).

8.4. Käesolev vaidlus ei ole sisult sarnane kostja viidatud tsiviilasjaga nr 2-22-14991, sest seal

esitas käesoleva asja hageja avalduse lapsega suhtluskorra kindlaks määramiseks. TsMS § 164

sätted seda liiki vaidlustes ei kohaldu. Ringkonnakohus jaotas viidatud asjas menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, aga see säte käesoleval juhul ei rakendu.

9. Hageja leidis, et TsMS § 168 lg 2 võib olla vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus

nõustus maakohtuga, et menetluskulud on õiglane jaotada TsMS § 164 lg 1 alusel. Seega ei

kohalda kohus käesolevas asjas TsMS § 168 lg 2 ega saa hinnata selle kooskõla põhiseadusega.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid

rahaliselt kindlaks määrata. Maakohus ei andnud pooltele kulunimekirjade esitamise ja neile

vastamise tähtaegu, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Kui menetluskulude jaotus peaks

muutuma, tuleb maakohtul pooltele niikuinii määrata vastavad tähtajad.

11. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)