2-20-12054/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12.05.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12054

Tsiviilasi

X hagi osaühingu Aktiva Finants vastu täitemenetluse

osaliselt lubamatuks tunnistamise nõudes.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 06.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): X

Kostja (vastustaja): osaühing Aktiva Finants, lepinguline

esindaja AK

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.03.2023 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda, aga neid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses lahendas maakohus X (hageja) hagi osaühingu Aktiva Finants (kostja)

vastu ning jättis selle 09.11.2021 otsusega osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas

rahuldamata. Sama otsusega jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. Otsis jõustus

edasi kaebamata 14.01.2022.

2 (4)

2. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 17.01.2022 ja täpsustuse 30.11.2022. Kostja palus

hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 540 € (ilma käibemaksuta) ja sellelt summalt

viivise. Kostja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja ta on käibemaksu-

kohustuslane. Koos 30.11.2022 täpsustusega esitas kostja menetluskulu kajastava arve.

3. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja esindaja tunnitasu suurus on

ülepaisutatud ega vasta Riigikohtu praktikale muu lepingulise esindaja tasu suuruse

määramisel. Kostja esindaja ei ole vandeadvokaat, vaid kostja tütarettevõtte töötaja. Seega ei

ole kostja ostnud õigusabiteenust väljastpoolt, vaid sõlminud lepingu sisuliselt iseendaga või

on kostjat esindanud tema töötaja. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel ei

tohiks lepingulise esindaja tasu erineda Riigikohtu praktikast lepingulise esindaja tasu

väljamõistmisel täiteasjades esitatud kaebuste lahendamisel, sest nimetatud hagi lahutamatult

seotud täitemenetluse kui riigi sunni kohaldamisega – see ei ole tavapärane võistlev

hagimenetlus võrdsete menetlusosalistega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus tegi 06.03.2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kostja taotlusel

kindlaks hageja hüvitatava menetluskulu suuruse 540 € ja mõistis sellelt summalt välja ka

viivise.

4.1. Maakohus kohaldas TsMS § 177 lg 1 p 2, § 174 lg 8 ja § 175 lg 1 ning leidis, et kostja

kulunimekirjas märgitud õigusabikulu tuleb hagejal hüvitada.

4.2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 € (käibemaksuta) on põhjendatud. Esindaja

tegeleb igapäevaselt õigusnõustamisega, st ta on kutsetegevuses tegelev juriidilise kõrg-

haridusega isik ja tema tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Palja-

sõnalised ja tõendamata on hageja väited, et tunnitasu ei vasta Riigikohtu praktikale. Riigikohus

on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate

esindajakulude rahalist piirmäära. Viidatud sätte järgi mõistetakse esindajakulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib

menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

4.3. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et TsMS § 175 lg 2 erireegel menetlusosalise töötaja

kulude hüvitamata jätmise kohta ei laiene menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele.

Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on

oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja

tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht

on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15,

p 9; 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 11). Kostjat esindas OÜ Julianuse Õigusbüroo (edaspidi:

õigusbüroo) jurist Krista Raudsepp, kes kinnitas, et tal puudub töösuhe kostjaga. Puudub alus

välistada lepingulise esindajana ühtsesse käibemaksugruppi kuuluva eraldiseisva juriidilise

isiku juristi õigusabikulu hüvitamist menetluskuluna.

4.4. Maakohus hindas poolte menetlusdokumente ja nende mahu ning leidis, et põhjendatud

ja vajalik aeg hagiga tutvumiseks, tõendite kogumiseks ja vastuse koostamiseks on 4,5 t. Võttes

arvesse tunnitasu 120 €, tuleb kostjal hüvitada 540 € (ilma käibemaksuta).

4.5. TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 445 lg 1 alusel määras kohus kostja taotlusel, et

hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ pangakontole.

4.6. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel kohustas maakohus kostjat maksma hüvitatava

menetluskulu summalt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

ettenähtud ulatuses.

3 (4)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Hageja esitas 12.04.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

jätta kostja menetluskulu kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Kaebusega seotud menetlus-

kulu (riigilõiv) palub hageja panna kostja kanda. Hageja järgib kaebuses samu vastuväiteid, mis

ta esitas kostja kuludele maakohtus. Hageja leiab, et maakohus eksis Riigikohtu praktikast

järelduste tegemisel ega käsitlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eripära. Lisaks

heidab hageja maakohtule ette menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendi tegemist

suure viivitusega – üks aasta, üks kuu ja 20 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist. Hüvitatavate

menetluskulude kindlaks määramiseks mõistliku aja möödumise tõttu ei ole hagejal enam

kohustustust hüvitada vastaspoole võimalikke menetluskulusid.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 08.05.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab kaebusega seotud menetlus-

kulud, mida pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.

8. Maakohus ei eksinud Riigikohtu praktikast järelduste tegemisel. Kostja esitas 30.11.2022

arve nr 2020552 (tl 106), mille kohaselt kostja pidi tasuma õigusbüroole esinduse eest

käesolevas asjas 540 € (lisandus käibemaks). Õigusabi osutamise eest esitatud arvet saab pidada

piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (RKTKm 10.02.2016,

3-2-1-173-15, p 15, ja seal viidatud varasem praktika). Kuigi maakohus arvele eraldi ei

viidanud, nähtub vaidlustatud määruse p-st 1, et maakohus arvestas mh 30.11.2022

dokumendiga. Maakohus rikkus TsMS § 328 lg 2, kui ei andnud hagejale võimalust esitada

kostja tõendi kohta oma seisukoht, aga hageja sai selle võimaluse kaebemenetluses. Nii ei

toonud maakohtu rikkumine kaasa ebaõiget kohtulahendit.

9. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlus-

osalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja lepingulise esindaja

tunnitasu ja ajakulu. Põhimõtteliselt on õige, et advokaadi tunnitasu on teistest juristidest

kõrgem, aga maakohus põhjendas piisavalt, miks on käesoleval juhul 120 € suurune tasumäär

kohane. Esindaja ajakulu ja tasumäär peavad olema omavahel proportsionaalsed (parema

kvalifikatsiooni ja seega ka kõrgemat tasu nõudva esindaja toimingud on tõhusamad). See

tingimus on käesoleval juhul täidetud.

10. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hüvitatavad menetluskulud pidanuks olema

tervikuna väiksemad kui 540 € asja sisu (seotus täitemenetlusega) või põhivaidluse eseme

(950 €) tõttu. Maakohus järgis õigesti Riigikohtu suunist, et kohus peab igal üksikjuhtumil

hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust

kooskõlas TsMS § 175 lg 1 tõlgendusega (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p-d 19 ja 20).

Seadusest ei tulene, et täitemenetlusega seotud vaidluses või 950 € üle peetavas vaidluses ei

tule hüvitada vähemalt 540 € suurust vastaspoole menetluskulu. Maakohus ei pidanud seega

täiendavalt põhjendama, miks on nimetatud suuruses kulu ka käesoleval juhul hüvitatav.

4 (4)

11. Õige on kaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 177 lg 2 sellega, et ei määranud

menetluskulusid rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast põhimenetlust lõpetava lahendi

jõustumist. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kulude rahaline kindlaksmääramine enam

kui aasta pärast põhimenetluse lõppu pole vähemalt üldjuhul mõistlik. See rikkumine ei toonud

siiski kaasa ebaõiget kohtulahendit ega mõjutanud kahjulikult hageja õigusi.

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, aga TsMS

§ 178 lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €.

(allkirjastatud digitaalselt)