2-19-18971/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18971

Tsiviilasi

OÜ Advokaadibüroo HETA hagi X vastu rahalise

kohustuse täitmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): OÜ Advokaadibüroo HETA, lepinguline

esindaja advokaat Teet Lehiste

Kostja (määruskaebuse esitaja): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja toimikusse hageja 20. aprillil 2023 esitatud käsunduslepingud.

2. Harju Maakohtu 18. oktoobri 2022 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda, aga neid ei

hüvitata.

5. Jätta rahuldamata kostja 21. aprilli 2023 riigilõivu tagastamise taotlus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses lahendasid kohtud OÜ Advokaadibüroo HETA (hageja) rahalisi nõudeid

X (kostja) vastu. Maakohus mõistis 15. jaanuari 2021 otsusega (täiendatud 7. mai 2021

otsusega) kostjalt hageja kasuks välja 1000,50 eurot ja viivise. Need otsused jäid Tallinna

Ringkonnakohtu 25. veebruari 2022 otsusega sisuliselt muutmata. Menetluskulud jaotati

maakohtu ja ringkonnakohtu otsustega, need jäid kõik kostja kanda.

2 (3)

2. Hageja esitas 16. detsembril 2019, 30. jaanuaril 2020 ja 14. veebruaril 2022 menetluskulu

nimekirjad, milles märkis menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud summas

2360 eurot 19 t 40 min eest tunnitasumääraga 120 eurot/t (käibemaks ei lisandu).

3. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu ning leidis, et need on suuresti

ülepaisutatud ega vasta tegelikule töömahule. Hageja põhjendatud õigusabikulud maa- ja

ringkonnakohtus on kokku 1440 eurot (12 t ulatuses). Hagejal puudub õigus nõuda

kindlaksmääratavatelt menetluskuludelt viivist lähtuvalt ringkonnakohtu otsusest. Hagejale

osutatud õigusabi põhjendatud tunnitasumäär on 115 eurot, nagu lepiti kokku kliendilepingus.

Täiendavalt märkis kostja, et hageja kohtumenetluses olnud esindajaid tuleb käsitleda büroo

töötajatest seaduslike esindajatena, sest esitatud ei ole esindusõigust tõendavaid volikirju.

Hageja saab nõuda ainult sõidukulude hüvitamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 18. oktoobri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejale hüvitatava

menetluskulu summaks 2000 eurot, millelt kohustas kostjat tasuma viivist. Maakohus

põhjendas, et arvestades kohtu ette toodud asjaolusid on õigusabi tunnihinnaga 120 eurot

(käibemaksuta) igati põhjendatud ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 226 lg 1 kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, mistõttu advokaat ei

pea esitama kohtus esindusõigust tõendava dokumendina volikirja. Arvestades hageja

esindajate kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust, on ülepaisutatud hagiavalduse koostamise ja

esitamisega seotud toimingute, kostja hagivastusega tutvumisega ning seisukoha koostamisega

seotud toimingute ning apellatsioonkaebusega tutvumise ning seisukoha koostamisega seotud

toimingute ajakulu. Hageja õigusabikulu on põhjendatud kokku 15 t ulatuses tunnihinnaga

120 eurot (1800 eurot), millele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Kostja esitas 10. novembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja jätta menetluskulud (v.a riigilõiv) hageja kanda. Sisuliselt vaidlustab kostja

õigusabikulu 1800 eurot temalt väljamõistmist. Kostja jääb selle juurde, et hageja ei saa nõuda

õigusabikulude hüvitamist. TsMS § 221 lg 2 järgselt tõendab lepingulise esindaja volitust

volikiri, milles ei tehta advokaatidele erandeid ja mille peab esitama kohtule. Kuna volikirja ei

esitatud, siis ei saa lugeda advokaadibüroo töötajaid lepingulisteks esindajateks. Tegemist on

seaduslike esindajatega, kelle kuludest hüvitatakse ainult sõidukulud vastavalt TsMS § 175

lg-le 2. Kuna sõidukulud puuduvad, saab hageja nõuda ainult tasutud riigilõivu hüvitamist.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. aprillil 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab kaebusega seotud menetluskulud,

mida pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ega korda neid.

8. Tulenevalt kostja väitest, et hageja esindajad ei tõendanud lepingulist suhet hagejaga,

võimaldas ringkonnakohus hagejal esitada menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid

(TsMS § 176 lg 6 esimene lause). Hageja esitas 20. aprillil 2023 advokaadiga Meeli Rondel

3. detsembril 2019 ja advokaadiga Teet Lehiste 3. mail 2021 sõlmitud käsunduslepingud.

Ringkonnakohtu hinnangul on need dokumentaalsed tõendid asjakohased, tuleb võtta

toimikusse ja vaidluse lahendamisel aluseks (TsMS § 662 lg 3).

3 (3)

9. Vastuseks kostja väitele, et käsunduslepingud on esitatud hilinenult ja nendega ei saa

arvestada, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda hagejalt

välja menetluskulusid tõendavaid dokumente ja kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Seega võis hageja esitada

kõnealused dokumendid alles pärast ringkonnakohtult vastava juhise saamist.

10. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise

kohustus (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13 esimene

lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega peab kohus kindlaks tegema, kas poolel on

tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohtul

kahtlust, et hagejale on asjas õigusabi osutatud. Ringkonnakohtule esitatud lepingute kohaselt

pidi hageja talle osutatud õigusteenuse eest tasuma. Kuivõrd õigusabi osutasid advokaadid,

tuleb ka eeldada, et teenuse osutamine toimub tasu eest. Hageja esitas kohtutele menetluskulude

nimekirjad, mille põhjal maakohus hindas õigesti kulude põhjendatust ja vajalikkust ning

ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates

kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus

nõustub, et 15 t on kohane aeg hagejale õigusabi osutamiseks käesolevas asjas. Samuti on

põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot. Hageja esindajate tunnitasu määr ei pidanud olema

sama, millega osutati õigusabi kostjale.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

12. Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses tasunud riigilõivu. TsMS § 174 lg 2 annab maakohtule valikuõiguse, kas määrata

menetluskulude suurus kindlaks asja lõpplahendis või hiljem eraldi määrusega. Mõlemal juhul

tuleb seda teha menetlusosaliste esitatud menetluskulu nimekirjade alusel. Kulunimekirja

esitamise kord on ette nähtud TsMS §-s 176. Sama seadus ega riigilõivuseadus (RLS) sätesta,

et menetluskulude nimekirja esitamisel tuleb menetlusosalisel tasuda riigilõivu.

13. Ekslik on ka kostja arvamus, et temalt on määruskaebuse esitamisel ebaseaduslikult nõutud

riigilõivu tasumist. Praegusel juhul määras maakohus menetluskulud kindlaks määrusega ja

RLS § 59 lg 14 alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 70 eurot. Olukord ei

oleks teistsugune, kui menetluskulud oleks kindlaks määratud põhimenetluses, sest RLS § 59

lg 16 järgi tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioon-

kaebuse esitamisel riigilõivu samuti 70 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja tasus

määruskaebuse esitamisel riigilõivu ühel korral 29. märtsil 2023. Riigilõiv on tasutud seaduses

ettenähtud ulatuses ja määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kostja kanda, mistõttu ei ole

alust tasutud riigilõivu talle tagastada.

14. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Riigilõivu tagastamata jätmist

ei saa eraldi vaidlustada (TsMS § 150 lg 8 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)