2-21-117771/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avaldamise aeg ja koht

11.05.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-117771

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi V J vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6804 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood: 10284984)

Hageja lepinguline esindaja: M P (e-post: xxx)

Kostja: V J (isikukood: xxx)

Kolmas isik kostja poolel: AS HANSABUSS (registrikood:

10230847)

Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek

Sirk (e-post indrek@sirk.ee)

Asja läbivaatamine

14.04.2023 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud hageja kanda.

2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

3. Jätta kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. Salva Kindlustuse AS (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi V Ji (edaspidi kostja )

vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks:

 võlgnevus summas 6300 eurot;

 viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

 jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 19.01.2021.a toimus Tallinnas, Rannamäe tee 1 juures

liiklusõnnetus, milles kostja juhtides AS Hansabussi sõidukit xxx, reg-nr xxx sõitis vastu

infotablood, mis kuulus liiklusõnnetuse hetkel MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus.

3. Kostja lahkus kõnealuse liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt

teatamata. Politsei on kostjat sündmuskohalt lahkumise tõttu väidetavalt ka karistanud.

4. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli xxx reg-nr xxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks

sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping nr xxx, millest tulenevalt hüvitas

hageja MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus infotabloo kahjustumise eest 6800 eurot. Kuivõrd

hageja ja AS Hansabuss vahel sõlmitud liikluskindlustuse lepingu kohaselt rakendub kahju

põhjustamisel omavastutus summas 500 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta ning AS Hansabuss on

500 eurot hagejale tasunud, on kostja poolseks kohustuseks tasuda 6300 eurot.

5. Hageja on tasunud vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel hävinud infotabloo eest 6300 eurot.

6. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused

ehk kostja põhjustas 19.01.2021.a kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt.

7. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 6300 eurot ja viivise nõue.

Kostja seisukoht

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostja väidetavat seotust kõnealuse 19.01.2021.a

kahjujuhtumiga, mille käigus infotabloo olevat liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud. Hagile

lisatud tõendid kostja hinnangul ei tõenda seda, et kostja oleks seotud vastava kahjujuhtumiga ja

tekitanud vaidlusaluse kahju.

10. Ainuke hagiavaldusele lisatud tõend, mis viitab üldse seotusele kostjaga on Eesti

Liikluskindlustuse Fondi infoportaali väljavõte liiklusõnnetuse andmete kohta, kuivõrd seal on

isikud all välja toodud kostja andmed. Kostja rõhutab, et tegemist on üksnes kellegi poolt sisestatud

andmetega andmebaasi ja hinnanguga liiklusõnnetuse kohta ning seejuures ei ilmne, kes, millal ja

millistele tõenditele tuginedes vastavad andmed on sisse kandnud. Kostjale teadaolevalt on tegemist

Liikluskindlustuse infosüsteemi VS väljavõttega, kuhu on hageja enda kui kindlustusandja poolt

sisestatud andmed. Kostja juhib tähelepanu, et vastav dokument sisaldab ka ilmselgeid vigu. Nimelt

läbivalt on vastavates andmetes sõiduki mudeliks märgitud xxx, mis aga ei saa korrektne olla ja on

hageja enda väidete ja muude tõenditega vastuolus (ning millist xxx mudelit ka ei eksisteeri). Nimelt

hageja ise hagiavalduses väidab, et kõnealune liiklusõnnetus toimus sõidukiga xxx. Eeltoodud

põhjustel ei ole kostja hinnangul tegemist usaldusväärse tõendiga, mis antud juhul tõendaks hageja

väiteid, sh kostja seotust kõnealuse liiklusõnnetusega ning kostja poolt lahkumist liiklusõnnetuse

sündmuskohalt.

11. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisana esitatud turvakaamera video (väidetavalt

liiklusõnnetuse toimumisest) ei tõenda kuidagi hageja väiteid. Vastavast videost nähtub üksnes

mingi bussi sõitmine. Seejuures ei ole videost nähtav mingisugune kokkupõrge. Samuti ei ole

videost tuvastatav isegi bussi registreerimismärgi number. Veelgi enam ei nähtu videost kostja isik.

Eeltoodust tulenevalt vastav video ei võimalda tuvastada seotust vaidlusaluse kahjujuhtumiga.

12. Hageja poolt koostatud arvel Mittetulundusühingule PõhjaEesti Ühistranspordikeskus summas

6800.- euro kajastatud andmed ei võimalda tuvastada seotust kostjaga ning seega ei tõenda vastav

kreeditarve ka hageja poolt vaidlusaluse väidetavalt kostja poolt tekitatud kahju kandmist summas 6

800.- eurot.

13. Kuivõrd antud juhul ei ole hageja tõendanud kostja poolset kohustuste rikkumist, siis ei ole

kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud.

14. Kahju suurus on hageja poolt tõendamata, kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud e-kirjavahetus ja

ML Novator OÜ poolt koostatud arve kahju suurust ei tõenda. Ilmselgelt ei saa kahju suurust

tõendada kahjustatud isiku (st Mittetulundusühingule Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus) enda e-

kirja teel saadetud hinnang hagejale, mille kohaselt kahjustatud infotabloo taastamisväärtus on 6

800.- eurot. Samuti ei tõenda kahju suurust ML Novator OÜ poolt koostatud arve summas 6 800.-

eurot, kuivõrd hageja pole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendanud, et tegemist oleks üldse

samaväärse asja soetamise ja paigaldamise maksumusega. ML Novator OÜ arvelt nähtuvad küll

mingisuguse infokioski andmed, ent kuna hageja on jätnud täielikult välja toomata kahjustatud asja

(infotabloo) andmed, siis polegi võimalik tuvastada, kas üldse ja mis ulatuses on tegemist

samaväärse asjaga.

15. Lisaks ja alternatiivselt on kostja seisukohal, et kahjuhüvitis antud juhtumi puhul summas 6

800.- eurot on ebamõistlikult suur ja ülepaisutatud. Isegi juhul kui leiaks tuvastamist, et hageja

vastavas summas on kahju hüvitanud, ei tähenda see seda, et kostjal puuduks õigus esitada

vastuväiteid kahju suurusele. Asjaolu, et hageja kui kindlustusselts ei pea vajalikuks välja selgitada

kahjuhüvitise mõistlikku ulatust, vaid hüvitab kahju nõutud end suuremas summas, ei anna alust

eeldada, et kostja samuti vastavas ülepaisutatud summas kahju peaks hüvitama.

16. Vastavalt ülaltoodud põhjendustele on kostja seisukohal, et hageja pole antud juhul tõendanud

LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldusi, ehk kahju põhjustamist kostja poolt ning kostja

lahkumist pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

17. Kostja ei ole vaidlusalust kahjujuhtumit põhjustanud, ehk kostja ei ole 19.01.2021.a bussiga

vastavale infotabloole vastu sõitnud ega selle allakukkumist põhjustanud. Kuivõrd kostjal pole

olnud vastava infotablooga kokkupõrget / liiklusõnnetust, ei saanud kostja ka kuulda, märgata ega

muul viisil tajuda vastavat kokkupõrget. Seega ei saa kostjale süüks panna ka lahkumist pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, kuivõrd kostja ei

tajunud ega saanudki tajuda vaidlusaluse kindlustusjuhtumi toimumist.

18. Kuna vastavalt ülaltoodud põhjendustele puudub hagejal põhinõue kostja vastu, siis ei eksisteeri

ka hageja poolt esitatud viivisenõuet. Seega on ka hageja kõrvalnõue alusetu ja paljasõnaline.

Kolmanda isiku seisukoht

19. Kolmas isik Hansabuss AS on seisukohal, et hagi on põhjendamatu.

20. Kolmas isik nõustub sellega, et Hansabuss AS-le kuuluv buss on 19.01.2021 kell 15.56 kell

15.56 Balti Jaama bussipeatuses põhjustanud kahju sõites vastu infotablood.

21. Tagasinõude esitamise aluseks mitte lihtsalt liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine, vaid see

lahkumine peab olema liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 kohaselt süüline.

22. Kostjat ei ole karistatud väärteoasja raames ei liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise (LS §

237) ega liiklusõnnetuse teatamise nõuete eiramise eest (LS § 236). Tuleb küll tunnistada, et

Riigikohtu 25.04.2022 lahendist 2-19-108066 tulenevalt on vaatamata politsei karistusotsuse

puudumisele on kohtul siiski õigus tuvastada vastav regressi alus.

23. Eelnevast tulenevalt on vajalik hagejal lisaks kokkupõrke toimumisele tõendada veel eraldi, et a)

lahkumine oli õigusvastane ning b) lahkumine oli süüline. Kostja on seisukohal, et kumbki alus ei

ole tõendatud. Hageja viitab LS § 237, kuid sellist alust antud asjas ei esine.

24. Väärteoasjas ei ole tuvastatud kostja poolt ei sündmuskohalt põgenemine ega liiklusõnnetuse

teatamise nõuete rikkumine. Kuna väärteo korras ei ole isegi süüdistust esitatud, siis on hageja

kohustus tõendada lahkumise süülisus ning eelkõige kostja teadlikkus, et mingi sündmus on üldse

aset leidnud.

25. Kolmanda isiku hinnangul on oluline lahendada ka küsimus, kas sündmuskohalt lahkumisel

oleks saanud olla ka mingi motiiv – kostjal oli kehtiv liikluskindlustuse leping, kehtiv juhiluba ning

ta oli kaine. Bussijuhte kontrollitakse vahetuse alguses ning bussides on reisijad. Ükski reisija ei

juhtinud bussijuhi, kolmanda isiku ega politsei tähelepanu sellele, et midagi oleks juhtunud. Seega

on usutav kostja vastuväide, et ta ei teadnudki juhtunud sündmusest. Seda kinnitab ka asjaolu, et

bussil puuduvad igasugused vigastused.

26. Kolmas isik on seisukohal, et kostja ei saanud aru, et ta oleks kahju tekitanud ning oleks pidanud

sellest aru saama. Kui inimene ei tea, et ta on osaline liiklusõnnetuses, siis puudub ka süü

sündmuskohalt lahkumises.

Kohtuotsuse põhjendused

27. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

28. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka

teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu

06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

29. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

 19.01.2021.a toimus Tallinnas, Rannamäe tee 1 juures liiklusõnnetus, milles AS Hansabussi

sõiduk xxx, reg-nr xxx sõitis vastu infotablood, mis kuulus liiklusõnnetuse hetkel MTÜ-le

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (tlk 11-12);

 Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli xxx, reg-nr xxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks

sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping nr xxx (tlk 17);

 ML Novator OÜ on MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitanud arve kahjustatud

kioski demonteerimise ja utiliseerimise ning uue kioski paigalduse koos seadistusega eest

summas 6800 eurot (tlk 22);

 Hageja on MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus infotabloo kahjustumise eest tasunud

6800 eurot;

 Kostjat on karistatud väärteokorras LS § 223 lg 1 alusel (tlk 120-123);

30. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 6300 eurot, viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 6300 eurot alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

31. Hageja tugineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt

kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi

ning

lahkus

pärast

kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt

ja

süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Ka tugineb hageja liiklusseaduse (LS) § 169 lg 5-6. Riigikohus

on on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju

hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on

tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale.

32. Vaidlust pole selle üle, et kostjat ei ole karistatud väärteoasja raames ei liiklusõnnetuse

sündmuskohalt põgenemise (LS § 237) ega liiklusõnnetuse teatamise nõuete eiramise eest (LS §

236). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjat on väärteomenetluse korras karistatud liiklusnõuete

rikkumise eest kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju LS § 223 lg 1 alusel.

33. Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel

on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui

sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Riigikohus on 25.04.2022 kohtuotsuses

tsiviilasjas nr 2-19-108066 leidnud, et kindlustusandjal tekib LKindlS § 53 lg 1 p 2 tulenev

tagasinõudeõigus, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi,

sõidukijuht lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusakte tulenevaid nõudeid

rikkudes ning tegutseb lahkumisel ja õigusaktide rikkumisel süüliselt.

34. Kohus tuvastab, et 19.01.2021.a kostja põhjustas Tallinnas, Rannamäe tee 1 juures

liiklusõnnetuse, milles tema juhitav AS Hansabussi sõiduk xxx, reg-nr xxx sõitis vastu infotablood,

mis kuulus liiklusõnnetuse hetkel MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. Nimetatud asjaolu on

kohtu hinnangul tõendatud kiirmenetluse otsusega nr xxx, turvakaamera videoga ja

vaatlusprotokolliga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt V J 19.01.2011 kell 15:56 Tallinnas Rannamäe

tee 1 juhtis mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning

sõitis vastu bussipeatuse elektroonilist tablood. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskusele (tlk 120-122). Vaatlusprotokolli, mis on koostatud turvakaamera

video põhjal, kohaselt on kaamera paigaldatud Toompuiestee-Kopli tn (Balti Jaama peatus).

Videosalvestisest nähtuvalt salvestis algas 19.01.2021 13-12-54 kell 14.55.30. Kaamera vaateväljas

vasakul on maakonnaliinide busside parkla. Parklast sõidab välja valget värvi buss, mis kell

15.56.57 riivab parempoolse külgpeegliga bussipeatuse tablood. Kaamera pilt rapub samal ajal.

Buss liigub veidi edasi ja jääb seisma. Kaamera asukoha ja salvestise kvaliteedi tõttu ei ole aru

saada, kas bussijuht väljub sõidukist või mitte. Kell 16.00 väljub buss peatusest. Näha on bussi

liininumbrit 116 (tlk 123).

35. LS 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik

järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses

osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja

varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel

meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses

osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5)

liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud

kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 näeb ette, et lahkarvamuse korral, kui

varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju

tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile

ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

36. Vaidlust pole selle üle, et kostja ei ole teavitanud politseid liiklusõnnetuse põhjustamisest,

millega on põhjustatud kolmandale isikule varaline kahju. Seega on kostja rikkunud LS § 169 lg-st 5

tulenevat kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile. Sellega on kostja toime pannud LS § 237

sätestatud süüteo. Kostja käitumine on kohtu hinnangul õigusvastane LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.

37. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema

toime pandud süüliselt.

38. Õiguskirjanduses on leitud, et LKindlS § 53 lg 1 p-l 2 põhineva tagasinõude korral tuleb hinnata

isiku süüd nende reeglite kohaselt, mis näevad ette õiguslikud tagajärjed liiklusseaduse vastavate

normide rikkumise puhuks. (Liikluskindlustuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. J. Lahe jt.

Tallinn 2017, lk 179). KarS § 15 lg 3 järgi väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 18 lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus, lg 2 järgi isik paneb teo toime

kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida, lg 3 järgi isik paneb teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku

ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

39. Riigikohus on 13.10.2006 lahendi nr 3-1-1-87-06 punktis 8 märkinud järgmist: … lahendades

küsimust isiku vastutusest LS § 74.31 alusel, on vaatamata eeltoodule oluline tuvastada, kas see isik

teadis liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik liiklusõnnetusest ei

teadnud, ei saa ka järgneda tema vastutust LS § 74.31 järgi. Seda põhjusel, et isikult ei saa nõuda, et

ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. Riigikohtu lahendi tegemise

ajal kehtinud § 74.31 on käesoleval ajal sarnases sõnastuses kehtivas liiklusseaduses § 236.

40. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja teadis või pidi seda teadma, et ta on osaline

liiklusõnnetuses.

41. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja ei saanud aru, et ta

oleks osalenud liiklusõnnetuses, et ta oleks tekitanud kahju ning oleks ka pidanud sellest aru saama.

Seetõttu ei ole kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamisest mitteteatamine süüline. Kohus põhjendab

oma seisukohta alljärgnevalt.

42. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse videosalvestusest nähtuvalt buss ise ei sõitnud vastu

infotablood – kokkupuude toimus bussi parempoolse küljepeegliga. Videosalvestusest nähtub, et

täpselt bussi möödumisel peatusepostist nr 3 kukub posti küljes olev tabloo posti küljest maha. See

juhtub kell 15.56.57. Seejärel jääb buss seisma paarkümmend meetrit eemal ettenähtud peatuse

kohas. Turvakaamera salvestus ei võimalda tuvastada, mis toimub bussi kõrval, kuid täpselt kell

16.00 lahkub buss peatusest. Seega sõitis buss talle ettenähtud peatusesse ning lahkus peatusest

täpselt ettenähtud ajal.

43. Antud juhul on tuvastatud, et bussi ise ei sõitnud vastu infotablood- kokkupuude toimus bussi

parempoolse küljepeegliga. Vaidlust pole selle üle, et bussi peeglid on paigaldatud metallist

konstruktsioonide külge ning ulatuvad oluliselt bussi gabariitidest väljaspoole. Parempoolne peegel

on asendamatu parempöördel ja sõiduraja vahetamisel ja väga oluline selleks, et bussijuht enne uste

sulgemist saaks veenduda, et kedagi ei ole bussi uste vahel. Kolmas isik on selgitanud, et kuna

peegel on lihtsalt reguleeritav juhi poolt, siis liigub ta kergesti ära olukorras, kus peegel mingi seisva

objekti vastu puutub. Kolmanda isiku poolt 30.01.2023 menetlusdokumendiga kohtule esitatud

väärteomaterjalide hulgas on salvestus bussi liikumisest Rannamäe teel 19.01.2021 kell 16.01.48

ning sellelt salvestuselt on tuvastav, et bussi parempoolne küljepeegel on oma kohal ja terve.

44. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et pärast buss parempoolse külgpeegliga vastu

infotablood sõitmise oleks peegel ära liikunud või kahjustada saanud või kostja oleks käinud bussi

parempoolset peeglit seadistamas.

45. Hagejad väidab, et kohtule edastatud fotodelt nähtub selgelt, et infotabloo alumine kinnitusraam

on kõverdunud ja fotolt nähtub, et otsasõit on infotabloo külgseinale tekitanud nähtavaid kahjustusi,

mistõttu infotabloole otsasõit ei saanud olla kerge, mille tekkimise tagajärgi kostja ei saanud tunda.

Kohus tuvastab kohtule esitatud fotodelt, et infotablool on mõlk ja värvikahjustus, mis asuvad

infotablool selle ekraani poolt vaadates ekraanist vasakul. Ekraan paikneb klaasist ukse taga (tlk

113, 114). Liiklusõnnetuse videosalvestusest on näha, et buss läheneb infotabloole tagantpoolt ning

seetõttu saab kokkupuude olla vaid infotabloo ekraani poolt vaadates tabloo parema küljega.

Infotabloo vasak külg jääb sõiduteest teisele poole ning sellest küljest ei olnud võimalik bussil üldse

sõita. Seega on see fotodelt nähtav jälg tekkinud mitte kokkupuutes bussiga, vaid tõenäoliselt mingil

muul põhjusel – ilmselt tabloo kukkumisel vastu maad või fotol nähtavat prügikasti.

46. Hageja väitel oli löök tugev ja pidi tekkima mingi heli. Heli kohta ei ole kohtule ühtegi tõendit

esitatud. Seega on tegemist hageja paljasõnalise ja tõendamata väitega.

47. K M seletuskirjaga, mida kohus hindab TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina, on

tõendatud, et kostja poolt juhitavale ja kolmandale isikule kuuvale bussile ei ole mingeid vigastusi

tekkinud. Samas on sellised olukorrad, kus liiklusõnnetuses osalenud sõiduk ei saa vigastus ja

puudub varaline kahju, siiski erandlikud. Üldjuhul tekib varaline kahju ka liiklusõnnetuse

põhjustanud sõidukile. Kohtule esitatud väärteosaja materjalidest nähtuvalt on tabloo omanik saanud

tabloo kahjustamisest teada 26.01.2021 ehk 7 päeva pärast sündmust (tlk 120-122). Seega ei ole ka

keegi teinud antud sündmust märganud, kuna ükski inimene ei ole teavitanud ei bussijuhti ega

politseid.

48. Eeltoodust kohus järeldab, et infotabloo ja kosta poolt juhitava bussi parempoolse külgpeegli

kokkupõrge oli nii väikese jõuga, et kostja seda ei märganud ja ei pidanud ka seda märkama.

49. Kohus leiab, et puudub alus väita, et kostja bussijuhina oli KarS § 18 lg 1 kohaselt vähemalt

hooletud. Kolmas isik on välja toonud, et bussi tühimass on 12475kg ca 10 korda suurem kui

tavalisel sõiduautol. Sellise suure massiga sõiduk ei värise, rappu ega sellises olukorras- eriti

arvestades, et bussile ei jäänud ühtegi jälge ning peegel ei liikunud paigast.

50. Kohus peab usutavaks ka kolmanda isiku selgitust, et sündmuskohalt lahkumiseks puudus

bussijuhil ka igasugune motiiv –bussil oli kehtiv liikluskindlustuse leping, bussijuhil kehtiv juhiluba

ning ta oli kaine.

51. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja käesoleval juhul ei teadnudki aset leidnud

liiklusõnnetusest, milles ta oli osaline. Seega ei saa kostjalt nõuda, et ta teataks politseile asjaolust,

mis asub väljaspool tema teadmiste piire. Seega ei ole käesoleval juhul täidetud LKindlS § 53 lg 1 p

2 tulevaid kostja vastuse alused.

52. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud jaotus

53. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse.

54. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 167 lg 1 ja 2 järgi

iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud

vastavalt käesolevas jaos sätestatule. AS HANSABUSS on kaasatud menetlusse kostja poolel. Kuna

hagi jääb rahuldamata ja hageja hüvitab kostja menetluskulud, siis tuleb kolmanda isiku

menetluskulud jätta hageja kanda.

55. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud

korras mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik