2-21-9402/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9402

Tsiviilasi

Anovela Kinnisvara OÜ hagi Eesti Vabariigi vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

17 755 eurot 20 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. septembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Eesti Vabariik (kostja, Tööinspektsiooni kaudu), rk

70001969; esindaja Janek Saarepuu

Vastustaja: Anovela Kinnisvara OÜ (hageja), rk 10353076;

esindaja Mihkel Nukka

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. septembri 2022 otsus väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse,

menetluskulude jaotuse ning menetluskulude väljamõistmise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, mõista Eesti Vabariigilt välja Anovela Kinnisvara OÜ kasuks

6967 eurot 76 senti ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Mõista Eesti Vabariigilt välja Anovela Kinnisvara OÜ kasuks 6967 eurot 76 senti.

5.3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Anovela Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 10. juunil 2021 hagiavalduse Eesti Vabariigi (kostja,

Tööinspektsiooni kaudu) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis

17 755 eurot 20 senti.

Pooled sõlmisid 4. jaanuaril 2011 üürilepingu. Kostja teavitas hagejat 29. septembril 2020, et

soovib kolida uuele üüripinnale ja lõpetada lepingu 14. jaanuaril 2021. Ruumide ülevaatamine

toimus 11. jaanuaril 2021, kuid 12. jaanuaril 2021 ei saanud vormistada nõuetekohast

üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna ruumides oli mööbel. 12. jaanuaril 2021 koostatud akt oli

ekslik. Pooled leppisid kokku, et nad kohtuvad 20. jaanuaril 2021, mil fikseeritakse üüripinna

puudused, mida ei arvestata loomuliku kulumisena ja mille eest vastutab kostja. Aktis fikseeriti

olulised puudused ning akti allkirjastasid poolte esindajad.

Kostja ei ole 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud puudusi parandanud, kuid tegi ettepaneku, et

tasub hagejale 5053 eurot 76 senti. Ettepaneku aluseks on OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsioon,

mille järgi jäävad paranduste tulemusel seintele värvierinevused. Lisaks on pakkumises puudu

osad tööd, mis on 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud olulise puudusena (nt sekretäri ruumist

mööbli äravedu, omavoliliselt paigaldatud seinaliistude ning plastikribade eemaldus ja

värvitäkete parandus). Hageja hinnangul ei ole võimalik 5053 euro 76 sendi eest aktis

fikseeritud puuduseid nõuetekohaselt ja vähemalt keskmise kvaliteediga kõrvaldada. Kostja ei

ole üüripinna puuduseid parandanud. Hageja tellitud Puhas Kodu OÜ hinnapakkumise kohaselt

on puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 15 841 eurot 20 senti. Seejuures on

pakkumise juures märkusena kirjas, et sõltuvalt parandatud kruvikohtade värvi

hajutamisvõimalustest võib hind suureneda kuni 20%.

Kostja on teinud üüripinnal puurimistöid, paigaldanud seintele plastikliistud, kahjustanud seinu

normaalset kulumist ülevatavas määras (värvitäkked ja kruviaugud) ja kahjustanud reklaami

eemaldamisega väliseina. Kuivõrd kostja ei ole neid puuduseid kõrvaldanud mõistliku aja

jooksul, on kostja rikkunud lepingut. Kostja on hagejale tekitanud kahju, mille kostja peab

hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama.

Hagejal on tekkinud 15 841 euro 20 sendi suurune otsene varaline kahju üüripinna puuduste

kõrvaldamise tõttu. Samuti on hagejal õigus nõuda kohtueelses menetluses tekkinud 1914 euro

suurust õigusabikulude hüvitamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja kinnitas 11. jaanuari 2021 kohtumisel, et ruumid on arvestades pikaajalist üüriperioodi

hästi hoitud, esineb loomulikku kulumist (sh mõned kruviaugud seintes ja esemete seintelt

eemaldamisega tekkinud üksikud seinakahjustused), kuid see ei takista ruumide üleandmist.

20. jaanuaril 2021 fikseeritud täiendavad kahjustused olid sellised, mida üürileandja nägi või

pidi nägema 11. jaanuaril 2021 toimunud üüripinna ülevaatamise käigus, kuid mille kohta

üürileandja ei esitanud pretensioone. Kui üürileandja on üüripinna ülevaatamisel teatanud, et

mingid puudused ei ole tema jaoks probleemiks, siis pärast seda kahjunõude esitamine on

vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja ei ole tõendanud, et üüriese on tavapärasest kulumisest rohkem kahjustunud. Kostja

tahe oli fikseerida 20. jaanuari 2021 aktis üüripinna seisund, sealhulgas puudused, mis ületavad

üüripinna normaalset kulumit ning vajavad remonttöid. Akt ei ole kokkulepe, vaid selle

eesmärgiks oli fikseerida üüripinna seisund.

Puhas Kodu OÜ hinnapakkumine ei ole usutav, kuna hinnapakkumisest ei ole tuvastatav tööde

maksumuse kujunemine. Seevastu on OÜ Rehe Ehituse tehtud hinnapakkumine selge ja

konkreetne. Hageja on jätnud tõendamata kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks olevad

asjaolud. Tõendatud ei ole üürieseme seisund üürilepingu sõlmimisel, puudub ka põhjuslik seos

rikkumise ja kahju vahel.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi 16. septembri 2022 otsusega ja mõistis kostjalt välja hageja

kasuks 17 755 eurot 20 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

välja hageja kasuks menetluskulude katteks 3713 eurot 40 senti.

Maakohus tuvastas, et üürileping lõppes lepingus kokkulepitud päeval VÕS § 309 lg 1 alusel,

sest hageja ei esitanud kostjale tahteavaldust üürilepingu pikendamiseks.

Hageja nõuet saab pidada üürilepingu rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks

VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel. Lepingu p 4.6 nägi ette, et üürnik tagastab üüripinna vastavalt

poolte vahel allakirjutatud üüripinna tagastamise aktile. Seega on pooled lisaks seaduses

sätestatule ka lepingus kokku leppinud, et üüriese tuleb üürileandjale tagastada seisundis, mis

vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, st arvestades asja loomulikku kulumist. Samuti

märgiti puudused 20. jaanuari 2021 üleandmise vastuvõtmise aktis, milles kostja nõustub, et

aktis märgitud puudused tuleb kõrvaldada. Selle kohustuse rikkumise korral tekib üürileandjal

üürniku vastu kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1). Seda, et üüriese on kahjustatud üle

tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, peab tõendama üürileandja.

Hageja kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused sätestab VÕS § 336, mille kohaselt peab

üüritud asja tagastamisel üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule

asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis

kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida

ei saa tavalise ülevaatusega avastada.

Kostja ei ole kohtule väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et 12. jaanuaril 2021 olid ruumid

tema mööblist tühjad ja valmis üleandmiseks. Kostja on esitanud 12. jaanuaril 2021 hagejale

alla kirjutamiseks ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja esitas sellele vastuväite

14. jaanuaril 2022, milles märkis, et üüripinna seintel on kruviaugud ja krohv/pahtel on esemete

seinalt eemaldamisega saanud kahjustada; samuti ei ole taastatud välireklaami paigaldamisele

eelnenud väliseina seisundit (kinnituskohad ja värvi taastamine) ning nimetatud puudused ei

ole normaalse kulumise piires. Kostja vastas 18. jaanuaril 2021, et soovib kohtuda hagejaga, et

fikseerida lepingutingimustele mittevastavused, mida ei arvestata loomuliku kulumina ja

vajadusel korraldada remonttööd. Selliselt on kostja ise möönnud seda, et tagastataval

üüripinnal esinevad lepingutingimustele mittevastavused ja vajadusel tuleb tal korraldada

remonttööd ning selle fikseerimiseks peavad pooled kokku saama.

Pooled leppisid kohtumiseks kokku 20. jaanuari 2021. Hageja selgituste järgi vormistas kostja

20. jaanuari 2021 kohtumisel üüripinna ülevaatuse akti. Selles aktis on fikseeritud olulised

puudused. Seega leppisid pooled aktiga selgelt kokku, millised puudused ületavad normaalset

kulumist ja mis tuleb kostjal omal kulul kõrvaldada.

Praeguses vaidluses saab hageja teavitamist puudustest lugeda viivituseta esitatuks, sest

puudused koos kostja kohustusega need kõrvaldada fikseeriti ühisel kokkusaamisel

20. jaanuaril 2021. Kostja soovis ise 20. jaanuari 2021 kokku saamist, et fikseerida hageja

14. jaanuaril 2021 osundatud puudused. Seega ei saanud kostjale tulla üllatusena, et

20. jaanuaril 2021 võidakse fikseerida puudused, mille kõrvaldamise kohustus või selle eest

tasumise kohustus on lepingu p. 4.6 kohaselt kostjal.

Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja

vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi

vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise

võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

127 lg 4). Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS

§ 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse

siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest

vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

Maakohus leidis, et kostja kohustuse rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik

seos. Olukorras, kus kostja ei oleks üürilepingut rikkunud, st üüritud asja kahjustanud, ei oleks

kostja hagejale kahju tekitanud. Samuti on kostja jätnud täitma 20. jaanuari 2021 aktiga võetud

kohustused. Järelikult on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos.

Hageja esitatud OÜ Rehe Ehitus 5. märtsil 2021 koostatud hinnakalkulatsioon, mille järgi kulub

ruumide olukorra taastamiseks 5053 eurot 76 senti, on arvestatud selle järgi, et seinu värvitakse

vaid osaliselt, mistõttu jäävad seintele värvierinevused. Samuti märgib hageja, et selles

hinnapakkumises ei ole märgitud kõiki töid, mis on 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud olulise

puudusena (nt sekretäri ruumist mööbli äravedu, omavoliliselt paigaldatud seinaliistude ning

plastikribade eemaldus ja olukorra taastamine, värvitäkete parandus). Maakohus nõustus

hagejaga selles, et OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsiooniga seetõttu arvestada ei saa, sest see ei

kajasta kõiki olulisi puudusi. Samuti tuleb arvestada, et täkked seinal ning värvierinevused on

võimalik kõrvaldada üksnes siis, kui seinad tervikuna üle värvida, millist tööd OÜ Rehe Ehitus

hinnakalkulatsioon ei sisalda.

OÜ Puhas Kodu hinnapakkumise kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde

maksumuseks 15 841 eurot 20 senti. OÜ Puhas Kodu 22. aprillil 2021 koostatud

hinnakalkulatsioonist nähtub, et lähteülesanne on 20. jaanuari 2021 aktis toodud puuduste

kõrvaldamine vastavalt kehtivatele ehitusstandarditele ja keskmisele kvaliteedile. Maakohtu

hinnangul on hageja esitatud OÜ Puhas Kodu 22. aprillil 2021 koostatud hinnakalkulatsioon

asjakohane tõend, kuivõrd sellest nähtub, et kalkulatsiooni aluseks on võetud 20. jaanuari 2021

akt, millest aga omakorda nähtuvad vajalikud tehtavad tööd.

Maakohus leidis, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse

(kohustusega tagada üüripinna algupärane seisund) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi

tagama, et hagejal ei ole vaja asuda üürpinna valduse tagasisaamisel seda taastama. Kahju pidi

kostjale olema ka ettenähtav, kuna kostja pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et kui ta kahjustab

üüripinna algupärast seisukorda (arvestades sealjuures loomulikku kulumist), võib hagejal

tekkida kahju, mis seisneb üüripinna puuduste kõrvaldamise kuludes.

Maakohus leidis, et hüvitamisele kuulub ka hagejale osutatud kohtueelne õigusabi, kuna see on

kostja tekitatud kahju.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas hageja oli 11. jaanuaril 2021 ruumide vastuvõtmisel

pahauskne ja viivitas puudustest teavitamisega. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja

üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja

puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis

kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida

ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Hageja kinnitas sellel kohtumisel, et ruumid on arvestades

pikaajalist üüriperioodi hästi hoitud, esineb loomulikku kulumit.

Ruumid anti üle 11. jaanuari 2021 kohtumisel. Sellel kohtumisel anti üle ka võtmed, misjärel

ei pääsenud kostja enam ruumidesse. Pole välistatud, et kahjustused tekkisid pärast võtmete

üleandmist.

Kostja ei ole 18. jaanuari 2021 kirjas möönnud seda, et üüripinnal esinevad lepingutingimustele

mittevastavused. Kostja on palunud üle kuulata haldusspetsialisti H.T. tunnistajana. Maakohus

seda ei võimaldanud ning rikkus sellega menetlusnorme.

Maakohus ei ole tuvastanud, kas kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Maakohtu

otsusest ei nähtu lepingurikkumine, hagejale tekitatud kahju, selle ettenähtavus ning põhjuslik

seos.

Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud puudused ei

esinenud kõikides ruumides. Kostjal ei ole kohustust värvida kõiki ruume, kuna kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorraga, kus võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja ei pidanud värvima seinu, mis on

kahjustusteta. OÜ Puhas Kodu hinnapakkumise kohaselt tehakse remonttööd kogu üüripinna

ulatuses, mis aga ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga.

Maakohus ei ole hinnanud kogumis 12. jaanuari 2021 akti ja 20. jaanuari 2021 kokkulepet.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohus on otsuse tegemisel menetlusnorme järginud ning teinud õiguspärase lahendi, mis

lõppjäreldustes on põhjendatud ja õige.

Ekslik on kostja väide, et kohus ei ole otsuses võtnud seisukohta kostja väite osas, et hageja

viivitas puudustest teavitamisega. Maakohus on seda selgitanud otsuse punktides 18 ja 19.

Kohus põhjendas, et üüripinnal loomulikku kulumist ületavate puuduste esinemine ei saanud

olla kostjale kuidagi üllatuslik, sest kostja ise tegi 18. jaanuaril 2021 ettepaneku fikseerida

lepingutingimustele mittevastavused, mida ei arvestata loomuliku kulumina ja vajadusel

korraldada remonttööd. Pooled on sõlminud 20. jaanuaril 2021 kokkuleppe, millises on

sätestatud üüripinna puudused, mis ületavad loomulikku kulumist ja mis tuleb kostjal

parandada.

Maakohus on analüüsinud nõude eeldusi ja täitnud otsuse põhjendamise kohustust. Hageja on

nõude suurust tõendanud OÜ Puhas Kodu hinnapakkumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada kahjuhüvitise suuruse, menetluskulude jaotuse ning

väljamõistmise osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse,

millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6967 eurot 76 senti ja jätab maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

7. Praeguses vaidluses on hagimenetluses esitatud üüripinna kahjustuste eest kahju hüvitamise

nõue üürniku vastu. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja teatas

viivitamata puudustest, kas hageja on tõendanud selliste puuduste olemasolu, mille eest kostja

peaks vastutama, kas hageja on tõendanud kahju suuruse. Apellatsioonkaebuses ei ole

vaidlustatud otsust osas, milles maakohus tuvastas lepingu lõppemise aja ja määras kindlaks

kohtueelsete õigusabikulude suuruse. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud

(TsMS § 651 lg 1).

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus hindas tõendeid

ja tuvastas, et hageja on viivitamata teatanud üüripinnal esinevatest puudustest ja 20. jaanuari

2021 akt on koostatud mõistliku aja jooksul ning kajastab puudusi, mille kõrvaldamise kohustus

oli lepingust tulenevalt kostjal. Üürileandja kontrollis kostja kasutuses olnud ruume ruumide

vastuvõtmisel ja fikseeris aktis puudused. Apellatsioonkaebuse väited kordavad maakohtus

esitatut ning ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei korda

otsuses maakohtu põhjendusi puudustest teatamise aja tuvastamise osas (TsMS § 654 lg 6).

9. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel ja kontrollis hageja kahjunõude esitamise

eeldusi VÕS § 336 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas kostja rikkumise ja selle,

et rikkumine ei olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1), mistõttu kostja vastutab ja selle, et hagejal

tekkis kahju ja see on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Ringkonnakohus ei korda otsuses

maakohtu põhjendusi kahjunõude eelduste kontrollimise osas (TsMS § 654 lg 6).

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kahju suuruse hindamisel menetlusnorme ning

see tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.

TsMS 652 lg 5 järgi ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu

menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab

esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava

asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab

tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Kostja vaidlustas maakohtus, samuti

apellatsioonkaebuses, hageja esitatud OÜ Puhas Kodu hinnapakkumise ja oli seisukohal, et

selle tõendi alusel ei saa hageja kahju suurust kindlaks määrata. Maakohtus väitis kostja, et

tõend ei ole usutav, sest hinnapakkumisest ei ole aru saada, milliseid töid, mis mahus ja millise

ühikuhinnaga tehakse ja kuidas tööde maksumus kujuneb. Ringkonnakohus nõustub kostjaga.

Kahju suurust ei saa kindlaks teha hinnapakkumisega, milles on üksnes tööde koond, „hulk 1“

ja hind. Piisav ei ole ka kirjelduse lahtris märgitu, et lähteülesandeks on 20. jaanuari 2021

üüripinna

ülevaatuse

aktis

toodud

puuduste

kõrvaldamine

vastavalt

kehtivatele

ehitusstandarditele ja keskmisele kvaliteedile, sh utiliseerimis- teipimis- ja transporditööd.

Kostja vaidles tõendile vastu öeldes, et selle alusel ei saa hinnata, millistes ruumides, mis mahus

ja mis hinnaga konkreetsed tööd tehakse. Aru ei ole võimalik saada ka sellest, mis on

hinnakujunemisel aluseks, kas töötund, m2 maksumus, või midagi muud.

Maakohus märkis iseenesest õigesti, et kuna OÜ Puhas Kodu 22. aprillil 2021 koostatud

hinnakalkulatsioonist nähtub, et kalkulatsiooni aluseks on võetud 20. jaanuari 2021 akt, siis on

tegemist asjakohase tõendiga. Kohus hindab otsuse tegemisel kõiki asja juurde võetud

asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid. Pooli esindasid maakohtus õigusteadmistega esindajad,

hageja esitas maakohtule kolm hinnapakkumist, kuid kahjunõude suuruse aluseks võttis

OÜ Puhas Kodu eelnimetatud hinnapakkumise. Kuna kostja vaidles sellele tõendile maakohtus

vastu, siis oli hagejal soovi korral võimalus tugineda teistele asjas esitatud hinnapakkumistele

või esitada uus, sh sama äriühingu poolt, kus oleks tööd lahti kirjutatud, lisatud ühikud ja

tööde/ühikute maksumused. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses kahju suuruse põhjusel et

OÜ Puhas Kodu tõend ei tõenda seda. Hageja ei pidanud vajalikuks ka ringkonnakohtule uusi

taotlusi esitada.

Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus võttis asja juurde mitu hinnapakkumist, siis pidid

pooled arvestama võimalusega, et kohus võtab aluseks ühe nendest ja see ei pruugi olla see,

millele hageja tugines.

Kohus hindab tõendeid TsMS § 232 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuigi formaalselt on OÜ

Puhas Kodu tõend asjakohane, siis ei tõenda see hageja nõude suurust.

11. Hagejal oli tõendamiskoormis kahju suurust tõendada. Kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asjakohane on

kostja väide, et tal puudub kohustus viimistleda kõiki ruume ning samuti ka seinu, millel

kahjustused puudusid. Maakohtu poolt asja juurde võetud OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsioon

on koostatud selliselt, et selles määratakse parendustööde hind arvestades kahjustatud pindasid.

OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsioonis on esitatud üksikasjalik tööde loetelu, viimistletava pinna

suurus, tööde ühikuhind, konkreetse töö maksumus ning tööde maksumus kokku.

Ringkonnakohus võtab hageja kahju suuruse määramisel aluseks OÜ Rehe hinnakalkulatsiooni

ja tuvastab selle alusel, et hagejal oli tekkinud üüripinna puuduste tõttu kahju 4211 eurot 47

senti ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 5053 eurot 76 senti).

12. Kostja kordas apellatsioonkaebuses oma seisukohti, mille kohaselt oli üüripind tervikuna

amortiseerumistunnustega, hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul puudustest, 20. jaanuaril

2021 koostatud aktis on toodud ka puudused, mis ei ületa loomulikku kulumist.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses faktilisele olukorrale antud hinnanguga ja leidis, et

maakohus kohaldas ka materiaalõigust õigesti. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

13. Maakohus rahuldas õigesti hageja nõude kohtueelses menetluses tekkinud 1914 euro

suuruse õigusabikulu hüvitamiseks. Maakohus hindas õigusabi kasutamise vajalikkust ja

kulude suurust VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 127 järgi. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, kuid ei

põhjendanud,

miks

oli

põhjendamatu

kohtueelsete

õigusabikulude

hüvitamine.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja rikkumine ei olnud vabandatav, siis tuleb maakohtu otsus

jätta õigusabikulude osas (maakohtu otsuse p-d 29 ja 30) muutmata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga ning ei korda põhjendusi.

14. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust kahjunõude suuruse osas ja rahuldab hageja

nõude 6967 euro 76 sendi ulatuses (5053,76 + 1914), ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

15. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas ja seetõttu tuleb

tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jätab

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel TsMS

§ 163 alusel arvestab ringkonnakohus vaidluse faktilisi asjaolusid ja poolte käitumist, samuti

seda, et kostja oli maakohtu menetluses nõus samas suurusjärgus (6500 eurot) kompromissi

sõlmimisega kui ringkonnakohus hagi rahuldab.

Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, seetõttu on põhjendatud jätta ka

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/