3-21-1622/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11.05.2023, Tartu

Haldusasja number

3-21-1622

Haldusasi

AS A&P Mets ja OÜ AP Metsatööd kaebus

Keskkonnaameti 14.06.2021. a ja 16.06.2021. a

ettekirjutuste osalise õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ja OÜ AP

Metsatööd vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - AS A&P Mets

Kaebaja/vastuapellant - OÜ AP Metsatööd

Volitatud esindaja Maiu Paloots

Vastustaja/apellant - Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde väljavõte Euroopa linnuatlasest koos tõlkega ja

14.06.2021. a e-kirjad ning Keskkonnaameti juhis pesitsusrahust kinnipidamise

kontrollimiseks.

2. Rahuldada Keskkonnaameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu

14.06.2022. a otsus osas, milles kaebus rahuldati. Teha uus otsus, millega jätta

esitatud kaebus tervikuna rahuldamata ning poolte menetluskulud halduskohtus

nende endi kanda.

3. Jätta OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 11.05.2023, arvates. Kassatsioonkaebus võidakse

lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised

menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi

kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) tegi 14.06.2021 OÜ-le AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le

ettekirjutuse nr 2291 (kd I, tl 8-9) peatada puude ja põõsaste langetamine Valgamaal Tõrva

vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel (vaidlusalune kinnistu) lindude pesitsemise kaitseks.

Raie peatati asjaolude kontrollimiseks esialgselt kuni 17.06.2021 (k.a). Raie jätkamise

võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest lubas KeA teavitada hiljemalt 17.06.2021.

KeA tuvastas 11.06.2021, et vaidlusalusel kinnistul teostatakse raietöid. Maaüksuse eraldistel

1-5, 8-10, 19-20, 26-27 ja 29 lageraie ning eraldistel 12, 15-17, 21 ja 23 harvendusraie

teostamiseks on registreeritud kehtivad raiet lubavad metsateatised. Kuna teaduslikult on

tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, on raiega jätkamisel

reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada

pesa. Metsaregistri andmetel on vaidlusaluse kinnistu omanik Forest Reserves OÜ. KeA

juhtivinspektor andis 11.06.2021 suulise korralduse peatada puude ja põõsaste langetamine

esialgu kuni 17.06.2021 raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd metsameistrile.

Vastustaja viitas looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p 1 ja 2, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) art 1 ja 5,

loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1. Vastustaja

leidis, et tahtlust tuleb mõista karistusseadustiku (KarS) § 16 tähenduses.

Vastustaja tegi OÜ-le AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le hoiatuse ja selgitas, et juhul

kui jätkatakse puude ja põõsaste langetamist ning lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal, rakendatakse sunniraha 5000 eurot.

2. KeA tegi 16.06.2021 ettekirjutuse nr 2291 (kd I, tl 12-13) mitte teostada raiet (puude ja

põõsaste langetamine) vaidlusalusel kinnistul lindude pesitsemise ajal kuni 31.07.2021 (k.a).

Ettekirjutus edastati OÜ-le AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le 17.06.2021.

Ettekirjutuse kohaselt laekus 10.06.2021 KeA-le kaebus raietegevuse kohta lindude

pesitsusperioodil vaidlusalusel kinnistul. Kaebust kontrolliti 11.06.2021 ja anti korraldus

raietööd peatada. Suuline korraldus vormistati 14.06.2021 kirjalikult ettekirjutusena.

KeA loodushoiutööde büroo spetsialist teostas 13.06.2021 paikvaatluse, mille käigus

tuvastati, et eraldised 1-5 moodustavad ühtse vana metsaga ala, millel registreeriti suur

lindude liigiline mitmekesisus. Vaatluse tulemusel tuvastati eraldistel 1-5 suur-kirjurähni ja

mets-lehelinnu kindel pesitsus, metsvindi ja väike-kärbsenäpi tõenäoline pesitsus. Vastustaja

hindas veel üheksa linnuliigi pesitsuse tõenäoliseks selle põhjal, et kuuldi laulvat isaslindu

pesitsuseks sobivas biotoobis. Lisaks vaadeldi linde vaidlusaluse kinnistu teistel osadel ja leiti

mitmete linnuliikide tõenäoline ja võimalik pesitsus. Ettekirjutuses toodi välja tuvastatud

linnuliikide pesitsusperioodid eraldiste kaupa ja leiti, et planeeritud ja teostamata raied

eraldistel 1-5, 12, 15-17, 21 ja 23 tuleb peatada kuni 31. juulini.

KeA viitas samadele õiguslikele alustele nagu 14.06.2021. a ettekirjutuses ja selgitas

täiendavalt, et kohtupraktikas on peetud põhjendatuks peatada raie ka juhul, kui pesade

olemasolu ei ole otseselt tuvastatud, kuid on põhjust eeldada nende olemasolu. KeA otsustas, et

raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid

ära kuulamata kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus,

et ettekirjutuse mittetäitmisel rakendatakse sunniraha 5000 eurot.

3. AS A&P Mets ja OÜ AP Metsatööd esitasid 16.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja

menetluse käigus täiendavaid seisukohti. AS A&P Mets põhjendas oma kaebeõigust sellega,

et ta omandas vaidlusaluse kinnistu omanikult Forest Reserves OÜ-lt kasvava metsa

raieõiguse (kd I, tl 21-22) ning ettekirjutus takistas selle teostamist.

Kohus võttis kaebuse menetlusse KeA 14.06. ja 16.06.2021. a ettekirjutuste õigusvastasuse

tuvastamise nõudes. Kaebajad täpsustasid menetluse käigus (tl 166), et soovivad ettekirjutuste

õigusvastasuse tuvastamist osaliselt, s. o metsaeraldiste 1-5 osas. Kaebajad taotlesid ka

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist LKS § 55 lg 61 osas.

Kaebajad leidsid, et ettekirjutused on õigusvastased. 16.06.2021. a ettekirjutuse aluseks olev

spetsialisti hinnang ei ole kontrollitav. Ettekirjutustes puudub sisuline kaalutlus, ei ole

hinnatud raiepiirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Ettekirjutuste tegemisel ei ole

kaalutud alternatiive ja kaebajate huve.

3.1. Õigusaktid ei keela raie teostamist lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Raieid ei ole piiratud keskkonnaministri määrusega (metsaseadus (MS) § 40 lg 10).

Metsateatiste kinnitamine tähendab, et raie teostamine vaidlusalusel kinnistul on vastustaja

hinnangul kooskõlas õigusaktidega. Täiendavaid tingimusi seoses loomade sigimisperioodiga

sätestatud ei ole. Seni ei ole raietöid käsitletud looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtliku hävitamise ja kahjustamisena ning lindude tahtliku häirimisena. KeA käsitleb

LKS § 55 lg-t 61 põhjendamatult rangemalt, kui oli selle kehtestamise eesmärk. Ei ole

mingit põhjust, miks peaks ohu ennetamisel ehk olukorras, kus ei ole rikkumist toime pandud,

lähtuma KarS §-st 16. Ka linnudirektiivi kohaselt on inimtegevus mõistlikes piirides

võimalik, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning looduslikult

esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel.

3.2. Raiete keelamine abstraktse ohu vältimiseks juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata ei ole

õiguspärane. KeA kinnitas metsateatised perioodil 21.04.-30.04.2021 ilma täiendavate

tingimusteta raie teostamise aja kohta ja need kehtivad aasta jooksul. Vastavalt metsateatisele

ja raieõiguse võõrandamise lepingule võib raiet teostada igal ajal. Kaebajad ei ole raie

tegemisel rikkunud õigusaktide nõudeid. Ei ole proportsionaalne, et sama haldusorgan ca 1,5

kuud pärast metsateatiste kinnitamist keelab raie üksnes põhjendusega, et igas metsas pesitseb

vähemalt 1 paar linde ja on reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist,

hävitada või kahjustada pesa. 14.06.2021. a ettekirjutuses esitatud põhjendused seoses raie

peatamisega on üldised, puuduvad juhtumipõhised põhjendused. Ettekirjutuses puudub viide

konkreetsetele teadustöödele, millele tuginedes on haldusorgan esitanud väite, et igas metsas

pesitseb vähemalt üks paar linde ühe ha kohta; ei ole märgitud, mis linnud vaidlusalusel

kinnistul võivad pesitseda ega kindlaks tehtud, kas vaidlusalusel kinnistul mõni lind ka

pesitseb; ei ole tuvastatud, et kaebajad oleksid rikkunud LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 nõudeid; ei

ole arvestatud kinnitatud metsateatistega; ei ole kaalutud kaebajate huve ega võimalikke

alternatiive.

KeA on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes vaatamata 11.06.2021 toimunud kohapealsele

kontrollile otsustamisel olulised asjaolud välja selgitamata/lükanud nende väljaselgitamise

edasi. Kaebajate hinnangul on haldusorgan 14.06.2021. a ettekirjutuses asunud ennetama

abstraktset ohtu. Ettekirjutuses viidatud KorS § 28 lg 1 ei anna alust abstraktse ohu

tõrjumiseks.

3.3. Ettekirjutuse aluseks olev hinnang peab olema kontrollitav. Kaebajad taotlesid

paikvaatlusega seotud dokumentide ja ettekirjutuses märgitud lindude pesitsuskoordinaatide

edastamist. KeA selgitas, et pesakohtade koordinaate määratud ei ole (kd I, tl 25) ja edastas

spetsialisti poolt koostatud hinnangu (tl 26). 16.06.2021. a ettekirjutusest ei ole võimalik aru

saada, et kogu spetsialisti hinnang on kopeeritud ettekirjutuse teksti, nagu hiljem selgus.

Keskkonnameti juhise kohaselt järgitakse pesitsuskindluse määramisel rahvusvahelise

linnuatlase üldtunnustatud metoodikat. Spetsialisti hinnangust ega ettekirjutusest ei nähtu, mis

metoodikat on paikvaatlusel kasutatud. Hinnang pole kontrollitav ja on äärmiselt üldine.

Näiteks on eraldisi 1-5 hinnatud koos, mitte eraldi.

3.4. Ettekirjutuse tegemisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusakti

andmisele sätestatud nõudeid. Sisulist kaalutlust 16.06.2021. a ettekirjutusest ei nähtu.

Ettekirjutuses nimetatud kohtumäärust, millega kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse,

ei saa võrdsustada jõustunud kohtuotsusega või käsitleda pretsedendina, mis keelab mistahes

lindude häirimise. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu eelotsustes kohtuasjades nr C-473/19 ja

C-474/197 tõlgendas Euroopa Kohus lindude häirimise keeldu mitte linnudirektiivi vaid

loodusdirektiivi (elupaigadirektiivi) tähenduses. Loodusdirektiivi eesmärk ei ole kaitsta kõiki

looduslikke linnuliike, vaid üksnes ühenduse tähtsusega liike s.h haruldasi liike, kelle kaitseks

tuleb moodustada kaitseala.

Haldusorgani tegevus peab olema adressaadile võimalikult ettenähtav. Haldusaktide andmine

ei tohi kahjustada õiguspärast ootust, antud juhul ootust teha metsaraiet vastavalt kinnitatud

metsateatistele igal ajal. Kui raieid mingil perioodil teha ei oleks lubatud, ei oleks kaebajad

raieid planeerinud ja sellega seotud kulutusi teinud. KeA ei ole praeguses asjas ega laiemalt

uue halduspraktika kohaldamisel arvestanud maa- või raieõiguse omanike õigusi ja huve.

KeA käitus ebaproportsionaalselt, keelates kogu metsateatistega hõlmatud ala ulatuses puude

langetamise kuni 31.07.2021. Asjaolusid ei ole sisuliselt kaalutud, täielikult on jäetud

kaalumata kaebajate huvid ja metsateatistest tulenevad õigused metsa majandamisel ning

jäetud hindamata võimalikud alternatiivlahendused. Lisaks ei ole kaebajaid ära kuulatud.

3.5. KeA asus ettekirjutuses avaldamata dokumentide alusel ettekirjutusi kohtumenetluses

tagantjärele põhjendama. Vastustaja esitatud objekti kontrollimise protokoll koostati

tagantjärele, selles esitatud pesitsuse koordinaatide õigsust ei ole enam võimalik kontrollida.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 14.06.2022. a otsusega kaebuse osaliselt: tuvastas

KeA 16.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse vaidlustatud osas ja jättis rahuldamata

KeA 14.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude (resolutsiooni p 2); jättis

rahuldamata kaebajate taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

LKS § 55 lg 6¹ suhtes (resolutsiooni p 3); jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades

(resolutsiooni p 4); mõistis KeA-lt kaebajate kasuks välja menetluskulud kokku summas

15 eurot (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused:

4.1. Kohus lahendab kaebuse nõudes tuvastada KeA 14.06. ja 16.06.2021. a ettekirjutuste

õigusvastasus osas, millega peatati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel

eraldistel 1-5.

4.2. LKS § 55 lg 61 sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2). Viidatud normid näevad mõlemate

keeldude puhul ette ka erandeid, kuid nende esinemisele pooled ei tugine. LKS § 702 lg 1 järgi

teostab riiklikku järelevalvet LKS nõuete täitmise üle vastustaja ehk KeA.

KorS § 28 lg 1 alusel on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus

panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei

täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks

korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade

sigimisperioodiks ja sama sätte lg 2 järgi peatatakse tegevus või rakendatakse kaitseabinõu

ettekirjutusega. LoKS § 60 lg 2 alusel teostab riiklikku järelevalvet looduses vabalt elavate

loomade kohta kehtestatud nõuete täitmise üle vastustaja ehk KeA.

4.3. Kohus mõistab 14.06 ja 16.06.2021. a ettekirjutusi nii, et need on antud KorS § 28 lg 1

tähenduses ohu tõrjumiseks. Seda kinnitas ka vastustaja. Vastustaja ei väida, et toimunud on

korrarikkumine (kaebajad on tahtlikult hävitanud või kahjustanud pesa või tahtlikult häirinud

pesitsevat lindu). Vastustaja väidab, et raie jätkamise korral oleks eeltoodu suure

tõenäosusega toimunud. Tegemist ei olnud ka pelgalt ohukahtlusega (KorS § 5 lg 6) ehk

olukorraga, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et

korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et

korrarikkumine ei ole välistatud.

Kohtu hinnangul on vastustaja mõlema ettekirjutuse puhul õigesti kindlaks teinud ohu

esinemise. KorS § 5 lg 2 sätestab, et oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine.

4.4. Vastustaja lähtus esimeses ettekirjutuses sellest, et vaidlusalusele kinnistule on

väljastatud mitmed lageraiet ja harvendusraiet lubavad metsateatised ning suure tõenäosusega

pesitsevad nendel metsaeraldistel linnud, kuna teadusuuringute põhjal pesitseb igas metsas

vähemalt üks paar linde hektari kohta. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad asunud seisukohale, et

viimane väide oleks iseenesest vale, vaid heidavad vastustajale ette 14.06.2021. a

ettekirjutuses viite puudumist teadustööle. Vastustaja esitas kohtule tõendi selle kohta, et

teaduskirjanduses väidetakse, et Eesti metsades pesitseb ühel ruutkilomeetril keskmiselt

ligikaudu 300 linnupaari (kd I, tl 127) ning 2022. a valminud teadusartikli käsikirja (kd I, tl

145-162, tabel 2 tõlge tl 163-165), milles kaardistati lindude pesitsustihedust alates 1950-

ndatest aastatest ja mille kohaselt on lindude pesitsustihedus ühel hektaril erinevates metsades

väheste eranditega ühest oluliselt suurem. Kohtu hinnangul saab ka viimati nimetatud

tõendiga arvestada. Vastustaja ei too sellega sisse uut asjaolu ettekirjutuse põhjendamiseks,

vaid tõendab algselt aluseks võetud asjaolu. Artikkel võis küll valmida pärast ettekirjutuse

tegemist, kuid põhineb pikaajaliselt kogutud andmetel, s.h 2021. a andmetel. Seega oli

vastustaja 14.06.2021. a ettekirjutuses esitatud väide õige. Ettekirjutust ei muuda

õigusvastaseks see, et vastustaja algselt konkreetsetele teadusuuringutele ei viidanud.

Tegemist ei ole abstraktse ohu tõrjumisega juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata.

Asjaoludest, et eraldistel 1-5 ehk kokku 5,99 ha suurusel alal oli käimas lageraie ning metsas

pesitseb vähemalt üks paar linde hektari kohta, saab järeldada ohu esinemist KorS § 5 lg 2

mõistes. Seda, et hinnang 1 paar linde 1 ha kohta lähtub üldisest keskmisest, tasakaalustab

eraldiste suhteliselt suur kogupindala ning raietegevuse peatamise lühike tähtaeg.

4.5. Teises ettekirjutuses lähtus vastustaja sellest, et 13.06.2021 tegi vastustaja metsaeraldistel

1-5 kindlaks kahe linnuliigi kindla pesitsuse ja vähemalt kahe linnuliigi tõenäolise pesitsuse.

Kohus märgib, et üheks neist oli III kaitsekategooria liik väike-kärbsenäpp. 16.06.2021. a

ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et eraldisi 1-5 käsitleti ühtse alana. Vastustaja on

seda põhjendanud (kd I, tl 26). Eraldistel 1-5 (kokku 5,99 ha) soovisid kaebajad teha lageraiet

ja seal tuvastati lindude pesitsus. Raie jätkamine metsaeraldistel 1-5 pärast seda, kui tuvastati

lindude kindel ja tõenäoline pesitsus, oleks tähendanud LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude

rikkumist. Pooled ei vaidle selle üle, et kui puu või põõsas langetatakse, siis sellel olev pesa

hävib ning munad või pesast lahkumata pojad hukkuvad. Ohu ärahoidmiseks keelati puude ja

põõsaste raiumine pikemaks ajaks - pooleteiseks kuuks – ehk tuvastatud linnuliikide

pesitsusperioodi lõpuni.

Vaidlusalust kinnistut kontrollis 11.06.2021 vastustaja juhtivinspektor M. Raudsepp ja

lindude pesitsemise tuvastas 13.06.2021 vastustaja loodushoiutööde spetsialist T. Evestus.

Menetlustoimingud dokumenteeriti objekti kontrollimise protokolliga nr 11067 (kd I, tl 125)

ja hinnanguga lindude pesitsemisele (kd I, tl 28). Vastustaja selgitas (tl 68-69), et

juhtivinspektor märkas kohapeal asjaolusid, millest sai järeldada lindude pesitsemist, kuid

kuna tal puudus vastav pädevus, paluti see asjatundjal üle kontrollida.

4.6. Kohtu hinnangul on 11.06.2021 ja 13.06.2021 menetlustoimingute dokumentatsioon

piisavalt usaldusväärne. 11.06.2021 objekti kontrollimise protokolli on Objekti Kontrollimise

Andmekogu Süsteemi (OKAS) väljavõtte kohaselt (kd I, tl 187) 15.06.2021 kinnitanud

M. Raudsepp ja 16.06.2021 kooskõlastanud T. Tiirats, kes on KeA kodulehe järgi järelevalve

osakonna Valgamaa büroo juhataja, s.o objekti kontrollinud juhtivinspektori vahetu juht.

Asjaolus, et haldusmenetluse töödokument koostatakse täies mahus hiljem ja et see sisaldab

andmeid erinevate objekti kontrollimise tegevuste kohta, ei ole midagi tavapäratut ega

õigusvastast. 13.06.2021 toimunud menetlustoimingutel tuvastatu on haldusakti

põhjendustena ära toodud 16.06.2021. a ettekirjutuses. Õigusaktidest ei tulene vastustajale

kohustust allkirjastada iga menetluse raames koostatud töödokument või edastada need

koheselt isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse.

Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et lähtus pesitsuste kindlakstegemisel rahvusvaheliselt

üldtunnustatud metoodikast (kd I, tl 128), kuid pidas erinevalt metoodikast õigeks lugeda

tõenäoliseks ka nende linnuliikide pesitsus, kelle ühekordne laul fikseeritakse pesitsusperioodi

kõrghetkel. Vastav seisukoht on esitatud ka vastustaja koostatud „Lindude pesitsemist

häirivate raietööde peatamise juhises“ (kd I, tl 29-30). 16.06.2021. a ettekirjutuses on

vastavalt vastustaja eelnevale seisukohale ja juhisele metsaeraldistel 1-5 märgitud

tõenäoliseks või kindlaks 13 linnuliigi pesitsus. Metsaeraldistel 1-5 tuvastati metoodikat

järgides kahe linnuliigi kindel pesitsus ehk pesad, mis võisid puude ja põõsaste raiumise

jätkamisel hukka saada.

Kokkuvõttes puudub kohtul alus arvata, et vastustaja tuvastas pesitsused alusetult või

meelevaldselt. Menetlustoimingud on teinud vastustaja töötajad. KeA tegevusvaldkonnaks on

loodus- ja keskkonnakaitse ning järelevalve raietööde läbiviimise õiguspärasuse ning lindude

äratundmise ja nende pesitsemise kindlakstegemise saab lugeda vastustaja põhitegevuse hulka

kuuluvaks. On usutav, et vastustaja koosseisus on vastavate eriteadmistega töötajad, kes

tegutsesid neile antud pädevuste raames. Kohus ei nõustu seetõttu kaebajate etteheitega, et

ettekirjutused on tehtud üldisele keelule tuginedes ja konkreetseid asjaolusid ei ole hinnatud.

4.7. Vastustaja nimetab ettekirjutuste õigusliku alusena nii KorS § 28 lg 1 kui ka LoKS § 7

lg 1 p 3. Kohtu hinnangul annavad need normid õigusliku aluse 14.06. ja 16.06.2021. a

ettekirjutuste tegemiseks.

LoKS § 7 lg 1 p 3 sisaldus juba praeguse loomakaitseseaduse esimeses, 13.12.2000 vastu

võetud ja 01.07.2001 jõustunud redaktsioonis, s.o kehtestati enne Eesti liitumist Euroopa

Liiduga. Sätte kohaldamise eelduseks on see, et tegemist on looduses vabalt elavate lindude

sigimisperioodiga ja metsatööd peatatakse lindude hukkumise vältimiseks. Sätte kohaldamine

ei eelda, et kaebaja oli lindude pesitsemisest teadlik või et kaebajal oli tahtlus pesitsemist

kahjustada.

KorS § 28 lg 1 kohaldamiseks peab olemas olema muus õigusaktis sisalduv norm, mille

rikkumist korrakaitseorgan soovib ära hoida. Selleks on praegusel juhul LKS § 55 lg 61.

Tegemist on sättega, mis on Eesti õigusesse sisse viidud linnudirektiivi ülevõtmiseks.

Linnudirektiivi art 5 alusel tuleb liikmesriigil võtta vajalikud meetmed kõikide artiklis 1

osutatud linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige pesade ja munade

tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise (punkt b) ning lindude tahtliku

häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on

käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline (punkt d). Direktiivi art 1 nimetatud

linnuliikideks on kõik looduslikult esinevad linnuliigid nende liikmesriikide Euroopa

territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.

4.8. Eesti kohtute ja Euroopa kohtu praktikas tunnustatakse seisukohta, et Euroopa Liidu

õigust (s.h üle võetud õigust) tõlgendades ei saa selles kasutatud mõistetele omistada

tähendust siseriiklikust õigusest lähtudes. See tähendab, et mõistet „tahtlik“ ei saa praegusel

juhul sisustada lähtudes Eesti õigusest, vaid lähtuda tuleb teistest Euroopa Liidu õigusaktidest

ja Euroopa Kohtu lahenditest.

Vastustaja viitas Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusele liidetud kohtuasjades C-473/19 ja

C-474/19. Selles asjas oli üheks kohtule esitatud küsimuseks, kas linnudirektiivi art 5

punktides a–d ja [elupaigadirektiivi] art 12 lg 1 punktides a–c kasutatud mõisteid „tahtlik

tapmine“, „tahtlik häirimine“ ja „tahtlik hävitamine“ tuleb tõlgendada nii, et nendega on

vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt olukorras, kus tegevuse eesmärk ei ole ilmselgelt

liigi isendite tapmine või häirimine (näiteks metsandus või maa-arendus), peab keeldude

kohaldamiseks esinema tegevuse tõttu oht kahjustada liigi kaitsestaatust. Kohus märkis, et

kuna vaidluse all olnud Rootsi õigusaktiga võeti üle nii linnudirektiivi art 5 punktid a–d kui

ka elupaigadirektiivi art 12 lg 1 punktid a–c ja nende sätete sõnastus kattub, siis piirdub kohus

elupaigadirektiivi tõlgendamisega (otsuse punkt 18, 46-48). Kohus leidis, et elupaigadirektiivi

art 12 lg 1 punktis a-c nõutud tahtlikkuse tingimuse täitmiseks peab olema tõendatud, et teo

tegija tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või

tapmise võimaluse olemasolu. Elupaigadirektiivi art 12 lg 1 punktides a–c ette nähtud keelud

on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille

eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega

munade tahtlik hävitamine (otsuse punkt 51, 53).

Kohtu hinnangul tuleb eeltoodut arvestades LKS § 55 lg 61 sätestatud pesade ja munade

tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku

häirimise keeldu mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise

võimaluse olemasolu. Euroopa Kohus on sel viisil tõlgendanud elupaigadirektiivi ning

viidanud sellele tõlgendusele olukorras, kus küsimuse all on linnudirektiivi vastavate sätete

tõlgendamine.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kohaldada saab KarS § 16 sätestatud tahtluse

definitsiooni. KarS § 1 lg 1 ütleb, et karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse sama

seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. See tähendab,

et KarS § 16 tuleb kohaldada hindamaks, kas isik on tahtlikult toime pannud väärteo, kuid see

ei ole kohaldatav haldusmenetluses, riikliku järelevalve teostamisel või Euroopa Liidu

õigusest üle võetud normide tõlgendamisel.

4.9. Kaebajad peavad oluliseks, et raietööde tegemise õigus tulenes kinnitatud metsateatistest.

Kohtu hinnangul ei takistanud see asjaolu ettekirjutuste tegemist ja ei muuda neid

õigusvastaseks. Ei saa väita, et kaebajatel tuleb lähtuda ainult nendest seaduses sätestatud

piirangutest, mis on kajastatud ka metsateatises.

MS § 41 lg 7 alusel kontrollib KeA küll metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust

õigusaktide nõuetele, kuid kontrolli eseme hulka ei kuulu raie teostamise aeg. Metsateatise

kehtivusaeg on üks aasta ning teatises ei märgita kavandatavat tööde tegemise aega. Kohus

nõustub sellega, et metsateatise kontrollimisel puuduvad tõsikindlad andmed igal

metsaeraldisel pesitsevate lindude kohta ja lindude võimaliku pesitsemise väljaselgitamine

metsateatise kontrollimise raames ei ole võimalik. Keskkonnaametil ei ole õigusaktist

tulenevat kohustust selgitada metsateatise kinnitamisel välja kõiki võimalikke õigusaktidest

tulenevaid piirangud. Vastustaja esitas tõendi selle kohta, et metsaregistrisse sisenemisel

kuvatakse üldine hoiatus lindude pesitsusaja kohta ja soovitus sel ajal töid mitte teha (kd I, tl

74). Kohus peab usutavaks, et selline soovitus pidi ka kaebajatele olema teada. Eeltoodu

vastab ka kaebajate väitele, et vastustaja oleks saanud kohaldada ettekirjutusest leebemaid

abinõusid. Vastustaja oli viidatud soovituse avaldamisega seda juba püüdnud teha.

4.10. Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine,

ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse

põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui isiku tegevus ei ole piisav või muul põhjusel

eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Asjaolu, et metsades

pesitsevad linnud ja et metsatöödega, eriti lageraiega võidakse hävitada pesi või häirida

pesitsust, pidi kaebajatele kui metsandusvaldkonna ettevõtjatele teada olema. See tähendab, et

LKS § 55 lg 61 toodud keelu rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine oli kaebajate kui

raieõiguse omaja ja tööde teostaja ülesanne olenemata sellest, kas vastustaja on vastavad

piirangud kirjalikult esitanud.

Kaebajad ei ole välja toonud, et nad enne 11.06.2021 suulise korralduse saamist arvestasid

lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde planeerimisel või võtsid kasutusele sellega seotud

meetmeid. Vastupidi, suulise korralduse saamise ajaks olid kaebajad juba AS-le A&P Mets

võõrandatud raieõiguse alusel suuremal osal vaidlusaluse kinnistu metsaeraldistel lageraied

teostanud ja alustanud lageraiet ka metsaeraldisel 1 (kd I, tl 125). Kaebajad pidid arvestama

võimalusega, et LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja

reageeringu.

4.11. Kaebajate õigusi ei saa rikkuda see, millisel ajendil järelevalvemenetlus algatatakse ja

kas ettekirjutusi tehakse ka teiste samal ajal raiet teostanud isikute suhtes. Kohtuasja

materjalide põhjal oli kaebajate suhtes algatatud järelevalve ajendiks vastustajale esitatud

kaebus. Vastustajal on kohustus reageerida muuhulgas võimalikele kaebustele ja teavitustele.

Niisugune halduspraktika on levinud ka teistes valdkondades ja seda ei saa käsitleda isikute

ebavõrdse kohtlemisena. Kaebus või kontroll ei too paratamatult kaasa raie peatamist. Seda

on vastustaja kinnitanud ja seda võib järeldada ka vaidluse asjaoludest. Vastustaja eeldust, et

isikud teostavad metsateatiste alusel raieid reeglina kooskõlas seadustega, sealhulgas LKS 55

lg 61 sätestatuga, võib pidada mõistlikuks. Kõigi metsaeraldiste pesitsuseelne lauskontroll

oleks ilmselgelt ressursimahukas, ebamõistlik ja ei oleks sisuliselt põhjendatud.

4.12. Asjaolu, et vastustaja halduspraktika oli varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused

olid õigusvastased. Vastustaja selgitas, et varasem leebem halduspraktika ei andnud tulemusi

ja ei olnud enam avaliku korra tagamiseks piisav. Vastustaja on oma eesmärgina välja toonud

selle, et lindude pesitsusaladel kehtiks pesitsuse ajal valdavalt raierahu. Kohus ei saa hinnata

seda, kuidas vastustaja oma tegevust üldisemalt korraldab või kuidas oleks vastustajal

otstarbekam tegutseda oma eesmärkide saavutamiseks.

2021. a kevadel metsanduses tekkinud olukord ei ole esma- või ainukordne. Mitmetes

haldusõiguse valdkondades (s.h maksuõiguses, planeerimis- ja ehitusõiguses,

vangistusõiguses) on esinenud seda, et haldusorgan muudab oma praktikat (s.h õigusnormi

tõlgenduse muutumise tõttu) või hakkab resoluutselt sekkuma rikkumistesse, mida ta varem

on talunud. On mõistetav, et selline olukord tekitab pahameelt ja vaidlusi. Kohtupraktika on

nendes vaidlustes kindlaks kujunenud ning vaidlusi on läbivalt lahendatud nii, et haldusorgani

varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.

4.13. Kaebajad heidavad vastustajale ette seda, et vastustaja ei ole kaalunud nende huve ja

võimalikke alternatiivseid lahendusi ning ei ole kaebajaid ära kuulanud.

14.06.2021. a ettekirjutus anti tähtajaga 17.06.2021. Kui ettekirjutus tehti algselt suuliselt

11.06.2021, siis oli keelu kehtivusaeg kuus päeva. Arvestades seda, et 11.06.2021 oli reede, ei

saa pidada ettekirjutuse vormistamist sellele järgneval tööpäeval ehk esmaspäeval

õigusvastaseks. Ettekirjutuses on öeldud, et keelatud on puude ja põõsaste langetamine. Seega

ei keelanud vastustaja kõiki MS § 28 lg 1 nimetatud tegevusi metsas. Vastustaja selgitas, et

ettekirjutus tehti kiireloomulisena, kuna ohustatud õigushüve oli kaalukas ning ettekirjutusega

viivitamise korral ei oleks kahjulikku tagajärge (raie teostamist) enam võimalik olnud ära

hoida.

Kohtu hinnangul ei tingi kaebajate nimetatud puudused 14.06.2021. a ettekirjutuse

õigusvastasust. HMS § 40 lg 3 p 1 lubab jätta menetlusosalise ära kuulamata, kui viivitusest

tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.

Need tingimused olid 14.06.2021.a ettekirjutuse puhul täidetud. Ettekirjutuse põhjendused on

küll napid, kuid piisavad selle faktilise ja õigusliku aluse mõistmiseks (HMS § 56 lg 2).

Ettekirjutus kehtis lühikest aega.

4.14. 16.06.2021. a ettekirjutuse puhul on kaebajate etteheited ärakuulamise ja

kaalutlusõiguse teostamise osas põhjendatud. Esimese ettekirjutuse tegemisega võttis

vastustaja endale muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja

jooksul oleks vastustaja saanud välja selgitada isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt

võib puudutada ning nad ära kuulata. Kohtuasja dokumentide põhjal ei selgunud

haldusmenetluses, et raieõigust omab ja teostab AS A&P Mets. Samuti ei nähtu 16.06.2021. a

ettekirjutusest kaebajate huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste väljaselgitamist ja

kaalumist.

On ilmselge, et mitte igasugune inimeste metsas viibimine ja liikumine ei tähenda LKS § 55

lg 61 keeldude rikkumist. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebajatel oli võimalus teha MS § 28

lg 1 p-des 2-4 nimetatud töid. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu selgelt, et kaebajatele jäi

õigus teha raiet ettevalmistavaid või lõpetavaid töid. Kuna kaebajaid ära ei kuulatud, siis ei

ole teada, kas kaebajad olid teadlikud teatud tööde lubatavusest ning kas ja milliseid töid

oleks kaebajad soovinud teha. HMS § 40 lg 1 järgi peab enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Niisugust võimalust kummalegi haldusakti adressaadile antud ei

ole.

4.15. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et tal puudub LKS § 55 lg 61 rakendamisel

kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Kohus ei nõustu sellega, et

LKS kehtestab riigisiseselt linnudirektiivist rangemad nõuded. LoKS § 7 lg 1 p 3 kui ka KorS

§ 28 lg 1 annavad vastustajale õiguse teha ettekirjutus. See tähendab kaalutlusõiguse

teostamist. KorS § 7 ja 8 näevad ette lähtuda riikliku järelevalve teostamisel

proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest. Linnudirektiivi art 2 ütleb, et meetmete

kehtestamisel tuleb arvestada ka majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. On

tõsi, et keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas sageli ülekaalukaks avalikuks huviks. Kuid

see põhimõte ei ole absoluutne ja ei välista vastustaja kohustust kaebajate huve välja selgitada

ja neid kaaluda.

4.16. Vastustaja väitel ei oleks kaebajate etteheited mõjutanud tehtavat otsust. Kohtu

hinnangul ei oma see asjaolu tuvastamiskaebuse lahendamisel tähtsust. HMS § 58 kohaselt ei

saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on

selgitanud, et see reegel on kohaldatav tühistamiskaebuse lahendamisel, tuvastamiskaebusele

säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral kontrollitakse, kas haldusorgan on täitnud haldusakti

andmisel seaduses sätestatud tingimusi või mitte. Kui kaebajal on põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tuvastab õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust

rahuldamata ja haldusakti õigusvastaseks tunnistamata. Tuvastades ärakuulamisõiguse

rikkumise ja ebapiisavate kaalutluste esitamise haldusaktis, tuleb tuvastamiskaebus rahuldada

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-94-10, p 19).

4.17. Kohus jätab rahuldamata kaebajate taotluse algatada LKS § 55 lg 61 suhtes

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Osas, milles see norm võtab üle Euroopa Liidu

õiguse, ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve võimalik. Kohtu hinnangul ei ole Eesti

seadusandja linnudirektiivi art 5 punkti d ülevõtmisel teadlikult kehtestanud direktiivist

rangemaid nõudeid. Direktiiv keelab lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt

oluline. LKS § 55 lg 61 punkt 2 tingimust „niivõrd kui selline häirimine on direktiivi

eesmärkide seisukohalt oluline“ ei sisalda. Samas LKS § 55 lg 61 kehtestanud seaduseelnõu

seletuskirjast (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 212 SE teise lugemise seletuskiri) ei nähtu

rangemate nõuete kehtestamise tahet või selle eesmärki või põhjendust. Eelnõu viitab üksnes

linnudirektiivi ülevõtmise vajadusele. See tähendab, et puudub siseriiklikult kehtestatud

õigusnorm, mille sisulist kooskõla põhiseadusega saaks hinnata. Seadusandja soovi

linnudirektiivi art 5 punkti d teist osa mitte üle võtta ei saa tuletada sellest, et LKS § 55 lg 6 1

on sätestatud erandid kehtestatud keeldudest. Ka linnudirektiiv näeb ette võimaluse eranditeks

(art 9) ning nende ülevõtmisega ongi LKS § 55 lg 61 sätestatud erandite puhul tegemist.

Eeltoodu ühtlasi tähendab, et kuigi kohus on LKS § 55 lõikele 61 asja lahendamisel tuginenud,

ei sõltu vaidluse lahendus üksnes selle normi olemasolust või puudumisest. Vastustajal oli

kohustus teostada kaalutlusõigust ning võimalus tõlgendada seda normi muuhulgas lähtudes

üle võetud Euroopa Liidu õiguse sisust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Keskkonnaamet esitas 08.07.2022 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab halduskohtu

14.06.2021. a otsust üksnes osas, milles kohus rahuldas kaebuse ja tuvastas KeA 16.06.2021.

a ettekirjutuse õigusvastasuse. Keskkonnaamet põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

5.1. Kohus heidab otsuse p-s 19 KeA-le ette, et 16.06.2021. a ettekirjutuses puuduvad

kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt eraldistel 1-5 pesitsevate lindude arvu ja nende

pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebajate huvi raietegevuse täielikuks lõpetamiseks on

puude ja põõsaste langetamise keelamine umbes pooleteiseks kuuks proportsionaalne. KeA

möönab, et ettekirjutusest neid kaalutlusi otseselt ei nähtu, kuid Keskkonnaamet on neid

kohtumenetluses selgitanud ning põhjendanud ka seda, et neid saab seetõttu ettekirjutuse

õiguspärasuse hindamisel arvestada. Nimelt on KeA kõnealuse ettekirjutuse tegemise

vajaduse üle otsustades arvesse võtnud paikvaatlusel tuvastatud ja Mango kinnistul

pesitsevaid linde ning nende pesitsusperioode; asjaolu, et paikvaatlusel tuvastatud linnuliigid

on vaid osa kinnistul pesitsevatest lindudest; kinnistu eraldistel 1-5 kasvavad metsad

kuuluvad Eesti linnurohkeimate pesitsuspaikade hulka; kevadised raied avaldavad

linnustikule kahjulikku mõju ning metsalindude üldine arvukus väheneb; eraldistel 1-5 on

kavandatud lageraied, mis omavad metsalinnustikule suurt negatiivset mõju; lisaks raie

peatamisele ei ole teada teisi sobivaid ja sama efektiivseid kaebajat vähem koormavaid

alternatiive; raiet lubavad metsateatised kehtivad 12 kuud ning annavad õiguse raie

teostamiseks pika aja jooksul (s.o 9 kuud) ka peale lindude pesitsusaega. Lisaks lähtub KeA

oma töös kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõttest, et looduskaitseliste piirangute

kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on

üldjuhul kõrge. Ka halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 20 märkinud, et on tõsi, et

keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas sageli ülekaalukaks avalikuks huviks. Ülaltoodust

nähtuvalt on KeA ettekirjutuse tegemise proportsionaalsust kaalunud ning kaalumise

tulemusena pidanud raie peatamist 1,5 kuuks põhjendatuks. Kohtupraktika

kohaselt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses

esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest

haldusakti andmisel. Kuigi KeA on kohtumenetluses nendele kaalutlustele tuginenud, ei ole

halduskohus nendega arvestanud ega nende arvestamata jätmist põhjendanud. Seega on kohus

rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendamise kohustust ning alusetult leidnud, et

ettekirjutuse tegemisel ei ole KeA teostanud kaalutlusõigust. 5.2.

Keskkonnaamet ei ole väljakujunenud metoodikat muutnud vaid on seda vastavalt Euroopas

tunnustatud võimalustele kohandanud. KeA on võimaliku pesitsuskindluse ülendamist

põhjalikult selgitanud ning seejuures viidanud ka Euroopa linnuatlasele. Kohus ei ole nende

selgitustega arvestanud ega nende arvestamata jätmist põhjendanud ning on seega rikkunud

HKMS § 165 lg 1 p 4 sätestatud põhjendamise kohustust. Euroopa linnuatlases on selgitatud,

et näiteks liigi, mille puhul registreeriti ruudus ainult laulvad isased samas asukohas

kahenädalase vahega (=tõenäoline pesitsemine atlase kategooria järgi), võidi hinnata

“kindlaks pesitsejaks”, kui oli teada, et liik on piirkonnas arvukas pesitseja, ning vastupidi,

“võimalikuks pesitsejaks” kui pesitsemine piirkonnas on olemasolevate teadmiste kohaselt

vähetõenäoline. Seega on Euroopa linnuatlase kohaselt lubatud kohalikele andmetele

tuginedes nii pesitsuskindluse ülendamine kui ka alandamine. Käesoleval juhul on

pesitsuskindlust ülendatud punarinna, laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja, aed-

põõsalinnu, salu-lehelinnu ja väike-lehelinnu puhul. Need liigid saab Euroopa linnuatlase

mõistes lugeda Eestis tavaliseks (s.o rohkesti pesitsevateks), kuna need esinevad >75%

linnuatlase ruutudes (vt vastustaja 18.10.2021. a vastus, lisa 8, alapunktid „Levik Eestis“)

ning need on metsaeraldise mastaabis territoriaalsed (st liigid, kes kaitsevad oma

territooriumi, laul on neil vahendiks territooriumi asustatusest teistele liigikaaslastele teada

anda ning nende laulu konkreetsel eraldistel kuuldes saab eeldada, et liik pesitseb just sellel

eraldisel). Kuna käesoleval juhul on pesitsuskindlus ülendatud juba pesitsushinnangus, siis

arvestati võimalikust tõenäoliseks pesitsejaks kvalifitseeritud linde tõenäoliste pesitsejatena

ka ettekirjutuse tegemise ajal. Seega on KeA ettekirjutuse tegemisel lisaks suurkirjurähni,

mets-lehelinnu, metsvindi ja väikse-kärbsenäpi pesitsustele põhjendatult tuginenud ka

ülendatud pesitsuskindlusega punarinna, laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja,

aed-põõsalinnu, salu-lehelinnu ja väike-lehelinnu pesitsusele.

5.3. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud väärale seisukohale, et vaidlustatud

ettekirjutusest ei nähtu selgelt, et kaebajatele jäi õigus teha raiet ettevalmistavaid või

lõpetavaid töid ning kuna kaebajaid ära ei kuulatud, siis ei ole teada, kas kaebajad olid

teadlikud teatud tööde lubatavusest ega ka see, milliseid töid oleks kaebajad soovinud teha.

Ettekirjutusega anti korraldus mitte teostada raiet (puude ja põõsaste langetamine) Valga

maakonnas Tõrva vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel lindude pesitsemise ajal kuni

31.07.2021 (k.a). Seega on arusaadav, et ettekirjutuse kehtivuse perioodil oli keelatud puude

ja põõsaste langetamine ning ülejäänud MS § 28 lg 1 kohased raietegevused, s.o langetatud

tüvede laasimine, järkamine ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu olid lubatud.

Ei saa olla kahtlust, et kaebajad kui pikaaegselt metsandusvaldkonnas tegutsenud äriühingud

said aru, et MS § 28 lg 1 p-des 2-4 loetletud tööde tegemine on ettekirjutuse kehtivuse ajal

lubatud. Võimalust jätkata tüvede laasimise ja järkamise ning metsamaterjali kokkuveoga

selgitati langil viibinud harvesteri juhile kohapeal suuliselt ning OÜ AP Metsatööd

metsameistrile telefoni teel. Seda kinnitab ka Mango kinnistu objekti kontrollimise protokoll,

milles on märgitud, et jätkata võib puude laasimise, järkamise ning metsamaterjali

kokkuveoga.

Lisaks on tavapärane, et tüved laasitakse ja järgatakse ning metsamaterjal koondatakse ja

veetakse kokku kohe pärast puude ja põõsaste langetamist. Kuna pärast 11.06.2021 raie

peatamiseks suulise korralduse andmist puid ega põõsaid enam ei langetatud, on alust arvata,

et 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemise ajaks olid kõik vajalikud MS § 28 lg 1 p-de 2-4

kohased raietööd eraldistel 1-5 juba lõpetatud ning seega ei olnudki kinnistul võimalik neid

töid enne järgmist puude ja põõsaste langetamist teha.

5.4. Halduskohus on otsuse p-s 20 põhjendamatult leidnud, et õige ei ole vastustaja seisukoht,

et tal puudub LKS § 55 lg 6 rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine

on oluline. Keskkonnaamet nõustub kohtuga selles, et ettekirjutuse tegemisel tuleb nii LoKS

§ 7 lg 1 p-st 3 kui ka KorS §-dest 7 ja 8 tulenevalt valida LKS § 55 lg 61 rikkumise või

rikkumise ohu kõrvaldamiseks proportsionaalne meede. Raie peatamise proportsionaalsust

selles tähenduses on ülaltoodust nähtuvalt ka kaalutud. Küll aga ei nõustu KeA sellega, et

LKS § 55 lg 61 p 2 võimaldaks selles sättes nimetatud erandite puudumisel eraldi kaaluda, kas

häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. KeA on oma seisukohta

põhjalikult selgitanud (18.10.2021. a vastus) ning jääb selle juurde. Ka Tallinna Halduskohus

on 08.06.2022. a otsuses asjas nr 3-21-1582 sellise käsitlusega nõustunud ning leidnud, et

kuna linnudirektiivi art 5 kohaselt tuleb p-des ae sätestatud meetmed kehtestada siseriikliku

õigusega, siis tuleb siseriiklike nõuete kehtestamisel arvestada mh olulise mõjuga. LKS § 55

lg 6¹ p-s 2 on mh sätestatud erandid, mil häirimine on lubatud ja mis seega ei kujuta endast

olulist häirimist direktiivi mõttes. Häirimine, mis ei lange nimetatud erandite alla, tuleb seega

lugeda LKS-i kohaselt oluliseks häirimiseks. Seega olukorras, kus LKS § 55 lg 61 p 2 kohane

tahtlik häirimine või häirimise oht on tuvastatud, ei ole vajalik enam hinnata, kas see

häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline, vaid võib koheselt asuda

kaaluma, kas ja millise korrakaitselise meetme rakendamine on KorS §-dest 7 ja 8 tulenevalt

põhjendatud. Ülaltoodule tuginedes on halduskohus KeA hinnangul vääralt tõlgendanud ja

kohaldanud LKS § 55 lg 6.

5.5. Vaidlustatud otsuse p-s 19 leiab kohus, et esimese ettekirjutuse tegemisega võttis

vastustaja endale muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks ja selle aja

jooksul oleks vastustaja saanud välja selgitada isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt

võib puudutada, ning nad ära kuulata. Kohtuasja dokumentide põhjal ei selgunud

haldusmenetluses, et raieõigust omab ja teostab AS A&P Mets.

KeA hinnangul ei ole etteheited menetlusosaliste õigesti kindlaks tegemata ja ära kuulamata

jätmise kohta põhjendatud. Tuginedes asjaolule, et KeA ei ole õigesti teinud kindlaks

menetlusosalisi, on kohus väljunud kaebuse piiridest. Kuna kaebajad ei ole ettekirjutuste

vaidlustamisel menetlusosaliste õigesti kindlaks tegemata jätmisele tuginenud, siis ei ole see

asjaolu HKMS § 41 lg 2 kohaseks kaebuse aluseks. Kuigi ettekirjutusest ei nähtu, et AS A&P

Mets oleks haldusmenetluses menetlusosalisena tuvastatud, on AS A&P Mets menetluse

algusest peale olnud haldusmenetlusse faktiliselt kaasatud. Äriregistrist nähtuvalt on AS A&P

Mets OÜ AP Metsatööd enamusosanikuks ning kaebajad kasutavad sama e-posti aadressi.

Käesoleval juhul kinnitas OÜ-le AP Metsatööd tehtud 14.06.2021. a ettekirjutuse kättesaamist

AS A&P Mets esindaja 14.06.2021. a e-kirjaga. Sellest kirjavahetusest nähtub, et

14.06.2021. a ettekirjutus on muuhulgas saadetud OÜ AP Metsatööd äriregistrisse kantud

e-posti aadressile apmets@apmets.ee, mis on AS A&P Mets kodulehelt nähtuvalt ka selle

äriühingu tavapärases kasutuses olevaks e-posti aadressiks. Seega sai AS A&P Mets raie

peatamisest ja sellega seonduvast haldusmenetlusest teada hiljemalt 14.06.2021 ja tal oli

võimalik KeA-d enne järgmise ettekirjutuse tegemist teavitada, et raie peatamine puudutab ka

tema kui Mango kinnistu raieõiguse omandaja õigusi, kuid seda ta ei teinud. HMS § 38 lg 3

kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle

teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Keskkonnaameti hinnangul on

käesoleval juhul raieõiguse tegelik omanik jäänud välja selgitamata kaebajatest tulenevatel

asjaoludel. KeA tegi 11.06.2021 kontrolli teostades kindlaks, et Mango maaüksuse omanikuks

on Forest Reserves OÜ ning metsaregistrist nähtuvalt oli ka metsateatised esitanud Forest

Reserves OÜ volitatud esindaja. Seega metsaregistrist raieõiguse omandamise asjaolu AS

A&P Mets poolt ei nähtunud. Samuti tuvastati 11.06.2021 kontrolli käigus harvesteri

operaatori A. Kohvi ja OÜ AP Metsatööd metsameistri ütlustele tuginedes, et raietöid

teostas Mango kinnistul raieõiguse alusel OÜ AP Metsatööd. Kuna raieõiguse võõrandamine

on tavapärane tehing ning nii harvesteri operaator kui ka metsameister mõlemad kinnitasid

sama asja, ei olnud KeA-l alust kahtlustada, et kinnistu raieõigus oleks võõrandatud tegelikult

kellelegi teisele. Isegi kui KeA-l oleks pidanud selline kahtlus tekkima, sõltub tegeliku

raieõiguse omaniku õigesti tuvastamine eelkõige menetlusosalistest.

5.6. 14.06.2021. a ettekirjutusest nähtub, et puid langetanud harvesteri operaator andis

juhtivinspektor M. Raudseppale raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd metsameistri

telefoninumbri. Juhtivinspektor võttis 11.06.2021 telefoni teel ühendust isikuga, kes väitis, et

ta on Mango maaüksusel raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd metsameister ning andis talle

suulise korralduse peatada puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel esialgu kuni

17.06.2021. Nimetatud telefonivestluses metsameister raie peatamisele vastuväiteid ei

esitanud ning palus saata kõik asjaga seotud dokumendid OÜ AP Metsatööd e-posti

aadressile. Ülaltoodust nähtuvalt toimetati 14.06.2021. a ettekirjutus mõlemale kaebajale

samal päeval kätte. Seega teadsid mõlemad kaebajad hiljemalt 14.06.2021, et esialgne raie

peatamise korraldus kehtib kuni 17.06.2021 ning hiljemalt selleks ajaks otsustatakse raie

teostamise jätkamine või selle edasise peatamise vajadus. Seega oli kaebajatel võimalik

14.06.2021 kuni 17.06.2021 esitada vastustajale arvamus ja vastuväited raie peatamisele.

Ülaltoodule tuginedes leiab KeA, et kaebajatel oli võimalik raie peatamise kohta arvamusi ja

vastuväiteid esitada ning seega on kohus ebaõigesti leidnud, et ärakuulamisõigust on rikutud.

6. 05.08.2022 esitas OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab

halduskohtu 14.06.2022. a otsust osas, millega esitatud kaebus jäeti rahuldamata ja leiti, et

vastustaja 14.06.2021. a ettekirjutus on õiguspärane.

6.1. Kaebaja ei nõustu sellega, et halduskohus õigustab KeA uut halduspraktikat. LKS § 55

lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad alates 01.02.2009. Kuni 2021. a kevadeni ei ole KeA käsitlenud

metsateatisega lubatud metsaraiet eelduslikult looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtliku/kavandatud hävitamise ja kahjustamisena ning lindude tahtliku/kavandatud

häirimisena, tuginedes väitele, et igal metsahektaril pesitseb üks linnupaar. Halduskohus ei

ole hinnanud, kas lindude pesitsusaegne kaitse, mida KeA on asunud läbi viima

järelevalvemenetluses ettekirjutustega, on eesmärgipärane ja proportsionaalne, arvestades, et

seadusandja on näinud lindude arvukuse kaitsmiseks ette võimaluse raiete peatamiseks MS-s.

Kaebaja nõustub, et KeA peab kaebustele ja teavitustele reageerima, kuid reageering ei pea

olema raiet lausaliselt peatav ettekirjutus. KeA oleks võinud kaebajale selgitada, et õigusaktid

raiet ei keela ja kui linnustiku arvukus vajab sekkumist, kohaldatakse MS-s ettenähtud raiete

piiramist. Kui kaebusega seoses on vajalik kontrolli läbiviimine, peab kontroll olema koheselt

asjakohane, st tehakse kohe kindlaks kõik otsustamiseks vajalikud asjaolud, sh lindude

pesitsemine.

6.2. Ka nn esmases ettekirjutustes nõutav viiepäevane raie peatamine, et asuda otsima

kinnistul pesitsevaid linde, on raie peatamine, millega raie teostajale vaieldamatult kaasneb

kahju (tööülesanneteta jäänud töötajad ja seisvad metsalõikusmasinad). Kohus leiab otsuses,

et KeA ei keelanud kõiki tegevusi metsas, kuid jätab arvestamata, et näiteks metsalõikusmasin

ei ole masin, mida saab kasutada puude kokku vedamisel, samad ei ole ka masina operaatorid

jne. Juhtumipõhiste asjaolude väljaselgitamine alles pärast ettekirjutuse tegemist, et asuda

ettekirjutust põhjendama, ei ole kohane. Kui avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult

tegutseda, tuleb viivitamatult välja selgitada ka kõik asjaolud ja ei ole mõistlikku põhjendust,

miks ei teinud KeA juhtumipõhiseid asjaolusid kindlaks juba esimesel paikvaatlusel, objekti

kontrollil.

6.3. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et juhindudes KorS § 2 lg 2 ei ole ta teinud piisavalt

ohu tõrjumiseks ja see saab olla aluseks KeA sekkumisele. Mango kinnistu raieala on enne

raiete alustamist vaadatud visuaalselt üle ja linnupesasid ei tuvastanud. Kui tuvastatakse raie-

eelsel ülevaatusel linnupesad, tehakse otsused järgmiste tööde tegemise ja ajastuse kohta

vastavalt reaalsele olukorrale. Kui tuvastatakse linnupesad, siis jäetakse pesapuu/põõsas ja

selle ümbrus raiumata.

6.4. Kaebaja palus KeA-l esitada enda töös spetsialistide poolt paikvaatluse läbiviimisel

kasutatav paikvaatluse metoodika või juhend. Seda ei ole KeA esitanud. KeA selgitas, et

linnuatlase ruudu asemel on lindude tuvastamise paikvaatluse ruumiühikuks eraldis, kuid

näiteks 16.06.2021. a ettekirjutuses ei ole lindude pesitsust välja toodud eraldiste põhiselt.

Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebajad ei ole arvestanud

pesitsusajaga metsatööde planeerimisel (raied pesitsusajal ei ole keelatud) ja jätnud kasutusele

võtmata sellega seotud meetmed, mistõttu pidid nad arvestama võimalusega, et LKS 55 lg 61

sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja reageeringu.

6.5. Kaebaja ei nõustu, et 14.06.2022. a ettekirjutuse tegemiseks on KeA kindlaks teinud ohu

esinemise. Korrarikkumise oht saab tuleneda LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldude rikkumise

ohust. LKS § 55 lg 61 sätestab lindude tahtliku häirimise ja hävitamise keelu. Tahtlik pesade,

munade, linnupoegade hävitamine eeldab linnupesade olemasolu. Kuni ei ole tuvastatud

reaalselt pesitsevaid linde, ei saa rääkida nende lindude tahtliku hävitamise ohust KorS § 5

lg 2 mõttes. Ohukahtlus ja konkreetne oht on kaks erinevat õigusmõistet. 14.06.2021. a

ettekirjutusest lindude pesitsemist Mango kinnistul ei nähtu. Tuginedes üldisele väitele, et

alal võivad pesitseda linnud, ei saa ettekirjutusega raiete tegemist keelata. LKS § 55 lg 61 p 2

kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal, niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. LKS § 55

lg 61 p 2 ja linnudirektiivi eesmärk ei ole tingimusteta kaitsta igat lindu. Linnudirektiivi art 2

kohaselt tuleb hoida liikide arvukust tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele

ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud

vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. KeA ei ole esitanud

hinnangut, mis on lindude arvukuse tase, mis vastaks ökoloogilistele, teaduslikele ja

kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud

vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. Seega, kuni ei ole

konkreetseid linnupesasid alal tuvastatud, ei saa rääkida lindude/pesade tahtliku hävitamise ja

häirimise konkreetsest ohust, mida ettekirjutusega püütakse ära hoida ja KorS § 28

kohaldamiseks alust ei ole. LoKS § 7 lg 1 p 3 annab õiguse raiete keelamiseks üksnes

loomade hukkumise vältimiseks, mitte häiringute vältimiseks. Ka pärast asjaolude

kontrollimist saab LoKS § 7 lg 1 p-i 3 rakendada üksnes lindude hukkumise vältimiseks,

mitte lausaliselt lindude häirimise vältimiseks.

6.6. Õigeks ei saa pidada halduskohtu järeldusi Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusest liidetud

kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19 (eelotsus). Euroopa Kohus on sisustanud tahtluse mõistet

loodusdirektiivi (mitte linnudirektiivi) art 12 lg 1 tähenduses. Eelotsus ei kohusta KeA-d LKS

§ 55 lg 61 tõlgendusi muutma, sest elupaigadirektiiv ja linnudirektiiv ei ole samasisulised ja

erinevad on ka nende kaitse-eesmärgid. KeA on ka ise selgitanud, et loodusdirektiiv seab

võrreldes linnudirektiiviga lindude rangema kaitse. Linnudirektiivi art 14 kohaselt võivad

liikmesriigid kehtestada ka rangemaid kaitsemeetmeid, kuid sellisel juhul peab see olema

seadusandja poolt õigusakti andmisel kaalutletud ja kõiki aspekte (sh majanduslikke) arvestav

valik. Halduskohus on käsitledes linnudirektiivi jätnud hindamata Euroopa Kohtu kohtujurist

J. Kokotti 10.09.2020. a ettepaneku. J. Kokott leidis, et kui loodusdirektiivi rangem tõlgendus

kanda täielikult üle linnudirektiivile, ohustavad inimtegevust märkimisväärsed piirangud.

Tuvastamaks, mis on linnudirektiivi eesmärk ja mil viisil tahtlust peaks kohaldama, on

kohtujurist oma ettepanekus selgitanud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda

ainult mööndakse, kehtivad direktiivi 2009/147 art 5 p-des a ja b ette nähtud keelud ainult

niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel,

mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal

ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust

kohandada vastavalt sellele tasemele. Linnudirektiivi keelde ei saa seega samastada

elupaigadirektiivi art 12 lg 1 punktides a-c ettenähtud keeldudega.

6.7. Kuigi halduskohus leiab, et ettekirjutuses viidatud normid nõuavad kaalutlusõiguse

teostamist, jätab kohus tähelepanuta, et 14.06.2021. a ettekirjutuses kaalutluse teostamist, mis

põhjendaks raiete peatamist kuni 17.06.2021, ei sisaldu. Raie peatamine ka lühiajaliselt,

ühtegi juhtumipõhist asjaolu välja selgitamata, hindamata ja kaalumata, samuti lähtudes

ebaõigetest normidest ei saa olla õiguspärane. Kaebajate huve 14.06.2021. a ettekirjutuses

kaalutud ei ole.

6.8. HMS § 40 lg 1 järgi peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse

esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited,

kuid niisugust võimalust kummalegi kaebajale antud ei ole. 14.06.2021. a ettekirjutusest ei

nähtu, miks arvamusi ja vastuväiteid esitada ei võimaldatud.

7. Vastuses Keskkonnaameti apellatsioonkaebusele leitakse, et see ei anna alust halduskohtu

otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7.1. 16.06.2021. a ettekirjutuses puuduvad proportsionaalse otsuse tegemiseks vajalikud

asjaolud (tuvastatud linnupesade või tõenäoliste pesitusalade paiknemine ja tuvastatud lindude

tavapärased pesitsusajad eraldise põhiselt, esinevate linnuliikide häiringutundlikkus jm), sest

neid ei ole välja selgitatud. Ettekirjutuses on tõenäoliste pesitsejatena esitatud linnud, kelle

tõenäolist pesitsust ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud. Ettekirjutusest ei nähtu kaebajate

huvide ja alternatiivide kaalumist, samuti nende ärakuulamist.

7.2. Ei saa nõustuda seisukohaga, et haldusakti võib asuda põhjendama alles pärast selle

vaidlustamist kohtus ja selline haldusakti tagantjärgi põhjendamine on igal juhul

aktsepteeritav. Alles kohtumenetluses esitatud asjaolud ei ole enam kontrollitavad.

Hinnangust lindude pesitsemisele ei nähtu pesitsuskindluse määramist eraldiste põhiselt vaid

eraldised 1-5 on liidetud üheks alaks. Kui võimalikke pesitsuskohtade koordinaate ei ole

fikseeritud, ei ole võimalik kontrollida KeA väidete ja kaalutluse õigsust, et raie peatamine

1,5 kuuks lausaliselt kõigil eraldistel oli põhjendatud ja proportsionaalne. Haldusakti

andmiseks on vajalik välja selgitada kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja neid

asjakohaselt hinnata. Haldusakti põhjendusest peab selguma, et haldusorgan on diskretsiooni

teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud

ratsionaalselt. Asjakohased saavad olla üksnes konkreetse juhtumi eripära arvestavad

kaalutlused, mis peavad haldusakti adressaadile nähtuma ettekirjutusest ja olema vajadusel ka

kontrollitavad. Kui haldusakti adressaat ja kohus ei saa olla veendunud, et kohtumenetluses

esitatud kaalutlustest lähtus haldusorgan ka haldusakti andmisel, tuleb tuvastada ettekirjutuse

õigusvastasus.

7.3. KeA esitatud linnuatlase metoodika kohaselt on linnulaulu põhjal võimalik määrata

tõenäoline pesitsus, kui kindlal territooriumil registreeriti laulu vm territoriaalkäitumist kahel

päeval vähemalt ühenädalase vahega. Esitatud metoodikast ei nähtu pesitsuskindluse

ülendamise võimalust. Ka Keskkonnaameti kodulehel olevast juhisest „Pesitsusrahust kinni

pidamise kontrollimine“ ei nähtu pesitsuskindluse ülendamise võimalust. Laulev isalind ei

tähenda automaatselt tõenäolist pesitsust. Tõenäolise või kindla pesitsuse tuvastamiseks oleks

pidanud samas kohas läbi viima kordusvaatluse nädalase ajavahega. Kui Keskkonnaamet

teeb paikvaatlusi eraldiste põhiselt, siis peab ka selguma, mis eraldisel millised asjaolud

tuvastati. Kui ei ole fikseeritud lindude kindlaid pesitsuskohti, ei ole võimalik ettekirjutuse

tegemisel ka kaaluda/hinnata, kas mõnel eraldisel või eraldise osal oleks võimalik raiet

jätkata. Nii ei nähtu ka 16.06.2021. a ettekirjutusest, kas mõnel eraldisel oleks saanud raiet

jätkata.

7.4. Kuigi kaebaja oli teadlik, et võib raiutud puud koondada ja metsast välja vedada, ei nähtu

ettekirjutustest, et KeA selgitaks, mis tegevusi võib kinnistul jätkata. Ettekirjutusi ei tehta

üksnes metsandusvaldkonnas pikaajaliselt tegutsevatele äriühingutele vaid ka teistele

raiujatele ja põhjendatud on ettekirjutuses täpsemalt selgitada, mis tegevused on lubatud.

Alternatiivide kaalumine ei saa hõlmata üksnes raiutud puude koondamist ja äravedu. Enne

raiete peatamist peab KeA hindama ka seda, kas osadel eraldistel või eraldiste osadel oleks

võimalik raiet jätkata.

7.5. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Seda ei ole KeA teinud. Ärakuulamist ei asenda 11.06.2021. a

telefonivestlus ja 14.06.2021. a ettekirjutuse edastamine. KeA ei saanud 11.06.2021 teostada

ärakuulamist 16.06.2021. a ettekirjutusega seoses, sest sellel ajahetkel ei olnud KeA teinud

selgeks ettekirjutuse tegemiseks vajalikke asjaolusid (lindude pesitsemine, pesade

paiknemine), rääkimata vastava info avaldamisest ettekirjutuse adressaatidele. Ka 14.06.2021.

a ettekirjutusest ei nähtu asjakohast infot lindude pesitsemise, pesade paiknemise jne kohta.

8. Vastuses esitatud vastuapellatsioonkaebusele märkis vastustaja järgmist.

8.1.Kohus on otsuse p-s 17 põhjendatult leidnud, et asjaolu, et vastustaja halduspraktika oli

varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused on õigusvastased ja selgitanud, et 2021. a

kevadel metsanduses tekkinud olukord ei ole esma- või ainukordne. Ka on KeA halduskohtus

ise selgitanud, mis tingis käesoleval juhul halduspraktika muutmise ning miks see ei anna

alust lugeda ettekirjutusi õigusvastasteks ja ebaproportsionaalseteks (vastustaja 18.10.2021. a

vastus kaebusele). KeA selgitas, et kuni 2021. a kevadeni on juhitud raierahu pidamise

vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, bänner metsaregistris jne), kuid see ei

tähenda, et LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keelde oleks kuidagi teisiti tõlgendatud või raiete

võimalikku ohtlikkust lindudele eitatud (vastustaja 31.05.2022. a vastus). Kas konkreetne

tegevus kujutab endast LKS § 55 lg 61 kohast tahtlikku tegevust saab hinnata iga juhtumi

põhiselt eraldi. Kaebaja kohustus LKS-s toodud keelde järgida tulenes nimetatud seaduse

kehtivusest, mitte sellest, kas haldusorgan varem järelevalvet tegi või mitte. LKS § 55 lg 6¹ p-

d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei ole vahepeal muudetud. Seega õiguskuuleka

metsamajandaja tegevuses poleks pidanud varasemaga võrreldes midagi muutuma, kuna

asjassepuutuv õigusnorm ei muutunud. Suurenes üksnes võimalus tegevuse seiskamiseks

tõhustunud riikliku järelevalve tõttu ajal, kui viidatud LKS-i sätte alusel tulnuks pesitsusrahu

pidada.

8.2. Kohus on otsuse p-s 6 põhjendatult leidnud, et praeguse vaidluse lahendamisel ei puutu

asjasse, et keskkonnaminister saab MS § 40 lg 10 alusel määrusega piirata raie tegemist

mitme rindega puistus ja segapuistus ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini ning seda tehtud ei

ole. Võimalus kehtestada üldine keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada

haldusaktiga riikliku järelevalve meetmeid. Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete üle

teostab LKS § 70 g 1 alusel riiklikku järelevalvet KeA, kellel on kohustus LKS § 55 lg-s 61

sätestatud keeldude rikkumise või rikkumise ohu korral võtta korrakaitseseaduses sätestatud

meetmed rikkumise või ohu kõrvaldamiseks. Sellise regulatsiooni korral võiks

proportsionaalsuse küsimus eelkõige tõusetuda olukorras, kus KeA kehtestab täiendava

piirangu lisaks ministri kehtestatud piirangule. Kuna käesoleval juhul sellist olukorda ei ole,

siis ei olnud ka kohtul vajalik hinnata ettekirjutuse proportsionaalsust MS § 40 lg 10 valguses.

8.3. Kohus on otsuse p-s 16 põhjendatult leidnud, et kaebajate õigusi ei saa rikkuda see,

millisel ajendil järelevalvemenetlus algatatakse ja kas ettekirjutusi tehakse ka teiste samal ajal

raiet teostanud isikute suhtes. Kaebajate suhtes algatatud järelevalve ajendiks oli vastustajale

esitatud kaebus. Vastustajal on kohustus reageerida kaebustele ja teavitustele. Niisugune

halduspraktika on levinud ka teistes valdkondades ja seda ei saa käsitleda isikute ebavõrdse

kohtlemisena. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne põhiõigus ning seda on võimalik seaduse

alusel ning teiste ühiskonnas oluliste huvide ja õiguste kaitseks piirata.

Kaebaja ei saa võrdsuspõhiõiguse rikkumist põhjendada väitega, et LKS § 55 lg 61 kehtib

kõigile tegevusvaldkondadele, kuid piiranguid ja keelde rakendatakse üksnes

metsandussektorile. Riigikohus on selgitanud, et ebaõige halduspraktika jätkamist või

laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (RKHK 06.12.2004. a

otsus asjas nr 3-3-1-53-04, p 13). Seega isegi, kui KeA oleks jätnud LKS § 55 lg 61 teistes

tegevusvaldkondades põhjendamatult rakendamata, siis ei saa kaebajal olla õigustatud ootust,

et LKS § 55 lg 61 jäetakse rakendamata ka tema suhtes.

8.4. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebus või kontroll ei too paratamatult kaasa

raie peatamist. Seda on vastustaja kinnitanud ja seda võib järeldada ka vaidluse asjaoludest.

KeA selgitas, et raie peatatakse vaid juhtudel, kui kontrollimisel tuvastatakse LKS § 55 lg 61

rikkumine või rikkumise oht (vastustaja 31.05.2022. a vastus). Seda seisukohta kinnitab ka

2021. a statistika. Nimelt esitati 2021. a kevad-suvisel perioodil metsaraiete kohta kaebusi

159, millest 102 puhul tehti objekti kontroll. Esialgseid peatamisi tehti 49 ning pärast

paikvaatlusi tehti pikemaid peatamisi 40. Esitatud kaebusest kontrolliti kohapeal vaid neid,

mille puhul oli ohu tõrjumine veel võimalik, s.o raie või puude langetamine ei olnud täielikult

lõpetatud ning mille asjaolud (sh asukoht) olid selged. Samuti oli nimetatud 159 kaebuse

hulgas palju korduvaid kaebusi sama raie kohta. Kõigil kohapealsetel kontrollidel ei olnud

alust raiet asjaolude täiendavaks kontrollimiseks peatada. Näiteks, kui toimus veel ainult

materjali koondamine ja kokkuvedu; raietööde teostajad peatasid raie vabatahtlikult; langil

ega selle ümbruses ei olnud näha ega kuulda linde jms. Kõiki esialgselt peatatud raieid ei

olnud pikemaajaliselt alust peatada, kuna paikvaatlusel ei olnud lindude pesitsus objektiivsetel

asjaoludel tuvastatav. Sel viisil läbiviidud menetluse eesmärk oligi eelkõige tagada raiete

peatamise proportsionaalsus ning vältida ekslikke peatamisi. Nii kindlustatakse, et kaebustele

reageeritakse eelkõige konkreetse ohukahtluse korral ning raie peatamise vajadus läbib

mitmeastmelise kontrolli.

8.5. Põhjendamata on kaebaja seisukoht, et kohus on talle alusetult ette heitnud, et ta ei ole

teinud piisavalt ohu tõrjumiseks ja see saab olla aluseks KeA sekkumisele. Kohus on otsuse

p-s 15 üksnes tsiteerinud KorS § 2 lg-d 2 ja 3, mis reguleerivad vastutust korrakaitse ülesande

täitmisel ning nendele tuginedes põhjendatult järeldanud, et LKS § 55 lg-s 61 toodud keelu

rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine oli kaebajate kui raieõiguse omaja ja tööde teostaja

ülesanne olenemata sellest, kas vastustaja on vastavad piirangud talle kirjalikult esitanud.

Seda seisukohta kinnitab ka metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu

(463 SE, XII Riigikogu koosseis) seletuskiri, millest nähtuvalt metsaomanik peab raiete

kavandamisel arvestama kõigi õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise

registreerimisega metsaressursi arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud

tegevuse õigusaktidele vastavuse eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust

hinnata mitte üksnes metsaseadusest vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes. Võttes arvesse

eeltoodut ja asjaolu, et kaebajad ei ole välja toonud, et nad enne 11.06.2021. a suulise

korralduse saamist arvestasid lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde planeerimisel või

võtsid kasutusele sellega seotud meetmeid, leidis kohus õigesti, et kaebajad pidid arvestama

võimalusega, et LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja

reageeringu. Seega ei ole kohus vastupidiselt kaebaja väidetule leidnud, et KeA sekkumise

aluseks oli asjaolu, et kaebaja ei ole teinud piisavalt ohu tõrjumiseks. Kohtuotsuse p-dest 7 ja

8 nähtub selgesti, et kohus on pidanud KeA sekkumise aluseks KorS § 5 lg 2 kohase ohu

tuvastamist.

8.6.Vastupidiselt kaebaja väitele on kohus otsuse p-s 8 põhjendatult leidnud, et vastustaja on

mõlema ettekirjutuse puhul õigesti kindlaks teinud ohu esinemise.

8.7. Lähtudes KeA vastustest ja selgitustest halduskohtus on asjakohatu kaebaja etteheide, et

KeA ei ole esitanud hinnangut, milline on linnudirektiivi art 2 kohane arvukuse tase, mis

vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal

majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Kohustust vastava arvukuse taseme

numbriliste näitajate kehtestamiseks ei tulene linnudirektiivist, ka ei ole selliste näitajate

olemasolu LKS § 55 lg 61 rakendamise eelduseks. Küll aga on teada, et Eesti üldine

metsalindude arvukus on langustrendis ning see ohustab bioloogilist mitmekesisust ja

tasakaalu ning kujutab ohtu looduskeskkonnale (vastustaja 31.05.2022. a vastus).

8.8. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et LKS § 55 lg 61 alusel raie peatamine on lubatav

üksnes juhul, kui tuvastatakse konkreetsed linnupesad. Pesade tuvastamine on pigem erandlik,

kuna linnud on kohastunud oma pesi kiskjate eest hästi peitma, sest vastasel korral

ebaõnnestuks nende pesitsemine. Lisaks on põhjalik pesade otsimine samuti häiringuks, mis

võib põhjustada leitud pesade hülgamise. Seetõttu näeb ka rahvusvaheliselt tunnustatud

metoodika pesitsevate lindude tuvastamiseks ette muid mooduseid kui pesa tuvastamine.

Eeltoodust nähtuvalt ei täidaks LKS § 55 lg-s 61 kehtestatud keeldude rakendamine üksnes

olukorras, kus on tuvastatud linnupesa, lindude kaitse eesmärki ega oleks kooskõlas seaduse

mõttega.

8.9. Kuigi erinevad kohtud on olnud erineval arvamusel selles osas, kas LKS § 55 lg 61

tahtluse tõlgendamisel saab tugineda KarS §-le 16 või mitte (Tallinna HK otsused asjades nr

3-21-1266, nr 3-21-1734 ja 3-21-1401; Tallinna RKK otsus asjas nr 3-21-1266 ja Tartu HK

otsus asjas nr 3-21-1128), on nad kõik olnud ühel meelel, et LKS § 55 lg 6 1 sätestatud

pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu tuleb mõista nii, et eelnimetatud tegevus on

tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu.

8.10. Asjas ei oma tähtsust, et kohus ei hinnanud kohtujuristi J. Kokotti 10.09.2020. a

ettepanekut. Esiteks ei ole kohtujuristi ettepanek kohtule siduv, teiseks ei anna see alust asuda

linnudirektiivi art-s 5 toodud keeldude tõlgendamisel teistsugusele seisukohale, kui nähtub

eelotsusest kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19.

8.11. Asjakohatu on kaebaja väide, et 14.06.2021. a ettekirjutusest ei nähtu, miks arvamusi ja

vastuväiteid esitada ei võimaldatud. Kohus on otsuse p-s 15 selgitanud, et ohustatud

õigushüve oli kaalukas ning ettekirjutusega viivitamise korral ei oleks lageraie võimalikke

kahjulikke tagajärgi enam võimalik olnud ära hoida ja sellele tuginedes põhjendatult leidnud,

et HMS § 40 lg 3 p 1 lubab jätta menetlusosalise ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju

ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Asjaolu, et

ettekirjutuses ei ole välja toodud HMS § 40 lg 3 p-le 1 tuginemise põhjendusi, ei muuda

ettekirjutust õigusvastaseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab uurimisprintsiibist lähtuvalt asja materjalide juurde vastustaja poolt

esitatud väljavõtte Euroopa linnuatlasest koos tõlkega ja 14.06.2021. a e-kirjad ning OÜ AP

Metsatööd poolt esitatud Keskkonnaameti juhise pesitsusrahust kinnipidamise

kontrollimiseks.

10. Ringkonnakohus leiab, et Keskkonnaameti apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning OÜ

AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

11. Kuna KeA 14.06.2021. a ettekirjutus on ajaliselt varasem, siis käsitleb ringkonnakohus

esmalt sellega seonduvalt esitatud vastuapellatsioonkaebust.

Ringkonnakohus leiab, et 14.06.2021. a ettekirjutuse osas kaebust rahuldamata jättes ei

eksinud halduskohus materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega

rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise selles osas.

Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes halduskohtu otsuse vastavate

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11.1. Vaidlust ei ole, et KeA koostas 14.06.2021. a ettekirjutuse seoses 11.06.2021 tuvastatud

asjaoluga, et Mango maaüksusel toimusid raietööd. 11.06.2021 seisuga oli raietegevus KeA

inspektori suulise korralduse alusel peatatud esialgu kuni 17.06.2021 ning 14.06.2021. a

ettekirjutusega peatas KeA asjaolude kontrollimiseks raietööd samuti kuni 17.06.2021 (k.a).

11.2. OÜ AP Metsatööd väitel ei teostatud raiet eesmärgiga (tahtlusega/kavatsetult) hävitada

või kahjustada linnupesi ja häirida linde. Ringkonnakohus nõustub sellega, et pole usutav, et

kaebajad plaanisid raiet kindla eesmärgiga linnupesi kahjustada ja linde häirida. Samas ei

olnud KeA-l raiete peatamiseks vaja kaebajate sellist tahtlust tuvastada. KeA peatas raied

KorS § 28 lg 1 alusel tekkinud ohu tõrjumiseks. Raiete peatamiseks piisas mööndusest, et

raiete teostamine võib kaasa tuua linnupesade kahjustamise ja lindude häirimise ohu. Nimelt

tuleneb

LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 keeld looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlikuks

häirimiseks ja kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks, samuti lindude tahtlikuks

häirimiseks, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. LKS-i täiendati § 55 lõikega 61

looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I 2008, 34,

211), mille eelnõu 212 SE seletuskirja kohaselt viidi LKS seeläbi vastavusse Euroopa Liidu

nõukogu 02.04.1979. a direktiiviga 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

(linnudirektiiv). LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kordavad sõna-sõnalt linnudirektiivi art 5 punkte b

ja d. Seetõttu on määrav, millise tõlgenduse on Euroopa Kohus linnudirektiivi eelviidatud

sätetele andnud. Lisaks linnudirektiivile tuleb asjakohaseks pidada ka Euroopa Kohtu

tõlgendusi, mis on antud Nõukogu 21.05.1991. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaigadirektiiv). Elupaigadirektiivi

art 12 näeb ette linnudirektiiviga sarnase keelu häirida tahtlikult direktiivi lisas märgitud

loomaliike, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal (b),

kuid samuti keelu kahjustada või hävitada nende paljunemis- või puhkepaiku (d).

11.3. Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusest liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19

nähtub, et Euroopa Kohus on elupaigadirektiivi art 12 tõlgendanud nii rabakonna kui ka

metsise, herilaseviu ja kanakulli elupaikade võimaliku ohustamisega seoses ning ka

eelotsusetaotluse esitanud riik ei ole siseriiklikus õiguses elupaigadirektiivi ja linnudirektiivi

kohaldamisalasse kuuluvatel liikidel vahet teinud ning on hõlmanud neid samade keeldudega

(vt p-d 46, 48). Seega olenemata asjaolust, et lindude häirimine on keelatud linnudirektiivi ja

loomade häirimine elupaigadirektiivi all, on Euroopa Kohtu kummagi direktiivi asjakohaste

sätete (linnudirektiivi art 5 ja elupaigadirektiivi art 12) tõlgendused kasutatavad ka käesoleva

kohtuasja raames.

Viidatud kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et selleks, et oleks täidetud elupaigadirektiivi art

12 lõike 1 p-s a nõutud tahtlikkuse tingimus, peab olema tõendatud, et teo tegija tahtis püüda

kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või tapmise võimaluse

olemasolu. Sama kehtib selle direktiivi art 12 lg 1 p-des b ja c sätestatud keeldude puhul (p

51). Elupaigadirektiivi art 12 lg 1 p-des a-c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt

kohaldatavad ka sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille eesmärk ei ole

ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik

hävitamine või võtmine (p 53). Kohus asus seisukohale, et elupaigadirektiivi eesmärkide

saavutamiseks on vaja, et pädevad ametiasutused oleksid võimelised ära hoidma tegevust, mis

kahjustab selle direktiiviga kaitstud liike, ja seda olenemata sellest, kas asjaomase tegevuse

eesmärk on nende liikide tapmine ja häirimine või mitte (p 76).

11.4. Halduskohtu tõlgendus järgib ringkonnakohtu hinnangul Euroopa Kohtu lahendis

väljendatud põhimõtteid. Asjaolu, et Euroopa Kohtu kohtujuristi J. Kokotti 10.09.2020. a

ettepanek tahtluse osas Euroopa Kohtu seisukohast erines ning toetas rohkem kaebajate

positsiooni, ei tähenda, et halduskohus oleks pidanud eelistama J. Kokotti tõlgendust. J.

Kokott asus oma ettepanekus seisukohale, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid

seda ainult mööndakse, kehtivad direktiivi 2009/147 art 5 p-des a ja b ette nähtud keelud

ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses

tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele,

arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide

arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. Euroopa Kohus on siiski ka hilisemas otsuses

jäänud truuks lindude häirimise keelu rangele tõlgendusele. Seda kinnitavad näiteks kohtu

seisukohad kohtuasjas C-432/21. Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsuses kinnitatakse taas,

et elupaikade direktiivi art 12 lg 1 p-des a-c sätestatud keelud võivad olla kohaldatavad

sellisele tegevusele nagu metsamajandus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite

tahtlik püüdmine, tapmine, häirimine ega munade tahtlik hävitamine või korjamine (p 78).

Samas kohtuasjas leiti seoses elupaikade direktiivi art 12 lg 1 p-des a ja c ette nähtud

keeldudega, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on nende liikide isendite püüdmise või

tapmise tahtlikkuse tingimus täidetud ka siis, kui teo tegija üksnes möönis niisuguse püügi või

tapmise võimaluse olemasolu ning sama järeldus kehtib linnudirektiivi art 5 p-de b ja d kohta

(p 44). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei eksinud, kui

tõlgendas LKS § 55 lg-t 61 viisil, et sättes kajastatud tegevus (pesade ja munade hävitamine

või kahjustamine või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirimine) on tahtlik ka siis,

kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Antud asjaoludel pidid kaebajad möönma, et

kevadised metsamajandustööd, sh raied võivad tappa ja häirida metsas pesitsevaid linde, sh

hävitada nende pesi ja mune.

11.5. KeA tugines ettekirjutuses KarS §-s 16 sätestatud tahtluse definitsioonile.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KarS-s sätestatud tahtlus ei ole haldusmenetluses,

riikliku järelevalve teostamisel kohaldatav. Euroopa Liidu õigusest üle võetud normide

tõlgendamisel on asjakohane tugineda Euroopa Kohtu poolt normidele antud tõlgendusele.

Kuna KeA andis samas KarS §-i 16 tõlgendades LKS § 55 lg-s 61 sätestatud tahtlusele

samasuguse sisu nagu seda tegi Euroopa Kohus eelnevalt viidatud lahendites, ei jõudnud KeA

ettekirjutuses siiski ebaõigele tulemusele. Seetõttu ei too üksnes eksliku õigusliku aluse

kasutamine kaasa vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust. Seda, et eksliku õigusliku aluse

kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti

tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning on

ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks, on leidnud ka

Riigikohus (RKHK 03.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-1022, p 22; 26.10.2016. a otsus asjas

nr 3-3-1-28-16, p 14; 11.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-46-11, p 14).

11.6. Vaidlustatud ettekirjutuses põhjendas KeA ohtu häirida lindude pesitsemist, poegade

üleskasvatamist ning pesa hävitamist või kahjustamist sellega, et teaduslikult on tõendatud, et

igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Kohtumenetluses esitas KeA andmed,

et uuringute põhjal pesitseb Eesti metsades ühel ruutkilomeetril keskmiselt ligikaudu 300

linnupaari ehk seega 3 paari linde 1 ha kohta1 (kd I, tl 127). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et asjaolu, et vastustaja ettekirjutuses konkreetsele teadusuuringule ei

viidanud, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Ringkonnakohtu jaoks on samuti usutav, et

viidatud teadusuuringust lähtus KeA ka ettekirjutuse andmise ajal. Eeltoodust lähtudes tegid

KeA ja halduskohus õigesti kindlaks raietega seotud ohu esinemise.

11.7. Ringkonnakohus ei nõustu OÜ AP Metsatööd arvamusega, et ta ei pidanud arvestama

võimalusega, et keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA reageeringu. KeA on

halduskohtumenetluses selgitanud, et soovitus lindude pesitsusajal (perioodil 15. märtsist

31. juulini) metsas raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui Keskkonnaministeeriumi

kodulehtedelt ning see on nähtav ka bännerina metsateatiste registreerimisel (kd I, tl 74).

Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuvastas Keskkonnaamet 11.06.2021, et

katastriüksuse 82401:001:0616 metsas toimuvad raietööd. Seega ei saanud kaebajad eeldada,

et KeA nende tegevusele ei reageeri. OÜ AP Metsatööd väide, et KeA halduspraktika rikub

võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piiranguid rakendatakse üksnes metsandussektorile, ei ole

asjakohane. Ringkonnakohus nõustub siinkohal HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse

p-s 17 toodud põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et LKS §

702 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet LKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

nõuete täitmise üle KeA. LoKS § 60 lg 2 järgi teostab KeA riiklikku järelevalvet ka looduses

vabalt elavate loomade kohta kehtestatud nõuete täitmise üle. LoKS § 7 lg 3 kohaselt on

looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada

mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Kaebaja ei ole

selgitanud, kelle suhtes pidanuks KeA eelviidatud sätet veel rakendama.

11.8. Kaebaja arvates jättis halduskohus hindamata, kas lindude pesitsuse kaitse on

proportsionaalne meede olukorras, kus seadusandja on näinud ette riigi võimaluse raiete

peatamiseks MS-is. Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne, et lindude pesitsusaegset kaitset

on asutud korraldama ettekirjutuste menetluste kaudu. Kaebaja arvates on eiratud õigusaktide

nõudeid ja põhjendamiskohustust.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja nende väidetega. MS § 40 lg 10 sätestab, et loomastiku

kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata

mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini.

Halduskohus on kaebajate väidet hinnanud ja õigesti leidnud, et võimalus kehtestada üldine

keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga riikliku järelevalve

meetmeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ka on senises kohtupraktikas leitud, et

kui minister määrust kehtestanud ei ole, tuleb lähtuda LKS § 55 lg-st 61 ning nimetatud norm

kohaldub kõigi looduslikult esinevate lindude kaitseks (TlnHK 07.09.2020. a otsus asjas nr 3-

20-605, p 42). Vaidlustatud ettekirjutus on ringkonnakohtu hinnangul piisaval määral

põhjendatud ning täitmiseks arusaadav. Kuna raie peatati asjaolude kontrollimiseks esialgselt

koos suulise korraldusega kuueks päevaks, ei saa ettekirjutuse negatiivset mõju kaebajate

õigustele pidada ka ülemääraseks.

11.9. Kaebaja leiab, et „pesitsusrahu“ ja sellest tulenevat raiekeeldu õigusaktid ei sätesta. Kui

raie käigus tuvastatakse linnupesad, jäetakse pesapuu ja selle ümbrus raiumata. Enne

asjaolude tuvastamist ei saa rääkida konkreetsest, vaid üksnes abstraktsest ohust. Asjaolu, et

metsas võivad teadustöödele tuginedes pesitseda linnud, ei ole sobiv ja piisav kaalutlus

tegevuse peatamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et linnudirektiivi art 5 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke

meetmeid linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige lindude tahtliku

häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Elupaigadirektiivi art 12 järgi

tuleb liikmesriikidel keelata loomaliikide tahtlik häirimine, eelkõige nende paljunemise,

järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal. Nii LKS § 55 lg 61 p 2 kui LoKS § 7 lg 1 p 3

1 Elts J., Kuus A., Leiba, E. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, 2018, lk

37. räägivad selgelt poegade üleskasvatamise ajast ja sigimisperioodist. Seetõttu tuleb ka

„pesitsusrahu“ mõista eeltoodud kontekstis. KeA-l kui LoKS § 60 lg 2 järgi riiklikku

järelevalvet teostaval asutusel on LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt looduses vabalt elavate

loomade hukkumise vältimiseks õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade

sigimisperioodiks. KorS § 2 lg 4 järgi on riikliku järelevalve eesmärgiks ennetada ohtu,

selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Nii Euroopa Kohtu eelnevalt

viidatud lahenditest kui ka LoKS § 7 lg 1 p-st 3 saab järeldada, et metsatööd võivad ohustada

looduses vabalt elavaid loomi. Seda kinnitavad ka teadusuuringud. KeA poolt halduskohtule

18.10.2021 antud selgitusest (vastus kaebusele) nähtub, et KeA lähtus raiekeeldu kehtestades

teadusuuringutega tõestatud ohust Mango kinnistul pesitsevatele lindudele.

11.10. Teaduslikult on leitud, et kõige negatiivsem mõju linnustikule on lageraiel, sest raie

käigus hävivad paratamatult maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes ning -võrades pesitsevate

lindude munad või hukkuvad lennuvõimetud pojad; üksikute säilinud pesade kiskjate saagiks

langemise või pesahülgamise tõenäosus kasvab. Eeltoodust tulenevalt leitakse, et kõige

linnusõbralikum on pidada metsades kevadist linnurahu, kui kevadsuvine raie on vältimatu,

siis tuleb vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja

laanemetsades ning valida võimalikult vähe linnustikku häiriv raieliik. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et Mango kinnistul eraldistel 1-5 asuvad jänesekapsa, naadi ja

angervaksa kasvukohatüübid kuuluvad laane-, salu- ja soovikumetsade koosseisu, mis on

Eesti kõige linnurohkemad pesitsuspaigad (halduskohtule 18.10.2021 esitatud selgituse lk 8).

RMK andmetele tuginedes ning eeldades, et erametsas kevadist raierahu ei peeta, hukkus

raiehäiringute tõttu (raiedokumentide alusel) 2018. a kevadsuvel erametsades umbes 84 000 ja

2017. a 71 100 linnupoega2 (kd I, tl 68). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohtu jaoks veenev,

et ettekirjutusega hõlmatud perioodil pesitses Mango kinnistul linde, keda kaebaja raietööd

võisid reaalselt ohustada.

ELTL art 191 lg 2 kohaselt on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärk kaitstuse kõrge

tase. Lisaks rajaneb see poliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete võtmise põhimõttel

ja põhimõttel, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas (Euroopa Kohtu

04.03.2021. a otsus ühendatud kohtuasjades C-473 ja C-474/19, p 38). Ka eeltoodud

printsiipidest lähtudes leiab ringkonnakohus, et KeA oli järelevalvet teostava isikuna

õigustatud võtma lühemaks ajaks meetmeid ohu ennetamiseks ja asjaolude kontrollimiseks ka

ilma eksperthinnanguta selle kohta, millised konkreetsed linnud alal pesitsesid.

11.11. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja argumenti pesapuu ja selle ümbruse

raiumata jätmise kohta. Mango kinnistu eraldistel nr 1-5 (kokku 5,99 ha) asub metsamaa

suhteliselt kompaktselt. Eelnevalt viidatud teadusuuringus selgitatakse, et linnud võivad

munadega pesa hüljata juba väikese häiringu korral, kui mitte otsese pesapaiga hävimise tõttu,

siis tänaste mehhaniseeritud raievõtete põhjustatud müra tõttu3, mis tekitab lindudele stressi.

Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda sellega, et pesapuu ja selle ümbruse raiumata

jätmine suudab kõrvaldada teiste ümberkaudsete puude raiumisest tekkivaid mõjusid. Ka

Euroopa Komisjon leidis, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga, et tegevus

kaitsealuseid liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma (Euroopa Kohtu

02.03.2023. a otsus asjas C-432/21, p 57). Arvestades raiete olulist lindude pesitsemist

häirivat mõju, ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga ka selles, et LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ei ole

õige peatada raieid asjaolude kontrollimiseks.

11.12. Kaebaja leiab, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ainult niivõrd, kuivõrd see on

direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnudirektiivi art

5 p-i d tuleb tõlgendada koosmõjus art-ga 9. Artikkel 9 lubab liikmesriikidel teha teiste

rahuldavate lahenduste puudumisel erandeid art 5 sätetest eelkõige järgmistel põhjustel:

2 M. Mägi (PhD) „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ Tartu 2019,

lk-d 11, 21, 23, 26, 31.

3 Ibid, lk 31.

a) - rahva tervise ja ohutuse huvides; - lennuohutuse huvides; - vältimaks tõsist kahju

viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele; - taimestiku ja

loomastiku kaitseks; b) teadus- ja õppetöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja

selleks vajaliku paljundamise eesmärgil; c) lubamaks range järelevalve tingimustes ja

valikuliselt teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, pidamist või muud mõistlikku

kasutamist. Ühtlasi on Euroopa Kohus leidnud, et kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid

võivad teha erandeid linnudirektiivis ette nähtud keeldudest, peavad kajastuma piisavalt

selgetes ja täpsetes riigisisestes õigusnormides (Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsus asjas C-

432/21 p 73). LKS sätestab erandid § 55 lg 3 p-des 1-5: kui loom ohustab otseselt inimese elu

või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; elanikkonna ohutuse huvides;

lennuohutuse huvides; kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või

põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; õppe-

või teadusotstarbel. Kaebaja ei väida ühegi eelpool loetletud erandi esinemist. Järelikult

prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude põhjuste ees ning tuleb lugeda käesoleval

juhul oluliseks.

11.13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu

kaebajate huvide kaalumist ega ka kaalutlusi raiete peatamiseks kuni 17.06.2021 (k.a). Küll

aga nähtub ettekirjutusest, et inspektor andis kohapeal raietöid teostanud isikule suulise

korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal, esialgu kuni 17.06.2021 ning

A. Kohv seda ka tegi. Samuti võttis inspektor 11.06.2021 telefoni teel ühendust OÜ AP

metsameistriga ning andis talle samast korraldusest teada. Vastustaja apellatsioonkaebuses

antud selgituse kohaselt mainitud isik ettekirjutuse tegemisele eelnenud telefonivestluses raie

peatamisele alates 11.06.2021 vastuväiteid ei esitanud ja palus kõik asjaga seotud

dokumendid saata OÜ AP Metsatööd e-meilile. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 11.06.2021

teostati Mango maaüksuse eraldistel 1-5 kohapealne raierahu kontroll, mille protokolli

kohaselt (kd I, lk 125-126) oli maaüksusel näha lendamas erinevaid linnuliike, kuulda

erinevat linnulaulu ja näha linde külastamas kasvavate puude võrasid ja oksahunnikuid.

Eraldisel 2 tuvastati 3 võimalikku pesa. 13.06.2021 teostas KeA spetsialist täiendava

paikvaatluse, mille käigus tuvastati eraldistel 1-5 suur lindude liigiline mitmekesisus ning

lähtudes tuvastatud linnuliikide pesitsusperioodide lõppemise tähtaegadest tegi spetsialist

ettepaneku peatada edaspidi raied kuni 31.07.2021. Seega ei pidanud KeA 14.06.2021. a

ettekirjutuses kaebajate õiguste riivet põhjalikumalt analüüsima ja koosmõjus muude

asjaoludega kaaluma. Samuti ei ole alust järeldada, et raiete lühiajaline peatamine 14.06.2012.

a ettekirjutusega sai kaasa tuua kaebajate õiguste sedavõrd olulise riive, et KeA-l tulnuks selle

ettekirjutuse tegemisel kaaluda raiete peatamist veel lühemaks ajaks kui 17.06.2021. Seetõttu

on ringkonnakohus seisukohal, et 14.06.2021. a ettekirjutuses kaebajate huvide nimetamata ja

kaalumata jätmine ei saanud 11.06.2021. a kohapealse kontrolli tulemusi ja ka inspektori

telefonivestlust kaebaja metsameistriga arvesse võttes kaasa tuua ettekirjutuse õigusvastasust.

Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et KeA 14.06.2021. a ettekirjutuses ei esine

selliseid puudusi, mis annaksid aluse selle õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu jääb

kaebaja vastuapellatsioonkaebus halduskohtu otsusele rahuldamata.

12. KeA 16.06.2021. a ettekirjutusega anti kaebajatele korraldus mitte teha raiet Mango

kinnistul lindude pesitsemise ajaks kuni 31.07.2021 (k.a) ehk veidi enam kui 1,5 kuu vältel.

Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vastustaja tegi 13.06.2021 menetlustoiminguga

(paikvaatlus) õigesti kindlaks ohu esinemise: paikvaatlusel tuvastati eraldistel 1-5 suure-

kirjurähni ja mets-lehelinnu kindel pesitsus ning metsvindi, väikse kärbsenäpi, punarinna,

laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja, aed-põõsalinnu, salulehelinnu ja väike-

lehelinnu tõenäoline pesitsus. Seejuures kuulub eraldistelt 4 ja 5 tuvastatud väike kärbsenäpp

III kaitsekategooria selgroogsete loomade hulka. Eelnevast nähtuvalt pesitses Mango kinnistu

5,99 ha suurusel alal vähemalt 13 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku

hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja

lõpuni. Halduskohus ei seadnud kahtluse alla menetlustoiminguga kindlaks tehtud andmete

usaldusväärsust. Ka pidas halduskohus põhjendatuks ettekirjutuses märgitud õiguslikke

aluseid (KorS § 28 lg 1 ja LoKS § 7 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohtadega. Ka nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et vastustaja

viitas ka 16.06.2021. a ettekirjutuse koostamisel ebaõigesti KarS §-le 16. Seda ei saa aga

pidada puuduseks, mis tingiks ettekirjutuse õigusvastasuse (vt ka käesoleva otsuse p 11.5).

13. Halduskohus tuvastas siiski 16.06.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse põhjusel, et

ettekirjutusest ei nähtunud kaalutlusõiguse teostamine, haldusmenetluses ei tehtud õigesti

kindlaks menetlusosalisi ja ei täidetud nende ärakuulamiskohustust. Halduskohtu hinnangul

puudusid otsuses kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt Mango kinnistu eraldistel 1-5

pesitsevate lindude arvu ja nende pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebaja huve on raiete

keelamine umbes 1,5 kuuks proportsionaalne. Halduskohus leidis, et pesitsusaegne

raietegevus ei ole täielikult välistatud ning leidis, et vastustaja poolt ei olnud õige ennetavalt

otsustada, et igasugused tegevused metsas on välistatud.

KeA on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus tuvastas ekslikult KeA poolt

kaalutlusõiguse teostamata jätmise ning kaebajate ära kuulamata jätmise. Ka leidis KeA, et

ettekirjutusega pandud raie keeld seisnes üksnes puude ja põõsaste langetamise peatamises

ega takistanud nö igasuguseid tegevusi. Kaebaja on omakorda seisukohal, et halduskohus on

põhjendatult leidnud, et ettekirjutusest ei nähtu kaebajate huvide ja võimalike alternatiivsete

lahenduste (nt valikraie, harvendusraie võimalikkus) väljaselgitamist ja hindamist.

13.1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ettekirjutuse andmisel ning kaebajate huvide ja

võimalike alternatiivsete lahenduste kaalumisel tuli KeA-l arvestada asjaoluga, et Mango

kinnistul oli eraldistel 1-5 lageraie tegemiseks metsaregistris registreeritud kehtivat raiet

lubavad metsateatised. MS § 41 lg 1 p 1 järgi esitab metsateatise kavandatavate raiete kohta

KeA-le metsaomanik. KeA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete

vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele

inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning

varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (MS § 41 lg 7). Kui

kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on KeA-l õigus selle registreerimisest

keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse

õigusaktidega vastavusse viimiseks (MS § 41 lg 8). Kui kavandatud raie vastab õigusaktide

nõuetele, registreerib KeA selle metsaregistris (MS § 41 lg 81). Kohtupraktika järgi on KeA

otsus raie registreerida (raieluba) haldusakt (RKHK 28.10.2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p

9). Seega peatas KeA ettekirjutusega ajutiselt ligi 1,5 kuuks kaebaja suhtes koostatud

haldusaktide täitmise. Samas puudus KeA-l nii metsateatiste registreerimisel kui ka

ettekirjutuse koostamisel õiguslik alus muuta metsateatiste sisu, st kaebaja poolt kavandatud

raie liiki. Soovimaks asendada raiet teiste raieliikidega pidanuks kaebajad esitama KeA-le

uued metsateatised. Seega ei saanud KeA ettekirjutuse koostamisel kaaluda kaebajate poolt

kavandatud raiete muutmist. 13.2. Ettekirjutusega anti korraldus mitte teostada raiet (puude ja

põõsaste langetamine) Valga maakonnas Tõrva vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel

(katastritunnusega 82401:001:0616, kinnistu number 68940) lindude pesitsemise ajal kuni

31.07.2021 (kaasa arvatud). Seega on arusaadav, et ettekirjutuse kehtivuse perioodil oli

keelatud üksnes puude ja põõsaste langetamine ning ülejäänud MS § 28 lg 1 kohased

raietegevused, s.o langetatud tüvede laasimine (p 2), järkamine (p 3) ning metsamaterjali

koondamine ja kokkuvedu (p 4) olid lubatud. Ringkonnakohtu arvates ei saa olla kahtlust

selles, et ka kaebajad kui pikaaegselt metsandusvaldkonnas tegutsenud äriühingud said

ettekirjutusest aru, et MS § 28 lg 1 p-des 2-4 loetletud tööde tegemine on ettekirjutuse

kehtivuse ajal lubatud, kuna metsandusvaldkonnas tegutsevatena peaksid nad hästi tundma

valdkondlikke õigusakte, sh MS § 28 lg-s 1 sätestatud raietööde liigitust. Samuti on

vastustaja olnud järjepidevalt seisukohal, et võimalust jätkata tüvede laasimise, järkamise

ning metsamaterjali kokkuveoga selgitati juba 11.06.2021 langil viibinud harvesteri juhile

kohapeal suuliselt ning metsameistrile telefoni teel, mida kinnitab ka Mango kinnistu objekti

kontrollimise protokoll, milles on märgitud, et jätkata võib puude laasimise, järkamise ning

metsamaterjali kokkuveoga. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus KeA-ga selles, et kui puid ei ole

langetatud, ei ole võimalik ka langetatud tüvesid laasida, tüvesid järgata ega metsamaterjali

koondada ja kokku vedada ehk teostada teisi raieks peetavaid töid peale puude ja põõsaste

langetamise. Kaebaja ei ole vaidlustanud KeA poolt esile toodud asjaolu, et võttes arvesse

metsatöömasinate efektiivse kasutamise vajadust on tavapärane, et tüved laasitakse ja

järgatakse ning metsamaterjal koondatakse ja veetakse kokku kohe pärast puude ja põõsaste

langetamist. Kuna pärast 11.06.2021 raie peatamiseks suulise korralduse andmist puid ega

põõsaid enam ei langetatud, on alust arvata, et 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemise ajaks olid

kõik vajalikud MS § 28 lg 1 p-de 2-4 kohased raietööd Mango kinnistu eraldistel 1-5 juba

lõpetatud ning seega ei olnudki seal võimalik ega vajalik neid töid enne järgmist puude ja

põõsaste langetamist teha.

13.3. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud vastustaja poolt teadusuuringutele

tuginedes esile toodud asjaolu, et Mango kinnistu eraldistel 1-5 asuvad jänesekapsa, naadi ja

angervaksa kasvukohatüübid kuuluvad laane-, salu- ja soovikumetsade koosseisu, mis on

Eesti kõige linnurohkemad pesitsuspaigad. Nagu ringkonnakohus juba varasemalt viitas, on

teaduslikult leitud, et neis metsades tuleb igasugust raiet pesitsusperioodil vältida.

Vaidlustatud ettekirjutuses ongi KeA käsitlenud metsaeraldisi 1-5 ühtse kompaktse vana

metsaga alana ning tuvastanud sel alal suure-kirjurähni ja mets-lehelinnu kindla pesitsuse ning

metsvindi, väikse kärbsenäpi, punarinna, laulurästa, käbliku, porri, pöialpoisi, puukoristaja,

aed-põõsalinnu, salulehelinnu ja väike-lehelinnu tõenäolise pesitsuse. Seega puudub alus

arvata, et eraldistel 1-5 lageraie teostamine kompaktsel metsa-alal pesitsevaid linde ei

mõjuta. Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada

haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (RKHK 07.06.2019. a otsus

asjas nr 3-16-2061, p 13; 28.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15; 29.11.2012. a otsus

asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Ringkonnakohtu

jaoks on usutav, et KeA lähtus halduskohtule esitatud põhjendustest ka ettekirjutuse

koostamisel. Seda, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga, et tegevus kaitsealuseid

liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma, on leidnud ka Euroopa Kohus

(02.03.2023. a otsus asjas nr C-432/21, p 57).

13.4. Halduskohus ei nõustunud KeA seisukohaga, et viimasel puudus LKS § 55 lg 61

rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Kaalutlusruum

tulenes halduskohtu arvamusel nii LoKS § 7 lg 1 p-st 3 kui ka KorS § 28 lg-st 1, mis annavad

vastustajale õiguse ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohtu sellise käsitlusega on KeA

iseenesest nõustunud, kuid ei nõustu sellega, et LKS § 55 lg 61 p 2 võimaldaks selles

nimetatud erandite puudumisel eraldi kaaluda, kas häirimine on linnudirektiivi eesmärkide

seisukohalt oluline. Ringkonnakohus jääb selles osas varem väljendatud seisukoha juurde

(käesoleva otsuse p 11.12) ning nõustub KeA seisukohaga. Kuna

ringkonnakohtule ei ole äratuntav ning ka kaebaja ei väida ühegi LKS § 55 lg 61 p-s 2 toodud

erandi esinemist, prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude (sh majanduslike) põhjuste

ees ning tuleb lugeda oluliseks. Seega ei olnud KeA-l käesoleval juhul võimalik kaaluda, kas

lugeda häirimine oluliseks või mitte.

13.5. Vaidlustatud otsuse p-s 19 leidis halduskohus muuhulgas, et kohtuasja dokumentide

põhjal ei selgunud haldusmenetluses, et raieõigust omab ja teostab Mango kinnistul AS A&P

Mets. Iseenesest on õige vastustaja väide, et kuna kaebajad ei ole esitatud kaebuses

menetlusosaliste haldusmenetluses õigesti kindlaks tegemata jätmisele tuginenud, siis ei ole

see asjaolu ka HKMS § 41 lg 2 kohaseks kaebuse aluseks.

Olenemata ettekirjutus(t)e adresseerimisest OÜ-le AP Metsatööd, kes teostas 11.06.2021. a

seisuga Mango kinnistul raietöid ja Forest Reserves OÜ-le, kes oli Mango kinnistu omanik,

kuid oli müünud kasvava metsa raieõiguse AS-le A&P Mets, millest KeA ettekirjutuste

tegemise ajal ei teadnud, sest metsaregistrist raieõiguse müügiga seonduvaid asjaolusid ei

nähtunud, esitasid ettekirjutuste peale halduskohtule kaebuse siiski just need äriühingud, kes

väidavad, et raiete peatamisega 1,5 kuuks tekitati neile kahju. Tulenevalt asja materjalidest, sh

14.06.2021. a e-kirjadest nähtub, et tegelikult oli ka AS A&P Mets teadlik kõnealuse

haldusmenetluse läbiviimisest seoses raietega Mango kinnistul, kuna äriregistrist nähtuvalt on

AS A&P Mets OÜ AP Metsatööd enamusosanik ning mõlemad kaebajad kasutasid sama

e-posti aadressi – apmets@apmets.ee. Käesoleval juhul kinnitas OÜ-le AP Metsatööd ja

Forest Reserves OÜ-le tehtud 14.06.2021. a ettekirjutuse kättesaamist 14.06.2021. a e-kirjaga

AS A&P Mets esindaja. Samale e-posti aadressile saatis KeA ka 16.06.2021. a ettekirjutuse.

Seega sai ka AS A&P Mets raie peatamisest ja sellega seonduvast haldusmenetlusest teada

hiljemalt 14.06.2021 ja tal oli võimalik vastustajat enne teise ettekirjutuse tegemist näiteks

teavitada sellest, et raie peatamine puudutab ka tema kui Mango kinnistul raieõiguse

omandaja õigusi, kuid AS A&P Mets seda ei teinud. HMS § 38 lg 3 kohaselt on

menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad

menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval

juhul Mango kinnistu raieõiguse omanik jäänud vastustaja poolt välja selgitamata pigem

kaebajatest tulenevatel asjaoludel, kuid see ei ole siiski rikkunud AS A&P Mets võimalust

oma õigusi kaitsta. Eeltoodust nähtuvalt toimetati 14.06.2021. a ettekirjutus mõlemale

kaebajale samal päeval kätte ja nad teadsid hiljemalt 14.06.2021, et esialgne raie peatamise

korraldus Mango kinnistul kehtib kuni 17.06.2021 ning hiljemalt selleks ajaks otsustatakse

teise ettekirjutusega raie teostamise võimalikkus või edasise peatamise vajadus.

13.6. Halduskohus nõustus otsuses kaebajate etteheidetega ärakuulamisõiguse osas.

Halduskohus leidis, et 14.06.2021. a ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale

muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja jooksul oleks

vastustaja saanud kaebajad ära kuulata. Apellatsioonkaebuses leiab KeA, et kuna kaebajatele

oli 14.06.2021 teada, et raie edasise peatamise vajadus otsustatakse hiljemalt 17.06.2021, oli

neil selle kuupäevani võimalus esitada KeA-le arvamusi või vastuväiteid, kuid nad ei teinud

seda. Kaebaja on omakorda seisukohal, et KeA ei saanud teostada ärakuulamisõigust seoses

16.06.2021. a ettekirjutusega, sest 14.06.2021 ei olnud KeA teinud selgeks hilisema

ettekirjutuse tegemiseks vajalikke asjaolusid (lindude pesitsemine, pesade paiknemine jne),

samuti ei olnud selge 16.06.2021 antava haldusakti sisu.

13.7. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et 11.06.2021. a telefonivestlusest või

14.06.2021. a ettekirjutusest ei saanud kaebajad teada 16.06.2021. a ettekirjutuse täpsemaid

asjaolusid lindude pesitsemise kohta Mango kinnistu eraldistel 1-5. Siiski olid kaebajad veel

enne 16.06.2021. a ettekirjutuse koostamist kursis raietööde peatamise üldiste faktiliste ja

õiguslike alustega, kuivõrd neile oli varasemalt saadetud KeA 14.06.2021. a ettekirjutus ja

raietööde teostaja peatas raie kohapeal juba 11.06.2021, vesteldes sellest muuhulgas telefoni

teel ka OÜ AP Metsatööd metsameistriga. Ringkonnakohus märgib, et hoolimata

14.06.2021. a ettekirjutuses toodud vaidlustamisviitest ei kasutanud kaebajad võimalust

esitada esmalt vaie KeA-le, et selgitada oma vastuväiteid raietööde peatamisele alates

11.06.2021. Samas peab HMS § 40 lg 1 järgi haldusorgan enne haldusakti tegemist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited.

KeA põhjendas 16.06.2021. a ettekirjutuses kaebajate ära kuulamata jätmist HMS § 40 lg 3 p-

ga 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid

ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on

vaja viivitamatult tegutseda. KeA selgitas, et raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik,

kuna mida kauem raie peatamisega viivitatakse, seda kauem kestab linde häiriv tegevus ning

seega on ka tõenäolisem, et linnud pesa hülgavad ning pesitsemine ebaõnnestub (st munad või

pojad hukkuvad). Ringkonnakohus peab KeA selgitust asjakohaseks ning käesoleva juhtumi

asjaolusid arvestades (lageraie teostamine Mango kinnistu eraldistel 1-5 olukorras, kus seal

oli tuvastatud vähemalt 13 paari lindude, sh III kaitsekategooria linnu, pesitsus)

põhjendatuks. Loodushoiutööde spetsialist koostas eksperthinnangu paikvaatlusel tuvastatud

lindude ning raie peatamise aja kohta 14.06.2021 (kd I, tl 26). Pärast seda oli KeA-l vaid paar

päeva selleks, et täita 14.06.2021. a ettekirjutuse resolutsioonis antud lubadus teavitada

kaebajaid hiljemalt 17.06.2021 raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise

vajadusest, sh vormistada uus haldusakt raie jätkuvaks peatamiseks (kd I, tl 8). Vastasel korral

oleks kaebajad olnud õigustatud raietöödega jätkama. KeA 14.06.2021. a ettekirjutuse

õiguspärasuse on tuvastanud nii haldus- kui ringkonnakohus. KeA 16.06.2021. a ettekirjutus

ei tuginenud spetsialisti konkreetsele hinnangule lindude pesitsemise kohta Mango kinnistu

eraldistel 1-5, vaid tugines teaduslikule hinnangule lindude pesitsemise arvukuse kohta

metsades. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellisel alusel isikute õiguste piiramine

metsateatiste realiseerimisel võinuks suure tõenäosusega osutuda pikemaaegsel rakendamisel,

st pärast 17.06.2021 õigusvastaseks. Seetõttu ei ole alust KeA-le ette heita ka seda, et

14.06.2021. a ettekirjutusega raietöid pikemaks ajaks ei peatatud.

13.8. Seonduvalt kaebajate huvide kaalumisega ettekirjutuses märgib ringkonnakohus

järgmist. Halduskohtule selgitasid kaebajad, et AS A&P Mets ostis Forest Reserves OÜ-lt kui

Mango kinnistu omanikult kasvava metsa raieõiguse, kuid KeA ettekirjutustest tulenevalt ei

saa ta oma õigust teostada ning OÜ AP Metsatööd teostas Mango kinnistul raietöid. Seega

tekitati raietööde peatamisega neile tõenäoliselt majanduslikku kahju, kuna raieõiguse

omanikul jäi metsamaterjal saamata ja müümata ning raie lubamine pärast 31.07.2021 on

seotud täiendavate kuludega, metsatööde teostaja aga ei saa töötajatele kavandatud tööd

pakkuda, kuid kulud seoses metsamasinate liisinguga jne on pidevad. Mingeid täiendavaid

argumente oma õiguste riive kohta kaebajad kohtumenetluses esitanud ei ole.

Apellatsioonkaebuses selgitas KeA, et ta võttis 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemise vajaduse

üle otsustades arvesse paikvaatlusel tuvastatud Mango kinnistu eraldistel 1-5 pesitsevaid linde

ja nende pesitsusperioode; asjaolu, et paikvaatlusel tuvastatud linnuliigid on vaid osa kinnistul

pesitsevatest lindudest; kinnistu eraldistel 1-5 kasvavad metsad kuuluvad Eesti

linnurohkeimate pesitsuspaikade hulka; kevadised raied avaldavad linnustikule kahjulikku

mõju ning metsalindude üldine arvukus väheneb; eraldistel 1-5 kavandatud lageraied omavad

metsalinnustikule suurt negatiivset mõju; lisaks raie peatamisele ei ole teada teisi sobivaid ja

sama efektiivseid kaebajaid vähem koormavaid alternatiive; raiet lubavad metsateatised

kehtivad 12 kuud ning kaebajatele jäi ka pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel üheksa kuud

raie teostamiseks omale sobival ajal. Lisaks selgitas KeA, et lähtub oma töös kohtupraktikas

kinnitust leidnud põhimõttest, et looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev

üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge

(apellatsioonkaebuse p 2.3.2). Võttes arvesse ka KeA poolt halduskohtumenetluses

18.10.2021 esitatud põhjalikku selgitust koos viidetega teadustöödele, mis kinnitavad KeA

väiteid ettekirjutuse koostamisel arvesse võetud asjaolude kohta, peab ringkonnakohus

usutavaks, et KeA lähtus eeltoodud kaalutlustest ka ettekirjutuse koostamisel. Kuigi KeA ei

hinnanud ettekirjutuse koostamisel kaebajate võimalikke majanduslikke huve, ei muuda ka

nimetatud asjaolu ettekirjutust õigusvastaseks. Nimelt on ringkonnakohus juba varasemalt

märkinud, et lindude häirimise keeld prevaleerib kõigi muude, st ka majanduslike põhjuste

ees ning LKS-s loetletud erandite esinemist ei ole kaebajad väitnud. Seega puudus KeA-l alus

kaaluda lindude häirimist koosmõjus kaebaja selliste huvidega, mida LKS ega direktiiv ei

nimeta.

Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt seisukohal, et ka KeA 16.06.2021. a

ettekirjutuses ei esine selliseid puudusi, mis annaksid aluse nimetatud ettekirjutuse

õigusvastasuse tuvastamiseks.

14. Eeltoodud põhjendustel jääb OÜ AP Metsatööd vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldab Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu

Halduskohtu 14.06.2022. a otsuse osas, milles kaebus rahuldati ning teeb vastavas osas uue

otsuse, millega jätab AS A&P Mets ja OÜ AP Metsatööd kaebuse tervikuna rahuldamata.

15. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

Kuna menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda.

Samal põhjusel jäävad ka apellatsiooniastmes poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)