2-23-4579/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4579

Tsiviilasi

X hagi Q ja C vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Anastassia Rumjantseva

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja W

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2023. a tsiviilasjas nr 2-23-4579 tehtud määruse

resolutsiooni punkt 2 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4579 on jõustunud

osas, milles maakohus võttis vastu X hagiavaldusest loobumise, lõpetas tsiviilasja

menetluse ning tagastas X-le tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool summat, s.o 245

eurot (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3).

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 23. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule Q (kostja I) ja C (kostja II) (koos

kostjad) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja

taotluse hagi tagamise korras peatada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur)

2 (4)

menetluses olevate täiteasjade nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022 täitemenetlus.

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt vähendati Pärnu Maakohtu 17. jaanuari 2023. a otsusega tsiviilasjas

nr 2-22-1074 alates 21. jaanuarist 2022 Tartu Maakohtu 7. novembri 2014. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-14-56363 hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud elatise suurust 265 euroni

kuus ja kostja II kasuks välja mõistetud elatise suurust 235 euroni kuus. Kohtutäitur algatas

kostjate seadusliku esindaja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetlused nr 022/2023/2021 ja

nr 022/2023/2022. Kohtutäiturilt saadud teate kohaselt on hagejal kostja I ees elatise võlgnevus

265 eurot ja kostja II ees 235 eurot. Kuivõrd Pärnu Maakohtu otsusega vähendati kostjate

kasuks välja mõistetud elatist, siis tekkis hagejal ajavahemikul 1. jaanuar 2022 kuni 2. jaanuar

2023 elatise ettemaks summas 1038 eurot. Seega on kostjate nõue hageja poolt täidetud ning

sundtäitmine on lubamatu (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1).

2. Pärnu Maakohus võttis 24. märtsi 2023. a määrusega hagi menetlusse. Sama määrusega

rahuldas maakohus hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täiteasjades nr 022/2023/2021 ja

nr 022/2023/2022 täitemenetluse.

3. Hageja esitas 3. aprillil 2023 avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgitas, et kohtutäituri

29. märtsi 2023. a otsustega on vaidlusalused täitemenetlused lõpetatud. Hageja leidis, et

kuivõrd kostjad on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel jätta kostjate kanda. Hageja selgitas

täiendavalt, et hoiatas 18. märtsi 2023. a e-kirjas kostjate seaduslikku esindajat, et kui hageja ei

saa 22. märtsiks 2023 kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamise otsuseid, siis pöördub hageja

hagiga kohtusse. Hageja oma e-kirjale vastust ei saanud. Samuti ei saanud hageja e-kirjas

märgitud kuupäevaks täitemenetluse lõpetamise otsuseid, mistõttu esitas hageja 23. märtsil

2023 hagi kohtusse.

Esimese astme kohtu määrus

4. Pärnu Maakohus võttis 10. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hageja

hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda. Maakohus tagastas hagejale tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool summat, s.o 245 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja taotlus hagist loobumiseks ja menetluse

lõpetamiseks seaduslik ega riku avalikku huvi TsMS § 429 lg 4 mõttes, mistõttu tuleb

avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetada.

Maakohus asus seisukohale, et analoogia korras tuleb TsMS § 168 lg 3 alusel jätta

menetluskulud poolte endi kanda, v.a pool tagastatavast riigilõivust. Maakohtu hinnangul ei saa

praegusel juhul kohaldada TsMS § 168 lg-t 5, sest hageja esitatud kohtutäituri 29. märtsi

2023. a otsuste kohaselt on kostjad esitanud kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse

22. märtsil 2023 ehk päeval, millise hageja ise kostjatele määras. Kostjad ei vastuta selle eest,

millal kohtutäitur täitemenetluse lõpetab. Hagi esitati kohtule 23. märtsi 2023. a õhtul.

Maakohtu hinnangul oleks hageja pidanud ise enne hagi esitamist kontrollima, kas tema vastu

esitatud täitemenetlus üldse käib ja/või kas selle lõpetamiseks on avaldus esitatud. Sellisel juhul

oleks ilmnenud kostjate poolt hagejate nõude täitmine ning hagi esitamise vajaduse puudumine.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada määruse

resolutsiooni p 2 osas ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud

kostjate kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta analoogia

korras TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Praegusel juhul ei ole pooled sõlminud

kompromissi. Lisaks tõi hageja kostjate seaduslikule esindajale 18. märtsil 2023 saadetud e-

3 (4)

kirjas välja, et kui 22. märtsiks 2023 ei tule kohtutäiturilt teadet täitemenetluste lõpetamise

kohta, siis esitab hageja hagi kohtusse. Hageja ei määranud tähtaega kohtutäiturile avalduse

esitamiseks, vaid täitemenetluste lõpetamiseks. Ka ei nõustu hageja maakohtu põhjendusega,

mille kohaselt oleks hageja ise pidanud enne hagi esitamist kontrollima, kas tema suhtes

algatatud täitemenetlus veel käib ja/või on esitatud avaldus selle lõpetamiseks. Veebilehe

eesti.ee kaudu on võimalik kontrollida vaid algatatud täitemenetlusi. Kostjate seaduslik

esindaja pidi kandma vastutust selle eest, et hageja antud tähtajaks saaks täitemenetlused

lõpetatud või vähemalt teavitama hagejat sellest, et kostjad on võtnud täitmisavaldused tagasi.

6. Kostjad esitasid 20. aprillil 2023 vastuse määruskaebusele.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust

üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud

menetluse lõpetamise ja riigilõivu osalise tagastamise osas. Selles osas on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

10. Määruskaebemenetluses on vaidluse all asja lõpetavas määruses tehtud menetluskulude

jaotus. Maakohus leidis, et analoogia korras tuleb TsMS § 168 lg 3 alusel jätta menetluskulud

poolte endi kanda, v.a pool tagastatavast riigilõivust. Maakohtu põhjenduste kohaselt esitasid

kostjad kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse 22. märtsil 2023 ning hageja oleks

pidanud enne hagi kohtusse esitamist välja selgitama, kas esineb hagi esitamise vajadus. Hageja

hinnangul tuleb aga menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda.

11. TsMS § 168 lg 3 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda kompromissi sõlmimise

korral. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et praegusel juhul ei ole pooled kompromissi

sõlminud, mistõttu ei saanud maakohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 3 (ka

analoogia korras) kohaldada.

12. Kuigi kohtutäitur lõpetas pärast hagi esitamist, s.o 29. märtsil 2023 vaidlusalused

täitemenetlused kostjate seadusliku esindaja avalduse alusel, ei ole kolleegiumi hinnangul

õiglane jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda. Selleks, et praeguses asjas

tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine, peab ringkonnakohus

õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis

üldjuhul tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 168 lg 5 kohaselt, jättes kulud kostja kanda.

Praegusel juhul esinevad kolleegiumi hinnangul eeldused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, sest

hageja menetluskulude kostjate kanda jätmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ka

ebamõistlik. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostjate seaduslik esindaja kohtutäiturile

avalduse vaidlusaluste täitemenetluste lõpetamiseks 22. märtsil 2023 (vt kohtutäituri 29. märtsi

2023. a otsused täiteasjas nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022). Hageja esitas hagi kohtusse

23. märtsil 2023. Kuigi hageja väite kohaselt ei olnud ta teadlik esitatud avaldusest, siis

objektiivselt võttes puudus tal pärast 22. märtsi 2023 vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks

kohtusse. Kolleegium märgib, et isegi kui praeguse vaidluse näol ei ole tegemist alaealise lapse

ülalpidamisasjaga, milles kumbki pool kannab TsMS § 164 lg 1 kohaselt oma menetluskulud

ise, on vaidlus siiski tekkinud elatisotsuse täitmisel ja kostjateks on alaealised lapsed. Sellise

4 (4)

vaidluse oleks ära hoidnud see, kui laste vanemad oleksid oma õigusi heauskselt kasutanud ning

teineteisega suhelnud. Eelpool kirjeldatud asjaoludel kahjustab menetluskulude laste kanda

jätmine oluliselt nende huve.

Lisaks märgib kolleegium, et kuna menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu, siis ei ole ka teada,

kas hagi oleks olnud edukas olukorras, kus menetlus oleks jätkunud.

13. Harju Maakohus on 24. märtsi 2023. a määrusega hagi tagamise korras peatanud

kohtutäitur

Elin

Vilippuse

menetluses

olevates

täiteasjades

nr 022/2023/2021

ja

nr 022/2023/2022 täitemenetluse kuni praeguses tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Kuna

asja materjalidest nähtuvalt (vt kohtutäituri 29. märtsi 2023. a otsused täiteasjades

nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022) on viidatud täitemenetlused lõpetatud, puudub vajadus

märkida kohtulahendi resolutsiooni otsustus hagi tagamise abinõu tühistamiseks.

14. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel puuduvad

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1

esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)