2-22-139793/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-139793

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. mai 2023

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

OMEGA INVEST OÜ hagi Silver Liivi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. märtsi 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Silver Liivi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Silver

Liiv

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

OMEGA

INVEST

OÜ

(registrikood 10866568)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Silver Liivi Tartu Maakohtu 23. märtsi 2023. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus Silver Liivile

tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Silver Liivi kanda.

Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

2(4)

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2022 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Silver Liivilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt esitatud

vastuväitega jätkus tsiviilasja menetlus hagimenetluses Tartu Maakohtus.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri OÜ Omaraha kaudu 25. veebruarist 2019

kuni 24. aprillini 2019 neli laenulepingut kokku 8620 euro laenamiseks. Kostja jättis oma

tagasimaksmise kohustuse täitmata, mistõttu ütles laenuandja laenulepingud üles ning

loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale.

Kostja avaldas, et soovib sõlmida maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Kostja vastuhagi

ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 23. märtsi 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda, märkides, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis

krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus-

ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet

tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks

on hinnata laenusaaja

krediidivõimekust tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda

seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestanud sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida

krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe

kogumise kord. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes

tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja

(VÕS § 4034 lg 13). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

VÕS § 4034 lg 7 järgi on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

3(4)

Hageja pole esitanud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta.

Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning

andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral, eriti olukorras, kus kostja on esitanud

ajavahemikus 25. veebruarist 2019 – 24. aprillini 2019 neli laenutaotlust. Hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti

Panga poolt avaldatud infole on kogu laenulepingu kehtivuse perioodil olnud vastav intress

0%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.

Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid

põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summat pidada

laenude põhiosade tasumiseks. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu

põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja

intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles nõustub hagi rahuldamata

jätmisega. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et hageja ei ole kohustatud

tagastama kostja poolt enammakstud summasid. Need summad on kostja tasunud siis, kui

hageja oli eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastu. Enammakstud summa on

esialgsete arvutuste järgi umbes 1500 eurot, millele peaks lisanduma juba eelnevalt

tagasimakstud laenud, mis on makstud tagasi suuremas summas, kui algselt sai laenatud, ning

summad, mis on jäetud hageja poolt arvestamata, s.o laenu kuumaksete edasilükkamise

tasud, mis olid kostjale teadaolevalt igakordselt 3 eurot kuu kohta.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu 23. märtsi 2023. a otsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses

valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

5. Apellatsioonimenetluse eesmärk on tagada kohtulahendite õigsuse kontroll. Eeltoodu

tähendab, et apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes esimese astme kohtu otsuse peale ja see

esitatakse teise astme kohtule (TsMS § 630, § 633 lg 1).

4(4)

Ringkonnakohtu pädevuses on vaadata läbi kaebus esimese astme kohtulahendi peale ja

ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas maakohus tegi õige otsuse (TsMS § 12, § 631

lg 1 ja § 657). Ringkonnakohtus ei ole vaidlustatud hagi rahuldamata jätmist ega

menetluskulude jaotust.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt soovib kostja tema poolt hagejale enammakstud summa

tagastamist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses

enammakstud summa tagastamiseks esitanud vastuhagi hageja vastu. Ringkonnakohtul ei ole

võimalik lahendada nõudeid, mille kohta puudub maakohtu otsustus. Ringkonnakohtul

puudub pädevus vaadata läbi apellatsioonkaebuses kostja poolt esitatud uusi nõudeid.

Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust apellatsioonkaebust menetleda.

TsMS § 637 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Senist kohtupraktikat arvestades ei saa maakohtu otsust vaidlustada, kui ei vaidlustata

maakohtu otsuse resolutsiooni.

Nimetatu ei võta kostjalt õigust pöörduda vastava nõudega maakohtusse.

6. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

7. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid

tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei

tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke