Legislator Case Law & Legislation
2-22-128023/13 AI generated

2-22-128023/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-22-128023/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt K. K.ilt (K.) hageja AS A.P. kasuks põhivõlgnevus summas 3111 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 158,87 eurot, kokku 3267,87 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-22-128023/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Välja mõista kostjalt K. K.ilt (K.) hageja AS A.P. kasuks põhivõlgnevus summas 3111 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 158,87 eurot, kokku 3267,87 eurot.

Keywords

AI generated
satisfaction of claim late payment of fees damage to credit reimbursement credit residual debt disputed claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-128023

Tsiviilasi

AS A.P. hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

5779,72 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja AS A.P. (registrikood 16013522; asukoht A.xxxxxxxxxx

xx xx, xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elu- ja asukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K. K.ilt (K.) hageja AS A.P. kasuks põhivõlgnevus summas 3111

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 158,87 eurot, kokku 3267,87 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K. K.ilt hageja AS A.P. kasuks viivised alates 14.10.2022 põhinõudelt

3111 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses (s.o 3111 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses K. K.i ja 35%

ulatuses AS A.P. kanda.

5. Rahuldada AS A.P. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista K. K.ilt hageja AS A.P. kasuks menetluskuludena 419,25 eurot.

7. Välja mõista K. K.ilt hageja AS A.P. kasuks viivis menetluskuludelt (419,25 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. AS A.P. (hageja) esitas 13. oktoober 2022 K. K.i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõla 4049,10 eurot, intress 458,16 eurot, lepingutasu summas 25 eurot, lepingu

haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja seisuga 13.10.2022 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivis 462,67 eurot ning edaspidi nõuda viiviseid alates 14.10.2022.a

põhinõudelt 4049,10 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 21. juuli 2020 I. AS (edaspidi krediidiandja)

tarbijakrediidilepingu nr.L89003814285, millega kostja sai laenu summas 5300 eurot. Pooled

sõlmisid 09.07.2021 lepingu nr. L89004776128 muutmise kokkuleppe, mis kannab edaspidi

numbrit L89006037823. Kostja kohustus tagastama laenuandjale laenu vastavalt lepingus kokku

lepitud maksegraafikule. Laenult summas 5300 eurot, tuli tasuda intresse 17,90% aastas, lepingu

haldustasu 2,50 eurot kuus ning lepingutasu summas 106 eurot. Laenu tagasimakseperiood oli 36

kuud, kohustusega tasuda alates 20.08.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20.kuupäevaks laenu

põhiosast, intressist ja laenuhaldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 198,26

eurot. Kostja on tasunud esialgse maksegraafiku alusel krediidiandjale 2189 eurot (dtl 101-110).

Kostja muudetud maksegraafiku alusel makseid teostanud ei ole. Krediidiandja andis 04. veebruar

2022 kostjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Kuivõrd see ei andnud tulemust, ütles

krediidiandja 22. veebruar 2022 lepingu üles. Nõude loovutamise kohta edastas I. AS kostjale 23.

veebruar 2022 teatise.

3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandja palus kostjal

täita laenutaotluse, kuhu laenutaotleja märkis sissetuleku suuruse ja kohustuste suuruse. Kostja

suhtes kontrolliti ka võimalikke maksehäireid ja maksuvõlgu, mida kostjal ei olnud ning tehti päring

Pensioniregistrisse.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja I. AS vahel sõlmitud

tarbijakrediidileping nr nr.L89003814285 ning selle muutmise lepingu nr L89006037823. Viimane

2(5)

on oma nõuded loovutanud hagejale.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja I. AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. I. AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes

andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

8. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1

kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt

kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus

teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

9. Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus tagaseljaotsust teha. Ka peab kohus

omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused

võivad olla ebaõiglased.

10. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Kuivõrd hageja on esitanud krediidiandja poolt

temale loovutatud nõude, siis tuleb need asjaolud tõendada hagejal.

14. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11

kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja

tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused

toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja

hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

15. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita laenutaotluse, mille hulgas on ka

küsimused laenutaotleja netosissetuleku ning olemasolevate finantskohustuste kohta (dtl 63-64).

Kostja suhtes tehti päring ka Pensioniregistrisse. Viimase kohta kohtle tõendit esitatud ei ole. Kostja

suhtes kontrolliti ka võimalikke maksehäireid ja maksuvõlgu, mida kostjal ei olnud. Viimase kohta

on kohtule esitatud Taust.ee väljavõte, mis on aga tehtud hoopis 17.01.2023. Hageja poolt

3(5)

nimetatud laenutaotlusest nähtub ainult, et kostja on märkinud oma sissetuleku suuruseks 900 eurot

ning kohustuste suuruseks 300 eurot. Ülalpeetavate ja tööandja kohta ei ole kostja andmeid

avaldanud. Samuti ei ole kostja oma sissetuleku suurust kuidagi tõendanud.

16. Kohtu hinnangul ei ole eelnev aga piisav, et krediidiandjat saaks lugeda vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginuks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa

lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti

kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning

majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just konto väljavõttelt.

17. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks sellele eelnevalt kostja konto

väljavõtteid küsinud. Ka ei ole hageja kohtule käesolevas tsiviilasjas esitanud ühtki kostja

pangakonto väljavõtet, mille pinnal krediidiandja oleks mõistlikult saanud jõuda järeldusele, et

kostja oli laenu saamisel krediidivõimeline. Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale

krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 17,90% aastas (vt dtl 24 ja 31). VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

19. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu 5300 eurot, tagasimakseperioodiga 36 kuud,

kohustusega tasuda alates 20.08.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20.kuupäevaks laenu

põhiosast, intressist ja laenuhaldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 198,26

eurot.

20. Hageja on kinnitanud, et esialgse maksegraafiku alusel on kostja teinud tagasimakseid summas

2189 eurot (dtl 101-111). Lepingu muudatuse maksegraafiku alusel kostja tagasimakseid sooritanud

ei ole.

21. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest

seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on täna järelikult 3111 eurot (5300-2189).

Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

22. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

23. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 23.02.2022 – 13.10.2022 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 158,87 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

25. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

4(5)

hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

27. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot ja õigusabikulust summas

380 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

28. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

29. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

30. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (595 + 50) * 65% = 419,25 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (419,25 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

32. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)