1-23-1775/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2023. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-1775 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Pavel Arkhipov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 6. aprilli 2023 otsus Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov Kaitsja Lepinguline kaitsja Valeriy Gimaev Apellatsiooni esitaja Pavel Arkhipov. Elukoht: XXX; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood 39609157016, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, põhiharidus, emakeel: vene keel, ei tööta ega õpi. Varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tõkend vahistamine alates 9. detsembrist 2022

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Pavel Arkhipovi apellatsioon Viru Maakohtu 6. aprilli 2023. a otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 6. aprilli 2023. a otsusega tunnistati Pavel Arkhipov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 2 alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt, st koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 4 aastat ja 6 kuud vangistust, jäeti KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui P. Arkhipov ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise tähtaega arvestati alates

9. detsembrist 2022. Valitud tõkend (vahistamine) jäeti muutmata ja tühistatakse pärast kohtuotsuse jõustumist või reaalselt mõistetud 6-kuise vangistuse ärakandmist. Lisakaristusena kohaldati

P. Arkhipovi suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 6 aastaks. Lisakaristuse kandmist arvestatakse alates P. Arkhipovi Eestist väljasaatmisest. Lahendati ka asitõenditega seotud küsimused. Menetluskuludest osa (1140 eurot) jäeti Eesti Vabariigi kanda. P. Arkhipovilt mõisteti välja sundraha 1812 eurot ja 50 senti ning 4992 eurot ja 80 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks, mis on võimalik tasuda 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest.

2. Kohus asus seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja selle sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatav kuulub esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Ka menetluskulude küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele. Nõustumisväärne on ka saavutatud kokkulepe asitõendite osas. APELLATSIOON

3. P. Arkhipov palub otsus tühistada väljamõistetud menetluskulude ja riigist väljasaatmise osas. Apellandil puudub töökoht ja riigist väljasaatmise tõttu võimalus menetluskulusid tasuda. Riigist väljasaatmine tuleks tühistada, sest P. Arkhipovil ei ole Venemaal midagi (sh elukohta) ega kedagi.

P. Arkhipovi pere elab Narvas, kus ta on ka ise kogu oma elu elanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS § 3411. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

5. P. Arkhipov palub otsuse tühistada menetluskulude osas.

Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 245 lg 1 p 12 alusel kokkuleppe osaks. Kokkuleppest nähtub, et P. Arkhipov võttis endale kohustuse tasuda Eesti Vabariigile 6805 eurot ja 30 senti. Seega oli P. Arkhipov teadlik, et temalt mõistetakse kohtuotsusega välja menetluskulud. Kohtuistungi protokollist nähtub, et P. Arkhipov vastas jaatavalt kohtu küsimusele, kas ta nõustub tasuma Eesti Vabariigile 6805 eurot ja 30 senti, mida tal on õigus selle kokkuleppe kohaselt tasuda ühe aasta jooksul. P. Arkhipov jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Viidet eelnimetatud rikkumistele apellatsioonis ei ole.

6. P. Arkhipov palub otsuse tühistada lisakaristuse osas.

Kokkuleppesse tuleb märkida karistuse liik ja määr (KrMS § 245 lg 1 p 9). Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud seaduses ette nähtud karistus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus küsitles P. Arkhipovit ning veendus, et süüdistatav sai aru talle mõistetud karistusest ja lisakaristusest. Ta kinnitas, et kokku lepiti 6 aasta pikkune lisakaristus ning dokumenti allkirjastades oli ta sellega nõus. Ka kohtus kinnitas P. Arkhipov: „[-] kui juba asjaolud on sellised, siis ma olen sellega nõus ja sõidan minema“. Ühtlasi kinnitas P. Arkhipov, et keegi ei ole teda sundinud ega mõjutanud kokkulepet sõlmima, kokkuleppeläbirääkimiste käigus anti talle sõna ning arutati erinevaid variante.

7. Ringkonnakohus kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Samuti ei ole kaebaja viidanud ühelegi KrMS

9. peatüki 2. jao sätte või § 339 lg 1 rikkumisele. Eeltoodu tõttu ning juhindudes KrMS § 326 lg

2 p-st 3, § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4 jätab ringkonnakohus P. Arkhipovi apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)