3-21-1410/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1410

Haldusasi

X kaebus Saue Vallavalitsuse 19.05.2021 korralduse nr

508 „Vanamõisa küla Liivakumäe ja Kärneri 2

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Saue vald; esindaja EA

Kolmandad isikud – Y, C, W ja Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.05.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-1410 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.06.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-1410

2(11)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Vallavalitsuse 19.05.2021 korraldusega nr 508 kehtestati Vanamõisa küla

Liivakumäe ja Kärneri 2 kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP). DP koostamise eesmärk oli

jagada Vanamõisa külas Liivakumäe ja Kärneri 2 kinnistud 22 elamu,- sotsiaal- ja

transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus üksikelamute ja kahe korteriga

elamute ning abihoonete püstitamiseks.

2. Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu

kohaselt on Suurevälja põik märgitud kaardirakendusel avalikes huvides kasutatavaks teeks.

Tulenevalt Saue valla arengukavast omandatakse tiheasustusaladel asuvad teed ja tänavad täies

ulatuses avalikes huvides. Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala

tiheasustusega alal ning maakasutuse juhtotstarbeks on kavandatud pere- ja ridaelamumaa. DP

vastab Saue valla üldplaneeringule.

3. X esitas 25.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 19.05.2021

korralduse nr 508 tühistamiseks.

Kaebajale kuuluvad Suurevälja põik 8 (katastritunnus 72701:002:0693, elamumaa 100%),

Suurevälja põik 10 (katastritunnus 72701:002:0694, elamumaa 100%) ja Suurevälja põik 12

(katastritunnus 72701:002:0695, tootmismaa 100%) kinnistud.

Suurevälja põik nr 12 kinnistul asub igapäevases kasutuses olev puurkaev (PRK 0020816,

ehitisregistri kood 220270919), mis varustab veega (sh joogiveega) kinnistuid Suurevälja põik

6, 8 ja 10. Puurkaev asub Suurevälja põik 12 kinnistu nurgas, mis nähtub ehitisregistri

väljavõttest ja servituudi seadmise lepingu plaanilt. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 10 m (vt DP

p 2.3), mis ulatub nii DP alale kui ka Suurevälja põik tupikteele.

Vastustaja soovib DP-ga planeerida Suurevälja põik tee läbisõiduteeks, mida ei ole võimalik

teha kaebaja kinnistul asuva puurkaevu tõttu. Puurkaevu sanitaarkaitsealas on majandus- ja

ehitustegevus, sh tee ehitamine, keelatud. Keskkonnaamet on 15.01.2021 vastuses nr 14-

4/21/237 kaebaja päringule vastanud, et veehaarde sanitaarkaitsealale ei saa planeerida

sõiduteed ega kergliiklusteed. Puurkaevu sanitaarkaitsealal kehtivad piirangud vastavalt

veeseaduse (VeeS) §-le 151.

Seoses DP-ga esitasid kaebaja ja teised Suurevälja põik tee äärsete kinnistute omanikud ja

elanikud 20.11.2019 seisukoha ja taotlused. Tõendatud ega põhjendatud ei ole DP ala

kinnistutele kolme (sh Suurevälja põik tupiktee) juurdepääsutee vajadust. Liikluslahenduseks

ei ole tehtud uuringuid ega esitatud põhjendusi. Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

(standard) näeb praeguse DP lahenduse puhul ette siseringi liikluseks ühe juurdepääsutee

kinnistutele (vt standardi p 4.5 ja selle joonis 4.3), millest peaks piisama. DP ei arvesta

Suurevälja põik tänava elanike huvidega. Planeeringuga halvendatakse vana elamukvartali

elamistingimusi ja liikluskorraldust uue elamukvartali arvelt, mis ei ole mõistlik, vajalik ega

põhjendatud. Arvestatud ei ole standardi p 4.4 lg-tega 2, 9, 10 ja 5 ega standardi p 4.5.5 lg-ga

1. 4,2 m laiune kahekordselt kuumpinnatud kergkate ning 0,5 m laiused peenrad ei taga, et oleks

tagatud normaalne liikluskorraldus, lumetõrje (standardi p 4.6.6) jms. Lumevallitamise ala

laius, kui lund ei veeta ära, on 5 m laiuse lumetõrje ala puhul 1,4 m (vt standardi tabel 4.9).

3-21-1410

3(11)

Juurdepääsu ristlõike elementide laiused on toodud standardi tabelis 6.7 (lk 102), mida ei ole

võimalik järgida tee faktiliste asjaolude tõttu. Suurevälja põik tänavat ei ole mõistlik avada

läbivale kahe- ega ühesuunalisele liiklusele, sest suure tõenäosusega lisandub elamukvartali

valmides sellele palju jalakäijaid ja jalgrattureid, et liikuda mööda Suurevälja põik tupiktänavat

suunaga raudteejaama poole. Pärast vastavate uuringute tegemist oleks pilt selgem tänaval

võimalike muudatuste tegemiseks, kuid selliseid uuringuid ei ole tehtud. Ohutustaseme tõstmise

eelduseks on vaja kergliikluse eraldamine autode liiklusest kõnniteega. Samuti on olemasolev

tänavavalgustus ebapiisav ja vajab täiendamist ning kaasajastamist. Seoses väga kitsa teemaaga

võib vajalikuks osutada sadevee äravoolu ehitamine ja lume väljavedu tänavalt. Arvesse pole

võetud seda, et kui planeeritavale sotsiaalmaale tuleb kunagi lasteaed, siis muutub Suurevälja

põik tee liiklus veelgi talumatumaks. Viirpuu kodu ja seal elavad inimesed hakkaksid samuti

autodega Suurevälja põik tee kaudu liikuma. Omamata terviklikku ülevaadet, ei ole võimalik

leida parimat lahendust tõusetunud probleemidele (sh jalakäijad, jalgratturid, ülekäigurajad ja

võimalik uus väljasõit ning ülekäigurajad riigimaanteele 11185 Hüüru-Saue).

Planeeritav väljasõit riigimaanteele 11185 läbi Suurvälja põik tupiktänava on ebamõistlik

lahendus. Üksnes avalikule huvile tuginedes ei ole võimalik seda teha. DP ei vasta standardi p-

le 4.5.4. DP ala oleks pidanud olema suurem ja planeerimismenetlusse oleks pidanud kaasama

ka Suurevälja tee 1 kinnistu omaniku ja Preediku kinnistu omaniku selleks, et teha

terviklahendus. Kohe tuleb ära lahendada Suurevälja teel perrooni Keila poolse otsa juurest

liikumine perspektiivse jalakäijate tee kaudu, mis ei ole DP alana märgitud. DP vajab

Maanteeameti kooskõlastust seoses planeeritavate väljasõitudega riigimaanteele 11185 Hüüru-

Saue ja jalakäijate põhiliste ülekäigukohtade ohutuks muutmisega. Neid nõusolekuid ei ole

küsitud.

Vastustaja pole rakendanud uurimisprintsiipi ega hea halduse põhimõtet. Kaebaja on esitanud

DP-le mitmeid vastuväiteid, millele vastustaja pole andnud sisulisi ega asjakohaste tõenditega

põhjendatud vastuseid. Kuigi kaebaja ei saa haldusorganile ette kirjutada menetlustoimingute

tegemise viisi, peab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2 kohaselt halduse toiming olema

kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Liikluskoormuse küsimuses

täiendavate uuringute läbi viimata jätmine, erinevate lahenduste kaalumata jätmine ja tõendite

mittekogumine rikub haldusmenetluse põhimõtteid.

Lisanduv liikluskoormus võib mõjutada kaebaja ja tema perekonnaliikmete elukeskkonda

sellisel viisil, et see kujutab endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist (Riigikohtu

17.05.2005 otsus nr 3-3-1-16-05, p 17). Piirangud liikemisel ja oma kinnisasjale

juurdepääsemisel on seotud kaebaja õigusega oma omandit vabalt kasutada. Puuduvad

kontrollitavatele andmetele toetuvad uuringud, mis põhjendaksid hädavajadust Suurevälja põik

tupiktee läbisõiduteeks avamiseks ja DP ala liikluse suunamiseks läbi selle. Samuti pole DP

menetlemise käigus esitatud andmeid, mis võimaldaks kaebuse esitajal liikluskoormuse kohta

tehtud järeldusi kontrollida. Asjaolu, et DP menetluse käigus on pakutud uue teekatte rajamist

Suurevälja põik teele, ei suurenda vajadust selle tupiktee avamiseks läbivaks liikluseks

(Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12).

Vastustaja on rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Ärakuulamisõigus on olnud näilik. Ühtegi

esitatud vastuväidet ei ole arvesse võetud ja seda pole ka sisuliselt põhjendatud (Riigikohtu

28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13; 29.05.2006 otsus nr 3-3-1-23-06).

4. Saue vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Saue Vallavolikogu 28.02.2002 otsusega nr 131 kehtestati Vanamõisa küla Rikko kinnistu DP,

mis asub kaebajale kuuluvate kinnistute läheduses ja nägi ette, et Suurevälja põik tänav ei ole

tupiktänav. Lisa 2 jooniselt nähtub selgelt, et Suurevälja põik tänava ots on jäetud avatuks.

3-21-1410

4(11)

Riigikohtu 05.03.2019 otsuse nr 3-13-385 p 12 järgi tuleb järgida DP-ga kehtestatud nõudeid,

kui DP-d on asutud ellu viima. Arvestades, et Vanamõisa küla Rikko kinnistu DP kehtestati

2002. a-l ja selle alusel moodustati Suurevälja põik 4, 6, 6a, 8, 10, 12 kinnistud ja Rikko tee,

kaebaja on Suurevälja põik 8 omanik alates 2004. a-st ning Suurevälja põik 10 ja 12 omanik

alates 2005. a-st, ei saanud kaebaja eeldada, et Vanamõisa küla, mis paikneb Saue valla

üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal, ei arene ja kinnistute ostmise hetkel ümberkaudne

olukord jääb muutumatuks. Rikko DP kehtiv. Seega on alusetu väide, et DP-ga soovitakse

mõjuva põhjuseta ja aluseta avada Suurevälja põik läbisõiduteeks (Riigikohtu 30.03.2021 otsus

nr 3-18-1901, p 17).

Suurevälja põik 12 kinnistul asuv puurkaev varustab kolme majapidamist. Arvestades

tavapärase veetarbimisega ca 100 l inimese kohta ööpäevas, on puurkaevust veevõtt ilmselgelt

kordi väiksem kui 10 m3 ööpäevas. VeeS § 148 lg 2 kohaselt ei ole sellisel puurkaevul

sanitaarkaitseala, vaid hooldusala, ja hooldusala kohta VeeS-s sätestatud piirangud ei välista

ehitise, sh tee/tänava ehitamist. Hooldusalal tuleb jälgida VeeS § 154 lg-s 5 sätestatud nõudeid.

Planeeringualale on tagatud kolm juurdepääsu, millest kaks juurdepääsu koos planeeritud

sisetänavatega ehitatakse planeeringu elluviimisel esimeses etapis koos tehnovõrkude ja

rajatistega. Suurevälja põik tänav ei ole DP ala koosseisus. Suurevälja põik tänava

projekteerimine ja ehitamine toimub eraldiseisva menetlusena, kus projekteerimise käigus tuleb

arvestada Suurevälja põik 12 aadressil paikneva puurkaevuga. Tee ehitus ei tohi avaldada

negatiivset mõju puurkaevule ja vajadusel tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang tee

ehitusprojekti koostamiseks, andes hinnangu projekti elluviimise ajal esineva keskkonnamõju

(ehitusaegse mõju) ning projekti elluviimise tagajärjel tekkiva keskkonnamõju osas.

Maa-ala jääb Saue valla reoveekogumisalale ning piirkonnas on välja ehitatud ühisveevärk ja

kanalisatsioon, millest tulenevalt on puurkaevu tarbijatel võimalik liituda ühisveevärgiga.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid on vee-ettevõtja poolt välja ehitatud ja

liitumistasu puudub.

Kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (adressaadi,

kolmandate isikute, avalikud huvid), nagu sätestab HMS § 4 lg 2. Põhjendatud ei ole DP-le

esitatud vastuväited, mis puudutavad Suurevälja põik tänava ühendamist DP alaga. Suurevälja

põik on valla omandis olev avalikus kasutuses tänav, mille kasutamine on suunatud

avalikkusele, st kõigile piirkonna elanikele (nii olemasolevatele kui ka tulevastele). Tegemist

ei ole ainult Suurevälja põik elanikele kavandatud juurdepääsuteega. Tänava sulgemise või

tupikuks muutmisega ei saa vastustaja nõustuda ja selleks peaks olema väga mõjuv põhjendus.

Suurevälja põik tänavat ei kasut üksnes elanikud juurdepääsuteena, vaid see on vajalik ka

teenuste osutamiseks (sh päästemasinad, kiirabi, prügivedu jm autodele), lisaks

lumelükkamiseks, mida tupiktänavad segavad, kuna traktor ei saa ümber pöörata. Vastustajal

on kohustus tagada terviklikult kogu piirkonna avalikud huvid.

Kolm juurdepääsu on ka ohutum. Suurevälja põik tänav ei ole nii kitsas, et sealt ei saaks tagada

läbipääsu, st kaks autot mahuvad kõrvuti liikuma. Tänav on võimalik ümber ehitada ja tagada

vajalikud laiused. Vald ei kavanda tänava avamist olemasolevas seisukorras, vaid plaanib

tänavalõigul uue katte paigaldamist koos sadevee ärajuhtimise lahendustega ja jalakäijatele

ohutuma liikumise võimaldamisega (rajatakse laiem kindlustatud teepeenar). Lõplikud

lahendused selguvad projekteerimise käigus. Projekteerimisel tellitakse geoalus ja teede

projekteerija projekteerib eskiislahenduse, mis saadetakse ka elanikele tutvumiseks ja aruteluks.

Vastustaja on juurdepääsude ja liikluskorraldusega seonduvat korduvalt selgitanud. Planeeritud

liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendus on sobiv ja piisaval määral reguleeritud. Tegemist

3-21-1410

5(11)

on väikeelamute alaga, millest tulenevalt on liiklusvood väikesed. Seega puudub alus ja vajadus

liiklusprognoosi tellimiseks. DP alale jääb 19 elamumaa krunti, kus võib olla ratsionaalne

kasutada Suurevälja põik tänavat väljasõiduks. Lisanduvate autode hulk oleks u 40. DP näeb

ette planeeritava sisetänava ühendamist Suurevälja põik tänavaga, mis kulgeb 11185 Hüüru-

Alliku-Saue teeni (Suurevälja tee), mis jääb väljapoole planeeringuala.

DP kehtestamisel ei saa takistuseks olla naabri harjumuspärase keskkonna säilitamine. Naabrite

omandiõigused ei ole piiramatud ega kaalu üles DP ala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ega

kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni. Vastustaja on DP koostamisel kaalunud

alternatiive, leidmaks otstarbekaim, naaberkinnistuid vähim koormav ja kinnistuomanike huve

arvestav planeeringulahendus. DP avaliku väljapaneku ajal arvamusi esitanud isikute soovidele

vastu tulles on planeeringulahendust korrigeeritud. DP elluviimisel seatakse Suurevälja põik

tänavale massipiirang, mille kohaselt ei toimu Suurevälja põik tänaval raskeveokite transporti

alaliselt (v.a teenused).

Teemaa laius Suurevälja põik tänaval on kõige kitsamas kohas 6,6‒6,7 m ehk normide piires.

Standard annab erinevaid võimalusi peenarde ja katte laiuste valikuks ja lõplikud tänava

gabariidid selguvad projekteerimise käigus. Kui projekteerimise käigus selgub, et otstarbekas

ja põhjendatud on kavandada teekate laiemana (nt esialgselt arvestatud 4,2 m asemel 4,5 m), on

vastustaja selleks põhimõtteliselt valmis.

Transpordiameti (Maanteeameti) kooskõlastust pole võetud, kuna tegemist on olemasoleva

ristmikuga ja planeeringu elluviimise tulemusel lisandub Suurevälja põik tänavale vähe

sõidukeid. Ristmiku staatus ei muutu. Tee projekteerimise normide järgi peab ristmiku

lahendust muutma, kui liiklussagedused on suuremad kui 2000 autot ööpäevas ja ristuval harul

suuremad kui 500 autot ööpäevas. Lisanduv sõidukite hulk ei ületa 500 autot ööpäevas. Hetkel

on liiklussagedus Hüüru-Alliku-Saue teel antud kohas alla 2000 auto ööpäevas ja Suurevälja

põik tänaval 10‒20 autot ööpäevas. Vanamõisas elavad inimesed hakkavad kasutama

Suurevälja põik tänavat vähesel määral, kuna Hüürusse ja Sauele on liikumiseks otsemad teed.

Jalakäijate osas on vastustajal Transpordiametiga koostöö Suurevälja põik ristmiku juures asuva

jalakäijate ületuskoha ohutuse parandamiseks ja 2022. a-l rajatakse Suurevälja tee ja Suurevälja

põik ristmiku vahetusse lähedusse künnis koos jalakäijate teeületuskohaga. Hiljuti valmis uus

jalakäijate raudteeületuskoht sõidukite raudteeülesõidu kõrval, mis on mh mõeldud DP ala

tulevastele elanikele. Jalakäijatele ja ratturitele on kavandatud kergliiklustee abil juurdepääs

Saue linna suunale (suubub raudtee ületuskäigule). Transpordiameti ja Eesti Raudteega on

käinud arutelud ka Saue raudteejaama perrooni juures oleva trepi üle, millele lahendust veel ei

ole. Vastustaja huvi on kindlasti tagada jalakäijate ohutus. Viirpuu tee jalgratta- ja jalgtee on

juba praegu ühendatud Laagri-Välja jalgratta- ja jalgteega ning planeeringualalt väljuv kergtee

ühendatakse samuti selle sama teega.

Kaebaja etteheitele, et kahekordne pindamine ei ole tänava rekonstrueerimine, saab vastustaja

kompromissina vastu tulla ja kavandada sinna ühekihilise asfaldi. Tänava rekonstrueerimine

tähendab ka tänava gabariitide muutmist. Muudetakse tee gabariiti ja tugevdatakse

aluskonstruktsioone.

DP-ga ei ole määratud lasteaia ehitusõigust. Juhul, kui tulevikus peaks hakatama lasteaeda

kavandama,

hinnatakse

lasteaia

ehitusõiguse

menetluse

käigus

kõiki

vajalikke

juurdepääsutingimusi ja sellega seotud küsimusi. DP menetluses on läbi kaalutud ja lahendatud

piirkond terviklikult, kaasatud olid kohalikud elanikud.

3-21-1410

6(11)

Kaebaja etteheide, et planeeritav väljasõit riigimaanteele 11185 läbi olemasoleva Suurevälja

põik tupiktänava on ebamõistlik lahendus, mis ei vasta ka kehtestatud standarditele, on

tõendamata ja meelevaldne. Tegemist on olemasoleva väljasõiduga.

Suurevälja teel perrooni Keila poolse otsa juurest on jalakäijate tee kavandatud. Selle valmimine

sõltub kõrvalasuva Priidiku kinnistu planeerimisest. Äsjavalminud raudteeületuskoht on ohutu

ja kasutatav ning nii on juurdepääs faktiliselt olemas kahelt poolt (nii ida kui lääne poolt).

Tupiktänava kavandamiseks puuduvad õiguslikud alused ja seega ka kaebajal õigustatud ootus.

Saue valla 2021. a üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.4. lk-l 11 on kirjas, et uue hoonestuse

rajamisel tiheasustusega alale tuleb arvestada põhimõttega, et tupiktänavaid reeglina ei

kavandata.

5. Y, C, W ja Q (vaidlusaluse DP tellinud isikud) vastust kaebusele ei esitanud.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kaebajale kuuluva kinnistu läheduses asuva ala suhtes kehtib Saue Vallavolikogu 28.02.2002

otsusega nr 131 kehtestatud Saue valla Vanamõisa küla Rikko kinnistu DP, mis näeb ette, et

Suurevälja põik ei ole tupiktänav. Riigikohus selgitas 05.03.2019 otsuse nr 3-13-385 p-s 12, et

olukorras, kus DP-d on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-ga kehtestatud nõudeid.

Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et DP-ga

ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi

silmas pidades kindlaks määras. Lisaks tuleb järgida planeerimisseaduse (PlanS) §-s 131 toodud

põhimõtet tagada DP ala sihipäraseks kasutamiseks vajalike või seda toetavate rajatiste

väljaehitamine ja nende ühildatavus väljaspool planeeringuala asuvate rajatistega, vältimaks

olukorda, kus on olemas küll näiteks väljaehitatud elumajad, kuid puuduvad ühendusteed ja

avalike teenuste pakkumiseks vajalik taristu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 14.10.2015 otsus nr 3-4-1-23-15, p 102).

VeeS § 154 lg 1 p 3 järgi on hooldusala puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla 10 m3

ööpäevas. Vaidlusalusest puurkaevust, mida kasutavad kolm majapidamist, võetakse ööpäevas

vähem vett kui 10 m3. VeeS § 154 lg-s 5 on sätestatud keelatud tegevused, mis võivad ohustada

põhjaveekihi vee omadusi. Tee ehitamine ei kuulu hooldusalal keelatud tegevuste hulka. Lisaks

on vaidlustatud otsuses välja toodud, et Suurevälja põik tänava projekteerimine ja ehitamine

toimub eraldiseisva menetlusena, kus projekteerimise käigus tuleb arvestada Suurevälja põik

12 kinnistul paikneva puurkaevuga. Tee ehitus ei tohi avaldada negatiivset mõju puurkaevule

ja vajadusel tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang tee ehitusprojekti koostamiseks,

andes hinnangu projekti elluviimise ajal esineva keskkonnamõju (ehitusaegse mõju) ning

projekti elluviimise tagajärjel tekkiva keskkonnamõju osas. Lisaks selgitas vastustaja, et

puurkaevu tarbijatel on võimalik liituda ka ühisveevärgiga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumispunktid on vee-ettevõtja poolt välja ehitatud ja liitumistasu puudub.

Kaalutlusõigust on vastustaja teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve, nagu

sätestab HMS § 4 lg 2. Põhjendatud ei ole DP-le esitatud vastuväited, mis puudutavad

Suurevälja põik tänava ühendamist DP alaga. Suurevälja põik tänav on valla omandis avalikus

kasutuses olev tänav. Tegemist ei ole ainult Suurevälja põik tänava elanikele kavandatud

juurdepääsuteega. Tänava sulgemiseks või tupikuks muutmiseks peaks olema väga mõjuv

põhjendus. Arvestada tuleb ka teenustega (sh päästemasinad, kiirabi, prügivedu jm autod),

lisaks lumelükkamisega, mida tupikud segavad. Vastustajal on kohustus terviklikult tagada

kogu piirkonna avalikud huvid.

3-21-1410

7(11)

DP seletuskirjast nähtuvalt toimub Suurevälja põik tänava projekteerimine ja ehitamine

eraldiseisva menetlusena. Vald kavandab Suurevälja põik tänavalõigul uue katte paigaldamist

koos sadevee ärajuhtimise lahendustega ja jalakäijatele ohutuma liikumise võimaldamisega

(laiem kindlustatud teepeenar) – lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus.

Suurevälja põik tänava rekonstrueerimine toimub vastustaja poolt hiljemalt kahe aasta jooksul,

arvates esimesest DP-s ettenähtud elamu püstitamiseks taotletud ehitusloa väljastamisest. Seega

ei ole praegu teada, kas ja kuidas hakkab välja nägema Suurevälja põik liikluslahendus ning

tõendatud ei ole, et kaebaja nimetatud standardi punkte oleks rikutud.

DP alale jääb 19 elamumaa krunti. Vastustaja kinnitusel on teemaa laius Suurevälja põik

tänavas kõige kitsamas kohas kuni 6,7 m. Järgides standardis toodud andmeid, peab juhul, kui

teenindavate eramute arv on kuni 20, olema sõidutee laius 4 m. Seega pole tee rajamine

vajalikes mõõtmetes välistatud. Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta

säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Ükski õigusakt ei anna

kaebajale subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse

jätkumisele. PlanS § 126 lg 1 p-i 4 ja lg 2 koostoimest tuleneb, et koostatavas DP-s tuleb määrata

DP kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused. See

tagab, et DP kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala tervikuna. Kohalikul

omavalitsusel on suur kaalutlusruum valla ruumi planeerimisel, kus tuleb arvestada kogu

piirkonnaga. Ühe eraisiku huvid olemasoleva olukorra säilimiseks ei saa olla suuremad

avalikust huvist vajalike juurdepääsude tagamiseks.

Vaidlustatud DP menetluses esitasid Suurevälja põik kinnistute omanikud või elanikud

omapoolsed seisukohad. Vaidlustatud haldusaktis on vastatud mh kaebaja pöördumisele. Seega

ei ole rikutud kaebaja menetluslikke õigusi. Vastustaja on põhjendanud oma seisukohti ja

ainuüksi nende erinemine kaebaja omadest ei tähenda kaebaja õiguste rikkumist. Samuti ei saa

asjaolust, et Suurevälja põik avatakse, teha järeldust, et vastutaja ei ole täitnud

uurimiskohustust.

Suurevälja põik tänav ei ole DP ala koosseisus ja DP ala laiendamine Suurevälja põik alale ei

olnud põhjendatud. Suurevälja põik tänaval kehtib Rikko kinnistu DP, mis näeb ette, et

Suurevälja põik ei ole tupiktänav. Asjaolu, et varem ei ole asutud kaebaja naabrusesse ehitama

ja tänavat ei ole praeguse ajani avatud, ei tähenda, et kehtivast DP-st ei peaks lähtuma. DP alale

on kolm juurdepääsu, millega liikluskoormus hajutatakse. Seega on Suurevälja põik tänaval

võimalik tagada kohase projekteerimise järgselt liiklusohutus. Kaebaja etteheide, et planeeritav

väljasõit riigimaanteele 11185 läbi olemasoleva Suurevälja põik tupiktänava on ebamõistlik

lahendus, mis ei vasta kehtestatud standarditele, ei ole asjakohane, sest tegemist on olemasoleva

väljasõiduga. Avalikku huvi Suurevälja põik tupiktänava avamiseks tuleb pidada kaalukamaks

kaebaja huvist säilitada senine olukord.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub 09.06.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastutajalt välja kaebaja menetluskulud.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et hooldusalasse saab planeerida või ehitada sõiduteed ja

kergliiklusteed. VeeS § 154 lg-s 5 on avatud loetelu. Keskkonnaameti 23.05.2022 vastusest

nähtub, et majandustegevus on igasugune tegevus, mis nõuab luba (antud juhul ehitusluba) ja

tee ehitamine kuulub ka hooldusalal keelatud tegevuste hulka. Tee ehitamisel ja kasutamisel

mistahes liiki mootorsõidukitega valguvad õlid, kütused jms ohtlikud ained teele, sealt edasi

pinnasesse ja põhjavette. Ka hilisema tee hoolduse käigus (tee soolatamine jms) jõuavad

3-21-1410

8(11)

kahjulikud keemilised ühendid põhjavette ja puurkaevu. Tegemist on otsese ohuga puurkaevule

ja kinnistutel elavate inimeste tervisele, heaolule ning elukeskkonnale.

Halduskohus on lähtunud ebaõigetest eeldustest ja faktilistest asjaoludest. Küsimus ei ole

tänava sulgemises ega tupikuks muutmises, vaid vastupidi, tupiktee avamises uue piirkonna

liiklusega ühendamiseks. Selleks on vajalik väga mõjuvat põhjendust, mida vastutaja ega kohus

ei ole esitanud. Uue planeeritud piirkonna elanike huvid, sh turvalisus, on tagatud planeeritud

kahe uue teega ja kolmas tee Suurevälja põik tupiktee avamise kaudu ei ole hädavajalik ega

põhjendatud. Standard ei nõua kolmanda tee avamist selleks, et päästemasinad, kiirabi,

prügiautod jms liikuma pääseksid. Halduskohtu seisukoht, et tuleb arvestada nende teenustega,

ei põhine ühelgi tõendil. Standard näeb ette, et sellise piirkonna teenindamiseks on vajalik ainult

üks juurdepääsutee.

Tupiktee korrashoid ja rekonstrueerimine ei saa sõltuda DP kehtestamisest ega tupiktee

avamisest planeeritava ala liikluseks. Vastustaja väide, et Suurevälja põik tänava kõige kitsamas

kohas on teemaa laius 6,7 m, on ebaõige. Olemasoleva Suurevälja põik teekatte (pindamise)

laius on ca 3,6‒4,2 m ja teemaa laius on ca 6,3‒6,4 m. Suurevälja põik tänav ei vasta standardile.

Kohus usub alusetult vastustaja väiteid, et tee on võimalik ehitada vastavalt standardile, samuti

vastustaja tihedat koostööd Transpordiametiga piirkonna liiklustingimuste parendamiseks. DP

menetluse käigus kaebaja ja teiste Suurevälja põik äärsete elanike tõstatatud küsimustes pole

vastustaja kunagi Transpordiametiga suhelnud ega konsulteerinud. Üksnes avalikule huvile

viitamine ei ole asjakohane. Kui Suurevälja põik teed soovitakse liikluseks avada, siis oleks see

pidanud olema DP osaks terviklahendusest, sest see on otseselt seotud planeeringuga. Mahuka

DP-ga mittehõlmatud, kuid DP alaga otseselt seotud ala probleemide ja elanikele oluliste

küsimuste lahendamata jätmine ei ole hea halduse ja planeerimise tavaga kooskõlas.

Vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi, sest ei ole liikluskoormuse küsimuses viinud läbi

täiendavad uuringud, ei ole kaalunud erinevaid lahendusi ja on jätnud kogumata tõendid. Kohus

on ebaõigesti tõlgendanud ja hinnanud avalikku huvi. Tupiktee avamise vastu on kõik

Suurevälja põik elanikud ja kinnistuomanikud ning nende huvisid tuleb arvesse võtta. Avalik

huvi tupiktee avamiseks saaks olla põhjendatud vaid juhul, kui muud võimalust ei ole.

Vastustaja on rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Ärakuulamisõiguse tagamine on olnud näilik.

Ühtegi esitatud vastuväidet ei ole arvesse võetud ega põhjendatud sisuliselt, miks neid ei võeta

arvesse. Vastustaja on väljunud kaalutlusõiguse piiridest. Kaebajale pole arusaadav, millistest

põhjendustest on vastutaja otsuse vastuvõtmisel juhindunud ja milliseid huve ning kuidas on

kaalutud. Halduskohus ei ole järginud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

8. Saue vald palub 01.07.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Suurevälja põik 12 asuva puurkaevu hooldusalal tee ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest

õigusaktidest, mis ei välista tee-ehitust puurkaevu hooldusalal. Hooldusalal tuleb järgida VeeS

§ 154 lg 5 nõudeid, st vältida põhjaveekihti ohustavaid tegevusi (keskkonnaohtusid). Tegemist

ei ole ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 kohase

olulise keskkonnamõjuga tegevusega. Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse lisana esitatud

Keskkonnaameti peaspetsialisti seisukohaga, kuna tegemist on paljasõnalise ja hüpoteetilise

tõendamata väitega. Kaebaja on kohtule esitanud kirjavahetuse Keskkonnaametiga (kaebuse

lisa 4), milles on toodud seisukoht, et veehaarde sanitaarkaitsealale ei saa planeerida või ehitada

sõiduteed ega kergliiklusteed. Praegusel juhul ei ole tegemist sanitaar-, vaid hooldusalaga.

Tegemist on sisult täiesti erinevate mõistetega. Vastustaja on varasemalt ka märkinud, et tee

ehitus ei tohi avaldada negatiivset mõju puurkaevule ja vajadusel tuleb koostada

keskkonnamõjude eelhinnang tee ehitusprojekti koostamiseks. Puurkaevu tarbijatel on võimalik

3-21-1410

9(11)

liituda ühisveevärgiga. Maa-ala jääb Saue valla reoveekogumisalale ning piirkonnas on välja

ehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Suurevälja põik on valla omandis avalikus kasutuses olev tänav, mille kasutamine on suunatud

avalikkusele, st kõigile piirkonna elanikele (nii olemasolevatele kui ka tulevastele). Tegemist

ei ole ainult Suurevälja põik tänava elanikele kavandatud juurdepääsuteega.

Suurevälja põik transpordimaa laius kõige kitsamas kohas on ca 6,7 m. Kui tee omanikule

kuuluvale kinnistule on ehitatud ebaseaduslikke ehitisi (aiad, hekid, kuurid jms), siis need

likvideeritakse.

Standard

ei

ole

kohustuslik

õigusakt.

Projekteerimisel

lähtutakse

projekteerimistingimustest,

olemasolevast

olukorrast,

tee

projekteerimisnormidest

ja

standarditest (soovituslikud). Tee omanikul on kohustus tagada tingimused ohutuks

liiklemiseks. Suurevälja põik ei saagi vastata linnatänavate standardile, sest seda tänavat ei ole

selle järgi ehitatud. Standardi järgi ei tohiks tupiktee kavandatav pikkus ületada 150 m.

Olemasolev tee on 193 m pikk, seega ei vasta see juba praegu Päästeameti jms soovitustele.

Suurevälja põik tänav ei ole DP ala koosseisus. Suurevälja põik tänaval kehtib Rikko kinnistu

DP, mis näeb ette, et Suurevälja põik ei ole tupiktänav.

Vald arvestab planeerimisel suurema ja terviklikuma alaga, st kogu piirkonnaga. Vastustajal on

kohustus tagada kogu piirkonna avalikud huvid. Avalik huvi on see, et tänavavõrgustik oleks

ühtne ja terviklik. Vastustaja on juurdepääsude ja liikluskorraldusega seonduvat korduvalt

selgitanud. Planeeritud liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendus käsitletavale maa-alale on

sobiv ja piisaval määral reguleeritud. Avalikku huvi tupiktee avamiseks tuleb pidada

kaalukamaks kaebaja huvist säilitada senine olukord. Ükski õigusakt ei anna apellandile

subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele.

9. Y, C, W ja Q vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega

tühistamiseks.

11. Vaidlustatud DP mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele pole põhjust pidada intensiivseks.

Kaebaja ei nõustu DP-ga osas, milles see näeb DP-ala ühe juurdepääsuna kolmest ette

Suurevälja põik tänava. Suurevälja põik tänav on praegu tupiktänav ja pärast selle ühendamist

DP-alaga saab eeldada, et mõnevõrra võib suureneda liikluskoormus sel tänaval ja sellega

seoses võivad tõusetuda küsimused liiklusohutusest. Samuti peab kaebaja sellise

liikluslahendusega kaasnevat Suurevälja põik tänava rekonstrueerimist võimatuks ja ohtlikuks

tema kinnistul asuvale puurkaevule.

12. DP-ga kavandatakse kokku 18 elamukrundi moodustamist, millest 16 üksikelamukrunti

kavandatakse üksikelamute püstitamiseks ning kaks elamukrunti on kavandatud kahe korteriga

elamute püstitamiseks. Kokku lisandub seega 20 elamuühikut, mis eelduslikult tähendab

maksimaalselt 40‒50 auto lisandumist piirkonda. Arvestades aga, et alale on kavandatud 3

juurdepääsuteed, saab eeldada ka seda, et liikluskoormus jaguneb nende kolme tee vahel. Seega

ei saa lisanduvat liikluskoormust pidada selliseks, mis tooks kaasa vajaduse tingimata korraldada

vastavaid liikluskorralduse lisauuringuid või analüüse.

3-21-1410

10(11)

13. Kaebajal puudub õiguspärane ootus, et tema kodutänava liikluskorraldust ei muudeta ning

samuti ei tugine seadusele kaebaja väide, nagu seda saaks teha vaid n-ö viimase võimalusena,

kui kõik teised võimalused on ammendunud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et juba

RIKKO DP kehtestamisega 2002. a-l (dtl 89 jj) kavandati Suurevälja põik tänav läbitavaks

tänavaks, s.o mitte tupiktänavaks. Seetõttu on DP-d selles küsimuses omavahel kooskõlas ja

puudus vajadus laiendada praegu vaidluse all oleva DP-ala ka Suurevälja põik tänavale.

Asjaolu, et Suurevälja põik tänavat ei olnud seni lihtsalt millegagi ühendada, mistõttu see

muutus tupiktänavaks, ei anna kaebajale õigustatud ootust, et see nii jääbki. Tegemist on valla

omandis oleva avaliku teega, mille kasutamist saab vald vastavalt avalikule huvile kujundada

ja tal on selleks avar kaalutlusruum. Vastustaja on põhjendatult viidanud Saue valla 2021. a

üldplaneeringu seletuskirja p-le 4.4 (lk 11), mille kohaselt tuleb uue hoonestuse rajamisel

tiheasustusega alale arvestada põhimõttega, et tupiktänavaid reeglina ei kavandata. Vastustaja

on selgitanud, et väldib (eriti tiheasumites) tupiktänavate kavandamist, kuna tänavavõrgustik

peab olema ühtne ja terviklikult läbitav mh selleks, et tagada päästemasinate, kiirabi, prügiveo

jmt autode parem läbipääs. Selline põhjendus on mõistlik ja kooskõlas valla üldplaneeringu

põhimõtetega. Asjaolust, et kaebaja viidatud standardi kohaselt peaks sarnase arenduse puhul

minimaalselt olema tagatud üks juurdepääsutee, ei saa teha järeldust, et neid teid ei võiks olla

rohkem, eriti olukorras, kus puudub intensiivne riive kolmandate isikute õigustele. Ainuüksi see,

et kaebaja on harjunud olukorraga, kus Suurevälja põik tänav on tupiktänav ja ta eelistab sellise

olukorra jätkumist, ei kujuta endast kaitstavat subjektiivset õigust.

14. Kaebaja väited, mis seonduvad Suurevälja põik tänava rekonstrueerimisega (Suurevälja

põik 12 kinnistul asuv puurkaev ja selle hooldusala, tee ehitamise võimalikkus vastavalt

standardile, haldusorganite kooskõlastused), on esitatud ennatlikult ega ole asjakohased

praeguse vaidluse lahendamisel. Korraldusest nr 508 nähtub, et planeeringualale on tagatud 3

juurdepääsu, millest kaks juurdepääsu koos planeeritud sisetänavatega ehitatakse planeeringu

elluviimisel esimeses etapis koos tehnovõrkude ja -rajatistega ning Suurevälja põik tänava

projekteerimine ja ehitamine toimub eraldiseisva menetlusena. Vald kavandab Suurevälja põik

tänava lõigul uue katte paigaldamist koos sadevee ärajuhtimise lahendustega ja jalakäijatele

laiema kindlustatud teepeenraga – lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus.

Projekteerimise käigus selgub ka see, kas ja kuidas on võimalik tee-ehitus ja tee hilisem

kasutamine

puurkaevu

ja

selle

hooldusala

ohustamata.

Suurevälja

põik

tänava

rekonstrueerimine toimub hiljemalt kahe aasta jooksul, arvates esimesest detailplaneeringus

ettenähtud elamuhoone püstitamiseks taotletud ehitusloa väljastamisest. DP elluviimisel

seatakse Suurevälja põik tänavale massipiirang, mille kohaselt ei hakka tänaval toimuma

raskeveokite transporti (v.a teenused, mida on vajalik osutada, sh päästemasinad, kiirabi,

prügivedu, lumelükkamine jm autodele). Seega lahendatakse kõik küsimused, mis seonduvad

Suurevälja põik tänava rekonstrueerimisega, rekonstrueerimise projekteerimise ja ehitusloa

menetluses, kus kaebaja saab esitada oma vastuväited. Arvestada saab mh ka sellega, et

Suurevälja põik tänav on juba olemasolev tänav, mistõttu ei saa selle puhul lähtuda üksnes

standardiga ette nähtud soovitustest uue tee rajamiseks. Praeguses menetluses pole esitatud

tõendeid, mille järgi saaks (arvestades erinevaid projekteerimis- ja ehitustehnilisi võimalusi) juba

ennatlikult välistada võimaluse, et Suurevälja põik tänavat on võimalik rekonstrueerida selliselt,

et selle ehitamine ja kasutamine on ohutu (ka puurkaevule) ning tee on läbitav mõlemas suunas.

Sellist välistust ei saa järeldada ka Keskkonnaameti üldsõnalisest 23.05.2022 e-kirjast (dtl 194).

Kui Suurevälja põik tänava rekonstrueerimise projekteerimise käigus peaks leidma kinnitust, et

seda ei ole võimalik ühel või teisel objektiivsel põhjusel teha, peab arendaja loobuma DP

realiseerimisest vastava juurdepääsutee ühendamise osas.

15. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust ega põhjendamiskohustust. Kaebaja on saanud

DP menetluses esitada korduvalt koos teiste Suurevälja põik tänava elanikega oma vastuväiteid

3-21-1410

11(11)

ja nendele on ka korralduses nr 508 vastatud. Asjaolu, et vastustaja pole kaebaja vastuväidetega

nõustunud, ei tähenda, et kaebaja oleks jäetud ära kuulamata või DP kehtestamise otsus oleks

põhjendamata.

16. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

Vastustaja ja kolmandad isikud pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)