2-22-8550/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-8550

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

09. mai 2023 kell 16.30

Tsiviilasja number

2-22-8550

Tsiviilasi

S. S. hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus vastu varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

47 488.60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. S. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx);

Kostja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood

12016207, asukoht: A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post:

elin.vilippus@taitur.just.ee), seaduslik esindaja: Elin Vilippus

(isikukood xxxx), lepinguline esindaja: Veikko Puolakainen

(e-post: veikko.puolakainen@nove.ee).

Istungi toimumise aeg

13. aprill 2023

Istungil osalenud isikud

Hageja S. S.;

Kostja esindajad Viljo Konsap ja Veikko Puolakainen

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks

pärast asjas tehtud kohtulahendi jõustumist.

3. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

1 (23)

2-22-8550

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07. juunil 2022 esitas S. S. Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

2. Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe 07.07.2021 käskkirja nr 11-

1/21/30 alusel jagati tsiviilasi lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, kuid hagi on

Harju Maakohtu menetluses.

3. Harju Maakohtu 17.06.2022 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ning hagejale määrati

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) hagihinna nimetamiseks; 2) hagiavalduse täpsustamiseks ja

põhistamiseks; 3) lisade nummerdamiseks ja hagiavalduses nendele viitamiseks, 30 päeva määruse

kättesaamisest.

4. 19. juulil 2022 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse ja lisad ning 16.08.2022 veel täiendavad

lisad.

5. Harju Maakohtu 26.08.2022 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus teistkordselt käiguta ning hagejale

anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) hagihinna nimetamiseks, viivise arvestuse esitamiseks

ja vajadusel nõudelt täiendava riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks;

2) hagiavalduse täiendavaks täpsustamiseks ja põhistamiseks; 3) lisade nummerdamiseks.

6. 08. septembril 2022 esitas hageja (tähtaegselt) täpsustatud hagiavalduse ja lisad.

7. 14. septembril 2022 esitas hageja hagiavalduse täiendavad seletused ja lisa.

8. Hagiavalduse kohaselt hagejale kuulus Luxury Park OÜ (registrikood 12517091) osa

nimiväärtusega 2 500 eurot. Luxury Park OÜ-le omakorda kuulus 100% osalus aastatel 2019-2022

Eraarendus Grupp OÜ-s (registrikood 12960099) ja Pride Invest OÜ-s (registrikood 12961762).

9. Eraarendus Grupp OÜ oli kinnistute reg.nr 2851131 ja registriosa nr 9646302 ning korteriomandi

registriosa nr 15930901 omanik. Pride Invest OÜ oli korteriomandi A. Weizenbergi tn 10/2,

Tallinn, registriosa nr 16126401 omanik, korter on hageja elukoht.

10. 17.02.2016 algatas kostja hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/967 Harju

Maakohtu otsus tsiviilasjas xxxx sundtäitmiseks. 26.02.2019 koostas kostja Luxury Park OÜ osa

nimiväärtusega 2 500 eurot arestimisakti, hinnates osa väärtuseks 200 eurot. Hagejale seda kätte ei

toimetatud. 09.05.2019 avaldas kostja Luxury Park OÜ osa enampakkumise kuulutuse

kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas. Hagejale

seda ei edastatud. 31.05.2019 toimunud enampakkumise võitis ja Luxury Park OÜ osa ostis Q

Finants OÜ, kelle seaduslik esindaja on C. 31.05.2019 koostas kohtutäitur enampakkumise akti.

Hagejale (võlgnikule) seda kätte ei toimetatud.

2 (23)

2-22-8550

11. 03.06.2019 otsusega kostja tühistas 31.05.2019 enampakkumise akti. Tühistamise aluseks on

asjaolu, et enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise tingimusi: kostja määras

valesti osa väärtuse, kuna ei arvestanud sellega, et Luxury Park OÜ-le kuuluvad osalused

äriühingutes Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest OÜ kellele omakorda kuuluvad 4 kinnistut.

Seega kostja ise otseselt möönis, et Luxury Park OÜ osa üksnes 200 euro eest enampakkumisele

panemisega rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Alles 08.07.2019 edastatud e-kirjaga (millega

kostja edastas võlgnikule täitetoimiku väljavõtte), sai hageja (tema enda nõudel) kätte

enampakkumise aluseks olevad dokumendid. Hagejale ei ole 31.05.2019 enampakkumise akti ja

03.06.2019 otsust enampakkumise tühistamise otsust varem kätte toimetatud. Samuti ei ole talle

varem edastatud arestimisakti, millest nähtub, et Luxury Park OÜ osa väärtuseks hinnati üksnes 200

eurot. Kostja tunnistas oma eksimust ja 03.06.2019 tühistas 31.05.2019 enampakkumise akti.

12. Q Finants OÜ keeldus OÜ Luxury Park osakut tagastamast, ta võõrandas osa edasi OÜ-le V 15,

kes müüs selle edasi OÜ-le Comtrans. Hageja pidi OÜ Luxury Park osa tagasisaamiseks kandma

märkimisväärses ulatuses menetluskulusid. Samuti tekkis hagejale kahju seoses sellega, et ajal, mil

OÜ Luxury Park kuulus C seotud äriühingutele, hakkas C teadlikult kahjustavalt (formaalselt

omaniku esindajana) käituma. Kokkuvõttes kohtutäituri vea tulemusena tekkis 10 tsiviilasja (koos 4

maksekäsu kiirmenetlusega) ning 6 kriminaalasja. Seoses nendega on hageja kandnud suuri kulusid.

Kuivõrd need kõik on otseselt ja vahetult tingitud kostja poolt oma kohustusi rikkudes (st

täitemenetluse läbiviimisel rikuti seadust), siis hagiga palub hageja need kulud/kahjud kostjalt välja

mõista.

13. Kostja rikkus täiteasjas 022/2016/967 läbiviimisel TMS § 10 lg 1 tulenevaid kohustusi. Kui

kostja ei oleks täiteasjas oma kohustusi rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud menetluskulusid

kandma varalist kahju, talle ei oleks tekkinud mittevaralist kahju ega muudel alustel kahju

kannatama. Hageja nõuab kahju hüvitamist kostjalt, sest tal puudub võimalus tekkinud kulude

hüvitamist nõuda Q Finants OÜ,V15 OÜ (uus nimi Teeme Head OÜ), ComTrans OÜ, kes osalesid

kostjatena kohtuvaidlustes, kuivõrd: Q Finants OÜ on likvideeritud; V15 OÜ on likvideerimise

staadiumis, ei oma registrisse kantud vara, mistõttu ei ole maksevõimeline; ComTrans OÜ ei tegele

majandustegevusega, tal puuduvad majandusaasta aruanded, puudub registreeritud vara, mistõttu ei

ole maksejõuline; Ci vastu nõude esitamine oleks mõttetu, sest ka temal ei ole vara, mille arvelt

saaks kahju hüvitamist nõuda. Nimelt kahju jääks vara puudumise tõttu hüvitamata. Nende

maksevõime puudumist tõendab ka see, et nad ei ole siiani kohtute poolt väljamõistetud summasid

ära maksnud. Seega hageja ainukeseks võimaluseks on kahju hüvitamist nõuda kostjalt. Sealjuures

hageja nõuab kostjalt ka õigusvaidlustes tekkinud menetluskulude hüvitamist seoses kohtuasjadega,

kus kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Nimelt kui kostja oleks täitemenetlust

seaduslikult läbi viinud, siis saanuks hageja OÜ Luxury Park osa kaotamist vältida, tasudes koheselt

täiteasja aluseks oleva nõude ja sellega oleks täitemenetlus lõpetatud

14. 20.06.2019 ostja esitas Q Finants OÜ Harju Maakohtule hagi kostjate Luxury Park OÜ, Grupp

OÜ, Pride Invest OÜ, S. S.i vastu, milles nõudis hagi tagamiseks kogu Luxury Park OÜ ja tema

tütarettevõtetele vara arestimist, tsiviilasi xxxx. Harju Maakohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu

otsusega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud jäeti Q Finants OÜ (likvideerimisel) kanda. Selles

asjas kandis hageja kohtukulud 840 eurot, sh esimese astme kohtus 300 eurot ja ringkonnakohtus

540 eurot.

3 (23)

2-22-8550

15. 07.08.2019 esitas hageja Harju Maakohtule hagi Q Finants OÜ, R. J. O. ja kohtutäitur Elin

Vilippus vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tsiviilasi xxxx. 03.12.2019 otsusega

rahuldas Harju Maakohus hagi ning tunnistas täiteasjas nr 022/2016/967 kohtutäitur Elin Vilippus

poolt korraldatud enampakkumise Luxury Park OÜ osa võõrandamiseks kehtetuks. Tallinna

Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsus jõustus muudatusteta

02.11.2020. Kostja tunnistas menetluse käigus hagi täielikult ja tunnistas oma süüd täitemenetluses

seaduste rikkumiste toimepanemises. Hageja kandis selles tsiviilasjas menetluskulusid 3 874.60

eurot, sh Advokaadibüroo Grandmen 198 eurot ja advokaadibüroo Leadel 3 226.60 eurot

(252.80+560.20+613.60+900+900) ja riigilõiv summas 450 eurot (4 х 50 + 250). Hageja nõuab

kostjalt selle summa hüvitamist põhjusel, et hageja kohtukulud tekkisid selles asjas kostja eksimuse

tagajärjel täitemenetluses nr 022/2016/967. Harju Maakohus ning Tallinna Ringkonnakohus

otsustasid jätta menetluskulud poolte endi kanda.

16. 30.06.2020 esitas hageja tsiviilasjas nr xxxx Tallinna Ringkonnakohtule avalduse hagi

tagamiseks, millega palus keelata Luxury Park OÜ osa edasi võõrandamine. 01.07.2020 rahuldas

Tallinna Ringkonnakohus hageja taotluse, samal päeval õnnestus Q Finants OÜ võõrandada Luxury

Park OÜ osa V15 OÜ-le. 15.07.2020 võõrandati Luxury Park OÜ osa teist korda Com Trans OÜ-le.

Selle fakti kohta algatas ringkonnaprokuratuur 4. juulil 2020 kriminaalasja nr 20259000562.

31.05.2021 lõpetas Viru Prokuratuur juhtumi. Et vältida Luxury Park OÜ omaniku vahetust, palus

hageja korduvalt kostjal äriregistrile teada anda, et enampakkumise tõend ei ole kehtiv ja seda

vaidlustatakse Harju Maakohtus. Kostja eiras hageja taotlusi ega vastanud neile.

17. 07.07.2020 hageja esitas pankrotiavalduse Pride Invest OU vastu, tsiviilasi xxxx. Kohus ei

võtnud taotlust menetlusse, menetluskulud jäid hageja (S. S.) kanda. Hageja kandis menetlusekulud,

tasus lepingulisele esindajale Indrek Naur osutatud teenuste eest 1 200 eurot, mida ta palub kostjalt

välja mõista põhjusel, et tsiviilasi xxxx ja hageja kohtukulud tekkisid selles asjas kostja eksimuse

tagajärjel täitemenetluses nr 022/2016/967.

18. Hageja esitas 20.07.2020 Harju Maakohtule hagi OÜ V 15, Q Finants OÜ ja OÜ ComTrans

vastu Luxury Park OÜ osaku omandiõiguse tagastamiseks, tsiviilasi xxxx. 28.10.2021 rahuldas

Harju Maakohus hagi ja tunnistas S. S. Luxury Park OÜ ainuõiguslikuks aktsionäriks. 29.04.2022

jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata, kohtuotsus jõustus 15.06.2022.

Asjas xxxx kandis hageja õigusabikulusid esimese astme kohtus 7 079 eurot, Ringkonnakohtus 945

eurot, kokku 8 024 eurot, sh Advokaadibüroo Aavik & Partnerid osutatud teenuste eest tasutud

summa 624 eurot, Laus & Partnerid osutatud teenuste eest tasutud summa 6 124 eurot (585 +1 000+

1 485+ 945+ 1485) eurot ja riigilõiv 1 900 eurot (250+ 625 +625 + 8 х 50). Hageja nõuab kostjalt

selle summa väljamõistmist põhjusel, et tsiviilasi ja hageja kohtukulud tekkisid kostja seaduse

rikkumiste tagajärjel täitemenetluses nr 022/2016/967. Harju Maakohtu otsusega peavad kostjad

kandma kohtukulud võrdsetes osades. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kohtukulud

apellatsioonimenetluses peab kandma apellant OÜ ComTrans.

19. Hageja tsiviilasjas xxxx taotles kuuel korral nõude tagamist, eesmärgiga Luxury Park OÜ ja

selle vara edasise võõrandamise ja koormamise keelamiseks. Kohus rahuldas avalduse osaliselt,

ainult Luxury Park OÜ osaku osas. Varaga tegelemise täielikuks keelamiseks oli hageja sunnitud

esitama uue hagi Luxury Park OÜ, Pride Invest OÜ, Eraarendus Grupp OÜ vastu, tsiviilasi 2-20-

12515, milles hageja taotluse alusel keelas kohus kõik tehingud kogu Luxury Park OÜ varaga.

4 (23)

2-22-8550

Kohus rahuldas hagi ja tunnustas nõuded täies ulatuses. Kohus otsustas jätta menetluskulud poolte

endi kanda. Selles asjas kandis hageja õigusabikulusid 1 750 eurot, sh esimese astme kohtus 1 550

eurot ja Ringkonnakohtus 200 eurot. Nõudesumma koosneb lepingulise esindaja Laus & Partnerid

osutatud teenuste eest tasutud summast 500 eurot ning riigilõivust 1 250 eurost (200+650+400).

Hageja nõuab kostjalt selle summa 1 750 eurot sisse sel põhjusel, et tsiviilasi 2-20-12515 ja hageja

kohtukulud tekkisid selles asjas kostja eksimuse tagajärjel täitemenetluses nr 022/2016/967.

20. Vastavalt VÕS 128 lg 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Kuni 31.05.2019 tegutsesid Pride Invest OU, Eraarendus Grupp OU ja Luxury Park OÜ aktiivselt

majandustegevuses ja tegid aastakäivet kümnetes tuhandetes eurodes. Tol ajal kuulus Eraarendus

Grupp OÜ-le kaks kinnistut Narva mnt 23, Jaani 35 Tapa linn, mis olid välja üüritud, mille tõttu

Eraarendus Grupp OÜ sai tulu. 25.06.2019 määrati kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx Luxury Park OÜ

osaku ostja avalduse alusel keelumärke Pride Invest OÜ, Eraandus Grupp OÜ ja Luxury Park OÜ

osakutele ning Luxury Park OÜ tütarettevõtete kinnistutele, keelumärked tühistati asja lõppemisega

alles 23.05.2022. Alates 25.06.2019 ostja esindaja kontrollis Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest

OÜ kinnistute omandiõigust, nõudis pidevalt talle omandi üleminekut ja takistas üürnikel selle

kasutamist, sel alusel, et tema kui omanik ei andnud selleks luba. Rikkus kinnisvara. Sellises

olukorras on kinnisvara rentimine muutunud võimatuks. Sel alusel 01.06.2019 OÜ Eraarendus

Grupp ütles Narva mnt 23 üürnik üürilepingu üles. Seega kaotas Eraarendus Grupp OÜ perioodil

01.07.2019 kuni 01.08.2022 kohtutäituri vea tulemusena võimaluse saada igakuist tulu oma

kinnisvara üürimisest. Hagejal (nagu Eraarendus Grupp seaduslik esindaja) oktoobris 2019 õnnestus

leida üürnik kinnisvarale Narva mnt 23-26a. Üür moodustas ainult kommunaalmaksete tasumise

summa. Seega välistas Eraarendus Grupp OÜ selles osas reaalsed kahjud. Lisaks on üürnik juba

takistanud ostjal osa enda valdusesse võtmist. Alates 01.08.2022 Eraarendus Grupp OÜ on

taastanud turu üürisuhted, üürisumma moodustab 550 eurot. 01.07.2019 kuni 01.08.2022

Eraarendus Grupp OÜ kahju summa moodustas 19 800 eurot. Eraarendus Grupp OÜ juhatuse

otsusega anti nõuded antud asjas S. S.ile. Hageja nõuab vaid tõendavat summat, reaalne

kahjusumma kolmele ettevõttele on kordades suurem.

21. Q Finants OÜ esindaja C uskus oksjoni toimumise hetkest, et ta omandas Luxury Park OÜ

osaku seaduslikult ning pidas ennast sellest lähtuvalt ettevõtete kinnisvara seaduslikuks omanikuks.

C nõudis hagejalt pidevalt, et see annaks talle üle Luxury Park OÜ vara ja pärast seda, kui hageja

asus oma õigusi kohtus kaitsma, valis C omandiõiguse nõudmise meetodi - rünnak hageja

elukohale, füüsiline ja psühholoogiline mõju hagejale ja tema pereliikmetele. Hageja on pidanud

seoses kostja seaduserikkumiste tagajärjel OÜ Luxury Park osa kaotamisega osalema paljudes

õigusvaidlustel. See on olnud hagejale ja tema perekonna liikmetele äärmiselt stressirohke. See on

toonud kaasa suuri hingelisi kannatusi, sest OÜ Luxury Park osast ilma jäämisel oleks hageja

kaotanud kogu oma maise vara ja tema perekond oleks kodutuks jäänud. Hageja ja tema perekond

on üle 4 aasta pidanud igapäevaselt seda stressi taluma. Ajavahemikul juulist 2019 kuni maini 2022

C pani toime: 36 kallaletungi hageja varale, C loopis öösel isiklikult kive akendesse, lasi õhkrelvast

akendesse, valas majale värvi, lõhkus autode aknaid. Hageja tegi iga juhtumi puhul avalduse

politseisse. Politsei ei võtnud kasutusse mitte mingeid meetmeid ega tunnistanud Ci kunagi

õigusvastaste tegude toimepanemises süüdi põhjusel, et C kuulutas end selle vara omanikuks koos

kõigi õigustega, sealhulgas ka rikkumises. 3 kallaletungi hageja vastu kergete kehavigastuste

tekitamisega, algatati 2 kriminaalasja. Kallaletung koos kergete kehavigastuste tekitamisega hageja

abikaasale, kriminaalasi on algatatud. Naisel on rünnakust käel jäänud eluaegne arm. Püüdis

5 (23)

2-22-8550

füüsilist jõudu kasutades hagejat ja tema perekonda elukohast välja tõsta, mis tõi kaasa relvade

kasutamise, vahistamise ja olulise materiaalse kahju. Hageja tegevust õigustas politsei. Selle fakti

kohta on avatud kriminaalasi. Kriminaalasi lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sellise

agressiooniga kaasnesid ähvardused ja solvamised kõigi pereliikmete suhtes, levitades valet

laimavat informatsiooni kohtuga manipuleerimise eesmärgiga.

22. Seoses katsetega võtta Luxury Park OÜ oma valdusse ja tekitada kahju Luxury Park OÜ varale

ostja esindaja põhjendas oma tegusid sellega, et ta oli selle kinnistu omanik ja tal on õigus seda

omada, majandada ning sealhulgas ka rikkuda. Politsei ei teinud nende ostja esindaja tegude kohta

ainsatki süüdistavat otsust. Seega tunnistas politsei teda tegevuse õiguspäraseks. Seetõttu põhjustas

kostja seaduse rikkumised hagejale, ja tema pereliikmetele rasket psühholoogilist traumat, füüsilist

ja psüühilist valu ning kannatusi. Sellise tegevusega tekitas ostja esindaja hagejale ja tema

perekonnaliikmetele raske psühholoogilise trauma, tekitas füüsilist ja vaimset valu ning kannatusi.

Sel põhjusel halvenes neuroosi alusel oluliselt hageja abikaasa ja hageja poja tervis. Sellisel viisil

on kostja käitumine avaldaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks. Hageja nõuab moraalset kahju

summas 12 000 eurot, mis on mõistlik ja vajalik, arvestades vaimse valu ja kannatuste,

kehavigastuste, psüühikahäirete ja sellele järgnenud terviseseisundi halvenemist. Hageja võttis

kahju suuruse hindamisel arvesse šoki ning moraalse vapustuse perekonna kodu ja kogu kinnisvara

kaotamisest, psühholoogiline pinge ning hingelised vapustused vara kaitsmisel, mõjumise perioodi,

tagajärgi, aga ka kostja sissetulekuid aasta aruande järgi Elin Vilippus (registrikood 12016207) ning

hulk varasid - 33 kinnistut Tallinna Kesklinnas. Kostja poolt seaduse rikkumistega kahju tekitamine

ei ole esmakordne, vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas xxxx.

23. Hageja taotleb varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Nõue põhineb kohtualuse süü

omaksvõtmisel, faktidel, asjaolude põhjuslikul seosel ja õigusnormidel. Hageja leiab, et kostja

kannab täielikku vastutust ostja esindaja tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest, kuna ostja

esindaja tegevus tulenes kohtutäituri veast. Kui kohtutäitur poleks eksinud, poleks hagejal kahju

tekkinud. Antud juhul ei olnud võimalik kahju vältida ega muul viisil hagiavalduses kirjeldatud

kahjulike tagajärgi kõrvaldada. Seetõttu kahjud tuleb hüvitada rahas.

24. Vaatamata hagis viidatud tsiviilasjades erinevatele kohtulahenditele, leiab hageja, et need

kohtukulud on kostja süül hageja tahtmatud kulutused, seega on tegemist kahjutasuga, mida hageja

VÕS § 127 ja § 128, KTS § 9 lg 1 alusel võib kostjalt nõuda. Hageja varalise nõude alternatiiveks

aluseks on hagis kirjeldatud asjaoludel VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Antud juhul ei ole küsimus

selles, et kostja peaks Ci ja tema firmade asemel tekitatud kahjude eest vastutama, vaid tekkinud (L.

ja firmade poolt tekitatud) kahjud on otseselt põhjustatud kostja ebaseaduslikust käitumisest. Seega

tema vastutab hagis kirjeldatud kahjude eest iseseisvalt. Kuigi hageja on nõuded ka L. ja firmade

vastu, siis on hagejal õigus valida kelle vastu ta oma nõude esitab.

25. Hagis kirjeldatud asjaolud tulenevad kostja poolt ebaseaduslikuks käitumisest ja on tekkinud

kahjuga põhjuslikkuses seoses. Hagejale tekkinud kahju on kohtutäituri vea tagajärg (põhjuslik

seos). Kantud materjalikulude tõttu on hageja majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Tsiviilasjas

xxxx toimunud kohtuistungil, C väitis, et kohtutäituri esindaja, kes asja läbi viis, teadis Luxury Park

OÜ osaku tegelikku väärtust, pettis tahtlikult.

6 (23)

2-22-8550

26. Lähtudes eeltoodust palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 47 488.60 eurot, sh 35

488.60 eurot varaline kahju ja 12 000 eurot mittevaraline kahju, menetluskulud jätta kostja kanda

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras alates lahendi

jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

27. 06. jaanuaril 2023 esitatud vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt kahju

hüvitamise koosseis täidetud ei ole. Kohtutäitur ei ole hagejale tekitanud mingit varalist ega

mittevaralist kahju, samuti puudub kostja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos ja kostja süü.

Puuduvad ka muud RVastS ja KTS tulenevad üldised kahjunõude esitamise eeldused.

Hagiavaldusest nähtuvalt seostab hageja oma varalisi nõudeid peamiselt menetluskulude nõuetena

teistes tsiviilasjades (milles kostja pole üldse osaline olnud) ja saamata jäänud tuluga (mille

arvutuskäik ja seos kostjaga on täiesti ebaselge) ja mittevaralisi nõudeid C tegevusega (kes aga ei

osale praeguses asjas menetlusosalisena). Hageja on oma nõuded esitanud vale isiku vastu.

28. Riigikohtu praktika kohtutäituri vastutusega seonduvalt, sh tõendamiskoormise osas, on olnud

järjekindel. Viimati leidis Riigikohus 05.05.2021 lahendis nr xxxx järgmist (p 14): KTS § 9 lg 1

esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest

riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse

avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse

kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike

suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja

teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on

tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab

oma süü puudumise (Riigikohtu 12. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14).

RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui

kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse

rikkumist peab tõendama hageja (Riigikohtu 1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11).

Antud juhul on need eeldused täitmata. Selline on ka üldine poole menetluslik tõendamiskoormis.

TsMS § 230 lg 1 järgi on kahju suuruse jm tõendamise kohustus hagejal. Seetõttu peab hageja

näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et kostjal oleks võimalik esitada sellele

vastuväiteid (vt Riigikohtu 03.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13).

29. Sama otsuse p 16 rõhutab Riigikohus veel järgmist: Lisaks eeltoodud kahju hüvitamise eelduste

täidetusele on kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1

kohaselt nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste

seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus

esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS §

217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Need

võimalused on hageja jätnud kasutamata.

30. Riigikohtu praktika on selles osas olnud pikaajaline ja järjekindel. Kohtutäituri vastu kahju

hüvitamise nõude esitamise eelduseks on KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete

õiguskaitsevahendite kasutamine (lahendid tsiviilasjades 3-2-1-153-02, p 13; 2-17-8492, p 15; 3-2-

7 (23)

2-22-8550

1-69-11 p 13, 3-2-1-142-15, p 16, 3-2-1-1-14, p 18). 17.03.2021 lahendis nr 2-19-6362 on

Riigikohus viidetega varasemale praktikale detailselt analüüsinud küsimust, millised on isiku

võimalused täitemenetluses oma õiguste kaitseks. Riigikohus selgitab, et täitemenetluse võlgnik

saab oma õigusi kaitsta kas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega TsMS § 217 lg 1 alusel

või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 alusel. Kui võlgniku arvates alustati

täitemenetlust valesti või tehti selle kestel võlgniku arvates vääraid otsustusi, siis primaarselt peab

võlgnik oma õigusi kaitsma täitemenetluses. Vastasel juhul kaotab ta hiljem võimaluse väidetavale

täituri minetustele tugineda. Hagist ei nähtu, et hageja oleks esitanud kaebusi täituri otsustele või

vaidlustanud sundtäitmise. Hageja kahjunõude rahuldamine ei ole juba seepärast võimalik ja kahju

suuruse küsimust ei tõusetu. Seega, kui hageja peab kahju tekkimise peamiseks põhjuseks tema

suhtes algatatud täitemenetlust või selle raames tehtud ametitoiminguid, siis saab hagi jätta

rahuldamata, kuna hageja ei kasutanud täitemenetluses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

31. Puudub kostja teo õigusvastatus. Täitemenetluse algatamine hageja suhtes 17.02.2016 oli igati

õiguspärane, sest kohtutäiturile esitati täitmisavaldus ja koos sellega täitedokument, milleks oli

Harju Maakohtu jõustunud otsus tsiviilasjas nr xxxx (vt hagiavalduse p 1.3. esitatud asjaolu). Seega

puudub üldse põhjus või vajadus asuda hindama seda, kas hagejale tekkis kahju ja milles see

väljendus. Kostja küll märgib, et hagist ei ole võimalik täpsemalt aru saada, mis on see konkreetne

tegu, mida hageja kohtutäiturile ette heidab. Hageja nõudest on võimalik aru saada nii, et õiguslikult

on tegemist kohtutäituri vastu KTS ja RvastS alusel esitatud kahju hüvitamise nõudena, kus hageja

tugineb kohtutäituri vastutuse osas kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1. Iseenesest on sellise nõude

esitamine formaalselt võimalik. Küll aga tuleb sellist nõuet menetledes kõigepealt kindlaks teha

kohtutäituri kohustuse rikkumine. Nõude ja asjaolude esiletoomine on eelkõige hageja enda

ülesanne.

32. Hagiavalduse p lk 2 ja 3 sisaldab endas üksikuid viiteid ühe täitemenetluse algatamisele

17.02.2016 ja selle raames teostatud erinevatele täitetoimingutele, kuid mitte asjakohast ja selgitust

kohtutäituri väidetavatele minetustele. Ühe hageja suhtes läbiviidud täitemenetlusega seotud

faktilistest asjaoludest ei ole võimalik teha õiguslikke järeldusi selles, et kohtutäituri tegevus oleks

olnud õigusvastane ja/või süüline KTS § 9 lg 1 mõttes. Seejuures ei ole KTS § 9 lg 1 ise nõuet

sisustavaks normiks, vaid see sätestab üksnes kohtutäituri põhimõttelise vastutuse süüliselt tekitatud

kahju eest. Kahjunõue tervikuna tuleb aga sisustada RVastS alusel ja sellest tulenevalt lähtuda ka

asjakohastest eraõiguslikest normidest (kuna ka RvastS ise ei reguleeri kahju hüvitamise nõuetega

seonduvaid küsimusi ammendavalt, vaid viitab omakorda võlaõiguslikele sätetele). Seda on

kinnitanud ülalviidatud asjades ka Riigikohus. Seega on hageja nõue ainuüksi asjaolude mõttes

ebaselge ega võimalda hagi rahuldamist juba seetõttu, et hageja poolt hagi alusena esile toodud

asjaolud ei võimalda aru saada, mis täpsemalt on kostjale konkreetselt etteheidetav õigusvastane

käitumine ja/või tegevus, st milles seisneb kohtutäituri poolt ametikohustuse rikkumine. Kehtiva

täitedokumendi täitmine kohtutäituri poolt ei ole õigusvastane, vaid kohtutäituri ametikohustuse

täitmine. Õigusvastane ei ole ka varale alghinna määramine ja vara enampakkumise korraldamine.

33. Kostja vastutaks hagejale kahju tekitamise eest üksnes siis, kui kahju tekkimine on põhjuslikus

seoses kostja õigusvastase ja süülise käitumisega. Primaarselt peab olema kindlaks tehtud, milles

seisneb hageja kahju. Hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Tõendamata on nii kahju,

kostja õigusvastane tegu, põhjuslik seos kui ka kostja süü (2-15-7163 p 14, 3-2-1-166-14, p 12).

8 (23)

2-22-8550

34. Hageja tugineb kahjunõude sisustamisel VÕS § 127 ja § 128. Kahju legaaldefinitsiooni VÕS ei

sisalda. Kahju olemust tuleb eelkõige sisustada kahju hüvitamise eesmärgi kaudu. VÕS § 127 lg 1

sisaldab endas nn diferentsihüpoteesi, mis tähendab, et tuleb võrrelda isikul pärast kahju tekitanud

sündmust olevat varalist olukorda selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui

kahju tekitanud sündmust või asjaolu ei oleks toimunud. Diferentsihüpoteesi kohaselt loetakse

tekkinud kahju suuruseks nimetatud kahe varalise olukorra vahe. Praeguses asjas ei ole

diferentsihüpoteesi võimalik rakendada juba seetõttu, et TsMS näeb kohtumenetluse kulude

hüvitamiseks ette eriregulatsiooni, mis ei näe ette võimalust, et menetlusosaline saaks kohtus kantud

menetluskulusid sisse nõuda kahjuna või muul viisil.

35. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS §

115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi

ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt

Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Praegu sellist

olukorda siiski ei ole, sest hageja ei nõua kohtueelsete kulude hüvitamist, vaid viie erineva

kohtumenetlusega seotud kulutuste hüvitamist. Sellist nõuet pole aga võimalik kostja vastu

rahuldada. Enamikes neist asjadest ei olnud kostja ka üldse menetlusosaliseks.

36. Varalise kahju (õigusabikulud) hüvitamise nõude alused saaks põhimõtteliselt tuleneda VÕS §

115 lg 1 ja § 128 lg 3. Seega rakenduks kõik tavapärased kahjunõude esitamise eeldused.

Õiguslikus mõttes ei ole tegemist kahjuga. Samuti puuduvad ülejäänud kahju hüvitamise nõude

eeldused – eelkõige kostjate käitumise õigusvastasus (rikkumine) ja põhjuslik seos. Kostja vastutus

on välistatud. Kui hageja otsustab kasutada kohtus õigusabi, siis ei ole tegemist kahjuga, vaid

teenuse tellija ja osutaja omavahelise õigussuhtega, mille raames makstud tasu ei ole kahju

hüvitamise sildi all ülekantav kostjale. Lisaks rakendub kohtus kantud kulude hüvitamisele TsMS-is

sätestatud eriregulatsioon.

37. Kostjalt ühegi hagis viidatud tsiviilasja menetlusega seonduvalt hageja kasuks mingeid

kohtukulusid välja mõistetud ei ole. Kahjunõue on täiesti põhjendamatu. Täpsemalt nähtub hagis

viidatud kohtuasjade materjalidest alljärgnev: 1) Tsiviilasjas xxxx oli hagejaks Q Finants OÜ ja

kostjateks Luxury Park OÜ, Grupp OÜ, Pride Invest OÜ, S. S.. Hagi Lisadest 13 (Tallinna

Ringkonnakohtu 26.11.2021 otsus) ja 14 (Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus) nähtub, et

menetluskulud maakohtus jäeti Q Finants OÜ kanda ja ringkonnakohtus samuti Q Finants OÜ

kanda.

Kohtutäitur Elin Vilippus selles kohtuasjas menetlusosaline ei olnud. Seega ei ole mingit alust ega

põhjust nõuda temalt menetluskulude hüvitamist summas 840 eurot. Lisaks nähtub hagiavalduse

lisadest 15-17 (advokaadibüroo Laus ja Partnerid arve ja kaks maksekorraldust), et nende kulude

kandjaks (advokaaditasu 540 eurot ja riigilõivud määruskaebustelt 300 eurot) on Luxury Park OÜ,

mitte S. S.. 2) Tsiviilasjas nr xxxx oli hagejaks S. S. ja kostjateks Q Finants OÜ, R. J. O. ja

kohtutäitur Elin Vilippus. Hagi Lisast 75 (Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus) nähtub, et

menetluskulud maakohtus jäeti poolte endi kanda. Hageja kinnitusel jättis Tallinna Ringkonnakohus

Harju Maakohtu otsuse muutmata. Hageja ei ole Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas tõendina

esitanud (selle asemel on hagi Lisa 76 kohtumäärus hagi tagamise avalduse lahendamise kohta).

Riigi Teataja kohtulahendite andmebaasist nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus on selles asjas

teinud otsuse 03.07.2020 ja selle kohaselt on hageja ja kostja III menetluskulud jäetud nende endi

9 (23)

2-22-8550

kanda. Kuna hageja menetluskulud jäeti kohtute otsustega tema enda kanda, siis ei ole mingit alust

ega põhjust nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist summas 3 874.60 eurot.

38. Seega kokkuvõtlikult ei ole mitte ükski menetluskulude hüvitamise nõude komponent kostjaga

seotud. Tegemist ei ole ka õiguslikus mõttes hageja kahjuga. Kulude kandmine erinevatele

õigusnõustajatele on olnud hageja enda vaba valik. Kui hageja algatab erinevaid kohtumenetlusi,

siis on tema enda risk, et kaasnevad kulud võivad jääda tema enda kanda ja neid ei ole hiljem

menetluse väliselt võimalik tagantjärele sisse nõuda deliktilise kahjuna. Kohtud on neis asjades

kulude kandmise küsimuse ammendavalt ja lõplikult lahendanud. Kuna hageja kahjunõue on oma

olemuselt lepinguväline nõue, siis lisaks kahju enda puudumisele puuduvad ka ülejäänud deliktilise

kahjunõude esitamiseks vältimatult vajalikud komponendid, nagu kostja õigusvastane käitumine,

põhjuslik seos ja kostja süü.

39. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja saamata jäänud tulu summas 19 800 eurot.

Analoogselt eelmise väidetava kahju komponendiga on kostja seisukohal, et tegemist ei ole

kahjuga, puudub kostja õigusvastane tegevus või kohustuse rikkumine, puudub põhjuslik või

mistahes muu seos väidetava kahju ja kostja vahel ning seega ka kostja süü. Mittevaralise kahjuga

seonduvalt on hageja nõude ja sellega seotud asjaolude kirjeldus äärmiselt ebaselge. Hagiavalduse p

9.1.-9.3 järgi on võimalik aru saada vaid seda, et Eraarendus Grupp OÜ-le kuulus kaks kinnistut,

mis olid väidetavalt välja üüritud, mille kasutamist takistas keegi ostja esindaja ning et Eraarendus

Grupp OÜ ütles üles üürilepingu Narva mnt 23 Tallinna linnas. Hageja viitab seejuures abstraktselt

hagi Lisadele 56-64.

40. Ei ole võimalik aru saada, kuidas hageja S. S. saab põhimõtteliselt nõuda Eraarendus Grupp OÜ

väidetavalt saamata jäänud tulu ja miks ta esitab selle nõude kostja (kohtutäitur) vastu. Teisisõnu,

pole võimalik aru saada, kuidas see väidetav nõue on seotud kohtutäituri isikuga ja kohtutäituri

ametitoimingutega. Väidetav Narva mnt 23 Tallinn korteriomandi üürileandja Eraarendus Grupp

OÜ on juriidiline isik, kes ei ole praegu hageja. Hagist ei ole võimalik aru saada, kuidas on kostja

seotud sellega, kas ja millistel tingimustel on ühel eraõiguslikul juriidilisel isikul on võimalik anda

üürile ühte korterit. Kostja ei ole mitte mingisugust saamata tulu põhjustanud. Kostja ei ole

takistanud ühegi korteri väljaüürimist ning sellega ka ei tegele. Hageja ei ole välja toonud ei faktilist

ega ka õiguslikku alust, miks ta leiab, et kolmandate isikute vastu tekkinud nõudeõiguse saab ta

maksma panna kohtutäituri vastu. Hageja ei ole esile toonud mitte ainsatki nõudeõigust võimaldavat

õiguslikku või muud alust. Seega on kostjal võimatu sellisele abstraktsele saamata jäänud tulu

nõudele motiveeritud vastuväiteid esitada. Saamata tulu kontekstis on oluline, et senise Riigikohtu

praktika kohaselt peab hageja saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendama, et tal oli

kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 03.06.2009 lahend nr 3-2-1-60-09, 21.05.2009

lahend nr 3-2-1-51-09, 20.05.2009 lahend nr 3-2-1-50-09, Riigikohtu 14. aprilli 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 14). Praegu selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kui kellelegi

kuulub korteriomand, siis on tema valik, kas ta kasutab seda ise või üürib selle välja. Hüpoteetiline

üüritulu ei ole aga õiguslikus mõttes selline saamata jäänud tulu, mille hüvitamist saaks nõuda

kohtutäiturilt.

41. Saamata tulu kontekstis on ainus hagist leitav viide S. S.i ja Eraarendus Grupp OÜ

omavahelisele seotusele on see, et Eraarendus Grupp OÜ juhatuse otsusega anti nõuded asjas S.

S.ile (hagi Lisa 64). Lisa 64 on vormistatud ühingu juhatuse otsus, mille kohaselt otsustati (kirjapilt

10 (23)

2-22-8550

muutmata): andma kõik rahalised nõuded Q Finants OÜ, V 15 OÜ, ComTrans OÜ ja Alexmark

OÜ-le üle S. S.ile isikukood xxxx. Anda õigus kõikideks nõudega seotud toiminguteks, sealhulgas

nõuda kohtu kaudu, saada nõutud summad. Sellest võib oletada, et Eraarendus Grupp OÜ on

soovinud otsustada mingite nõuete loovutamist viidatud äriühingute vastu. Kuid sellest juhatuse

otsusest ei nähtu, mis nõuetega on tegemist, kui suurtes summades, mis on nõuete faktiline ja

õiguslik alus nelja erineva äriühingu vastu jne. Isegi kui Eraarendus Grupp OÜ-l eksisteeriks

mingeid rahalisi nõudeid otsuses nimetatud ühingute vastu, siis peaks hageja oma nõuded esitama

nende samade ühingute vastu, mitte aga asjaga mitte mingisugust puutumust omava kohtutäituri

vastu.

42. Nõude loovutamisega seonduvalt on oluline, et loovutatava nõude puhul kehtib piisava

määratletuse nõue. See tähendab, et loovutatav nõue peab üldjuhul olema individuaalselt

määratletud, selleks on vajalik esile tuua nõude tekkimise alus, võlgniku isik, nõude rahaline

suurus. Praegu ühtki sellist elementi hageja esile toonud ei ole. Iseäranis ebaselge on nõude alus

(kas väidetava loovutuse esemeks on lepinguline nõue, lepinguväline nõue vms). Loovutus ei ole

seega kehtiv. Hagejal puudub väidetavalt saamata jäänud tulu nõue. 14. septembril 2022 esitatud

hageja nõude järjekordsele täpsustusele on lisatud nõude loovutamise teatis, mille kohaselt

14.09.2022 on Eraarendus Grupp OÜ loovutanud kahjunõude kohtutäitur Elen Vilippuse vastu

summas 19 800 eurot. Ka sellest loovutusest ei ole võimalik aru saada, mis nõudega on tegemist ja

mis on selle nõude faktiline ja õiguslik alus. Kuna hageja esitatud loovutamise järgi tegelikult

nõudeõigus OÜ Q-Finants, V15 OÜ (uus nimi Teeme Head OÜ), Com Trans OÜ ja Alexmark OÜ

vastu on alates 19.07.2022 hagejal, siis arusaamatu on, kuidas sai Eraarendus Grupp OÜ sama

nõude nüüd nõudena täituri vastu taas hagejale loovutada. Hageja positsioon on seega lisaks täiesti

vastuoluline.

43. Hagiavalduses viidatud Lisade 56-63 osas on kostja kokkuvõtlik seisukoht järgmine: 1) Lisad

56-59 – üürileping Eraarendus Grupp OÜ ja P. H. vahel – antud tõend on asjassepuutumatu ja

tõendab vaid seda, et selline üürileping oli väidetavalt sõlmitud 05.09.2018 ühe aastaseks

perioodiks kuni 05.09.2019 ja lõpetati 01.07.2019 ilma, et pooltel oleks sellega seonduvalt olnud

vastastikuseid pretensioone. Tõendist ei nähtu, et see oleks üürileandja poolt üles öeldud, rääkimata

selle põhjustest. Kostjaks olev kohtutäitur ei ole selle üürilepingu pooleks ega oma sellega ka

mingit puutumust. 2) Lisa 60,61 – 01.10.2019 üürileping Eraarendus Grupp OÜ ja D. I.i vahel – ka

see tõend on asjassepuutumatu. Eraarendus Grupp OÜ võib talle kuuluvat vara välja üürida kellele

ja mis tingimustel soovib. Samas ei ole kostjal mitte kuidagi võimalik kontrollida, kas selline leping

on ka päriselt sõlmitud või tegemist näilise tehinguga ja see on vormistatud tagantjärele üksnes

käesoleva kohtuasja tarbeks. Praegu kostjaks olev kohtutäitur ei ole selle üürilepingu pooleks ega

oma sellega mingit puutumust.3) Lisa 62 – D. I.i kiri Harju Maakohtule, allkirjastatud 15.08.2022 –

hageja ei ole selgitanud selle tõendi sisu ega tähtsust praeguses tsiviilasjas. Hagejaks mitte oleva

Eraarendus Grupp OÜ suhted oma väidetavate üürnikega ei ole ka vaidluse esemeks. 4) Lisa 63 –

maksekorraldus selle kohta, et I. A. on tasunud S. S.ile augustis 2022 summa 550 eurot selgitusega

Narva mnt 23-26a korteri üür august 2022 eest. Ka selles tõendi osas ei ole võimalik aru saada,

kuidas see on seotud praeguse asja menetlusega ja kahjunõudega kostja vastu. Kostjal seos korteriga

puudub.

44. Seega kokkuvõtlikult, kui hageja leiab (menetluslikus mõttes on väide küll tõendamata), et

keegi takistas Eraarendus Grupp OÜ välja üüritud korteri kasutamist, siis tuleb tal esitada vastav

11 (23)

2-22-8550

nõue selle isiku vastu, kes takistusi tegi või teeb. Asjakohaseks õiguskaitsevahendiks oleks näiteks

valduse kaitse hagi AÕS-i tähenduses või kahjulikest mõjutustest hoidumise nõue VÕS § 1055

järgi. Korteri väljaüürimisega seotud probleeme ei lahendata praeguses asjas, kus hageja heidab

kohtutäiturile ette oma ametikohustuste rikkumist täitemenetluses.

45. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 12 000 eurot, mille

aluseks on kellegi Ci tegevus, kes olevat hagejat rünnanud ja vara rikkunud. C ei ole praeguses asjas

menetlusosaline. Kostja ei oska hagiavalduse väiteid seoses kõnealuse isikuga mitte kuidagi

kommenteerida, sest ei oma selle isikuga ega hagis esile toodud asjaoludega kallaletungide ja vara

rikkumise osas mitte mingi puutumust. Kui hagejal on pretensioone nimetatud isiku vastu, siis peab

ta need ise talle ka edastama. Seega kui C on hageja arvates põhjustanud mittevaralist kahju, siis

peab hageja esitama oma mittevaralise kahju hüvitamise nõude kahju selle isiku, mitte kohtutäituri

vastu. Menetluslikult ei saa kostja deliktiõiguse alusel mitte kuidagi vastutada mittevaralise kahju

põhjustamise eest, mille on väidetavalt põhjustanud kolmas, menetlusväline isik. Seega on

mittevaralise kahju nõue kostja vastu lisaks põhjendamatusele õiguslikult perspektiivitu.

Mittevaralise kahju hüvitamise peamine eeldus on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Sellist

kohustust kostjal aga praegu ei ole.

46. Hagiavalduse lk 9 hageja kirjeldab, kuidas C on rünnanud hageja vara, loopinud akendesse kive,

valanud majale värvi, lõhkunud auto aknaid ning rünnanud füüsiliselt hagejat ennast ja hageja

abikaasat. Hageja on enda väitel teinud iga juhtumi korral kaebuse politseisse, kuid politsei ei ole

hageja sõnul midagi ette võtnud ja ühtki kriminaalasja algatanud. Need teemad ei seostu mitte

kuidagi hagi eseme ja hagi alusega. Seega kostja ei pea menetlusökonoomiliselt otstarbekaks

laskuda kõikide nende väidetavate intsidentidega seotud detailide sisusse. Need intsidendid ei

puuduta kostjat ja neid ei pea tsiviilasja raames arutama.

47. Võlaõiguslikult reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist isikule kehavigastuse tekitamise või

tervisekahjustuse korral VÕS § 134 lg 2 ja asja hävimise või kaotsimineku korral VÕS § 134 lg 4.

Praegu ei ole VÕS § 134 lg 2 ega lg 4 kohaldatav, kuna kostja ei ole hagejale mingit kahju (ega ka

tervisekahju või kehavigastusi) tekitanud ega hagejat või tema vara rünnanud. Nõue on esitatud vale

isiku vastu. Lisaks eeldaks VÕS § 132 lg 4 erandlike asjaolude esinemist, mille olemasolu peab

tõendama hageja. Samas ei ole hageja esile toonud, millised on need erandlikud asjaolud, mis

õigustaksid hüvitise väljamõistmist mittevaralise kahjuna. Hageja ei ole ka tõendanud mittevaralise

kahju tekkimist. Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et hagejat või tema vara on rünnatud ja/

või et seda oleks teinud kostja. Puuduvad ka tõendid hageja tervisliku seisundi kohta (isiku

tervisliku seisundi hindamine on pealegi meditsiinilise eriteadmisi nõudev küsimus). Hageja nõue

on esitatud vale isiku vastu. Lisaks puudub ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja võimaliku

mittevaralise kahju vahel.

48. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist piirab konkreetsel juhul ka erisäte. Nimelt

sätestab Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hageja on sellele

sättele hagiavalduses ka tuginenud (lk 11). Samas tuleb arvestada, et reeglina tuleb RvastS alusel

esitatud kahjunõuded lahendada halduskohtus. Nimelt on Riigikohus 14.12.2021 lahendis

tsiviilasjas nr 2-21-6284 selgitanud, et kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule

12 (23)

2-22-8550

kahju, siis saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada

asjakohase nõude avaliku võimu kandja vastu. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike

ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS

§ 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Juhul kui kostja tegu oli õigusvastane ja

süüline VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 6, 7 ja 8, § 1047 lg-te 1 ja 2 ja § 1050 järgi, siis vastutab

RVastS § 9 lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju

eest avaliku võimu kandja. Antud juhul RvastS § 9 lg 1 sisuline koosseis siiski täidetud ei ole juba

eelnevalt esile toodud põhjustel. Kostja ei ole tekitanud hagejale tervisekahjustusi, ei ole rünnanud

hagejat või tema vara ja ei ole seetõttu isegi mitte teoreetiliselt saanud põhjustada mittevaralist

kahju.

49. Kostja osundab täiendavalt, et hageja nõutav mittevaralise kahju hüvitis summas 12 000 on juba

põhimõtteliselt ülemääraselt suur. Sellise suurusega mittevaralise kahju summasid Eesti

kohtupraktikas sarnases situatsioonis seni tunnustatud ei ole. Riigikohus on varasemas praktikas

leidnud, et Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-18-13, p 26, samuti lahend 3-2-1-80-13, p 20). Riigikohtu kodulehel avaldatud analüüsis

„Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ on tervisekahjustusega

seotud kohtuasjade analüüsi järgselt leitud, et keskmine hüvitis oli sel perioodil 2 437 eurot ja

mediaan 1 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamine asja hävimise või kaotsimineku kaasuste

korral analüüsitud lahendid sootuks puudusid. Praegu siiski puudub üldse alus hüvitise

väljamõistmiseks.

50. Kostja selgitas eelnevalt põhjalikult, et objektiivse teokoosseisu tasandil puudub ainuüksi

esimene nõutav element – kostja õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 mõttes. Konkreetse kaasuse

asjaoludest nähtuvalt puuduks ka põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb põhjuslik seos

õigusrikkumise ja kahju vahel tõendada eraldi muudest kahju hüvitamise nõude eeldustest (vt RK

28.05.2008 lahend nr 3-2-1-43-08 p 15). Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt 11.12.2013 lahend

nr 3-2-1-129-13, p 23), et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine

qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks,

kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu

11.12.2013 lahend 3-2-1-129-13, p 23).

51. Seega põhjusliku seose tuvastamisel tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kahju

põhjustajale etteheidetava teo ärajäämise korral oleks ära jäänud kannatanul kahjuliku tagajärje

tekkimine (nn elimineerimismeetod). Selleks tuleb küsida, kas kahju oleks tekkinud, kui rikkumist

või õigusvastast tegu poleks toimunud. 7 Teisisõnu elimineerimismeetodi puhul jäetakse väidetav

kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja vaadatakse, kas kahjulik tagajärg oleks ikkagi

saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt

Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Elimineerimismeetodit kasutatakse praktikas eelkõige siis, kui

kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivset käitumist.

13 (23)

2-22-8550

52. Praegusel juhul puudub põhjuslik seos juba seetõttu, et: 1) hageja peab varaliseks kahjuks

erinevates tsiviilkohtumenetlustes kantud kulutusi, mida ei saa juba põhimõtteliselt käsitleda ega

nõuda kahjuna; 2) hageja väidetavalt saamata jäänud üüritulu nõudel puudub üldse igasugune seos

kostjaga; 3) mittevaralise kahju on hageja väitel tekkinud seoses Ci toime pandud rünnakutega

hageja vara ja hageja enda ja tema abikaasa vastu. Seega mõlemal juhul puudub põhjuslik seos

hageja väidetava kahju ja kostja väidetava rikkumise vahel. Puuduvad mistahes tõendid, mis

kinnitaksid põhjusliku seose olemasolu.

53. Kohtutäituri vastutus on KTS § 9 lg 1 järgi süüline vastutus. Kui hageja on tõendanud, et kostja

on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise

(vt Riigikohtu 12.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14; 30.01.2019 lahend nr 2-17-8492,

p 14). Tsiviilõiguslikus mõttes on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Süü küsimust antud

asjas kostja arvates siiski ei tõusetu.

54. Deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st enne süü

küsimuse hindamist peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt

kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14; 30.01.2019 lahend nr 2-17-8492, p 14) (süü puudumine

VÕS § 1050 lg 1 mõttes). Nagu kostja eelnevalt põhjalikult selgitas, siis on tõendamata nii kostja

tegu, selle õigusvastasus, kahju ja põhjuslik seos. Kostja ei ole hagejale tekitanud mitte mingisugust

varalist ega mittevaralist kahju. Kostja ei ole täitemenetlust alustades ja läbi viies süüliselt käitunud

üheski VÕS § 104 lg 2 loetletud vormis. Täitemenetluse algatamine formaalsetele nõuetele vastava

täitedokumendi alusel on kohtutäituri ametialane tegevus. Täitemenetluse peamine eesmärk on

rahuldada võlausaldajate nõudeid, mitte täitemenetluses võlgnikule kahju tekitamine.

55. Hageja viitab hagiavalduse p 15, et ta tugineb suures osas tsiviilasja nr xxxx materjalidele, kus

kohus hageja arvates rahuldas nõude kostja Elin Vilippuse vastu täielikult nii varalise kui

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. See väide on eksitav, kuna hageja jätab mainimata selle

menetluse lõpliku tulemuse ja fakti, et nõue kostja vastu jäeti rahuldamata. Kostja selgitab

kokkuvõtlikult tsiviilasja nr xxxx menetluse tegelikku käiku. Harju Maakohus jättis 27.02.2020

otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.10.2020 otsusega maakohtu otsuse

kohtutäituri suhtes ja rahuldas hagi kohtutäituri suhtes osaliselt. Riigikohtu 05.05.2021 otsusega

tühistas Riigikohus kohtutäituri kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2020

otsuse ning saatis asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tegi asja uuel

läbivaatamisel 24.01.2022 otsuse, millega jättis varasema Harju Maakohtu otsuse kohtutäituri vastu

esitatud hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. See

otsus on jõustunud, kuna hageja kassatsioonkaebust Riigikohus 30.11.2022 määrusega menetlusse

ei võtnud. Seega jõustus lõplikult Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2022 otsus. Kokkuvõtlikult leidis

ringkonnakohus (tuginedes Riigikohtu juhistele samas asjas), et kahju hüvitamise nõude eeldused

RvastS § 7 järgi ei ole täidetud. Hageja on kohtu hinnangul jätnud kohased õiguskaitsevahendid

rakendamata. Nii on see ka praeguses asjas.

14 (23)

2-22-8550

56. Õiguslikus mõttes kahjuna ei kuulu hüvitamisele kõik õigusvastase teoga põhjuslikus seoses

olevad negatiivsed tagajärjed, vaid üksnes selline kahju, mille ärahoidmine oli normi eesmärgiks.

See nn rikutava kohustuse eesmärgi teooria põhimõte sisaldub VÕS § 127 lg 2, mille kohaselt kahju

ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Rikutud kohustuse

eesmärgi kindlakstegemisel tuleb mh arvestada sellega, kui ettenähtav oli kahjulik tagajärg

mõistlikule isikule. Lähtuda tuleb nõude aluseks oleva normi teleoloogilisest tõlgendamisest ning

selgitada selle kaudu välja nende isikute huvide ring, mille kaitsmiseks rikutud norm kehtestati.

Hinnangu andmine VÕS § 127 lg 2 järgi on õiguse kohaldamise, mitte asjaolude tuvastamise

küsimus ja kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (RK 3-2-1-174-10). Seda

normi kohaldab kohus omal algatusel. Kostja tõi küll eelnevalt esile, et hageja ei ole äratuntavalt

esile toonud, mida ta üldse peab kohtutäituri poolseks minetuseks. Kuid arvestades hageja poolt

esitatud kahjunõuete komponente (menetluskulud tsiviilasjades, kus kohtutäitur ei osale, saamata

üüritulu ja mittevaraline kahju kolmanda isiku ründe tõttu) on kostja seisukohal, et taolised

hüpoteetilised tagajärjed ja kohtule nõuete esitamine ei ole täitemenetluse läbiviimisel kuidagi

ettenähtavad.

57. Kostja hinnangul tõusetub asjas ka aegumise küsimus, s.t kas hagi on esitatud selleks ette

nähtud tähtaja jooksul. Kuigi hageja seostab oma kahjunõude komponente erinevate

ajaperioodidega, siis vaidluse juurpõhjuseks näib siiski olevat juba 17.02.2016 algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/967 ja selles menetluses tehtud erinevad toimingud. Seega ei

saa välistada, et hageja nõuded on esitatud aegunult. Kostja esitab selles osas oma täiendavad

seisukohad edasise menetluse käigus pärast asjaolude täiendavat analüüsi, kuna praeguse vastuse

koostamiseks planeeritud ajaressurs seda analüüsi teha ei võimalda. Üldiselt reguleerib hageja

nõude aegumist reguleerib kohtutäituri seadus (KTS). KTS § 9 lg 1 sätestab, et Kohtutäitur vastutab

oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Nõude

aegumise osas kohaldub KTS § 9 lg 9: Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme

aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust,

ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Sarnane on ka TSÜS-i aegumise

regulatsioon lepinguväliste kahjunõuete kohta. TsÜS § 150 lg 1: Kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 ütleb samuti, et

taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja

selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta

jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

58. Praegu ei ole asjas kahtlust, et hageja arvates on väidetavalt kahju põhjustanud isikuks

kohtutäitur. Seega taandub küsimus sellele, mis ajahetkest arvates saab lugeda, et hageja sai teada

või pidi teada saama talle tekkinud kahjust. Need asjaolud tulebki eraldi kindlaks teha, s.t kas ja mis

hetkest alates pidi hageja saama tekkinud või tulevikus tekkivast kahjust. Hageja ise seostab

aegumise algust hetkega, kui ta sai kätte 07.08.2019 oksjoni akti kätte. Samas ei ole sellest lausest

võimalik aru saada, mis akti silmas peetakse, mis oksjoniga on üldse tegemist, kas tegemist on

oksjoni toimumise kuupäevaga või mingi muu kuupäevaga, mil hageja enda sõnul midagi kätte sai.

Hagi lk 2 on hageja nimetanud ka teisi erinevaid kuupäevi, nagu 17.02.2016 (täitemenetluse

algatamine), 26.02.2019 (Luxury Park OÜ osa arestimine); 09.05.2019 (enampakkumise kuulutus);

15 (23)

2-22-8550

31.05.2019 (enampakkumuse toimumine ja enampakkumise akti koostamine). Kui hageja seda

täpsemalt selgitab, siis on võimalik aegumisega seotud asjaolusid ka täiendavalt hinnata. Seega

kokkuvõtlikult, kui kostja leiab edasise menetluse käigus, et hagi on esitatud aegunult, siis esitab

kostja oma vastavad põhjendused ja taotluse aegumise kohaldamiseks.

HAGEJA SEISUKOHAD

59. 30. jaanuaril 2023 esitatud seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ning leidis, et

kostja on süüdi õigusvastases tegevuses raske hooletuse tagajärjel. Hageja on teinud uskumatuid

jõupingutusi, et minimeerida kostja veast tulenevat kahju ja tagajärgi. Antud juhul on nõutav

summa vaid väike osa ja 31.05.2019-st tekkinud kahjust.

60. Igal juriidilisel isikul on õigus pidada oma raamatupidamist oma äranägemise järgi, mitte

kohtutäituri tegevuse hõlbustamiseks. Iga inimene saab paari minutiga internetis avatud registrite

kaudu tuvastada teise isiku vara olemasolu, seda enam, et seda pidi tegema kohtutäitur, kelle prof.

tegevus hõlmab kohustust teha kõik, mis on vajalik tehingu legitiimsuse tagamiseks. Kohtutäitur

seda ei teinud. Kohtutäitur jättis oma kohustused ja võimalused hooletusse, mis kvalifitseerub

hooletusena. Juriidilise isiku väärtust ei ole lubatud hinnata ainult 5 kuud tagasi koostatud

majandusaasta aruande alusel ühel lihtsal põhjusel: hindamine ei vasta vara tegelikule väärtusele 5

kuud pärast aruandeperioodi, kuna eelmise majandusaasta aruanne ei kajasta ettevõtte hetkeseisu

järgmisel aastal. Uue aasta 5 kuu jooksul muutub iga tegutseva ettevõtte finantsseisund oluliselt.

Kinnisvara hindamisaegne hind tuleb määrata realistlik. Kostja isegi ei kontrollinud rahaliste

vahendite olemasolu ettevõtte pangakontodel, kus hindamise hetkel oli kümneid tuhandeid eurosid.

Hooletus on oma kohustuste eiramine. Antud juhul oli kostja kohustuseks kõiki võimalusi kasutades

kindlaks teha võlgniku (hageja) vara tegelik turuväärtus. Kostja seda ei teinud.

61. Hagejale kahju tekitamises on süüdi ainult kostja. Kõik teised hagejale kahju tekitamisega

seotud isikud tegutsesid seaduslikult ja mõistlikult ning ei saa kahju tekitamises süüd jagada,

pealegi saab neid lugeda ka kohtutäituri tegevuse ohvriteks. Seega tõendavad need asjaolud

veenvalt kostja rasket hooletust, mis põhjustas ka edasisi vigu, kohtutäituri ebaseaduslikku tegevust

ja kahju hagejale.

62. Hageja leiab, et kostja süülise tegevuse ja hageja kahju vahel on ilmne põhjus-tagajärg seos

(PTS). Hageja tõendas selle moodustumist hagi punktis 12.2. ja hagi 14.09.22 lisades. Antud juhul

viis kostja hooletu tegevus selleni, et hageja kaotas oma vara ning vajalikud finantskulud, et kaitsta

oma õigusi ja vara tagastamist. Hageja ei oleks kandnud kahju, kui kostja oleks täitnud oma

ametikohustusi kohusetundlikult ja hoolsalt, milles süüdistatakse isikut.

63. Hageja ei nõustu kostjaga, et kohtukulusid ei saa lugeda kahjudeks. Antud juhul ei saa TsMS §

174 kohaldada ja hageja väide on põhjendatult õige. Nimetatud säte käsitleb samas protsessis

osalevate poolte vahelist õigussuhet. Kostja ei olnud üheks pooleks hageja poolt näidatud

tsiviilprotsessides. Just see asjaolu võimaldab hagejal esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude.

Kostja on isik, kelle veal tekkis kahju. Antud juhul tuleks kahju käsitleda kui kahju tagajärgede

likvideerimiseks vajalike vahendite kulutamist ja mitte tulu saamiseks. Hageja ei nõua antud juhul

mitte õigusabikulude hüvitamist, vaid kahju hüvitamist, mis on vastavalt kulutatud

kulukorraldustele, sealhulgas õigusabikuludele. Need kulud olid vajalikud, mis tähendab hageja

16 (23)

2-22-8550

õigust nende kulude hüvitamisele süüdlaselt. Sel juhul ei oma tähtsust kohtu poolt kohtukulude

jaotamise asjaolud.

64. 09.08.2019 sõlmis OÜ Eraarendus grupp Narva mnt. 23 korteri üürilepingu koos P. S. (lisad 81,

81/2, 81/3, 81/4). Lepingu järgi korteri üür moodustas 580 eurot kuus, lepingu tähtaeg oli 12 kuud.

Umbes 20 päeva hiljem lõpetas üürnik lepingu ennetähtaegselt. Üürnik taganes lepingust asjaolude

tõttu: korterisse tungis ostja (osa Luxury Park OÜ) C esindaja koos abilistega ja teatas, et korteri

uueks omanikuks on tema firma Q Finants OÜ, kes nõuab korteri vabastamist või OÜ-ga Q Finants

uue üürilepingu sõlmimist. Nende asjaolude põhjal olid üürnikud sunnitud lepingust taganema ja

korteri vabastama. Üürnik selgitab neid asjaolusid oma kirjas 29.01.2023 (lisad 82, 82/2). Oluline

on, et sel ajal oli S. S. OÜ Eraarendus grupp ja Luxury Park OÜ juhatuse liige. Q Finants OÜ

põhjendas oma nõuet üksnes enampakkumise akti alusel. Hageja ei saanud antud tõendit esitada,

kuna üürnikuga puudus kontakt.

65. Kostja seisukoht välistab kohtutäituri igasuguse vastutuse, välja arvatud juhul, kui tegemist ei

ole mittetõendatud kuriteoga. Lisaks kinnitab hageja kostja eksimust, mitte tahtlikku

õigusrikkumist. VÕS §1043–1045 – generaal õigus norm, reguleerivad üldist juhtumit, kus keegi on

tekitanud kellelegi kahju ilma lepingulise aluseta ja kui puuduvad spetsiaalsed õigusnormid. Antud

juhul vastutab kohtutäitur seaduse eriartiklite alusel (Riigikohtu otsus nr xxxx/92 p 9).

66. 29. märtsil 2023 esitatud täiendavas seisukohas hageja märkis, et kostja leidis, et hagiavalduse

lisadest 15,17,27,29 nähtub, et nende kulude kandjaks on Luxury Park OÜ, mitte S. S.. Pole tähtis,

kuidas ja kes selle korralduse eest tasus. Luxury Park OÜ ja hageja vahel olid perioodil 2017-2022

krediidi- ja õigussuhted. Luxury Park OÜ tasus hageja nõusolekul ja korraldusel osa juriidiliste

teenuste tasudest - tsiviilasjad xxxx ja xxxx.

KOHTUISTUNG.

67. Kohtuistungil hageja jäi hagi juurde. Hageja selgituste kohaselt täitur rikkus oma kohustusi, mis

tulenevad seadusest ja kohtutäituri seadusest. Järelikult täitur on süüdi oma poolt tehtud vea

tagajärgedes. Samuti arvab hageja, et antud nõue tuleb lahendada vaid antud nõude raames

käesoleva kostja vastu. Siin ei ole tähtis teiste isikute mõju ja teod ning teiste menetluste

kohtuotsused. Tegemist on kahju tekitamisega, aga mitte kohtukuludega teatud menetlustes. Nõue

on seotud kahju hüvitamisega. Täitur tegi vea, tunnistas selle vea, rikkus seadust ja just see toiming

tõi kaasa teised toimingud, mille tulemusena hagejal tekis kahju.

68. Kostja esindajad jäid oma vastuväidete juurde. Nende selgituste kohaselt esimese asjana on

varalise kahjuna erinevate kohtumenetluste kulude hüvitamine. Kostjal nende menetlusega

igasugune seos puudub. Menetluskulud tuleb lahendada nende menetluste käigus. Saamata jäänud

tulu, üüritulu, kostjal ei ole nendega pistmist. Kui üürilepingus on, et üürnik ei maksa, siis kuidas

saab seda nõuda täiturilt ja kolmas on mittevaraline kahju. Ka selles osas ei ole täitur vastutav ega

põhjalikus seoses rikkumiste ja tagajärgedega, mida hageja arvab endale tekkivat. Üldisemalt

kohtutäituri vastutuse regulatsioon on reguleeritud ja tingimused on sätestatud, mida tuleb nõuda.

Kõik kahjunõude komponendid on täitmata ja tõendamata. Puudub nii kahju olemasolu, põhjalik

seos, süü ja ka õigusvastasus. Hageja esitas puudustega hagi. Kostja alustas täitemenetluse

17.02.2016. Kui täiturile esitatakse täitedokument, siis täitemenetluse alustamine ongi täituri

17 (23)

2-22-8550

tegevus ja täitur viis selle menetluse läbi ja tegi selle raames toiminguid, võõrandas ka selle osa.

Probleem oli, et hagejalt ei saadud andmeid või ennast kätte.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

69. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohtadega, kuulanud ära

hageja ja kostja esindajate seletused istungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid

dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

70. Hagiavalduse kohaselt 17.02.2016 algatas Tallinna kohtutäitur Ellen Vilippus (edaspidi kostja)

S. S. (edaspidi hageja) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/967 Harju Maakohtu otsuse

tsiviilasjas xxxx sundtäitmiseks. Kostja koostas 26.02.2019 arestimisakti hagejale kuuluva Luxury

Park OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot arestimiseks ja hindas osa väärtuseks 200 eurot. Hageja

heidab kostjale ette rikkumisena seda, et kostja ei toimetanud täiteasja raames hagejale arestimisakti

kätte, vaid avaldas 09.05.2019 enampakkumise kuulutuse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas. 31.05.2019 toimunud enampakkumisel müüdi

Luxury Park OÜ osa Q Finants OÜ-le, kelle seaduslik esindaja on C. 31.05.2019 koostas

kohtutäitur enampakkumise akti. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.

71. Hageja leiab, et hagejale vara arestimise akti ja enampakkumise akti kätte toimetamata

jätmisega on kostja rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, kostja tegevusest/tegevusetusest

tulenevalt oli hageja sunnitud osalema mitmetes kohtuvaidlustes, milledega seoses on hagejal

tekkinud menetluskulud, mis on kostja tekitatud kahju, mida kohus peab kostjalt hageja kasuks

välja mõistma.

72. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et kostja pole hagejale kahju tekitanud ning et

menetluskulud, mida hageja kostjalt nõuab, on kohtulahenditega jäetud hageja kanda ja et hageja

pole kohtulahendeid menetluskulude kindlaksmääramise osas vaidlustanud.

73. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja milliseid

kohustusi on kostja hageja suhtes rikkunud; 2) kas hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu; 3)

kas ja millises ulatuses hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilasjades tekkinud menetluskulude kahjuna väljamõistmise nõue

74. Harju Maakohtu 03.12.2019 otsusega tsiviilasjas xxxx rahuldati hageja hagi R. J. O., Q Finants

OÜ ja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 022/2016/967 ja tunnistati täiteasjas nr 022/2016/967 kohtutäitur Elin Vilippus’e poolt

korraldatud enampakkumine Luxury Park OÜ (registrikood 12517091) osa võõrandamiseks

kehtetuks. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, sest leidis, et kulude kostjate kanda

jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane (III kd, t.lk. 129-131). Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2020

kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muudeti

osaliselt otsuse põhjendusi ning jäeti S. S. ja kohtutäituri menetluskulud nende endi kanda.

18 (23)

2-22-8550

75. Hageja nõudeks on kohtumenetlustest tekkinud ja jõustunud kohtulahenditega välja mõistmata

menetluskulude kahjuna välja mõistmine. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi

aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 tulenevalt määrusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Seega ka jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele kohustuslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega

seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja

kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu selgitustest tulenevalt nõude esitamisega

seotud kulude hüvitamiseks on ette nähtud eriregulatsioon, milleks on TsMS § 174 lg 11, mis

sätestab, et menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude

kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena

või muul sellesarnasel viisil. Riigikohus on 09.02.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas 3-2-1-138-10

punktis 27 selgitanud, et ei saa hagiga nõuda selliste nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist,

mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt nõuda kohtuotsuses tehtud menetluskulude jaotuse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.

76. TsMS § 436 lg 1 alusel kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse

seaduslikkus tähendab seda, et kohus ei saa nõuet rahuldada, kui seadusest tulenevalt nõude

esitamise õigus on välistatud. Eelmisest punktis toodust tulenevalt leiab maakohus TsMS § 174 lg

11 ja eeltoodud Riigikohtu selgitused välistavad hageja poolt kohtulahenditele tuginedes

kohtulahenditega välja mõistmata menetluskulude kostjalt kahjuna väljamõistmise. Maakohus jätab

rahuldamata kohtulahendite alusel välja mõistmata nõuded kokku summas 15 688.60 eurot, sh: 1)

tsiviilasjas xxxx kantud kohtukulud 840 eurot (so maakohtus 300 eurot ja ringkonnakohtus 540

eurot) (III kd, t.lk. 37-38); 2) tsiviilasjas xxxx kantud menetluskulud 3 874.60 eurot (198+

252.80+560.20+613.60+900+900+450) (III kd, t.lk. 122, 132, 51, 52, 53, 54, 42-45); 3) tsiviilasjas

xxxx tekkinud menetluskulud 1 200 eurot (III kd, t.lk. 55); 4) tsiviilasjas xxxx tekkinud

menetluskulud 8 024 eurot, sh Advokaadibüroo Aavik & Partnerid osutatud teenuste eest tasutud

624 eurot (III kd, t.lk. 73) ning Advokaadibüroo Laus & Partnerid osutatud teenuste eest tasutud 6

124 eurot (585 +1 000+ 1 485+ 945+ 1485) (III kd, t.lk. 74, 75, 76, 77, 78) ja riigilõiv 1 900 eurot

(250+ 625 +625) ja kaheksal korral hagi tagamise eest tasutud riigilõivud 400 eurot (8 x 50) (III kd,

t.lk. 79, 80, 81, 82-89); 5) tsiviilasjas 2-20-12515 kantud õigusabikulud 1 750 eurot, sh esimese

astme kohtus 1 550 eurot ja ringkonnakohtus 200 eurot, so Laus & Partnerid osutatud teenuste eest

500 eurot (III kd, t.lk. 95) ja riigilõiv 1 250 eurot (200+650+400) (III kd, t.lk. 96, 97, 98). Kuna

hagi selles ulatuses ei kuulu rahuldamisele, siis käesoleva vaidluse lahendamisel jätab kohus

andmata hinnangu sellele, kas ja millest tingituna hageja eelviidatud tsiviilasjades nõudeid esitas.

Selles osas vaidluse lahendamisel on osaliselt tähtsust vaid asjaolul, et hageja ei kasutanud

ammendavalt kõiki meetmeid kahju tekkimise vältimiseks, sh ta ei ole vaidlustanud kohtulahendeid,

milledega menetluskulud kas poolte või hageja enda kanda jäetud ning sellel, et seadus välistab

kohtumenetluse kulude kahjuhüvitisena nõudmise võimalused.

Saamata jäänud tulu kahjuna väljamõistmise nõue

19 (23)

2-22-8550

77. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte järgi kuulub OÜ-le Eraarendus Grupp kinnistu

asukohaga Jaani tn 35, Tapa, kinnistu Sepamäe, asukohaga Valkla küla, Kuusalu vald ja

korteriomand Narva mnt/19/21/23-26a, Tallinn, üldpinnaga 48,2 m2 (omandiõigus korteriomandile

on tekkinud 28.09.2016 kinnistamisavalduse alusel) ning OÜ-le Pride Invest korteriomand

asukohaga A. Weisenbergi 10-2, Tallinn A (omandiõigus korteriomandile on tekkinud 11.04.2018

kinnistamisavalduse alusel) (III kd, t.lk. 17-25).

78. Harju Maakohtu 25.06.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx seati Pride Invest OÜ,

Eraarendus Grupp OÜ ja Luxury Park OÜ osakutele käsutamise keelumärge Q Finants OÜ kasuks

(III kd, t.lk. 28-31). Samas asjas 26.02.2021 tehtud kohtotsusega jäeti Q Finants OÜ hagi Pride

Invest OÜ, Eraandus Grupp OÜ, Luxury Park OÜ ja S. S. vastu osaniku ning 04.06.2019 otsused

juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse määramise otsuste kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata

(III kd, t.lk. 34-36). Hageja väidab, et Q Finants OÜ pidas ennast Eraarendus Grupp OÜ ja Pride

Invest OÜ vara (ka kinnistute) omanikuks ning nõudis kinnistute omandiõiguse üleandmist ja et

01.06.2019 OÜ Eraarendus Grupp ütles korteriomandi Narva mnt 23-26a, Tallinn üürnik

üürilepingu üles. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Hageja on lisanud hagile inglisekeelse

lisa 56 (III kd, t.lk.99-101), mille järgi eluruumi Narva mnt 23-26, Tallinn rentnikuks on P. H..

Dokumendi peale käsitsi kirjutatud inglisekeelse märke kohaselt leping lõppes 01.07.2019. Hageja

nõudeks on Eraarendus Grupp OÜ perioodil väidetavalt ajavahemikus 01.07.2019-01.08.2022

Narva mnt 23-26a, Tallinn eluruumi üürile andmise võimatusest tingituna saamata jäänud kulude

väljamõistmine. Hageja väidab, et Eraarendus Grupp OÜ-l õnnestus küll oktoobris 2019.a leida

üürniku korteriomandile Narva mnt 23-26a, Tallinn, kes kasutas eluruumi ilma üüri maksmata.

Korteriomandi tasuta üürile andmist on hageja põhjendanud sellega, et oli sunnitud korterisse

üürilise võtma, takistamaks Q Finants OÜ-l koretriomandi võõrandamist. Kostja vastu selles osas

hagi esitamist on hageja põhjendanud sellega, et kaotas kohtutäituri vea tulemusena võimaluse

saada üüritulu. Nõude suuruse on hageja arvestanud 36 kuu eest 01.07.2019 kuni 01.08.2022

summas 19 800 eurot. Hageja poolt nõude esitamist on hageja põhjendanud temale nõude

loovutamisega.

79. Kostja vastuväidete kohaselt ei tekitanud ta kahju hagejale, hagejal on õigus esitada väidetava

kahjunõuded kahju tekitaja vastu ning et hageja ei tõendanud temal nõudeõiguse tekkimist, kostja

seab kahtluse alla nõude loovutamist.

80. Kohus peab vajalikuks märkida, et esiteks, hageja on eksinud kahju suuruse arvestamisel.

Hageja esitatud perioodi (01.07.2019-01.08.2022) eest arvestatud kahju suuruseks on mitte 19 800

eurot. Arvestuslik periood on 37 kuud, mille eest igakuiselt 550 eurot arvestatud üüri suuruseks on

20 370 eurot (37 x 550). Teiseks leiab kohus, et eeldades, et üüritulu on saamata, on selle

nõudmiseks õigustatud isikuks mitte hageja, vaid korteriomandi omanik Eraarendus Grupp OÜ.

Sellise järelduse tegemisel lähtub kohus sellest, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik

tuvastada, millist ja mille alusel tekkinud nõuet, millises summas, millise perioodi ees hagejale

loovutati. Hageja on nõude loovutamise tõendamiseks esitanud juhatuse otsuse, mis on

allkirjastatud 19.07.2022 hageja poolt ja milles Eraarendus Grupp OÜ otsustas anda kõik rahalised

nõuded Q Finants OÜ, V 15 OÜ, ComTrans OÜ ja Alexmark OÜ üle hagejale ning anda õigus

kõikideks nõudega seotud toiminguteks, sh nõuda kohtu kaudu, saada nõutud summad (III kd, t.lk.

110). Loovutatavad nõuded peavad olema piisavalt määratletavad. Seega eeldades, et hageja

esitatud loovutusotsuse alusel on loovutus toimunud, saab järeldada, et tegelikult hagejale loovutati

20 (23)

2-22-8550

nõuded Q Finants OÜ, V 15 OÜ, ComTrans OÜ ja Alexmark OÜ vastu. Hageja on selle tõendi

esitanud nõude tekkimise tõendamiseks, kuid menetluses ei ole hageja välja toonud millised nõuded

tal tegelikult nende äriühingute (esialgsete võlgnike) vastu on tekkinud.

81. VÕS § 170 lg 1 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei

loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise

kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja ei ole

kostjale kostja vastu nõudeõiguse tekkimisest ega nõude suurusest teatanud. Nõude loovutamine ei

ole tõendamisest vabastamise aluseks. Kuna nõuded hagejale loovutati kolmandate isikute vastu,

siis ei tekkinud kostjal hageja esitatud juhatuse otsuse alusel kohustusi hageja ees. 14.09.2022

loovutamise teatise kohaselt Eraarendus Grupp OÜ-l on kohtutäituri vastu kahju nõue summas 19

800 eurot ja nõue loovutatakse tervikuna alates teatise väljastamisest koos kõrvalnõuetega S. S.ile

(IV kd, t.lk. 4-5). Samas 27.05.2022 võlanõudes väidetakse, et kahju nõude suuruseks on 25 315

eurot (III kd, t.lk. 120). Sellega on kohus tuvastanud, et ka formaalselt eeldades, et kostja vastu

nõudeõigus on tekkinud, ei tekkinud see hagejal enne 14.09.2022, so hagi esitamisel 07.06.2022 ei

olnud hagejal väidetavat nõudeõigust kostja vastu tekkinud.

82. Eeltoodu ei tähendada, et hageja kahju nõue kostja vastu tuleb rahuldada. Hageja heidab

kostjale ette seaduse sätete rikkumist ehk menetlusnormide rikkumist täitemenetluse läbiviimisel ja

täitetoimingute tegemisel. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohtutäitur vastutab

oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses. Seega täituri vastu kahju hüvitamise hagi esitamisel peab hageja tõendama täituri poolt

süüliselt kahju tekitamise ja välja tooma, milles täituri süü tegelikult seisneb. Riigikohus on

01.06.2016 otsuse 3-2-1-38-16 punktis 11 selgitanud, et kui hageja tahab tõendada kahju

tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud

tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama.

83. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata

asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses…. Täitur saab lähtuda

esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul

kinnistusraamatu kanne. (vt 3-2-1-95-15 p 20). Ka kohtud on kohtutäituri poolt hagejaga (temale

kuuluvate äriühingutega) seoses tehtud menetlustoimingute läbiviimise hindamisel lähtunud

formaliseeritud põhimõttest. See, et tsiviilasjas xxxx rahuldati hageja hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks ja et täitur on varasemates menetlustes tunnistanud oma süüd

täitemenetluse läbiviimisel, ei ole piisvaks selle tõttu käesolevas asjas hagejale hüvitise

määramiseks. xxxx asjas tehtud otsuse põhjenduste punktis 33 on maakohus leidnud, et Luxory

Park OÜ osa hinna ebaõige määramine kohtutäituri poolt oli tingitud S. S.ist, kes ei olnud piisavalt

hoolikas selleks, et tagada talle kohtutäituri poolt edastatud dokumentide kättesaamist (III kd, t.lk.

128). Riigikohtu senisest praktikast tulenevalt kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva

deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja

teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud

õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Hageja ei ole

suutnud tõendada, milles seisnevad kostja tegude õigusvastasus, hagejale kahju tekkimine ning

põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Sellepärast puuduvad formaalsed eeldused kahju hüvitamise

nõude rahuldamiseks.

21 (23)

2-22-8550

84. Lisaks eeltoodule on tõendamata korteri Narva mnt 23-26a, Tallinn, üürilepingu ülesütlemine.

Esitatud inglisekeelse üürilepingu kohaselt anti üürile eluruum Tallinn, Narva mnt 23-26,

üürileandjaks oli Eraarendus Grupp OÜ ja üürnikuks P. H.. Väidetud ei ole, et Narva mnt 23-26a ja

Narva mnt 23-26 üks ja sama eluruum. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi järgi Narva

mnt 19 // 21 // 23- 26A, Kesklinna linnaosa, Tallinn, registriosa nr 15930901, pindalaga 48,40 m2,

omanik alates 16.09.2022 on hageja. Korteriomandi Narva mnt 19 // 21 // 23-26, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, registriosa nr

15930801, pindalaga 48,40 m2, omanik on kolmas isik. Selle

korteriomandi omanik ei ole hageja ega temale kuuluvad äriühingud. Seega leiab maakohus, et

perioodil 01.07.-30.09.2019 arvestatud kahju 1 050 eurot (550 eurot x 3 kuud) ei ole võimalik

hageja kahjuks lugeda. Lisaks sellele hageja 30.01.2023 menetlusdokumendile lisatud üürilepingu

kohaselt 09.08.2019 sõlmis Eraarendus Grupp OÜ üürilepingu korteri Narva mnt 23-26a, kohta P.

S. (IV kd, t.lk. 80-82), kelle kirjaliku seletuse järgi elas ta selles korteris kuu või 1,5 kuud (IV, t.lk.

76, 79). Väidetud ei ole, et S. ei ole üüri maksnud. Seega sellel perioodil vähemalt kuni 1,5-kuu eest

sai üürileandja üüri üürnikult.

85. Alates 01.10.2019 kahju tekkimise tõendamiseks on hageja esitanud Eraarendus Grupp OÜ ja

D. I. vahel sõlmitud tasuta üürilepingu (III kd, t.lk.104,106). VÕS § 128 lg 3 järgi saamata jäänud

tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud

tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu

hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Maakohtu arvates, sõlmides tasuta

kasutamise lepingu, on hageja ise loonud olukorra, kus ta on vabatahtlikult loobunud kasu (üüri)

saamisest ja loonud üürnikule alusetu rikastumise võimaluse. Seega tegelikult käesolevas vaidluses

ei nõua hageja saamata jäänud üüri, ta nõuab kolmandale isikule tehtud soodustuse täituri poolt

hüvitamist. Kuna selline olukord ei ole tingitud kohtutäiturist, siis ei pea kohtutäitur ka sellist kahju

hüvitama (VÕS § 127 lg 4). Kuna hageja ei tõendanud, et ta vara tasuta kasutamise lubamisega

kahju tekkimist vältis ja milline see ära hoitud kahju on, siis tuleb hagi perioodi 01.10.2019 kuni

30.06.2022 eest saamata üüritulu 18 150 (33 kuud x 550 eurot) väljamõistmiseks samuti

rahuldamata jätta.

Mittevaralise kahju nõue

86. Hageja väidab, et mittevaraline kahju on tekkinud seoses Luxury Park OÜ vara ostja seadusliku

esindaja Ci poolt, kes põhjendas oma tegusid sellega, et ta on vara omanik ja tal on õigus seda

omada, majandada, sh ka rikkuda. Hageja ühelt poolt leiab, et sellise tegevusega ostja esindaja

tekitas hagejale ja tema perekonnaliikmetele raske psühholoogilise trauma, tekitas füüsilist ja

vaimset valu ning kannatusi, halvenes oluliselt hageja abikaasa ja hageja poja tervis. Teiselt poolt

väidab hageja, et kahju tekitamine on aga tingitud just kostjast, kuna ostja esindaja tegevus tulenes

kohtutäituri veast. Kui kohtutäitur poleks eksinud, poleks hagejal kahju tekkinud.

87. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtutäituri seaduse

(KTS) § 2 lg 1 järgi kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba

elukutsena. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike

22 (23)

2-22-8550

ülesannete täitmisel täituri tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus.

Riigikohtu Tsiviilkolleegium on otsuse 2-17-8492 punktis 15 selgitanud, et kohtutäituri kui avalik-

õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

nõutav ka see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste

seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Seega maakohtu arvates ei rakendu kohtutäituri vastutuse

puhul RVastS § 17 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõue, mille kohaselt kahju hüvitamiseks võib

esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

88. RVastS § 12 lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku

võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud

hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.

89. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud VÕS § 1043, mille kohaselt VÕS

§ teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 104 lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hageja ei ole kostja

sellistele süü vormide tuginenud. Hagejale mittevaralise kahju tekitaja on C, kes hageja arvates ei

pea hagejale mittevaralist kahju hüvitama, sest tegutses asjade omanikuna õigustatult. RVastS § 7 lg

1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Sissenõudja ja võlgniku kaitsevõimalused täitemenetluses on

sätestatud TMS 7. osas. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada

kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. Hageja on need

võimalused ära kasutanud.

90. Käesoleval juhul hageja ei ole tuginenud ühelegi RVastS § 9 lg 1 ja 12 lg 1 sätestatud alusele.

Kostja ei vastuta tegelikult kolmanda isiku väidetava süülise tegevusega hagejale tekitatud

mittevaralise kahju eest, sest kolmanda isiku süülist (delikti) käitumist ei ole võimalik omistada

kostjale. Sellepärast kohus jätab hagi ka selles osa rahuldamata.

Menetluskulud

91. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

92. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on ka küsinud seisukohad

menetluskuludele, kuid vaidluse olemust arvestades, peab otstarbekaks määrata menetluskulud

rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

93. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

23 (23)

2-22-8550

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna

Kohtumaja 9. mai 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muudeti kohtuotsuse

põhjendusi.

24 (23)