2-21-20253/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20253

Kohtuasi

X avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vassili Kosteitšuk

Puudutatud isik I OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

esindaja AV

Puudutatud isik II Ferratum Bank Plc (Malta registrikood

C 56251), esindaja AV

Puudutatud isik III Renovum OÜ (registrikood 14042462),

esindaja AK

Puudutatud isik IV GelvoraSergel OÜ (registrikood

14550827), esindaja RS

Puudutatud isik V Bigbank AS (registrikood 10183757),

esindaja AK

Puudutatud isik VI Bondora AS (registrikood 11483929)

Puudutatud isik VII Placet Group OÜ (registrikood

11198910)

Puudutatud isik VIII AS Inbank (registrikood 12001988)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2022 määrus ja saata asi tagasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus.

2-21-20253

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 29.12.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade

ümberkujundamiseks. 10.01.2022 määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse.

2. Avalduse kohaselt tekkisid avaldajal makseraskused töö ajutise puudumise tõttu. Varem

võetud laenude tagastamisega ei saanud ta töö kaotamise tõttu hakkama ja võttis uusi laene

varasemate intresside tasumiseks. Avaldajal puudub mistahes väärtuslik vara, mille arvel saaks

võlausaldajate nõuded rahuldada. Alates 2021. a detsembrist asus avaldaja tööle massöörina

oma äriühingus Y OÜ igakuise netosissetulekuga 700 eurot. Avaldaja igakuisteks vältimatult

vajalikeks kuludeks kulub hinnanguliselt 320 eurot. Avaldajal ei ole ülalpeetavaid ja ta elab

vanematele kuuluvas korteris, mistõttu on tema kulud väikesed.

3. Kava kohaselt soovib avaldaja ümber kujundada Ühisraha OÜ, BB Finance OÜ, Ferratum

Bank p.l.c, Renovum OÜ, Coop Pank AS või GelvoraSergel OÜ, Bigbank AS, Bondora AS,

Placet Group OÜ ja AS Inbank nõuded kokku 28 758 eurot. Avaldaja saab tasuda 380 eurot

kuus. Avaldaja palub vähendada kõrvalnõuded 0 euroni ja ajatada põhivõlgnevused seitsmeks

aastaks.

4. Võlausaldajad GelvoraSergel OÜ, Ferratum Bank p.l.c, Bigbank AS, OÜ Renovum ja OK

Insurance OÜ ei nõustunud kavas esitatud andmetega nõuete suuruste osas.

5. Maakohus kohustas 15.02.2022 istungil avaldajat esitama uue ümberkujundamiskava

lähtuvalt võlausaldajate esitatud põhinõuetest. Avaldaja esitas uue kava 04.03.2022 ja soovib

sellega ümber kujundada OK Incure OÜ, Ferratum Bank p.l.c, Renovum OÜ, GelvoraSergel

OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Placet Group OÜ ja AS Inbank nõuded kokku 36 818,61 eurot.

Avaldaja saab tasuda kohustuste katteks maksimaalselt 380 eurot kuus. Seitsme aasta jooksul

(pankrotiseadusega (PankrS) ettenähtud kohustustest vabastamise maksimaalne ajavahemik)

võib avaldaja tasuda kokku 31 920 eurot (84 kuud × 380). Seetõttu palub avaldaja vähendada

kõikide võlausaldajate põhinõudeid 13,3% võrra ja kõiki kõrvalnõudeid 0 euroni.

6. Maakohus toimetas 10.03.2022 määrusega avaldaja uue võlgade ümberkujundamiskava

võlausaldajatele kätte ning määras tähtaja seisukohtade esitamiseks.

7. Võlausaldaja GelvoraSergel OÜ leiab, et avaldaja on esitanud valed andmed kohustuste

kogusumma kohta ega nõustu kavas toodud arvutustega. Võlausaldaja Renovum OÜ vaidleb

kavale vastu. 15.02.2022 istungil kinnitas esindaja, et avaldaja saab maksta igakuiselt 400 eurot,

kuid kava on esitatud igakuiselt 380 euro tasumisega. Võlausaldaja Bigbank AS palub võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamine otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele. Teised

võlausaldajad tähtajaks seisukohti ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus jättis 04.04.2022 määrusega avalduse läbi vaatamata ja lõpetas menetluse võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 28 lg 3 ja VÕVS § 17 lg 2 p 3 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

9. Esinevad alused võlgade ümberkujundamiskava läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd kõik

võlausaldajad ei ole nõuete ümberkujundamisega nõustunud ning avaldaja on tahtlikult või

2-21-20253

raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta.

10. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-15 selgitanud, et võlgade ümberkujundamise menetluse

mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei

tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses

sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku vara

võõrandataks pankrotimenetluses. Ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad

on esile toonud, et seitse aastat on ebaproportsionaalselt pikk aeg kohustuste osaliseks

täitmiseks. Lisaks, et avaldaja on kas raskest hooletusest või tahtlikult esitanud kohustuste ning

enda sissetulekute kohta valeandmeid.

11. Kohus nõustub vastuväite esitanud võlausaldajatega, et käesoleval juhul ei kaalu avaldaja

huvid üles võlausaldajate huvi saada oma nõuded mõistliku aja jooksul rahuldatud. Kava

kohaselt soovib avaldaja igakuiselt tasuda võlausaldajatele kokku 380 eurot. Kohtu hinnangul

on summa ebamõistlikult väike.

12. Avaldaja on esitanud kohtule töölepingu, mille kohaselt on tema igakuine sissetulek 700

eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse tarbeks iseendaga sõlmitud leping ei tõenda

avaldaja tegelikke sissetulekuid. Avaldaja ei ole suutnud kohtule isegi veenvalt selgitada,

millega ta igapäevaselt tegeleb. Konto väljavõttelt nähtub, et avaldaja elustandard ei ole

kindlasti selline, et 700 euro suuruse sissetulekuga ära elada. Kohus on seisukohal, et avaldaja

varjab kohtu ja võlausaldajate eest enda tegelikke sissetulekuid.

13. Samuti esitas avaldaja oma kohustuste kohta andmed tuhandete eurode võrra väiksematena,

kui need tegelikkuses on. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et avaldajal on puudunud tegelik

huvi oma kohustuste ja nende täitmise vastu ning avaldaja ootus käesolevas menetluses oli

suunatud sellele, et kohustuste tegelik suurus ei tule kohtumenetluses ilmsiks. Konto

väljavõttelt nähtub, et avaldaja teeb sadade eurode ulatuses kontolt nii väljamakseid kui kontole

sissemakseid. Võlausaldajate kohustuste täitmiseks tal aga väidetavalt raha puudub. Avaldaja

selline käitumine on kohtu hinnangul võlausaldajate huve olulisel määral kahjustav.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

14. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks

lahendamiseks maakohtule tagasi.

15. Maakohus kohaldas selgelt ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse

norme. Kohtu selgitamis- ja põhjendamiskohustus jäi täitmata. Määruse põhjendused ei anna

alust avalduse läbivaatamata jätmiseks.

16. Alusetud on maakohtu väited avaldaja sissetulekute osas. Seisukoht, et avaldaja teeb sadade

eurode ulatuses kontolt nii väljamakseid kui kontole sissemakseid, on põhjendamata. Selge ei

ole, millistele toimingutele kontol kohus konkreetselt tugineb ja seetõttu puudub avaldajal

võimalus kujundada üksikasjalik seisukoht väidete osas. Põhjendamatu on kohtu väide, et

avaldaja ei selgitanud kohtule, millega ta elatist teenib. Avaldaja on Y OÜ ainuosanik ja

juhatuse liige. Äriühing tegeleb massaažiteenuste osutamisega spakeskuses. Avaldaja on

osaühingu ainuke töötaja ja äriühingu tegevus sõltub täielikult ainult avaldajast. Avaldaja

selgitas istungil kohtule, et tegeleb klientide teenindamisega nimetatud äriühingus (töötab

massöörina).

17. Kohus tugineb määruses sellele, et avaldaja esitas oma kohustuste kohta andmed tuhandete

eurode võrra väiksemana, kui need tegelikkuses on. Sellest tegi kohus järelduse, et avaldajal on

puudunud tegelik huvi kohustuste ja nende täitmise vastu ning avaldaja ootus oli suunatud

sellele, et kohustuste tegelik suurus ei tule kohtumenetluses ilmsiks. Kohtu seisukoht on alusetu

2-21-20253

ja oletuslik. Avaldaja esitas kohtule need andmed, mis avaldajal olid. Nõuete paljususe tõttu

oli avaldajal ebamõistlikult raske koguda andmeid kõikide võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete

ning tehtud tagasimaksete kohta, ka selle kohta, milliste nõuete katteks võlausaldajad tehtud

makseid arvestasid.

18. Maakohus rikkus oluliselt VÕVS 23 lg-t 4, mille järgi otsustab kohus esitatud väidete ja

tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu hiljemalt

ühe kuu jooksul võlausaldaja avalduse saamisest arvates. Antud juhul ei ole kohus

võlausaldajate nõuete suuruseid kindlaks määranud. Samuti ei ole maakohus hinnanud, kui

palju saaksid võlausaldajad oma nõuete katteks avaldaja pankrotimenetluse korral.

19. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

21. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg-st 2 tulenevalt

kohaldub avaldaja avalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud VÕVS-i sätted.

22. Avaldaja taotleb määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3

esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma

seisukohad esitada kaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal.

Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse.

23. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on vaidlustatud määruses oluliselt

rikkunud põhjendamiskohustust. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut,

kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus

määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus

järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta

neile nõuetele. Põhjendamiskohustuse rikkumine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine,

mis toob kaasa lahendi tühistamise. Kuna maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav, ei

ole ringkonnakohtul võimalik vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida.

24. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata VÕVS § 28 lg 3 koostoimes VÕVS § 17 lg 2 p-ga

3 alusel. VÕVS § 28 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata ka juhul, kui

ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma. Praegusel juhul

leidis maakohus, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta

(VÕVS § 17 lg 2 p 3).

25. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt heidab maakohus avaldajale ette ebaõigete või ebatäielike

andmete esitamist oma sissetulekute kohta. Maakohtu hinnangul ei tõenda iseendaga sõlmitud

leping töötasuga 700 eurot avaldaja tegelikke sissetulekuid, sest tema konto väljavõttest võib

järeldada, et tema kasutuses on oluliselt rohkem raha.

26. Ringkonnakohus selgitab, et VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus

ning kõrgema astme kohus kontrollib üksnes seda, kas maakohus on ületanud diskretsiooni

piire. Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt.

2-21-20253

Kolleegium leiab, et põhjendamata on väited, millest tulenevalt leiab maakohus, et avaldaja on

esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta. Maakohus ei ole

esile toonud, millised kanded kontodel annavad aluse öelda, et avaldaja käsutuses on rohkem

raha kui tema töötasu. Samuti ei nähtu põhjendustest, kui palju üle 700 euro kohtu arusaama

järgi avaldaja käsutuses igakuiselt on. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka, et maakohus oleks

tuvastanud asjaolusid, millest järeldub avaldaja süüline käitumine võlausaldajate nõuete kohta

andmete esitamisel. Sellest, et avaldaja on kaotanud kontrolli võlausaldajate paljususe korral

võlgade põhi- ja kõrvalnõuete täpsete suuruste üle, ei saa iseenesest järeldada pahatahtliku

käitumist andmete esitamisel.

27. VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamiseks tuleb tuvastada võlgniku süüline (kas tahtlik või raskelt

hooletu) käitumine ebaõigete või ebatäielike andmete esitamisel, arvestades võlaõigusseaduse

(VÕS) §-s 104 sätestatud süü vormide regulatsiooni. Sätte kohaldamiseks ei piisa võlgniku

hooletusest, st käibes vajaliku hoole järgimata jätmisest (VÕS § 104 lg 3), vaid vajalik on

tuvastada konkreetsete eluliste asjaolude alusel võlgniku raske hooletus (sama sätte lg 4

kohaselt on selleks käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) või tahtlus, milleks

tuleb sama sätte lg-st 5 tulenevalt tuvastada võlgniku poolt õigusvastase tagajärje soovimine.

Maakohtu järeldustest ei nähtu, kas ta tuvastas võlgniku poolt ebaõigete või ebatäielike andmete

esitamise tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning milliste eluliste asjaolude alusel ta vastava

järelduseni jõudis. Isegi kui üldise järelduse tegemisel maakohus kontrollis avaldaja

pangakontode väljavõtetel nähtuvaid kandeid, peab see analüüs arvestatavas mahus nähtuma

ka määrusest. Antud juhul selline analüüs puudub täielikult.

28. Samuti märgib kolleegium, et juhul kui nõuete suuruste üle on vaidlus, näeb VÕVS § 23

lg 4 ette kohtule kohustuse määrata kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurused. Seega

ei saa kohustuste suuruse erinevusele maakohus tugineda enne, kui ei ole vaidluse korral

määranud VÕVS § 23 kohaselt nõudeid kindlaks. Toimiku materjalidest nähtub, et võlausaldaja

GelvoraSergel OÜ ei ole nõustunud avaldaja uues ümberkujundamiskavas esitatud andmetega

oma nõude kogusumma kohta (t lk 114). Arvestades, et maakohus on 15.02.2022 istungil

kohustanud avaldajat esitama uue kava lähtuvalt võlausaldajate põhinõuetest, jättes kõrvale

kõrvalnõuded, tundub ringkonnakohtule võlausaldaja vastuväide alusetu. Asja edasisel

menetlemisel tuleb maakohtul teha kindlaks, kas nõuete suuruste üle on vaidlus, vaidluse korral

määrata suurused kindlaks ja alles seejärel määrata vajadusel täiendav tähtaeg

ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava esitamiseks (VÕVS § 25 lg 2).

29. Seoses määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole hinnanud, kui palju saaksid

võlausaldajad oma nõuete katteks avaldaja pankrotimenetluse korral selgitab kolleegium

järgmist. Kuivõrd maakohus jättis avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse läbi

vaatamata, siis puudus kohtul vajadus ümberkujundamiskava sisuliseks analüüsimiseks või

hindamiseks.

Samuti

puudus

kohtul

vajadus

hinnata

võlgade

ümberkujundamise

võrdlusandmeid pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluse kohta tuleb võrdlusandmed esitada

juhul, kui kohus, tuginedes VÕVS § 24 lg-le 3 kinnitab ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud.

30. Kolleegium märgib ka, et maakohtu põhjendused, mis seonduvad kava täitmise pikkuse

ebamõistlikkusega ning võlausaldajate kavaga mitte nõustumisega, saaksid olla aluseks kava

kinnitamata jätmisel, aga mitte avalduse läbi vaatamata jätmisel.

31. Tuginedes eeltoodule leiab kolleegium, et maakohtu seisukohtade kujunemine VÕVS § 17

lg 2 p 3 kohaldamisel ei ole jälgitav, mistõttu on lahend põhjendamata ja kolleegiumil ei ole

võimalik kontrollida maakohtu kaalutlusi, mis selliste järeldusteni viisid. Kuivõrd

ringkonnakohus ei saa otsustuse õigsust kontrollida, peab kolleegium põhjendatuks saata asi

tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada

2-21-20253

määruses esinenud puudused arvestusega, et otsustuse kujunemine oleks kohtulahendi peale

kaebuse esitamisel kõrgema kohtuastme poolt kontrollitav.

32. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, ei ole

tegemist menetlust lõpetava määrusega ja selle peale ei saa TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt

määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11, 12).

33. Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis

(allkirjastatud digitaalselt)