Legislator Case Law & Legislation
3-22-1855/35 AI generated

3-22-1855/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-1855/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

05.10.2022 saabus Tartu Halduskohtusse X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu. Kaebaja kaebajal ei olnud nimesilti, mille eest määrati karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja palus

Legislator headnote

AI generated

3-22-1855/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja kaebajal ei olnud nimesilti, mille eest määrati karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja palus

Keywords

AI generated
inadequate psychiatric report solitary confinement mental health status unfit notwithstanding health condition expulsion despite health conditions lack of signature
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1855

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.10.2022 saabus Tartu Halduskohtusse X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu. Kaebaja

märkis, et vangla algatas 26.05.2022 tema vastu distsiplinaarmenetluse nr 7-1/14591-1, sest

kaebajal ei olnud nimesilti, mille eest määrati karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja palus

vanglalt mitme distsiplinaarasja materjale, kuid neid talle ei esitatud. Kaebajale jäi

arusaamatuks vangla dokumentide nr 6-3/437-1 ja 7-1/14591-1 sisu, sest need olid eesti

keeles. Kaebaja palus vanglalt sisekorraeeskirja ja vangistusseadust, kuid ei saanud. Kaebaja

palus vangla direktorile 30.06.2022 kirjutatud kaebuses kahju hüvitada ja tunnistada

distsiplinaarasi kehtetuks, kuid ei ole mingit vastust saanud. Kaebaja viibib pikka aega raskes

psühholoogilises seisundis nii kinnipidamistingimuste kui ebaõiglase vanglas pidamise ning

alandavate, piinavate meetodite ja sanktsioonide tõttu. Kaebajale ei anta vanglas vajalikku

ravi ega spetsialistide tuge (psühholoog) ning vaatamata palvetele ei muudeta

kinnipidamistingimusi. Seda oli võimalik lahendada kaebaja paigutamisega avavanglasse või

üleviimisega teise vanglasse. Kaebaja viibib üksinduses ilma suhtluseta juba üle aasta.

Seetõttu ei saa ta ennast esindada. Kaebaja palus anda riigi õigusabi ja vabastada ta riigilõivu

tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohus jättis 30.01.2023. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ja andis

kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata kaebaja

riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). Kohtu vätel võib kaebuses märgitut mõista, et

kaebaja sooviks võib olla esitada kaebus Viru Vangla käskkirja, millega määrati kaebajale

distsiplinaarkaristusena 5 ööpäeva kartserit, vaidlustamiseks, kuid kaebaja vastava

tahteavalduseta ei saa kohus seda kaebuse nõudena käsitada. Kaebajal tuli kohtule teatada,

millise(d) nõude(d) ta kohtule esitab; kas ta soovib vaidlustada vangla distsiplinaarmenetluse

käskkirja ning millise nõude ta sellega seoses kohtule esitab (nt käskkirja tühistamise nõue).

Kui kaebaja soov on esitada kohtule lisaks teisi nõudeid, tuleb sellest kohtule teada anda ning

selgelt märkida, millised nõuded ta esitab. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib esitada

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-des 1-5 sätestatud nõuded, tuleb tal

eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning esitada kohtule seda tõendavad

dokumendid. Kaebajal tuli selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus,

kuupäev ja number ning selgelt ja arusaadavalt põhjendada, milles vangla õigusvastane

tegevus seisneb. Lisaks tuli kaebajal täpsustada, kas ta soovib asja arutamist istungil,

kirjalikus menetluses või lihtmenetluses.

3. X.X. esitas 16.02.2023 Tartu Halduskohtule avalduse, milles ta selgitas, et tal ei ole

võimalik ennast kohtus esindada. Tal on raske psüühilis-moraalne seisund. Kaebaja ei saa

hagi koostada, sest vangla kulul saadetava kirja jaoks antakse kirjutamiseks üks A4 leht.

Kaebaja ei saa kõike kirja panna, mida ta soovib. Kaebaja ei saa esitada kohtule kaebuse

täpsustusi. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi kõikideks toiminguteks, mida kohus

palub. Halduskohus edastas 22.02.2023. a kirjaga kaebaja avalduse Tartu Ringkonnakohtule.

4. X.X. esitas 23.02.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta väljendas

rahulolematust Tartu Halduskohtu 30.01.2023. a määrusega. Kaebaja väitel vajab ta riigi

õigusabi. Kaebaja selgitas, et ta ei tea vangla poolt esitatud eestikeelsete paberite sisu

distsiplinaarasjas ja talle ei esitatud materjale täies ulatuses temale arusaadavas keeles.

Kaebaja väitel vajab ta riigi õigusabi nii kaebuse koostamiseks kui ka esindamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 02.03.2023. a määrusega X.X.-i määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 30.01.2023. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.

6. Tartu Halduskohus tagastas 28.03.2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) HKMS §

121 lg 1 p 2 alusel ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg

hakkas kulgema 16.03.2023 ja möödus 22.03.2023. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi. X.X.-i

kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kuivõrd

kaebaja ei ole kohtule teada andnud, millise nõude ta kohtule esitab ning millised on kaebuse

põhjendused, ei ole kaebaja HKMS § 38 lg 1 p-dest 5 ja 7 tulenevalt märkinud kaebuse nõuet

ega kaebuse faktilisi põhjendusi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. X.X. palub 20.04.2023. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a

määrus. Kaebaja väitel ei saa ta kirjutada asjas kõike vajalikus mahus või kõrvaldada puudusi,

vaid vajab selleks esindajat, millest on kohut korduvalt informeerinud. Kaebaja märgib, et

kuna asi toimus ammu, teeb see keerulisemaks võimaluse meenutada kõike.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb

Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus

tagastas tema kaebuse.

9. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

10. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse (tl 35-36)

resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna

kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei andnud kohtule teada, millise nõude ta

esitab ja millised on kaebuse põhjendused ning esinevad puudused takistavad asja

läbivaatamist. Vaidlustatud halduskohtu määrusele eelnevalt jättis halduskohus 30.01.2023. a

määruse (tl 12-13) resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse käiguta ja andis talle kaebuse

täpsustamiseks 7 päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates. Halduskohus jättis

30.01.2023. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata,

sest kaebusest nähtuvalt on kaebaja võimeline enda probleemi kirjeldama, seega on ta

võimeline kaebust kohtule täpsustama. Kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu

30.01.2023. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale tagastas Tartu Ringkonnakohus 02.03.2023. a

määrusega (tl 33-33p). Kaebaja sai eelnimetatud ringkonnakohtu määruse ja selle tõlke kätte

15.03.2023 (tl 34). Seega halduskohtu poolt 30.01.2023. a määruses antud tähtaeg kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks möödus 22.03.2023, nagu halduskohus ka 28.03.2023. a

määruses (põhjenduste p 7) õigesti märgib.

11. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse saamisel on kohtuniku esmane ülesanne teha

vaidluse ese kindlaks (HKMS § 120 lg 1 p 1). Olukorras, kus halduskohtule ei ole arusaadav,

mida kaebaja vaidlustab ja kohtult taotleb, tuli kaebus jätta käiguta. Halduskohus andiski

kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kaebajale üksikasjalikult

30.01.2023. a määruses (põhjenduste p-d 4-8), millised puudused tuleb kaebuse edasiseks

menetlemiseks kõrvaldada. Kaebajal tuli selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu

sisu, nimetus, kuupäev ja number; põhjendada, milles vangla õigusvastane tegevus seisneb;

täpsustada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses ning

esitada kohtule dokumendid. Halduskohtule 16.02.2023 esitatud avalduses (tl 19-19p, tõlge tl

20) selgitas kaebaja taaskord üksnes riigi õigusabi vajadust ning sellest tingituna edastas

halduskohus avalduse ringkonnakohtule kui määruskaebuse halduskohtu 30.01.2023. a

määruse resolutsiooni p-i 2 peale (tl 27). Kaebaja 16.02.2023. a avalduses ka märgib, et ta ei

esita kohtule kaebuse täpsustusi. Kaebaja 20.04.2023. a määruskaebuse väitel toimus asi

ammu, mis teeb keerulisemaks võimaluse meenutada kõike. Halduskohus on 30.01. ja

28.03.2023. a määruste asjaoludes kaebuses märgitu kokkuvõttena kirja pannud. Kaebaja on

mõlema eelnimetatud määruse tõlked kätte saanud (vastavalt 10.02.2023, tl 18 ning

05.04.2023, tl 39). Seega eelnimetatud halduskohtu määrustest nähtus kaebajale selgelt, mida

ta on kohtule esitatud kaebuses kirjutanud. Halduskohus märkis 30.01.2023. a määruses

(põhjenduste p 9), et kohtu nõudmise tähtaegselt täitmata jätmise korral on kohtul õigus

kaebus tagastada. Kuna kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, siis tagastas halduskohus

kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille alus, põhjendused ja nõue ei

ole selged ning neid ei saanud halduskohus välja selgitada mingil muul viisil

uurimispõhimõtet kasutades. Kaebaja ei ole kohtule avaldanud vangla käskkirja ega

vaideotsuse vmt numbreid või kuupäevi, ei ole neid dokumente ka kohtule esitanud ega

teatanud, et nende esitamine ei ole kaebajal võimalik. Kaebaja ei ole ka asjas väitnud, et ta ei

saanud halduskohtu poolt 30.01.2023. a määruses nõutust aru. Kaebaja ainuõigus on valida

kaebuse nõude liik ja alus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Eelnevat

arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks

käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja

määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS §

207 lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)