3-22-1855/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated05.10.2022 saabus Tartu Halduskohtusse X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu. Kaebaja kaebajal ei olnud nimesilti, mille eest määrati karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja palus
Legislator headnote
AI generated3-22-1855/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja kaebajal ei olnud nimesilti, mille eest määrati karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja palus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
09.05.2023, Tartu
Haldusasja number
3-22-1855
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse
resolutsiooni punkti 1 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 05.10.2022 saabus Tartu Halduskohtusse X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu. Kaebaja
märkis, et vangla algatas 26.05.2022 tema vastu distsiplinaarmenetluse nr 7-1/14591-1, sest
kaebajal ei olnud nimesilti, mille eest määrati karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja palus
vanglalt mitme distsiplinaarasja materjale, kuid neid talle ei esitatud. Kaebajale jäi
arusaamatuks vangla dokumentide nr 6-3/437-1 ja 7-1/14591-1 sisu, sest need olid eesti
keeles. Kaebaja palus vanglalt sisekorraeeskirja ja vangistusseadust, kuid ei saanud. Kaebaja
palus vangla direktorile 30.06.2022 kirjutatud kaebuses kahju hüvitada ja tunnistada
distsiplinaarasi kehtetuks, kuid ei ole mingit vastust saanud. Kaebaja viibib pikka aega raskes
psühholoogilises seisundis nii kinnipidamistingimuste kui ebaõiglase vanglas pidamise ning
alandavate, piinavate meetodite ja sanktsioonide tõttu. Kaebajale ei anta vanglas vajalikku
ravi ega spetsialistide tuge (psühholoog) ning vaatamata palvetele ei muudeta
kinnipidamistingimusi. Seda oli võimalik lahendada kaebaja paigutamisega avavanglasse või
üleviimisega teise vanglasse. Kaebaja viibib üksinduses ilma suhtluseta juba üle aasta.
Seetõttu ei saa ta ennast esindada. Kaebaja palus anda riigi õigusabi ja vabastada ta riigilõivu
tasumise kohustusest.
2. Tartu Halduskohus jättis 30.01.2023. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ja andis
kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata kaebaja
riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). Kohtu vätel võib kaebuses märgitut mõista, et
kaebaja sooviks võib olla esitada kaebus Viru Vangla käskkirja, millega määrati kaebajale
distsiplinaarkaristusena 5 ööpäeva kartserit, vaidlustamiseks, kuid kaebaja vastava
tahteavalduseta ei saa kohus seda kaebuse nõudena käsitada. Kaebajal tuli kohtule teatada,
millise(d) nõude(d) ta kohtule esitab; kas ta soovib vaidlustada vangla distsiplinaarmenetluse
käskkirja ning millise nõude ta sellega seoses kohtule esitab (nt käskkirja tühistamise nõue).
Kui kaebaja soov on esitada kohtule lisaks teisi nõudeid, tuleb sellest kohtule teada anda ning
selgelt märkida, millised nõuded ta esitab. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib esitada
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-des 1-5 sätestatud nõuded, tuleb tal
eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning esitada kohtule seda tõendavad
dokumendid. Kaebajal tuli selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus,
kuupäev ja number ning selgelt ja arusaadavalt põhjendada, milles vangla õigusvastane
tegevus seisneb. Lisaks tuli kaebajal täpsustada, kas ta soovib asja arutamist istungil,
kirjalikus menetluses või lihtmenetluses.
3. X.X. esitas 16.02.2023 Tartu Halduskohtule avalduse, milles ta selgitas, et tal ei ole
võimalik ennast kohtus esindada. Tal on raske psüühilis-moraalne seisund. Kaebaja ei saa
hagi koostada, sest vangla kulul saadetava kirja jaoks antakse kirjutamiseks üks A4 leht.
Kaebaja ei saa kõike kirja panna, mida ta soovib. Kaebaja ei saa esitada kohtule kaebuse
täpsustusi. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi kõikideks toiminguteks, mida kohus
palub. Halduskohus edastas 22.02.2023. a kirjaga kaebaja avalduse Tartu Ringkonnakohtule.
4. X.X. esitas 23.02.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta väljendas
rahulolematust Tartu Halduskohtu 30.01.2023. a määrusega. Kaebaja väitel vajab ta riigi
õigusabi. Kaebaja selgitas, et ta ei tea vangla poolt esitatud eestikeelsete paberite sisu
distsiplinaarasjas ja talle ei esitatud materjale täies ulatuses temale arusaadavas keeles.
Kaebaja väitel vajab ta riigi õigusabi nii kaebuse koostamiseks kui ka esindamiseks.
5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 02.03.2023. a määrusega X.X.-i määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 30.01.2023. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.
6. Tartu Halduskohus tagastas 28.03.2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) HKMS §
121 lg 1 p 2 alusel ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse
esitamisel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg
hakkas kulgema 16.03.2023 ja möödus 22.03.2023. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi. X.X.-i
kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kuivõrd
kaebaja ei ole kohtule teada andnud, millise nõude ta kohtule esitab ning millised on kaebuse
põhjendused, ei ole kaebaja HKMS § 38 lg 1 p-dest 5 ja 7 tulenevalt märkinud kaebuse nõuet
ega kaebuse faktilisi põhjendusi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. X.X. palub 20.04.2023. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a
määrus. Kaebaja väitel ei saa ta kirjutada asjas kõike vajalikus mahus või kõrvaldada puudusi,
vaid vajab selleks esindajat, millest on kohut korduvalt informeerinud. Kaebaja märgib, et
kuna asi toimus ammu, teeb see keerulisemaks võimaluse meenutada kõike.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja
lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb
Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus
tagastas tema kaebuse.
9. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas
juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
10. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse (tl 35-36)
resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna
kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei andnud kohtule teada, millise nõude ta
esitab ja millised on kaebuse põhjendused ning esinevad puudused takistavad asja
läbivaatamist. Vaidlustatud halduskohtu määrusele eelnevalt jättis halduskohus 30.01.2023. a
määruse (tl 12-13) resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse käiguta ja andis talle kaebuse
täpsustamiseks 7 päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates. Halduskohus jättis
30.01.2023. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata,
sest kaebusest nähtuvalt on kaebaja võimeline enda probleemi kirjeldama, seega on ta
võimeline kaebust kohtule täpsustama. Kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
30.01.2023. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale tagastas Tartu Ringkonnakohus 02.03.2023. a
määrusega (tl 33-33p). Kaebaja sai eelnimetatud ringkonnakohtu määruse ja selle tõlke kätte
15.03.2023 (tl 34). Seega halduskohtu poolt 30.01.2023. a määruses antud tähtaeg kaebuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks möödus 22.03.2023, nagu halduskohus ka 28.03.2023. a
määruses (põhjenduste p 7) õigesti märgib.
11. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse saamisel on kohtuniku esmane ülesanne teha
vaidluse ese kindlaks (HKMS § 120 lg 1 p 1). Olukorras, kus halduskohtule ei ole arusaadav,
mida kaebaja vaidlustab ja kohtult taotleb, tuli kaebus jätta käiguta. Halduskohus andiski
kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kaebajale üksikasjalikult
30.01.2023. a määruses (põhjenduste p-d 4-8), millised puudused tuleb kaebuse edasiseks
menetlemiseks kõrvaldada. Kaebajal tuli selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu
sisu, nimetus, kuupäev ja number; põhjendada, milles vangla õigusvastane tegevus seisneb;
täpsustada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses ning
esitada kohtule dokumendid. Halduskohtule 16.02.2023 esitatud avalduses (tl 19-19p, tõlge tl
20) selgitas kaebaja taaskord üksnes riigi õigusabi vajadust ning sellest tingituna edastas
halduskohus avalduse ringkonnakohtule kui määruskaebuse halduskohtu 30.01.2023. a
määruse resolutsiooni p-i 2 peale (tl 27). Kaebaja 16.02.2023. a avalduses ka märgib, et ta ei
esita kohtule kaebuse täpsustusi. Kaebaja 20.04.2023. a määruskaebuse väitel toimus asi
ammu, mis teeb keerulisemaks võimaluse meenutada kõike. Halduskohus on 30.01. ja
28.03.2023. a määruste asjaoludes kaebuses märgitu kokkuvõttena kirja pannud. Kaebaja on
mõlema eelnimetatud määruse tõlked kätte saanud (vastavalt 10.02.2023, tl 18 ning
05.04.2023, tl 39). Seega eelnimetatud halduskohtu määrustest nähtus kaebajale selgelt, mida
ta on kohtule esitatud kaebuses kirjutanud. Halduskohus märkis 30.01.2023. a määruses
(põhjenduste p 9), et kohtu nõudmise tähtaegselt täitmata jätmise korral on kohtul õigus
kaebus tagastada. Kuna kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, siis tagastas halduskohus
kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille alus, põhjendused ja nõue ei
ole selged ning neid ei saanud halduskohus välja selgitada mingil muul viisil
uurimispõhimõtet kasutades. Kaebaja ei ole kohtule avaldanud vangla käskkirja ega
vaideotsuse vmt numbreid või kuupäevi, ei ole neid dokumente ka kohtule esitanud ega
teatanud, et nende esitamine ei ole kaebajal võimalik. Kaebaja ei ole ka asjas väitnud, et ta ei
saanud halduskohtu poolt 30.01.2023. a määruses nõutust aru. Kaebaja ainuõigus on valida
kaebuse nõude liik ja alus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Eelnevat
arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks
käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja
määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS §
207 lg 2 alusel tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)